Sinu eest valvel!

September 2020

Kuidas kulges rannavalvehooaeg 2020?

  • Kuupäev: 14.09.2020
    Autor: Esme Kassak

Eriolukord mõjutas ka rannavalve tööd
Kevadisest eriolukorrast tingitult algas suvi ka rannas mõneti teisiti. Tagamaks rannavalve meeskonna terviseohutus, said G4Si rannavalve staabimajakesed suuremates randades ette piirde. Rannakülastajaid suunates ja abistades järgiti kindlaid reegleid, et hoida ära võimalikku nakkust. Neist reeglitest kujunes kiiresti kindel rutiin ning kogu tiim püsis kenasti terve ja sai keskenduda põhilisele: suplejate ohutuse ja ka avaliku korra tagamisele rannas. Rannad olid sooja ilmaga ka vaatamata viiruseohule rahvast täis. Päikseline rannailm tõi suurimatesse randadesse Tallinnas Pirital ja Pärnusse suve tipphetkedel 10 000 – 15 000 suvitajat.


Uppumisohtu põhjustas tihtipeale kesine ujumisoskus ja oludega mittearvestamine
G4S vetelpäästjad päästsid uppumisohust 8 inimest, suurem osa Lõuna-Eestis – Tartus, Võrus ja Elvas, Pühajärvel. G4S Eesti Lõuna piirkonna rannavalve juht Argo Raag toob välja paar juhtumit, kus veest toodi välja välismaalastest suvitajad. „Välismaalased ei tundnud kohalikke veeolusid, näiteks seda, et jões on veevool ja järves võib järsku sügavaks minna. Samuti ei osanud nad ujuda,“ rääkis ta. Üks neist juhtumitest leidis aset Emajõe, teine Verevi ääres. 
Verevi rannas sattusid 2. juulil mänguhoos sügavasse vette väikese vahega kaks teismelist, kes ei osanud ujuda. Ühe veest välja toodud poisi tervislik olukord oli hea ning ta ei vajanud esmaabi. Teisele poisile tõttasid appi nii vetelpäästja kui ka rannakülastajad. 16-aastane Otto leidis ja tõi pinnale teadvuse kaotanud noormehe, kelle kiirabi viis kriitilises seisundis kaasa.




Lapsed, täispuhutavad rannamadratsid ja vettehüpped
Mitmel korral tuli G4S rannavalvuritel randa tagasi tuua lapsed, kes olid täispuhutava ujuvahendiga  kaldast kaugele triivinud. Üks selline juhtum leidis aset Pärnu rannas, kui kaks 6–7aastast tüdrukut täispuhutava kummipaadiga kaldast liiga kaugele liikusid. Teine sarnane juhtum leidis aset augustis Pühajärve ääres, kus poide piiri ületanud 7-aastane poiss libises ujumisrõngast läbi. Rannavalvur aitas ta oma paati ja tõi kaldale. 
Rannavalve tuletab iga aasta vanematele meelde, et rannas tuleb lastega eriti tähelepanelik olla. Siginat-saginat on palju ja tähelepanu kerge hajuma. Laste soov on enamasti otsejoones vette joosta ja vanemate keelavaid hoiatusi ignoreerida. Nii ongi neid lihtne silmist kaotada.
Samuti ei tasu usaldada väiksemaid omapäi vette isegi siis, kui lapse ujumisoskus on keskmisest parem, ujumiskoht tuttav ja vesi madal. Looduslikud veekogud ja olud neis on alati ettearvamatud. Ootamatult võib krampi minna jalg või suurem laine lapse vee alla tõmmata.
Näiteks Anne kanalis tõid G4S vetelpäästjad veest välja ujumisega hätta jäänud 5-aastase poisi, kelle ema oli juhtunu ajal poes ja palunud tuttaval last vaadata.
Lisaks tehti Lõuna-Eesti vetes palju hüppeid, pannes mõnegi noore ohtlikku olukorda. Juulis sai viga Tamula järves purdelt vette hüpanud tüdruk, kellele rannavalvurid kiirelt abi osutasid. Augustis hüppas Emajões peaga vastu põhja noormees, kes seni oli harjunud sügavas järvevees hüppeid tegema. Mõlemad juhtumid lõppesid hästi ning hiljem tuldi rannavalvureid abi eest tänama. Lõuna piirkonna rannavalve juht Argo Raag paneb südamele, et peaga ees vette hüpates tuleb veekogu väga hästi tunda ning veekogu peab olema sügav.


