Sinu eest valvel!

Nublu lood

Nublu on uuenduslik suitsu- ja vingugaasianduri teenus, mis oskab ohu korral ise abi kutsuda. Siit lehelt leiad Nublu kohta erinevaid põnevaid artikleid.

VINGUGAAS – nähtamatu tapja

  • Kuupäev: 26.05.2021
    Autor: Tekst: Kaarel Siimut, Aigar Vaigu, Madis Aesma Joonised: Kät

Vanas ahjus praksusid mõnda aega tagasi kuivad halud ja nüüd levib talveõhtuses toas hubane soojus. Mõnus! Kuid äkki tunned, kuidas olemine uimaseks muutub ja justkui iiveldus peale kipub. Kas tõesti on külmetus küüned turja löönud? See võib olla siiski midagi palju hullemat - inimese meeltele täiesti tajumatu tapja vingugaas.
Erinevate vinguandurite paigaldusjuhistes ja ekspertide soovitustes on sageli lahkhelisid. Andurit soovitatakse paigaldada erinevatesse kohtadesse - küll lakke, küll silmade või siis voodi kõrgusele. Selleks, et õigeid juhiseid valedest eristada, on vaja mõista vingugaasi ja õhu omadusi. Niisiis, mis on vingugaas, kuidas see täpselt tekib, liigub ja mida see meile teeb? Ja kuidas vingugaasiandur töötab?


Vingugaas, mida pole võimalik haista, näha ega maitsta, võib täisjõus inimese teise ilma viia nii, et ta ei saa ise mürgistusest arugi.
Vingugaas pole ainult nende mure, kes ahjuküttega majas elavad, sest traagilisi juhtumeid, kus inimesed on mürgistuse saanud rikkis gaasiseadme tõttu, on Eestis olnud ridamisi - näiteks 2017. aasta sügisel viidi vaid mõne nädala jooksul haiglasse tervelt seitse inimest, kes kõik elasid gaasiboileritega korterites.
Viimase aja kõige kurvem vingugaasijuhtum oli mullu oktoobris Kakumäel, kus mürgistuse tõttu suri kolm väikest last.

Nagu päästeamet nendib, tuleb kõikvõimalikke gaasiga seotud väljakutseid, mille alla ka vingugaasiga seotud probleemid kuuluvad, aasta-aastalt üha enam. Ka alanud aastast on päästeametil juba mitu näidet võtta: 5. veebruaril toimetati Tartus Nooruse tänava eramust kiirabisse vingumürgistuse saanud 92-aastane naine, kelle tuppa oli ving imbunud siibri liiga varase sulgemise tõttu. 23. jaanuari õhtul teatasid kaks Saaremaa Asuküla küla naist enda äärmiselt halvast enesetundest, nad oksendasid ning neil tekkisid teadvuse- ja tasakaaluhäired ja pearinglus. Taas diagnoositi vingumürgistus ja taas imbus ving tuppa ilmselt siibri liiga varase sulgemise tõttu.

Eelmise aasta algusest on Eestis kohustuslik vingugaasianduri olemasolu eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid ehk boilerid. Alates 1. jaanuarist 2022 on vingugaasiandur kohustuslik ka siis, kui hoones (lisaks kodule ka muud hooned) asub tahkekütteseade  – puuküttel ahi, kamin, pliit, vms.

 

Füüsikaliselt õhule sarnane
Rahvasuus vingugaasiks kutsutava gaasi teaduslik nimetus on süsinikmonoksiid ja ka süsinikoksiid (CO). Nagu nimi ja valem viitavad, koosneb see ühest süsinikuaatomist ja ühest hapnikuaatomist. Oluline on vahet teha vingugaasil ehk süsinikmonoksiidil ja süsihappegaasil ehk süsinikdioksiidil, mis on vastavalt CO ja CO2. See väike erinevus on lausa elu ja surma küsimus. Vingugaasi füüsikalised omadused sarnanevad väga õhu omadustega - nimelt on see lõhnatu, värvitu ja maitsetu, kuid erinevalt õhust on tegu inimestele ja teistele elusolenditele väga mürgise gaasiga.

