Sinu eest valvel!

Koduvalve lahendused

Esmaabikapp koosta vastavalt oma ettevõtte vajadustele

  • Kuupäev: 02.09.2014
    Autor: Esme Kassak

Esmaabikapp on midagi, millele igapäevaselt ei mõtle, kuid kui ühel hetkel sealt midagi vaja, siis võiks otsitav kapis sisalduda. Esmaabitarbed nii kodus kui kontoris on justkui omalaadseks tervisekindlustuseks. Selleks, et sest tagatisest ka kasu oleks, tuleks aeg-ajalt üle kontrollida, mida see kapp sisaldab.

Esmaabikoti sisule pööratakse suuremat tähelepanu enamasti suve hakul, mil plaanimisel suvised retked ja üritused. Need on tegelikult head näited ilmestamaks, et tavapärasest teistsuguse tegevuse puhul tuleks ennetavalt ka tervisele mõelda. Kui seisab ees mõni üritus või väljasõit, siis tasuks läbi mõelda ka võimalikud ohud konkreetset üritust silmas pidades ning vajadusel täiendada esmaabivahendeid. Täpselt samamoodi kui reisima minnes komplekteeritakse endale terve pere vajadusi arvesse võttev reisiapteek, tuleks tööiseloomu ja -keskkonda arvestades kokku panna esmaabikapp töötajate jaoks.

Kord kuus kontrolli
Esmaabivahendite miinimumnõuded ettevõtetele on sätestatud eraldi määrusega (Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine) ning üldjuhul tuleb esmaabikapi sisu kontrollida vähemalt üks kord kuus. Töökoha esmaabikapp erineb kodusest peamiselt selle poolest, et ei sisalda ühtki tabletti, ka mitte valuvaigisteid. „Põhjus on väga lihtne. Tänapäeval on isegi peavalutablette nii palju erinevaid, et kunagi ei või teada, mis ühele sobib ja teisele teatud asjaolude kokkulangemisel hoopis ohtlikuks võib osutuda. Seetõttu seaduse järgi on tööandja kohustatud varustama eelkõige esmaabivahenditega nagu näiteks plaastrid, sidemed, külmakompress ja antiseptilised haavalapid," selgitab G4S Eesti esmaabitoodete müügijuht Helen Orav. Ta tõdeb, et kõige kiiremini, eriti suvel, saavad otsa plaastrid ning nende kogust võiks tihedamalt kontrollida. Sama kipub juhtuma autoapteegi sisuga, sest kui ühel hetkel kodustest varudest saavad plaastrid otsa, kiputakse minema just auto esmaabitarvete kallale.

Miinimumist ei piisa
Määrus seab esmaabivahenditele miinimumnõuded nii sisu kui ka koguse mõttes. Mida suurem ettevõte, seda rohkem on vaja varustust ja ka tööl kohti, kus esmaabivahendid on kättesaadavad. Siiski tuleb eraldi arvesse võtta tegevusalast tingitud erisusi. Nii näiteks peab tootmisruum, kus töötajad kasutavad ohtlikke kemikaale, olema varustatud silmapesuseadisega (Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). Muud nõuded on üsna sarnased, kuid arvesse tuleb kindlasti võtta konkreetse ettevõtte tegevuse laadi ja töötingimusi. Helen Orav soovitab süveneda miinimumnõuetesse ning võimalusel ise esmaabikappi täiendada.

„Paraku lähtutakse enamasti hinnast, aga lisaks seadusekuulekusele on tähtis, et vajalik esmaabivahend oleks probleemi korral käepärast. Inimese tervis kaalub üles kõik." Nii ei leia kohustuslikust nimekirjast näiteks põletusvastast geeli, kuid möödapääsmatuks abimeheks võib see väike pudelike või minipakend osutuda ka täiesti turvalises kontoris, olgu selleks kas või kogemata ümber läinud kuum vesi kontori köögis. Kui kogemus näitab, et tööl tuleb ette aeg-ajalt traumasid, siis võiks lisaks kohustuslikule isekülmuvale külmakompressile leiduda kapis külmageel ning miks mitte ka mugav ja universaalne antiseptik. Samuti võiks Helen Orava sõnul olla plaastreid pigem rohkem kui vähem. G4S Eesti pakutavad esmaabikotid arvestavad täielikult seadusega ette nähtud miinimumnõuetega ning neid on võimalik vastavalt vajadusele paindlikult täiendada.

Info olgu kättesaadav
Lisaks hästi läbimõeldud esmaabivarustusele on oluline, et ettevõttes oleks eraldi välja koolitatud töötajad, kes oskavad vajadusel esmaabi anda. Esmaabi koolituse käigus omandatakse põhiteadmised ning praktilised oskused, mida värskendatakse vähemalt iga kolme aasta järel (Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord). G4S Eesti viib regulaarselt läbi esmaabi põhi- ja täiendkoolitusi. Esmaabikoolitus kuulub ka turvatöötajate baaskoolitusse, kuna selles töös tuleb ette kõikvõimalikke situatsioone, kus võib vaja tohterdada mõnd klienti või ka kolleegi. Eriti oluline on esmaabikoolitus kaubandusobjektidel ja patrullis töötavate turvatöötajate jaoks.

Sageli on probleemiks, et ettevõttes aga ei teatagi, kes on esmaabi eest vastutav isik või kus asub esmaabikapp. Kui seaduse silmis on kõik korralikult täidetud, ent info firmas puudub, siis kriisi hetkel, kui päriselt on vaja abi, ei pruugi paberite järgi heast ettevalmistusest kasu olla. Esmaabikapi koht peab olema ettevõttes tähistatud ning töötajal peab olema info selle kohta, kes tema kolleegidest on välja koolitatud esmaabi andja. Kes aga sobiks sellise vastutusrikka ülesande jaoks? „Lisaks huvile valdkonna vastu võiks ta olla hea stressitaluvusega, sest omandatud teadmisi ja oskusi tuleb üldjuhul rakendada kriisiolukorras. Kui keerulises olukorras ei ole inimene valmis operatiivselt tegutsema, siis pole ka väga headest teadmistest suurt kasu," leiab Helen Orav.

Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõtetes või ettevõtte eraldiseisvates struktuuriüksustes: steriilne haavatampoon 10x10 cm 2 pakki, 7,7x7,5 cm 2 pakki; rullside laiusega 10cm 2 tk; plaastrid eri suuruses vähemalt 12 tk; desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks vähemalt 6 tk; kinnistusplaaster 2 rulli; kolmnurkrätik 2 tk; steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 2 tk; käärid või turvalõikur; kaitsekindad; kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks; alumiiniumkihiga soojendustekk; isekülmuv külmakompress; esmaabivahendite kasutusjuhend; esmaabi andmise juhend.

Kategooriad: Turvasoovitused  

Kommentaarid

Lisa kommentaar