Sinu eest valvel!

Mai 2019

Sõudja Kaspar Taimsoo: „Eesmärk on 2020. aasta Tokyo olümpiamängud võita“

  • Kuupäev: 14.05.2019
    Autor: Jana Palm

 

Asusime toetama andekat ja rohkelt medaleid võitnud sõudjat Kaspar Taimsood. Usume, et tema nimi ei ole võõras ühelegi eestlasele, kes jälgis 2016. aasta Rio olümpiamänge, kust õnnestus koju tuua pronksmedal. Nüüd on eesmärgid veelgi kõrgemad. Loe, kuidas ta sõudmiseni jõudis ja mis on teda juba 25 aastat profispordi juures hoidnud.

Millal Sa sõudmisega alustasid ja mis hetkel tajusid, et see on miski, mida plaanid teha professionaalsel tasemel?
Sel aastal saab mul suvel täis 25 aastat sõudmist. Olen seda teinud peaaegu terve oma teadliku elu ja kuigi sõudmine domineerib igapäevatoimetustes aasta ringi, on mul jätkuvalt hea meel, et olen sportlase tee valinud. Noorteklassis, kui sain ühepaadil juunioride maailmameistrivõistlustel 3. koha, siis tekkis kuklasse mõte, et võib sellega vast edasi tegeleda.

Mis Sind pärast 25 aastat sõudmise juures hoiab?
Sõudmine pakub igal aastal uusi väljakutseid ja emotsioone. Mõnel aastal õnnestub võita medal, mõnel hooajal ei lähe see jällegi õnneks. Mulle on viimasel kümnel aastal paatkonnas reeglina usaldatud eessõudja positsioon ja see on ääretult põnev töö. On paras katsumus panna erinevad meeskonnad koos ühise eesmärgi nimel ja tehniliselt identselt töötama. Muidugi, algajale silmale on sõudmine külje pealt alati suhteliselt „samasugune“, aga nagu tehniliste spordialade puhul ikka, on seal kümneid nüansse, mida tuleb jälgida ja meeskonnas ühtlustada.

Kuidas näeb tavaliselt välja Sinu päev?
Eluskutselise sportlasena on privileeg kasutada oma ööpäeva täies mahus spordi tarbeks. Reeglina tuleb ära teha kaks trenni päevas (v.a pühapäev, mis on vaba). Esimene trenn on tavaliselt kell 10 ja õhtune kell 16 või 16.30. Kui trennid saavad tehtud, siis õhtuti vajadusel lihaste hooldus füsioterapeudi juures.





Kes on Sinu suurim tugi?
Kõige suuremaks toeks on ikka ja alati head inimesed minu ümber. Pere ja sugulased ning alati ka sõbrad. Mida rohkem sporti teha, seda kaugemale sõbrad kipuvad jääma, nii et proovin alati võimalusel sõpru külastada ja nendega kvaliteetaega veeta. Sünnipäevadel ma reeglina ei jõua käia, nii et tuleb ise leida võimalusi kohtumiseks.

Kõige magusam(ad) hetked Sinu karjääris?
Üks erilisemaid hooaegu oli kindlasti 2009 hooaeg, mis oli minu n-ö läbimurdeaasta. Võitsime kahepaadil koos Allar Rajaga Euroopa meistritiitli ning MMil tulime 3. kohale. Hilisematest hooaegadest on muidugi 2016 hooaeg, mil võitsime ka EMi ning loomulikult minu sportlaskarjääri kõige suurem medal – Rio olümpiamängude pronks – pärineb ka sellest aastast.





Kas on olnud hetki, kus oled kaalunud ka lõpetamist? Kui jah, siis miks?
Spordis käivad emotsioonid alati üles ja alla. Raskematel perioodidel leiab end tihti mõtetest, et miks ma seda teen ja kas on mõtet üldsegi edasi teha. Kuid hetke plaanid on Tokyo 2020. aasta olümpiamängud loodetavasti ära võita ning eks pärast seda tuleb võtta üks aasta korraga. Kui on mehi, kellega kodumaal koos medaliplaane pidada, siis tuleb jätkata!

Miks sobib Sinu toetajaks just G4S?
Nii G4S kui ka mina seisame ühtede väärtuste eest – meile mõlemale on olulised teemad keskkonnasäästlik ja turvaline eluviis.

Mis on Sinu eesmärgid järgnevateks aastateks?
Käimasoleval hooajal tuleb võidelda olümpiapääsmete eest MMil, mis toimuvad augusti lõpul Austrias. Kvalifitseerumine saab olla ainult miinimumeesmärk.

Millal ja kus Sind Eestis sõudmas saab näha?
Kevadised laagrid Horvaatias on selleks aastaks läbi ja nüüd, kui me just kuskil Euroopas võistlemas ei ole, oleme alati kodumaal treenimas. Reeglina treenime Viljandis, kuna seal on kõige paremad tingimused sõudmise treeninguteks. Hea vaikne järv, meile sobilik seisev vesi ja pere piisavalt lähedal, et vajadusel Pärnus käia.

Anna palun mõned soovitused, kuidas ka teised võiksid saada sama edukaks sportlaseks kui Sina.
Spordiala valik on alati raske, eriti nooremas eas, ja just nüüd, kui põhimõtteliselt igal aastal tekib paar uut spordiala, millega tegeleda. Julgeksin soovitada, et tuleb proovida algklassides ja põhikooli esimestel aastatel erinevaid spordialasid ja vaadata, mille tegemine on sobilik. Eks mõned alad ole alati populaarsemad kui teised, aga see ei määra midagi – peaasi et sära oleks silmis ja eesmärkide saavutamine pakuks põnevust.



Jana Palm 
Turundusspetsialist

Kategooriad: Mai 2019  

Kommentaarid

Lisa kommentaar