Kõik lapsed said vanematega kokku viidud
Nagu igal suvel, kaotasid ka tänavu mõned vanemad oma lapsed silmist või ka vastupidi. Enamasti leidsid need juhtumid väga kiire lahenduse. Ent tuli ette ka kurioossemaid seikasid, mis tagantjärele isegi värvikad tunduvad. Juulikuus sõitis isaga randa tulnud 4-aastane poiss iseseisvalt jalgrattaga koju. Ähmi täis isa otsis koos rannavalvuritega poega, kuni kodust helistas lapse ema. Tõtt öelda oli temagi üllatunud, et laps tuli üksi koju. Aga piisab vaid silmapilgust, kui lapsed rändama lähevad. 
Augusti lõpus juhtus sarnane olukord Tallinnas Stroomi rannas, kui 9-aastane tüdruk läks ise koju. Rannavalve poole pöördusid lapse vanemad, et kaotasid lapse veealas, ja olid ühtlasi veendunud, et iseseisvalt laps koju ei saanud minna. Tüdrukut otsiti kaatriga, samuti kaasati politsei mitme patrulliga. Paari tunni pärast, natuke enne kaheksat õhtul helistas lapse täiskasvanud naaber randa ja andis teada, et laps on koju jõudnud. Lõpp hea, kõik hea!




Abi vajasid ka eakad rannakülastajad
Suve lõppu jäi ka paar kurvemat juhtumit. Augusti keskel kutsus Pärnu rannavalve kiirabi eakale meesterahvale, kelle olid G4Si valvatavast alast eemal veest välja toonud tema sõbrad ja teised rannalised. Nii rannakülastajad, vetelpäästjad kui ka kiirabi proovisid meest elustada kuid kahjuks tulemusteta. 
21. augustil andsid rannakülastajad Pikakaris teada, et nende sõber pole kaldale tulnud. Vetelpäästjad läksid kaatriga asukohta, kus meest oli viimati nähtud. Mees toodi veest välja ja teda asuti kohe elustama. Kohale kutsuti ka kiirabi, aga paraku ei õnnestunud meest elule tuua. Arvatavasti tabas mõlemat hukkunud eakat meest vees olles terviserike.


Klaasikillud ja karvased lemmikud

Kokku lahendasid G4S rannavalvurid ligi 9500 avaliku korra rikkumist, mida on pea kolme tuhande võrra eelmisest suvest rohkem. See on selgitatav mitme soojaperioodiga, mis tõi kõigil kolmel suvekuul randadesse palju külastajaid. Kõige enam tuli vetelpäästjatel rinda pista klaastaaraga randa tulijatega (2701 korral) ning lemmikloomaga randa tulnud külastajatega (2390 korral). Esmaabi andsid G4Si vetelpäästjad 513 korral. 
Tänu järjepidevale tööle klaastaara keelamisega ja jahedamatel ilmadel ise korjamise-koristamisega ning heale koostööle kohalike omavalitsustega on klaasikildudest tingitud lõikehaavu vähemaks jäänud. Näiteks Pirita rannas käib iga nädal traktor puhastamas. Stroomi rannas korjasid rannavalvurid koos G4Si töömalevlastega vihmaste ilmadega aga mitu ämbritäit klaasikilde. 


G4S valvas sel suvel üle Eesti kokku 22 rannas, mida on rohkem kui eelnevatel suvedel. Eelkõige tuli juurde väikseid ja kauneid Lõuna-Eesti randu, mida oli rõõm turvalisemaks teha. „See on märk sellest, et kohalikud omavalitsused on hakanud tähtsustama seda tööd, mida randades teeme ja mida tuleb teha.,“ märkis Argo Raag. „Suur aitäh kõikidele neile rannavalvuritele, kes meil abis olid. Nad tegid väga suure töö ära. Kaheksa inimese elu suutsime päästa.“

Kategooriad: September 2020  

Kommentaarid

Lisa kommentaar