Sinu eest valvel!

Nublu lood

Nublu on uuenduslik suitsu- ja vingugaasianduri teenus, mis oskab ohu korral ise abi kutsuda. Siit lehelt leiad Nublu kohta erinevaid põnevaid artikleid.

Liigutav lugu NUBLU sõbralt nr.1

  • Kuupäev: 12.03.2021

Kõik algas sellest, et üks superhea kõneosavusega naerusuine noormees astus toidupoes minu juurde ja tegi juttu, nagu oleks vana tuttav. Rääkis seda ja teist ning ilma, et ma arugi oleksin saanud, kirjutasin lepingule alla. Ja õigesti tegin. 

Noormehe kogu jutt vastas tõele. Andurit oli väga lihtne paigaldada, kõik laabus kui õlitatult. 
Kuna andur aina vaikis ja pilgutas mulle laest iga natukese aja tagant vandeseltslaslikult silma, siis olin täiesti rahul, et järelikult vingu mu küttekolded tuppa ei lase, suitsust rääkimata. Nii kulges aastake. Toast isegi hetkeks õue minnes oli mul telefon kogu aeg taskus, aga õnneks polnud Nublul minuga asja. 

Selle aasta septembrikuu eelviimasel päeval aga juhtus see, mida ma üldse ei osanud karta. Tulin töölt, tegin tule pliidi alla ja kui leek hakkas lõbusalt, nina lõõri poole, tantsu lööma, läksin korraks õue ja seekord kahjuks ilma telefonita. Nägin naabrinaist rongi pealt tulemas ja lippasin väravasse, et temaga mõni sõna vahetada. Elan raudtee ülekäigust umbes 50 meetri kaugusel. Rongid vahetusid parajasti ja tõkkepuud piiksusid pikalt. Kohe hakkas kusagil läheduses piiksuma auto turvasignaal. Siis möödus rong. Kui need kõik lõpuks vaikisid, kuulsin ikka piiksumist ja see tuli minu majast. 

Jooksin ruttu maja poole ja kui ukse avasin, siis polnud mitte midagi näha, toad olid maast laeni suitsu täis ja Nublu nuttis laes nii mis kole. Ta oli mind kõik see aeg kohusetundlikult kutsunud, mulle oli juba viis korda helistatud ja möödunud oli kõigest kümme minutit. Kohe helises telefon uuesti, võtsin vastu ja minu käest küsiti, kas on tuletõrjet vaja ja öeldi, et patrull on kohe kohal. 

Mis siis tegelikult juhtus? Tegin tuld, kuid ei veendunud enne, et väljas poleks täielikku tuulevaikust. Ilm oli üsna soe ja ilmselt kohe, kui ma õue läksin, pöördus korstnas tõmme vastupidiseks, see tähendab õuest toa poole. Õnneks ei läinud vanasõna "Kus suitsu, seal tuld" seekord täkke, sest tuld polnud enam isegi pliidi all. 

Patrull jõudis kohale, tühistas päästjate väljakutse ja üks meestest võttis kohe kartmatult suitsu sukeldudes Nublukese laest alla ja viis õue värske õhu kätte, kus ta lõpuks nuuksudes maha rahunes. 

Patrull juhendas mind rõõmsalt, et avaksin majas kõik uksed ja aknad. Võtsid allkirja oma kohalviibimise kohta, mehed soovisid naeratades kõike head ja lahkusid. 
Toad haisesid hoolimata tuulutamisest veel mitu päeva suitsu järele. 

Nüüd on mul majast väljudes alati laaditud telefon taskus. Iga kord enne tule tegemist veendun, et õues oleks pisukegi tuuleke. Pliidi kõrvale seinale riputasin pildi, kus mustal taustal hõljuvad suitsupilvekesed. See tuletab mulle iga kord meelde, et tuli on küll soe sõber, aga hooletust ta ei salli ja maksab selle eest valusalt kätte.

Mina tänan Nublut! Kass mul juba oli, aga nüüd olen ka tubli kutsa omanik, kes mind hädaohu eest kõva ulgumisega hoiatab.


 

Kategooriad: Nublu lood  

Kommentaarid

Lisa kommentaar