Sinu eest valvel!

Ujuja turvalisus

  • Ujumiseks jões, meres või järves pead selgitama välja, kas on turvaline ujuda, selleks uuri:

    - millised on ilmastiku- ja veeolud
    - kas veekogu ääres on rannavalve
    - kus asub rannavalve
    - mis värvi lipp lehvib rannas

* Roheline lipp: veetemperatuur üle 18ºC, ilmastikutingimused head,
suplemine ohutu kõigile;

* Kollane lipp: veetemperatuur üle 16 - 18ºC, mõõdukas maatuultuul,
ilmastikutingimused muutlikud, suplemine on ohtlik lastele, eakatele,
haigetele ja kehvadele ujujatele;

* Punane lipp: veetemperatuur alla 16ºC, torm – tugev tuul ja kõrged
lained, äike, keskkonnareostus, suplemine ohtlik kõigile.

  • Avalikus supelrannas viibi vees ainult selleks tähistatud alas;
  • uju paralleelselt rannajoonega, ja pea mees, et kaldast kaugenevas suunas ujumine on ohtlik, sest:

- on võimalik, et oled oma jõudu ülehinnanud ja võib tekkida üleväsimus või kramp;
- kaldast liiga kaugele minna võib tagasitulekut takistada tugev vool, keerised või paadiliiklus.

  • meres ujudes väldi murdlained;
  • pea meeles, et turvaline on ujuda alati kellegagi koos;
  • järgi alati rannavalve nõuandeid ja korraldusi.

Seda ära tee:

  • ära mine ujuma, kui rannas lehvib punane lipp;
  • ära mine ujuma üksinda või pimedal ajal;
  • ujuda ei tohi lüüside, mootorpaatide, laevade, laevavrakkide, muulide, kaide, läheduses;
  • keelatud on minna ujuma alkoholi- või narkojoobes;
  • ära ole vees liiga kaua, seda eriti siis, kui vesi on külm, sest sinu keha võib alajahtuda;
  • ära mine ujuma nii täis kui ka täiesti tühja kõhuga;
  • pea meeles, et ohtlik on sukelduda sildade, parvede ja paatide alt läbi;
  • väldi ujumaminekut tundmatus kohas – ära mina ujuma jõgedesse, järvedesse, tiikidesse, kanalitesse või karjääridesse, kui nende kallastel puudub korrastatud supluspaik.

Rannas teata turvalisuse huvides kohe rannavalvele:

  • joobes ja/või alkoholi tarbivatest inimestest ja huligaanidest;
  • väikestest lastest, kes on täiskasvanute järelvalveta vees või rannal;
  • eakatest inimestest, kes ujuvad üksinda sügavas vees;
  • ujujatest, kes on läinud väljapoole selleks tähistatud ala.

Kui on vajadus kutsuda kiirabi, tuleb helistada 112, ja selleks, et abi saabuks kiiresti, tuleb edastada järgnev info:

  • kirjeldada lühidalt juhtunut;
  • kus toimus õnnetus;
  • oma nimi ja asukoht;
  • anda teada, mida on võetud ette õnnetusse sattunute abistamiseks;
  • anda teada, kas keegi õnnetuspaigal viibinutest oskab anda esmaabi kiirabi saabumiseni;
  • küsida häirekeskusest nõu kannatanule esmaabi andmiseks.


Loe samal teemal ilmunud G4Si blogi postitust.
Lisainfo veeohutuse kohta Päästeameti kodulehel www.veeohutus.ee.