G4S vetelpäästjad päästsid eelmisel suvel kaks uppumisohtu sattunud last. Harku rannas ühe umbes kümneaastase poisi, kes sattus liiga sügavasse vette ja vajus vee alla, ning Emajõe linnaujulas umbes nelja-viie aastase tüdruku, kes oli jõevoolus sügavasse vette triivinud ega pääsenud enam kaldale. Lapsega randa minnes tasub nii endale kui ka pere pisemale meelde tuletada mõned olulised ohutusjuhised.

Rahvarohketes randades tuleb vetelpäästjatel sageli aidata kadunud lapsi otsida. Lapse ja vanema uuesti kokkuviimist aitab kiirendada, kui lapsel on randmepael vanema kontaktiga. G4Si valvatavates Tallinna ja Pärnu randades võibki rannavalvuritelt küsida lapsele käepaela, kuhu lapsevanem saab oma telefoninumbri kirjutada. Samuti tasub lapsega kokku leppida kohtumispaik juhuks, kui peaks teineteist rannas ära kaotama. Aga kõige olulisem on muidugi lastel silm peal hoida.

Iga lapsevanem vastutab alati selle eest, et tema alaealine pereliige jõuaks ohutult randa ja sealt ka tervena koju.

Kummimadratsid ei olegi nii ohutud
Kummimadratsite, -rõngaste ja muude täispuhutavate ujuvvahenditega me lapsi vette lubada ei soovita. See, et tuul võib lapse kummimadratsi või täispuhutavate kätistega merele viia, on probleem, mida sageli alahinnatakse. Samuti võib laps suures mänguhoos ujuvvahendiga sügavasse vette sulistama minna ja seejärel kummimadratsilt vette kukkudes uppumisohtu sattuda.

Kui lapsevanem siiski lubab põngerja kummimadratsiga vee peale mängima, siis ujuvvahendil mängiv laps peaks jääma madalasse vette täiskasvanu ja kalda vahele. Nii saab lapsest kinni haarata, kui tuul peaks hakkama madratsit merele puhuma.

Hätta sattudes tee häält
Olukorras, kus satutakse kummimadratsiga sügavasse vette triivima, tuleb käsi püsti tõsta, et sind kaldalt näha oleks ja teha valju häält. Mitte kunagi ei tohi madratsi, rõnga või muu ujuva aluse pealt lahkuda, kuni see vähegi veest väljas on. Tavaliselt hukkuvad just need, kes arvavad jõudvat end kaldale ujuda, aga väsivad või saavad külmast veest krambid.

Kuigi tuul puhub merele kõige kergemini just suurema kummimadratsi, siis ei tasu tuule jõudu alahinnata ka ujumiskätiste osas, mis pannakse lapsele käte ja jalgade ümber. Ka nendega supeldes võib tuul lapse merele puhuda. Seetõttu ei tohi kunagi jätta lapsi veemänguasjadega omapäi sulistama.

Ujumisrõngaga vees mängides kaasnevad samuti ohud, kuigi pealtnäha seda keegi arvata ei oska. Kui lapsel on ujumisrõngas ümber, siis võib natuke sügavamas vees juhtuda olukord, kus mänguhoos käib laps kummirõngaga üle pea nii, et jalad jäävad vee peale ja pea vee alla. Sedasi satub laps uppumisohtu, tekib paanika.

Joogivesi ja päikesekaitse kaasa
Randa minnes võta lapsele kaasa joogivesi ja päikesekaitse. Kuna G4Si rannameedikutel tuleb sageli tohterdada lapsi, kes on rannaliival paljajalu joostes saanud jalgadele marrastusi või koguni lõikehaava, siis soovitame kindlasti paari jalanõusid kaasa haarata, et pärast plaasterdamist ja sidumist saaks laps mugavalt kõndida.

Osades randades on ka hüppetornid, mille märjal puitpõrandal kiputakse vahel libisema ja teinekord kukutakse tornist ootamatult, selg ees, vette. Selliste õnnetuste vältimiseks peaks lapsevanem pere noortematele vajalikud ohutusjuhised kindlasti enne üle rääkima  ja tornist vettehüppeid tegevaid lapsi jälgima.

Enam kui 80 G4Si vetelpäästjat aitavad suplejate ohutust tagada 20 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Haapsalus, Narvas ja Pärnus.
Infot randade õhu- ja veetemperatuuri ning rahvaarvu kohta saab veebilehelt www.g4s.ee/rannad. Seda uuendatakse neli korda päevas alates kella 10st.




Reimo Raja
G4Si kommunikatsioonijuht