Viimastel nädalatel on meieni jõudnud väga palju vastuolulisi väiteid seoses vingugaasi ja vinguandurite paigaldamisega (sealhulgas riigiametnike poolt). Seetõttu panime kirja kõik vajaliku, mida sel teemal tarvis teada on. Kõige tähtsam on põhimõte, et andur tuleb alati paigaldada vastavalt tootja antud juhistele ehk iga seadme puhul tuleb vaadata kasutusjuhendit ja sellest ka lähtuda. Tootja juhiseid eirates luuakse olukord, kus ohu korral ei pruugi seade probleemist piisavalt kiiresti märku anda.

Mis on vingugaas?

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid (CO) tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Tegemist on mürgise gaasiga, mis on värvitu, lõhnatu, maitsetu ja alguses mitteärritav. Seetõttu  on seda inimestel väga raske tuvastada. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Näiteks ahju kütmisel kui ahjusiiber suletakse.

Kuidas vingugaas ruumis levib?

Vingugaas liigub ruumis vabalt ja on õhust pisut kergem. Koos sooja õhuga levib see ruumi ülemisse osasse. Kuna gaasilise ainena sõltub vingu liikumine ruumis ventilatsioonist, inimeste liikumisest jms, siis kokkuvõttes jõuab mürgine vingugaas erinevatesse ruumi osadesse ja seetõttu tuvastavad andurid selle nii laest kui ka ruumi madalamatest osadest.

Kuna Eestis levitatakse tihti valeväidet, et vingugaas on õhust raskem, siis konsulteeris G4S selles küsimuses nii Tartu Ülikooli füüsikainstituudi, TalTechi küberneetika instituudi füüsika osakonnaga Sisekaitseakadeemia kui ka NUBLU suitsu- ja vinguanduri tootjaga. Nad kõik kinnitasid, et vingugaas on õhust kergem. Seega tuvastab vinguandur mürgise gaasi efektiivselt ka lakke paigaldatuna.

Kuidas vingugaas inimesele mõjub?

Vingugaasi mürgistuse esimesteks tunnusteks on peavalu, peapööritus, väsimus või iiveldus. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt üldse mitte tajuda.

Vingugaasi molekulid seovad veres hemoglobiini molekuliga, täpsemalt raua aatomitega hemoglobiinis, tehes võimatuks hapniku ühinemise nende samade raua aatomitega. Tagajärg - vere kaudu ei saa rakud hapnikku ja elusorganism võib lämbuda, surra hapniku puuduse tõttu.

Kuhu andur paigaldada?

Kõige tähtsam põhimõte on, et andur tuleb alati paigaldada vastavalt tootja antud juhistele ehk iga seadme puhul tuleb vaadata kasutusjuhendit ja sellest ka lähtuda. Mitte kunagi ei tohi paigaldamisel lähtuda „rahvatarkustest“, olgu need siis naabrimehe nõuanded või külla sattunud tähtsa ametniku juhuslikud soovitused.

Kuhu ei tohi vinguandurit paigaldada?

Kui erinevate vinguandurite paigaldusjuhised on erinevad, siis need kohad, kuhu andurit kindlasti asetada ei tohi on erinevate tootjate vinguanduritel üldjoontes samad.

• Niisketesse ruumidesse (vannituba, köök, leiliruum jne) ega välitingimustesse.
• Otse valamu või pliidi kohale1,5 meetri raadiusse lahtise leegiga kodumasinatest, nagu ahjudest, pliitidest ja kaminatest.
• Ahjust, konditsioneeri avast või laeventilaatorist väljuva õhu liikumisteele.
• Piirkondadesse, kus eraldub tolmu, mustust või rasva, mis võiks anduri määrida või ummistada.
• Kardinate või mööbli taha.
• Värvi vedeldaja aurude lähedusse.
• Auto summutitoru lähedusse; see kahjustab detektorit

Milliseid vinguandureid G4S pakub?

G4S pakub valveseadmetega ühendatavaid vinguandureid, autonoomseid andureid, mida valvesüsteemi ühendada ei saa ja kahesüsteemsetest anduritest NUBLU suitsu- ja vinguandurit, mida ei saa ühendada koduvalvega, vaid on iseseisev teenus, mis edastab häireteated G4Si juhtimiskeskusesse.

Reimo Raja
Kommunikatsioonijuht