Vingugaas on inimese nähtamatu vaenlane – me ei haista ega näe seda, kuid tagajärjed on tihtilugu pöördumatud. Kuna alanud on taas kütmishooaeg, siis teeme selgeks, kuidas vingumürgistust vältida.

Nagu mainitud, on vingugaas lõhnatu ja värvitu ning tekib erinevate materjalide mittetäielikul põlemisel. Me isegi ei märka, kui see meie kehasse jõuab, ühineb veres oleva hemoglobiiniga, tõrjub välja hemoglobiinis oleva hapniku ja tekitab hapnikupuuduse. Kõige rohkem kannatavad selle tagajärjel aju, närvisüsteem ja südamelihas.

Vingugaasimürgistuse sai möödunud aastal 44 inimest, neist pooltele sai saatuslikuks rikkis küttesüsteem või selle vale kasutamine. “Selleks, et saatuslik vingumürgistus tekiks, piisab paraku vähesest,” sõnas Päästeameti ohutusjärelvalve juht Tagne Tähe. Tihti pääseb vingugaas tuppa liiga vara suletud ahju- või pliidisiibri tõttu. 

Möödunud nädalavahetusel selline juhtum toimuski, kui Pärnu korterist edastus vingugaasihäire. Kuna kontaktisik G4Si juhtimiskeskuse kõnele ei vastanud, saadeti kohapeale patrullekipaaž ja informeeriti Päästeametit. Kohale saabudes kuulis turvatöötaja korteri ukse taga häiresignaali, kuid kellegagi ühendust ta ei saanud. Kuna aknad asusid kõrgel, siis ei näinud turvatöötaja ka korterisse sisse. Peagi saabus Päästeamet, kes pääses korterisse sisse, sest rõdu aken oli lahti. Inimesi korteris ei viibinud. Selgus, et isik, kes kodust lahkus, oli siibri liiga kiiresti sulgenud ning pliidi all hõõgunud söed tekitasid vingu.

„Meil on ette tulnud juhtumeid, kus tänu vingugaasianduri paigaldusele on inimesed avastanud, et nende eluruumides on pikemat aega olnud vingugaas. Inimesed on kurtnud pärast anduri paigaldamist, et andur annab kogu aeg häiresignaali. Põhjuseks pole selliste juhtumite puhul mitte rikkis andur, vaid vingugaas eluruumis. Sellisel juhul tuleks üle vaadata küttekehad või kütmisviisid. Kuigi väikese CO kontsentratsiooni puhul ei pruugi inimene kohe ennast halvasti tunda, siis pikemaajaliselt on see ikkagi tervisele kahjulik," selgitas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Sel aastal viidi läbi ka uuring, mille eesmärk oli selgitada välja inimeste teadlikkus vingugaasist, vingugaasiandurite kasutusest. Kuigi teadlikkus vingugaasist on paranenud – ligi 94% inimestest teab, et vingugaasiandur on küttekoldega elamutes kohustuslik – selgus siiski, et 58% suitsu- ja vingugaasianduri omanikest on paigaldanud selle madalamale kui poolteist meetrit ehk teinud seda valesti.