Turva ABC



AS G4S Eesti koduvalvesüsteemid aitavad teil ja teie perel end turvalisemalt tunda. Allpool esitame laia valiku turvanõuandeid teile kallite inimeste kaitsmise kohta nii koduseinte vahel kui ka väljaspool neid ja anname teile võimaluse isiklikult tutvuda sellega, kuidas G4Si koduvalvesüsteem aitab kaitsta teie peret ja kindlustada meelerahu. Samuti anname ülevaate selle kohta, kuidas G4S tagab oma toodete toimivuse, kasutades selleks parimaid garantiisid turvateenuste valdkonnas.

Isiklikud turvanõuanded

G4S on pühendunud tehnika viimasele sõnale vastavate turvasüsteemide tootmisele teie kodu jaoks. Kuid inimese elu ei möödu ainult koduseinte vahel. Seda silmas pidades oleme koostanud turvanõuannete kogumiku teile ja teie perele.

Kaitse end tule eest

Tuli on suurim oht kodule, mis võib tundide viisi märkamatult hõõguda ja siis ainsa hetkega päästa valla leegitseva põrgu. Tulekahjuohu piiramine eeldab kõikvõimalike ettevaatusabinõude kasutuselevõtmist.

  • Veendu maja ostmisel, ehitamisel või renoveerimisel, et kõik katusematerjalid oleksid tulekindlad.
  • Puhasta regulaarselt vihmaveerenne. Kuivad lehed ja okkad võivad hõlpsasti süttida.
  • Sae lühemaks kõik oksad, mis on maja korstnale lähemal kui 3 meetrit, ning võta maha katuse kohale ulatuvad kuivanud oksad.
  • Sädemete korstnast väljapääsemise ja maja läheduses kasvava taimestiku süütamise vältimiseks kata korsten pealt tulekindla pooletollise võrguga.
  • Säilita küttepuid ja muid põlevmaterjale kodust eemal ning hoia prügikasti kaas kinni.
  • Tagamaks, et tuletõrjujad su kodu üles leiavad, kanna hoolt tänavanime ja majanumbri loetavuse eest.
  • Kõrvalda aiast kuivanud tuleohtlik taimestik ja eelista aia kujundamisel mittepõlevaid taimi.

Kaitse end murdvarguste eest

Murdvaraste sihtmärgiks võib langeda iga majapidamine nii linnas kui ka maal. Pea igas kodus leidub väärtuslikke esemeid, mis murdvargaid ligi meelitavad: telerid, muusikakeskused, sularaha, arvutid. Murdvargusega kaasneb sageli vägivald.

