Blogi

Uued rahalugemismasinad, VIDEO

  • Kuupäev: 17.01.2011
    Autor: Kadi Sumberg


Alates laupäevast (15.01.2011) on meil Eestis ainuke kehtiv maksevahend euro. Kui kellelgi on veel kroone tagataskus, siis neid saab vahetada ainult pankades või hoida mälestuseks.

Euro on meile kõigile, nii firmadele kui eraisikutele, olnud suur muutus. Igaüks meist on pidanud tegema hulga toiminguid nii oma igapäeva korraldustes kuid eelkõige mõtetes. Võtab veel mõnda aega, enne kui jõuame ära harjuda uute vääringutega. Kuid pole hullu – Eesti talendiks on kaks aastat järjest saanud peastarvutaja. Ju meil on see geenides ja harjumine läheb ruttu.

Seoses euro tulekuga tegi ka G4Si sularahadivisjon mahukaid investeeringuid – soetati uusi rahaveokeid ja rahalugemisseadmeid. Kuna eurode kontrollimine on Eesti kroonidega võrreldes mõnevõrra keerukam, osteti lisaks olemasolevatele masinatele Saksamaalt uus paberrahalugemise masin ja Rootsist mündilugemise masinad. Kokku kulus europrojektile ligi 20 miljonit krooni ehk õigem oleks öelda 1 278 200 €.

Paberraha kontrolliv ja sorteeriv masin jõuab lugeda kuni 42 000 rahatähte tunnis, mis on võrreldav umbes 10-ne kogenud kassiiri tööga. Mündilugemismasinate maksimaalne kiirus on 4 000 münti minutis, mis võimaldab Eestis ringluses olevad euromündid vähem kui 200 tunniga üle lugeda. Kuid ega masin ilma inimeseta hakkama saa. Siinkohal tookski esile olulised punktid, mis raha sorteerimisel silmas peetakse.

  • On kolme sorti raha, mis kõrvaldatakse ringlusest – rikutud raha, praakraha ja võltsitud raha.
  • Rikutud raha on kas põlenud, läbi pestud, määrdunud, puruks rebitud või ära soditud. Kõik need omadused ei kahanda raha väärtust. Sellise rahaga tuleks pöörduda panka, kus see vahetatakse ümber. Oluline on teada, raha vahetatakse ümber, kui rahast on järgi vähemalt 51% ning selle seerianumber ja nimiväärtus on tervikuna loetavad.
  • Kui raha on peaaegu pooleks rebitud, siis raha saadetakse ekspertiisi, kus uuritakse, kas olemasolevast rahast on 51% alles või mitte. Kui alles on ainult 49%, siis järelikult on kellelgi teisel see 51% rahast. Kui raha on pooleks rebitud ja kleeplindiga uuesti kokku kleebitud, siis peab kontrollima mõlema rahapoole õigsust. Oluline on ka, et raha tagumisel küljel asuvad seerianumbrid ühtiksid.
  • Küll on olemas teatud määrdumus, mille puhul võib olla tegemist varastatud rahaga. Nimelt on kõigil sularahavedajatel transportimisel raha spetsiaalses nn pommikohvris. Kui rahavedaja laseb sellest kohvrist lahti enne ettemääratud aega, siis kohvris plahvatab nn tint”pomm”, mis teeb kõik rahad värviga kokku. Seega kõik selles kohvris olnud rahad kuuluvad konfiskeerimisele. See süsteem on välja mõeldud vältimaks rahavargusi rahavedajate käest.
 
  • Raha sorteerimise masinad on õpetatud ära tundma ja vajadusel kõrvaldama võltsitud, määrdunud, rikutud või katkiseid rahatähti. Samuti sorteerib see masin rahad lähtuvalt tema kvaliteedist – näiteks sularahaautomaatidesse kõik kupüürid ei sobi.
  • Uue mündilugemismasinaga muutub müntide pakendamise kord – nüüdsest on mündid pakendatud nn tropside asemel kasutajasõbralikematesse kilekottidesse.
  • Praakraha on küll õige rahatäht, kuid trükkija eksimuse tõttu on sellel puudu või üle osad turvaelemendid.
  • Võltsitud raha kohta saate lugeda täpsemalt meie varasemast artiklist või tulla G4S Eesti poolt korraldatud euroraha turvaelementide koolitusele.

Nagu ütleb Eesti vanasõna - kümme korda mõõda, üks kord lõika. Uus raha on palju väärtuslikum, kui me seda esialgu tajume. Reisidelt olen aja jooksul hulga münte tagasi toonud ja lapse rahakassasse pannud. Nüüd, kui kehtib uus raha, otsustas laps need mündid oma rahakotti panna. Tuletades talle nädalavahetusel meelde, et Eesti kroonidega enam maksta ei saa, asus laps oma uut raha kokku lugema. Ja mis selgus. Lapse kotis oli lisaks kahele 5 paberrahale ka hulga münte ning kokku oli selle väärtus 500 Eesti krooni! Vanasti poleks laps kunagi nii suure rahaga ringi käinud. Seega, kui kaotate 2 mündi, kaotaksite nagu 30 krooni.

Kategooriad: Huvitav   Euro  

Kommentaarid

Lisa kommentaar