Süsinikmonoksiid ehk vingugaas tekib siis, kui süsinikku sisaldavad ained põlevad hapnikuvaeses keskkonnas ehk teisisõnu nende mittetäielikul põlemisel. Nii puit, maagaas kui propaan, mida kodumajapidamises kütmiseks kasutatakse, sisaldavad rohkesti süsinikku. Seega tekib nende hapnikuvaeses keskkonnas põlemisel kindlasti vingugaasi; vähe sellest, isegi toidu põhja kõrvetamine võib vingugaasi tekitada. Kuid nagu Päästeameti spetsiaalne kodude tuleohutuse leht ütleb, on argielus igapäevane vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara kinni pandud ahjusiiber või siis halva tõmbega gaasiboiler. See tähendab, et alati pole mürgistuse tekkimiseks põlengut tarvis.

Vingugaasi ja õhu tiheduste erinevus on väike, jäädes alla 3%. Selle põhjal võime öelda, et gaasiosakeste pideva ja juhuliku liikumise tulemusena on temperatuurierinevusteta ruumis vingugaas õhuga ühtlaselt segunenud. See tähendab omakorda, et anduri asukoha valikul peab arvestama ka temperatuurierinevuste poolt põhjustatud õhu liikumisega.

Soe õhk surub jahedama alla Suurem osa vingugaasiõnnetusi on põhjustatud seadmete poolt, mida majapidamises ühel või teisel moel õhu või vee soojendamiseks kasutatakse. Neis toimuva mittetäieliku põlemise tulemusel tekib vingugaas, mis seguneb kütteseadme läheduses oleva õhuga. Soojusvahetus gaasides toimub peaasjalikult konvektsiooni teel, mis tähendab, et soojem gaas liigub väiksema tiheduse tõttu ülespoole ning külmem allapoole. Nii liigub ahiküttega toas ahju juures soe õhk üles lae alla ja surub sealt külma õhu alla põrandale. Kui rikkis gaasiseadmest või liiga vara suletud siibriga ahjust vingugaas eraldub, on selle temperatuur toa õhu omast kõrgem ja vingugaas tõuseb esmalt üles, lae alla.
Mida parem on toas õhuringlus, seda ühtlasem on vingugaasi kontsentratsioon erinevatel kõrgustel ja seda kiiremini jõuab vingugaas madalamatesse õhukihtidesse.



Miks inimesel tekib vingumürgistus?
Meie kopsud täituvad õhuga iga hingetõmbega. Viiendik õhust on hapnik, mis seondub punastes verelibledes oleva valgu hemoglobiiniga. Süda pumpab verd kehas ringi ja nii transporditakse hapnik kehas laiali. Probleem on aga selles, et hemoglobiin ei seo kahjuks ainult hapnikku, vaid ka muid gaase ning erinevate gaaside ja hemoglobiini ühinemise tõenäosus on erinev: näiteks hemoglobiini ja vingugaasi ühinemine ühendiks nimega karboksühemoglobiin lausa ligi 250 korda tõenäolisem kui hemoglobiini ja hapniku ühinemine.
See tähendab, et hapnik ei pääse lihtsalt löögile, veri kaotab võime hapnikku transportida ja inimene hakkab lämbuma. Kuna süda pumpab ühe löögiga organismi laiali umbes klaasitäie verd, jõuab vingugaas üle organismi laiali väga ruttu. Kõige tundlikumad on hapnikuvaeguse suhtes aju, närvisüsteem ja südamelihas. Nii ei saa mürgistuse saanu vahel arugi, et asi on tõsine. Kerge mürgistuse märgid on iiveldus, uimasus, peavalu ja muud sümptomid, mis viitavad justkui kergele gripile. Seega võib iseäranis ahiküttega maja elanikel eriti talvel jääda kerge vingumürgitus märkamata - kehva enesetunde põhjuseks peetakse hoopis külmetust.
Raskem mürgistus võib aga tekitada juba südame rütmihäireid, hingamisprobleeme, teadvusekaotust ja isegi surma. Mürgistuse raskus oleneb sellest, kui kõrge on õhus vingugaasi kontsentratsioon ja sellest, kui palju inimene on jõudnud vingugaasi sisse hingata. Taastumine võtab omajagu aega. Kannatanu peab täielikult viibima pikalt värskes õhus, raskematel juhtudel antakse talle puhast hapnikku.