  • Asenda seest õõnsad välisuksed läbinisti puidust, klaaskiust või terasest ustega.
  • Kanna hoolt selle eest, et välisuste hinged oleksid pigem sees- kui väljaspool, vastasel juhul võib sissetungija hinged lahti võtta ja ukse raamist välja tõmmata.
  • Klaasist liugukse turvaliseks muutmiseks paigalda lukukeelega lukk või kasuta stopperit suletud ukse blokeerimiseks.
  • Kasuta trelle keldri- või garaažiuste kindlustamiseks ja lisa trelid ka keldriakendele.
  • Lukusta kodust lahkudes alati kõik uksed ning aknad (enamik sissemurdmisi toimuvad kella 8.00 ja 17.00 vahel).
  • Kasuta kõigis välisustes tuntud tootja võtmega keeratava lukukeelega lukke.
  • Kui sul on kahe lukusilindriga lukk, mida saab avada võtmega nii seest kui väljast, hoia võti ukse lähedal, et iga pereliige selle tulekahju korral üles leiaks ja kiiresti väljuda saaks.
  • Häiresüsteemid on tõhusaks ennetusvahendiks. Kümnest süüdimõistetud murdvargast üheksa väldivad häiresüsteemiga kaitstud maju.
  • Kasuta kindlasti ka turvasüsteemi kleebised ja märke.
  • Veendu, et kodusesse turvasüsteemi kuulub vali sisealarm, andurid kõigil välisustel, liikumisandurid magamistoas ning põhilistes eluruumides.
  • Kui oled pikalt kodust ära, kasuta aegreleesid valgustite, telerite ja helisüsteemide erinevatel aegadel sisse ning välja lülitamiseks. See jätab mulje, et keegi on kodus.
  • Paigalda oma maja ümber liikumisanduriga välisprožektorid. Need peavad olema kinnitatud piisavalt kõrgele, vältimaks lõhkumist sissetungijate poolt.
  • Teavita kohalikku politseijaoskonda kõigist kahtlastest isikutest või sõidukitest.
  • Tunne oma naabreid.
  • Kui sul on eakaid või füüsilise puudega sõpru või sugulasi, hoolitse selle eest, et ka nende turvaseadmed oleks töökorras.
  • Ära lase kirjadel, ajalehtedel või reklaamidel postkasti koguneda ja murdvaraste tähelepanu äratada. Palu postkontoril kirju mitte edasi saata, katkestage ajalehtede tellimus ja palu naabril või sõbral reklaamid postkastist ära koristada, kui viibid pikemalt kodust eemal.
  • Ära jäta väärtesemeid kohta, kus nad läbi akna nähtaval on ja vargaid ligi meelitavad.
  • Kasuta graveerimispliiatsit omanikuõiguse tuvastamist võimaldava koodi (nt oma juhiloa numbri) kirjutamiseks väärtesemetele.
  • Koosta nimekiri kodustest väärtesemetest ja hoia seda kusagil mujal, nt panga hoiuselaekas.
  • Jäta kardinad veidi irvakile, et maja ei paistaks tühi.
  • Ära ava kunagi võõrale ust! Paigalda kõikidesse välisustesse uksesilmad, et oleks näha, kes ukse taga seisab. Ära looda ukse turvaketile - neid on lihtne lõhkuda.
  • Palu kodu külastavatel teenindusfirmade esindajatel esitada isikutunnistus. Kui neil seda kaasas pole, helista vastavasse firmasse ja küsi üle enne ukse avamist.
  • Kui kavatsed kaugele sõita, ära räägi sellest juhuslikele inimestele.
  • Jäta auto reisi ajaks maja ette või palu naabril autot seal hoida ja aeg-ajalt uude kohta ümber parkida.
  • Palu kellelgi oma äraoleku ajal muru niita, lehti riisuda ja lund kühveldada.
  • Püga liiga suureks kasvanud puid ja põõsaid sissetungijate peitumisvõimaluste likvideerimiseks.
  • Hoia garaažiuks alati lukus, eelistatavalt kasuta keeratava lukukeelega lukku.
  • Vargad leiavad alati võtme postkastist, uksemati alt ja ukse kohalt. Ära tee nende elu lihtsaks.
  • Ära kirjuta võtmehoidjale oma nime või aadressi, sest see toob varga otsemat teed õige ukse taha.
  • Autot parkimiseks üle andes või teenindusse jättes ära loovuta koos autovõtmetega muid võtmeid.
  • Kui on võimalik, et eelmisel omanikul on alles su kodu võtmed, vaheta lukud või lase need teistele võtmetele kohandada.

Kaitse end vingugaasi eest

Erinevalt tulekahjudest ja murdvargustest võib vingugaas olla sinu pere ning kodu jaoks märkamatu, peaaegu avastamatu oht. Kui kodus on gaasipliite, gaasiboilereid või muid gaasiseadmeid, või kui majaga on ühendatud garaaž, pead arvestama selle ohuga. Vingugaas on nähtamatu ja lõhnatu ning põhjustab vaevusi – väsimus, iiveldus, peavalu, peapööritus – mida võidakse seostada ekslikult gripi või muude haigustega.

  • Eriti suures ohus on väga noored ja vanad, rasedad naised, sündimata lapsed ning inimesed, kellel on probleeme südame või kopsudega.
  • Iga kütust põletav seade võib tekitada vingugaasi, seega juhi kõik heitgaasid hoolikalt majast välja ja kanna hoolt värske õhu ringluse eest oma kodus.
  • Lase kontrollida küttesüsteemi vingugaasi lekkekindlust enne kütteperioodi algust.
  • Kontrolli regulaarselt oma köögipliiti, kaminaid ja veesoojendeid.
  • Kui kodus on puuküttel kamin, telli kord aastas korstnapühkija ja hoia mõni aken või uks õige õhuvoolu võimaldamiseks praokil ning sulge siiber alles siis, kui tuli on täielikult kustunud.
  • Ära lase automootoril garaažis või muus suletud ruumis üle paari sekundi töötada, seda isegi juhul, kui uks on lahti.

Kaitse end reisidel

Reisivad inimesed on kurjategijate lemmiksihtmärk.

Lennujaamas

  • Hoia oma pagasil pidevalt silm peal, eelkõige sülearvutil või muudel väärtuslikel asjadel. Luba vaid vormiriietuses lennujaamapersonalil neid puudutada või nende järele valvata.
  • Suhtu kahtlusega väikestesse vahejuhtumitesse, näiteks sellesse, kui keegi sind müksab või jooki peale kallab... see võib olla ettevalmistus röövimiseks.
  • Hoia käekotti tihedalt keha vastas, pane rahakott põuetaskusse või kasuta varjatud rahakukrut.
  • Pane kirja kontrollitud pagasi sisu ja võta väärtesemed lennukisse kaasa.
  • Ära uhkelda ehete või muude kalliste esemetega.

