Sinu eest valvel!

Nublu lood

Nublu on uuenduslik suitsu- ja vingugaasianduri teenus, mis oskab ohu korral ise abi kutsuda. Siit lehelt leiad Nublu kohta erinevaid põnevaid artikleid.

2 tundi Tallinna lennujaamas – kas see on tõesti katastroof?

  • Kuupäev: 16.06.2022
    Autor: Priit Sarapuu, G4Si juhatuse esimees

Kaks aastat tagasi ehmatas kogu maailma enneolematu koroonapandeemia, milleks keegi valmis polnud. Igasugune liiklemine oli mittesoovitatav, lennuliiklus peaaegu katkes. Sellega seoses saadeti koju piloodid ja lennujaamade turvatöötajad.

Kahjuks ei käi asjad nii, et kaks aastat hiljem saaks jätkata täpselt samalt kohalt, kus elu toona seisma jäi. Inimesed on leidnud uue ameti, siirdunud tööle teistele elualadele. Suur tööjõupuudus valitseb kõigis maailma lennujaamades, eriti suur puudus on lennundusjulgestajatest. Näiteks Dublini lennujaamas oli juuni alguses 4,5-tunnine järjekord, et läbida turvaväravad. Mõistagi leidis see meedias laialdast kajastamist. Ka teistest lennujaamadest on tulnud uudiseid, kus inimesed seisavad lõpututes järjekordades ja paraku jäävad ka lennukitest maha. On kujunemas uus normaalsus, et lennujaama tuleb tulla mitu tundi enne lennuki väljumist. See on midagi uut, millega inimestel on raske leppida, kuigi selline nõudmine on tegelikult olnud juba aastaid, lihtsalt varem on pääsenud ilma järjekorrata turvakontrollist läbi ja inimesed on lennujaama tuleku jätnud viimasele hetkele.

Kuna lennujaamas on julgeolekule kõrgendatud nõudmised, siis siinsed töötajaid värvatakse hoolikalt ja nad läbivad erikoolituse. Küllap on igaüks meist nõus, et lennunduses ei tohi teha järeleandmisi: ei turva- ega muudes rangetes reeglites. Need reeglid on kehtestatud kindla eesmärgiga kaitsta reisijate elu ja tervist. Iga inimene peab jõudma ohutult valitud sihtkohta.

Tallinna õhuvärav

Erand pole ka Tallinna lennujaam, kus on samuti tekkinud pikad järjekorrad. Eelmisel aastal läbis Tallinna lennujaama üle 1,3 miljoni reisija. Seda on poole rohkem kui aastal 2020. Kuna riikide piirid on jälle lahti ja turiste oodatakse igal pool, siis suvepuhkuste ajal võib näha ette reisijate arvu suurenemist. Tänavu loodab lennujaam teenindada juba 2,5 miljonit reisijat. 

Lennujaama turvariski maandab igapäevaselt G4S lennundusosakond, mis tegeleb reisijate ja nende pagasi läbivaatamisega, patrullimisega nii avatud poolel kui ka julgestuspiirangu alal. Enne Covidit oli meil lennujaamas üle 230 töötaja. Selle aasta alguses oli näha, et tööjõudu jääb kõrghooajal puudu ja alustasime värbamiskampaaniatega, kuid endiselt on vaja mitukümmend töötajat juurde. See tähendab tavalisest pikemaid järjekordi ning reisijatel palutakse tulla kohale kaks tundi enne väljalendu.

Uute töötajate värbamisega tegeletakse jätkuvalt väga intensiivselt. Paraku pole see lihtne – näiteks mullu detsembris kandideeris 48 inimest, tööle sai võtta ühe. Sel ametikohal on vaja teatud omadusi, oma osa on näiteks haridusnõudel.

Kui turvatöötajate vastutusrikkamad positsioonid nõuavad pikki koolitusi, siis eelkõige on puudu töötajatest, kes ei täida otseselt julgestusülesandeid, vaid jagavad soovitusi, kuidas reisijal oleks lihtsam ja mugavam turvakontroll läbida. Need töötajad vajavad iseenesest vaid põhitasemel koolitust.

Palk

Lennundusjulgestaja töö on põnev ja tähtis ning selle eest saab väärilist palka – alates 1400 eurot kuus. Paraku on meedias visatud õhku väide, nagu poleks see palk midagi väärt.

Meil kiputakse enamasti rääkima keskmisest palgast, kuna need numbrid on suuremad ja kasvavad kiiremini. Keskmine palk on aritmeetiline keskmine, kõigi täisajaga töötavate inimeste palkade summa, mis on jagatud palgasaajate arvuga. Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverki arvutuse järgi teenib üle keskmise umbes 20% palgasaajatest. Tema sõnul tahavad nende inimeste hulka mahtuda 70 000 juhti, 34 000 äri ja halduse tippspetsialisti, 30 000 IT-spetsialisti ja 10 000 õigusspetsialisti. See teeb kokku umbes 144 000 inimest. Joone all tunglevad ehitusmehed, õpetajad, teadlased, ametnikud.

Poliitikud lubavad enne valimisi alati õpetajatele palgatõusu. Õpetajate brutokuupalk on sel aastal alates 1412 eurot. Toomas Truuverk kirjutas Äripäevas, et ei ole statistiliselt realistlik, et kõik 36 000 pedagoogika tippspetsialisti mahuksid keskmisest palgast kõrgema palga saajate hulka. Palga tõustes liigub keskmine lihtsalt eest ära. Küll aga võiks olla ootus mediaanpalga suhtes, millest enam teenib Eestis praegu 320 000 inimest.

  • 2022. aastal on alampalk Eestis 654 eurot (tunnitasu 3,86 eurot)

  • Keskmine brutokuupalk 2022. aasta I kvartalis oli 1593 eurot

  • Pääste-, politsei- ja turvatöötaja keskmine töötasu 2022. aasta I kvartalis oli 1138 ja

mediaantöötasu 972 eurot kuus

  • Turvatöötaja keskmine töötasu 2022. aasta I kvartalis oli 966 ja mediaantasu 881 eurot kuus

Allikas: Statistikaamet

Mediaanpalk oli tänavu I kvartalis 1289 eurot. See tähendab, et sellest rohkem ja vähem teenivaid töötajaid oli ühepalju. Mediaanpalk näitab töötajate sissetulekut õiglasemalt kui keskmine palk, kus kõrgelt tasustatud juhtide palgad näitavad elatustaset kõrgemana, kui see enamikul inimestel tegelikult on.

Koostöös lennujaamaga on tõstetud julgestustöötaja töötasu. Miinimum on 8,5 eurot tunnis, see tõuseb koos väljaõppe ja kogemuse kasvuga. Kuigi töö ei ole kerge, jäävad paljud siia aastateks. Lennujaamas on head juhid ja mentorid, kes iga päev jälgivad kõrval ja annavad tagasisidet, tublid vahetuseülemad ja nende abid. Seda tööd tuleb teha pühendumisega. Soovime leida oma ridadesse rohkem pühendunud inimesi, kes aitaks taastada Tallinna lennujaamas rahuliku töörütmi ja vähendada järjekordi.

Kategooriad: Lennujaam  

Kommentaarid

Lisa kommentaar