Eelmisel nädalal ilmus lugu europaberrahadest. Seekord on fookuses euromündid.

Euromünte on kokku 8 üldnimetust – 1-, 2-, 5-, 10-, 20-, 50-sendised ning 1- ja 2-eurosed. Kõikidel euromüntidel ühine euroopa külg, milleks on esikülg. Müntide tagumine külge on disainitud vastavalt iga riigi sümboolikale - Eesti euromüntide tagumisel küljel on meie au ja uhkus, Eestimaa kaart ja sõna EESTI.

Kõikidesse euromüntidesse on tootmisprotsessi käigus sisse valatud masinloetavad turvaelemendid. Väärtuslikumad, 1- ja 2-eurosed on tehtud keeruka tootmisprotsessiga kahevärviliseks ning tänu sellele protsessile on neil spetsiifilised magnetilised omadused. Väiksemad euromündid on kõik ühevärvilised, kas siis vasetooni või kuldsed. Euromüntide üheks turvaelemendiks on erinevalt märgistatud servad.

Meenemündid.

Kõigil euroala liikmesriikidel on õigus üks kord aastas välja anda 2-eurose nimiväärtusega mälestusmündid, tähistamaks konkreetset ajaloosündmust või tähtpäeva. Sellistel juhtudel saab uue kujunduse 2-eurose rahvuslik külg ja servad. Spetsiaalselt kujundatud eurod kehtivad seadusliku maksevahendina kogu euroalal. Esimese 2-eurose mälestusmündi emiteeris 2004. aastal Kreeka Ateena olümpiamängude auks.

Lapsed ja euro.

Paljudele täiskasvanutele on euro juba tuttav raha. Noorematele kodanikele on see aga uus ja huvitav. Kindlasti vajavad nad esialgu vanemate nõu, kuidas uut raha õigesti hinnata. 15 korda väiksemad summad võivad tekitada tunde, et asjad on muutunud odavamaks. Tuleb olla hoolas, et nad ei kulutaks kogu saadud raha kohe ära. Esialgu on soovitav lastele anda taskurahaks münte ja väiksemaid paberrahasid.

Õpetamaks lapsi uut raha kasutama, on loodud mitu internetimängu

Euroopa keskpanga poolt loodu internetimäng

Sampo panga poolt loodud rahakasutamise õpetuse internetimäng