Maanteel

  • Enne sõidu alustamist uuri kaardilt oma marsruuti.
  • Kui kasutad rendiautot, veendu enne sõidu alustamist selle heas tehnilises seisukorras ja õpi kasutama kõiki juhtseadiseid.
  • Hoia kaardid ja rendilepingud silma alt ära ning pagas pagasiruumis, kus seda näha ei ole.
  • Hoia autouksed lukus, pargi auto valgustatud kohta maja sissekäigu läheduses.
  • Hoia võtmeid käepärast, et saaksid kiirelt autosse siseneda, olles esmalt tagaistme ja põranda üle vaadanud.

Hotellis

  • Ära jäta pagasit järelevalveta.
  • Veendu, et numbritoa uks on varustatud uksesilma ja keeratava lukukeelega lukuga ning aknad aknasulguritega. Kasuta neid.
  • Palu hotelli personalil vältida sinu toa numbri ütlemist juhul, kui keegi võib seda pealt kuulda.
  • Hädaolukordadega toimetulekuks tee endale selgeks väljapääsude, liftide ja üldkasutatavate telefonide asukohad.
  • Jäta väärtasjad koju või hoia neid hotelli seifis.
  • Kui lähed välja, palu hotelli personalilt teavet ümbruskonna ohutusest ja kohtadest, mida oleks targem vältida.
  • Kui sinu ukse taha ilmub ootamatult keegi, kes esitleb end hotelli töötajana, ära lase teda sisse enne, kui oled valvelauda helistanud ja kinnituse saanud.
  • Ära hoia oma toavõtit nähtaval või kohas, kust see võidakse varastada.

Laste kaitse Internetis

Kuidas tutvustada lapsele Internetti?

  • Selgita oma lapsele, et kuigi ta on Interneti kasutamise ajal üksi, võivad teised inimesed teie arvutisse pääseda ja sinu isiku ning asukoha välja uurida – sellepärast on tarvis rakendada ettevaatusabinõusid.
  • Avastage Internetti koos, lapse juhtimisel.
  • Räägi lapsele sellest, mis sulle Internetis muret teeb, näiteks ärakasutamine, pornograafia, vihkamist õhutavad tekstid jms, et laps teaks, kuidas niisuguste asjadega kokkupuutumisel käituda.

Kuidas kontrollida juurdepääsu?

  • Vali võrguteenus, mis võimaldaks sul blokeerida juurdepääs igale saidile, mis pole lastele sobivaks tunnistatud: jututubadele, teatetahvlitele, uudisegruppidele, foorumitele või Internetile tervikuna.
  • Osta tarkvara, mis võimaldab luua isiklikke kaitsemeetmed saitide blokeerimiseks ega lubaks lapsel tundlikku teavet Internetis edastada.
  • Heida aeg-ajalt pilk üle lapse õla mitte üksnes ekraaniloleva kontrollimiseks vaid ka rahutuse või muude keelatud tegevusele viitavate märkide avastamiseks.
  • Tee lapsele selgeks!
  • Ta peab kohe sulle teada andma kõigist Internetis kohatud häirivatest asjadest.
  • Isiklikku teavet ei tohi kunagi välja anda.
  • Ta ei tohi kunagi kohtuda nelja silma all Internetist leitud tuttavatega.
  • Kunagi ei tohi vastata sõnumitele, mis sisaldavad roppusi või kummalisi väljendeid.
  • Tasulisi saite peab vältima.
  • Isiklikke või perefotosid võib kellelegi saata ainult sinu nõusolekul.
  • Suurenda küberturvalisust veelgi!
  • Veendu, et juurdepääs Internetile koolis on täiskasvanute kontrolli ja järelevalve all.
  • Kui sinu lapsel on sõber, kellel on juurdepääs Internetile, uuri ta vanematelt, kas piisavad kaitsemeetmed on rakendatud ja kas laste Internetis seiklemisel hoitakse silm peal.
  • Veendu selles, et sinu lapse kool on kehtestanud kasutusreeglid, mis määratlevad vastuvõetavad ja keelatud tegevused Internetis ning karistused toimepandud rikkumiste eest. Pääs Internetti peaks avanema alles pärast nende reeglite allkirjastamist lapse ja lapsevanema poolt.
  • Kui laps saab solvava või ähvardava e-kirja, salvesta see tõendusmaterjalina ja võta kohe ühendust politseiga.
  • Kui satud saidile, mis lastele ei sobi, saada selle aadress blokeerimist võimaldavat tarkvara pakkuvatele võrguteenusefirmadele ja saitidele ülevaatamiseks.

Eaka Turva ABC

Statistika näitab, et mida vanem on inimene, seda väiksem on tal tõenäosus sattuda kuriteo ohvriks. Sellele vaatamata on mõistlik rakendada teatud ettevaatusabinõusid - eelkõige petturluse vastu, mis on suurimaks eakaid inimesi ähvardavaks kuritegelikuks ohuks.