Mürgistused on kasvav mure

Sellist statistikat, kui suur osa vingugaasijuhtumitest on boileritest ja kui suur osa ahiküttest tulenevad, Eestis pole. Kindlasti on aga gaasikütteseadmed ja ahiküte kaks peamist vingugaasi tekitajat kodudes. Meediast on küll läbi käinud rohkem gaasiseadmetega seotud mürgistused, kuid tahkekütteseadmetest (ahi, kamin, pliit) tekkivad mürgistused on kindlasti vähemalt sama suur probleem. Vingugaas tekib põlemisprotsessides, seega on potentsiaalseks ohuks kõik kütteseadmed, kus põlemine toimub, sõltumata kütuseliigist. Inimestel puudub nende seadmete puhul ohutunne, sest neid on ju aastaid kasutatud.
Sügistalvisel perioodil tekkivat halba enesetunnet ei osata vingugaasiga seostada, mida näitab ilmekalt statistika – kui Tartu kiirabi võttis brigaadi varustusse vingugaasidetektorid, diagnoositi vingumürgituse juhtumeid ca 2,5 korda rohkem.
Gaasilise reostumisega seotud väljakutseid sai Päästeamet möödunud aastal kokku 564. Kuid kõik need pole vingugaasijuhtumid. Sinna alla mahuvad lisaks veel gaasiseadmete rikke, lekked jms. Viimastel aastatel on sedasorti väljakutsete arv pidevalt kasvanud – 2015. aastal oli selliseid väljakutseid 291. Aastas hukkub vingugaasimürgistuse tõttu 8-9 inimest. Ka tänavu on olnud mitmeid väljakutseid, kus inimesed on mürgistuse saanud. Pole näha, et see arv ka sel aastal langeks.

Tagne Tähe, Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja

Andur on ainus hoiatusvahend

Parim ja ainus vahend mürgistuse vältimiseks on vingugaasiandur. Vingugaasi- ja suitsuandur on kaks erinevat seadet ja oluline on see, et suitsuandurist pole vingugaasi tuvastamisel kasu. Mõnikord võivad mõlemad andurid siiski asuda samas korpuses. Laiemalt kasutatakse neis andurites kolme erineva tööpõhimõttega toimivat tajurit. Parematel vingugaasianduri tajuritel on lisaks kahele elektroodile ka kolmas, võrdluselektrood, mille ülesanne on vähendada mõõteseadme näidu triivimist aja jooksul, parandades seeläbi täpsust ja seadme usaldusväärsust. Väga tähtis roll on tajurite juures ka tööelektroodi katval gaasifiltril, mis tavaliselt koosneb aktiivsöest. Filter seob enda pinnale peaaegu kõik segavad gaasid, aga ei seo vingugaasi, mistõttu on teiste gaaside poolt tekitatava müra vähemalt 10 korda madalam kui vingugaasi tekitatav signaal. 

 

Artikkel on ilmunud ajakirjas Imeline teadus
Tekst: Kaarel Siimut, Aigar Vaigu, Madis Aesma
Joonised: Kätlin Teern

Kategooriad: Nublu lood  

Kommentaarid

Lisa kommentaar