Novembris saatsid Dahua ja Hikvision oma palavikku tuvastavad termokaamerad Tartusse AHHAA teaduskeskusesse, kus neid ühe päeva jooksul eri olukordades testiti.

Teaduskeskuse AHHAA juhatuse esimees Andres Juur selgitas, et oleme küll harjunud termokaameratest rääkides kasutama sõna mõõtma, kuid tegelikult ei ole need mõõteseadmed, vaid indikaatorseadmed. „Need annavad meile indikatsiooni. Sellest pole hullu, sest kui politsei viib läbi „Kõik puhuvad“-reide, siis inimesed ei puhu mitte mõõteseadmesse, vaid indikaatorseadmesse. Kui oled enne lasknud aknapesuvedelikku ja aurud on õhus, siis võib indikaatorseade öelda, et oled tarbinud alkoholi,“ selgitas Juur. Ta lisas, et enne kui inimesele vormistatakse protokoll, tuleb puhuda mõõteseadmesse ehk n-ö tõenduslikku alkomeetrisse. 

„Ka poest ostetavad termomeetrid on indikaatorseadmed, mis on kalibreerimata,“ ütles Juur. Ta ise soovitab apteegis müüdavast kaubast vana head klaasist termomeetrit, mida kümme minutit kaenla all hoitakse. Samas ei keela keegi ka termokaameraga võtta temperatuuri kaenla alt, iseasi kui mõistlik see on. 



AHHAA teaduskeskuses tehtud katsed näitasid väga hästi, et palaviku tuvastamiseks mõeldud termokaamerad on kõige ohutum (kontaktivaba), kiirem ja mugavam viis tuvastada palavikus inimene ehk võimalik viirusekandja. Selle kasutamine ei pidurda inimeste liikumisvoogu, ei eelda lähikontakti ega ahista inimest.
Lisaks tõid katsed välja olukordi, mida peaks termokaamerate kasutamisel arvestama ja millele tootjad ka ise tähelepanu juhivad. Esimene on see, et külmast õuest tulles on inimese nahk jahtunud ja kuna termokaamera, nagu ka infrapuna termomeeter, võtab kehatemperatuuri just naha pinnalt, siis on soovitatav anda jahtunud nahale natuke aega soojeneda. Samuti võib termokaamera tööd segada näiteks ventilatsioonist või soojapuhurist tulev õhuvool, mis inimesele peale langeb.

Kust kraadida?
Katse näitas üsna hästi, et erinev temperatuuri võtmise meetod annab pisut erinevaid tulemusi. Kaenlaalune on kõige soojem, seejärel ninapoolne silmanurk ja siis laup. Seega tasub kehatemperatuuri mõõtes vaadata, kust kohast konkreetne seade temperatuuri võtab. Silmanurk ja kaenlaalune on n-ö õuekülmast kindlasti vähem mõjutatud kui laup. Seda illustreerivad hästi ka testid, mis näitavad, et kui Dahua termokaamera võttis õuest tulnud inimeselt silmanurgast temperatuuri, siis stabiliseerus temperatuurinäit väga kiirelt. Märksa kiiremini kui teine, Hikvisioni termokaamera ja infrapuna käsitermomeeter. Seda põhjusel, et ninapoolsest silmanurgast pisarakanali juurest mõõtes saab täpsema tulemuse. 

Ka külma duši alt tulnud inimene või märja näoga katsealune sai Dahua kaameraga silmanurgast kenasti kraaditud, kuid laubalt temperatuuri võtvad seadmed jäid õige tulemuse kuvamisega esialgu natuke hätta ja näitasid pisut madalamat temperatuuri. 

Näopiirkonnast kehatemperatuuri võtmine tähendab ka seda, et müts, näomask ja prillid võivad kraadimist segama hakata. Infrapuna käsitermomeetrit ja Hikvisioni termokaamerat segas näiteksmütsi kasutamine, sest see kattis lauba. Dahua kaameral tekkis temperatuurinäidu edastamisel probleem siis, kui inimesel oli peas müts ning ees prillid ja mask. Kui prillid ära võeti, sai Dahua palavikutuvastaja oma tööga suurepäraselt hakkama. 

Muide, termokaameraid saab panna ka maski kasutust kontrollima. Seadmel saab sisse lülitada funktsiooni, mis paneb kaamera häiret andma olukorras, kus inimese nina ja suu on katmata.

Ürituste turvalisus
Koroonaviiruse kiire ja pidurdamatu levik on ürituste korraldamisega seotud ärid viinud kuristiku äärele, sest avalike ürituste korraldamine on väga piiratud. Mitmesuguste ohutusmeetmete kasutamine on õnneks võimaldanud neid korraldada. 
Septembri alguses toimunud Eesti Filmi- ja Teleauhindade galal kraaditi infrapuna käsitermomeetritega üle kõik Alexela kontserdimajja sisenejad. Suursündmuse korraldamisega seotud Anette Haavel, kes praegu töötab G4Sis turundusspetsialistina, tunnistas, et oleks võinud kasutada termokaameraid. Selleks on mitu põhjust. 
Infrapuna käsitermomeetrite kasutamine nõuab aega, tekitab järjekordi ja eeldab lähikontakti, sest kaugelt mõõta ei saa. Ka on vaja inimest, kes temperatuuri võtab. Lühidalt, see on tööjõumahukas ehk kulukas. Samuti on selline lähedalt ja ükshaaval kraadimine inimestele ebamugav, sest riivab nende privaatsust. Nagu näitasid AHHAA keskuses tehtud katsed, siis ei näita infrapunatermomeetrid täpsemat tulemust kui termokaamerad ja võivad vajada kalibreerimist, näiteks pärast 300 kasutuskorda. Kes seda lugeda jõuab? 
Sel põhjusel pakub ürituste turvalisusega tegelev G4S Staff klientidele samuti automaatse palavikutuvastaja ehk termokaamera kasutusvõimalust, seda ennekõike üritusele tulijate ohutuse pakkumiseks. Termokaamera suudab hetkega kraadida mitu inimest korraga ega tekita seetõttu järjekordi. Kui automaatne palavikutuvastaja peaks mõnel külastaja liiga kõrgest temperatuurist märku andma, siis saab selle inimese kõrvale suunata, et ta igaks juhuks üle kraadida.

Haigena enam kooli ei minda
Kui Tallinna linnavalitsus jagas kooliaasta alguses koolidele toetust palavikku tuvastavate termokaamerate soetamiseks, olid paljud inimesed skeptilised selliste seadmete vajalikkuses. Tallinna Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm tunnistas „Aktuaalsele kaamerale“ oktoobri alguses, et vanemad enam haiget last kooli ei saada. Tallinna Saksa Gümnaasiumis tuvastati näiteks septembris G4S paigaldatud termokaamera abil viis palavikus õpilast, kes koju tagasi saadeti. Siinkirjutaja vestles novembri Tallinna Inglise kolledži direktori Toomas Kruusimägiga, kes ütles, et automaatsete palavikutuvastajate suurim väärtus on see, et haigena enam kooli ei minda.

Automaatse palaviku tuvastamise süsteemi kohta loe süsteemi kohta rohkem siit. Võta G4Siga kohe ühendust  telefonil 651 1800 või kirjuta teenindus@ee.g4s.com ja paigaldame süsteemi ka Sinu ettevõttesse, kooli või tome selle kohale vaid korraldatava sündmuse ajaks.


Reimo Raja
G4Si kommunikatsioonijuht