Sinu eest valvel!

November 2017

Suvekoduomanike suurimad hirmud on vargus ja tulekahju

  • Kuupäev: 26.10.2017
    Autor: Reimo Raja

Selleks, et ei peaks lootma naabrivalvele olukorras, kus naaber elab suvekodust võib-olla mitme kilomeetri kaugusel või on samuti talveks linna sõitnud, pakub G4S alates sellest aastast spetsiaalselt suvekodudele mõeldud valvesüsteemi Väikevalve.
Et teaksime paremini, mida suvekodude omanikud valvesüsteemilt tegelikult ootavad, viisime koos Initiative Estoniaga läbi uuringu, kus küsisime just suvilate turvalisusega seotud küsimusi.



Pea poolel vastajatest on olnud isiklik kokkupuude varguse või sissemurdmisega või on nad kuulnud, et seda on nende maamaja piirkonnas ette tulnud. Iga viies vastaja ütles, et tema maamajja või suvilasse on sisse murtud, midagi varastatud või seal vandaalitsetud. Iga kolmas vastaja teadis, et seda on tema maakodu või suvila piirkonnas juhtunud.

Kahe peamise hirmuna seoses maamajade või suvilatega nimetasid vastajad peamiselt tulekahju (41% vastajatest) ja vargust (51%).
Suvila või maamaja kaitseks kasutatakse kõige enam naabrivalvet (59%) ja suitsuandurit (58%). Kuigi suitsuandur on kohustuslik igas kodus, ka suvekodus, selgus uuringust, et viimases neid sageli ei kasutata. „Kui inimesed suure osas ajast suvekodus ei viibi, on arusaadav, et suitsuandurit ei peeta seal vajalikuks,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun.
Küll aga rõhutasid vastajad sellise lahenduse vajalikkust, kus suitsuandur on valvesüsteemiga ühendatud. „Sageli ei teata, et ka kõige lihtsamate turvasüsteemidega kaasneb alarmsüsteemi ühendatud suitsuandur, mis annab turvaettevõtte juhtimiskeskusele tulekahjust kohe teada,“ selgitas Õun.
 


Selle aasta jaanuaris sai G4Si juhtimiskeskus tulekahjuhäire Tartumaal Rannu vallas asuvast talumajast. Häire edastas maja valvesüsteemiga ühendatud suitsuandur. Olukorda kontrollima sõitnud turvatöötaja avastas majast põlengu ja kustutas selle tulekustutiga. Tulehäire edastanud valvesüsteem ja turvatöötaja kiire sekkumine päästis hoone mahapõlemisest. Majaomanik oli ise sama päeva hommikul välismaale sõitnud ja sai juhtunust teada turvaettevõttelt.
 


Maapiirkondades ei taheta turvateenust sageli kasutada, kuna kardetakse, et turvaettevõtte patrull ei suuda piisavalt kiiresti reageerida. „Oluline pole ainult kiire reageerimine, vaid ka võimalus saata sündmuskohale vajaliku ettevalmistuse, varustuse ja tagalaga inimene,“ rõhutas Õun.
„Suvekodudes üldiselt kiirvargusi ei tehta, pigem tegutsevad vargad nendes piirkondades kauem, et „objekt“ põhjalikult ette võtta. Seega on ka poole tunniga saabuv turvapatrull kindlasti kasulik, suutes suurema kahju ära hoida või võimalikud kahtlusalused lähiümbruses kinni pidada,“ lisas Õun.

 


Peamiselt himustavad vargad tööriistu ja kodutehnikat. Samuti kaasneb sissemurdmistega akende lõhkumine. Kõige enam on suvekodudesse sissemurdmisega kokku puutunud Kirde-Eestis suvilat või maamaja omavad inimesed. 32% vastajatest tunnistas, et tema suvekoju on sisse murtud, ja 53% ütles, et piirkonnas, kus tema suvekodu asub, on olnud sissemurdmisi.
Need, kel on isiklik kogemus sissemurdmisega või kes kuulnud suvekodu piirkonnas vargustest, kasutavad ka suurema tõenäosusega turvateenust ja viivad väärtuslikumad asjad maakohast ära.

Väike valve väikestele vajadustele
Läbiviidud  uuringust selgus, et Väikevalve vastab väga hästi suvila ja maamaja omanike ootustele turvalisuse suhtes. Valve juhtimine käib mobiiltelefoni abil ja selle paigaldamine on nii lihtne, et igaüks saab sellega kindlasti ise hakkama. Väikevalve lepingut on võimalik sõlmida kodunt lahkumata ja valveseade saadetakse postipakiga sobivasse pakiautomaati. 
Lisaks maja valvamisele saab süsteemiga ühendada suitsuanduri, mis on niisamuti kui valveandur ühendatud G4Si juhtimiskeskusega. Häire korral saab sellest otsekohe teada nii G4S kui ka klient, kellele saadetakse SMS-sõnum.
Väikevalve kohta saab rohkem infot ja ka tellimuse vormistada lehel  g4s.ee/vaikevalve.


Suvilate ja maakodude uuringu viis Initiative Estonia läbi mais. Küsitlusele vastasid 15–74-aastased Eesti elanikud, kellel on lisaks põhielukohale ka suvila või maamaja. Küsimustele vastas 300 inimest.
 



Reimo Raja
G4Si kommunikatsioonijuht

Kategooriad: November 2017  

Kommentaarid

Lisa kommentaar