Ohutus algab kodust

  • Paigalda ustele ja akendele head lukud ning sulgurid ja kasuta neid.
  • Ära peida võtmeid uksemati alla, postkasti või lillepotti. Jäta varukomplekt mõne naabri juurde.
  • Kui ukse taha ilmuvad töömehed või kullerid, palu neil näidata isikutunnistust ja helista nende tööandjale, kui miski kahtlane tundub.
  • Veendu selles, et sinu maja number on suur, hästi valgustatud ja selgesti näha – siis leiavad hädaabiteenistused õige koha kiiresti üles.
  • Kui otsustad tellida häiresüsteemi paigaldamise, eelista toodet, mis kaitseks murdvarguste, tulekahjude ja meditsiiniliste hädaolukordade eest.

Ohutuse tagamine väljaspool kodu

  • Käi väljas pigem pere või sõprade saatel kui üksi.
  • Hoia käekotti keha lähedal ja rahakotti põuetaskus.
  • Ära kanna kaasas suurel hulgal sularaha või mittevajalikke krediitkaarte.
  • Lase kanda pension ja muud regulaarselt laekuvad summad otse oma pangakontole.
  • Hoia autouksed lukus, ole parklates ja garaažides tähelepanelik ning pargi võimalusel hästi valgustatud kohta välisukse lähedal.
  • Istu ühissõidukis juhi või ukse lähedal.
  • Kui mõni isik või olukord häirib sind, lahku viivitamatult.

Ära lange pettuse ohvriks!

  • Kui miski kõlab liiga hea, et olla tõsi — tasuta puhkus, imeline ravi, riskivaba investeering — väldi seda.
  • Seadus keelab teleturustajatel küsida sinu krediitkaardi numbrit, isikukoodi, telefonikaardi või pangaarve numbrit väidetava auhinna saamise kinnitamiseks — kui keegi peaks neid andmeid küsima, keeldu vastamast.
  • Kui keegi püüab sind tagant kiirustada kindlustuspoliisi, müügilepingu vms sõlmimisel, ole umbusklik. Loe kogu tekst hoolikalt läbi ja palu usaldusväärsel sõbral see üle vaadata.

Muuda oma ümbrust turvalisemaks

  • Teata kõigist kuritegudest või kahtlastest ettevõtmistest politseisse.
  • Ühine Naabrivalve programmiga oma kogukonna kaitsmiseks.
  • Osale tegevustes, mis teie kogukonna elu paremaks muudavad, nt laste mentorlus, teenistus abipolitseinikuna.

Lapse Turva ABC

  • Kanna hoolt selle eest, et sinu lapsed teaksid peast oma ees- ja perekonnanime, aadressi (ka linna ja maakonda) ning telefoninumbrit.
  • Kasutades mängutelefoni, õpeta lastele, millal ja kuidas helistada hädaabinumbritele ning kuidas kasutada telefoniautomaati.
  • Selgita lastele, et nad ei tohi kunagi võtta vastu kingitusi ega lasta end sõidutada inimestel, keda nad hästi ei tunne.
  • Õpeta lastele, et kaubakeskuses või tänaval ära eksides peaksid nad juhatuse saamiseks pöörduma müüja, turvatöötaja või politseiniku poole.
  • Ole lastele heaks eeskujuks – hoia uksed ja aknad lukus ning kontrolli enne ukse avamist, kes ukse taga on.
  • Kuula oma laste jutte nende hirmudest, aita lastel neid mõista ja oma instinkte usaldama õppida.

Kui lapsed on täiskasvanute järelevalveta kojujätmiseks piisavalt vanad ja vastutustundlikud, peaksid nad kindlasti teadma:

  • kuidas pääseda välja tulekahju korral
  • kust leida hädaolukorras kasutamiseks mõeldud telefoninumbreid ja tegevusjuhiseid
  • algtaseme esmaabioskuseid
  • turvalist teed koolist koju

Kui laps on üksi kodus

  • Jäta alati telefoni vahetusse lähedusse telefoninumber, kust sind kätte saab, ning naabrite ja hädaabiteenistuste numbrid.
  • Kui laps läheb välja, lepi temaga kokku, mis ajaks ta kodus peab olema.
  • Kehtesta reeglid sõprade külla kutsumise kohta ajaks, mil sind kodus pole, ning sõprade kodude külastamise kohta ajaks, mil seal ei viibi täiskasvanuid.
  • Lase lapsel harjutada ukselukkude ja aknasulgurite avamist.
  • Selgita lapsele, miks ei tohi kedagi majja lubada ilma sinu loata.
  • Õpeta lapsele, et ei tohi telefoni võttes või ust avama minnes teatada, et vanemaid pole kodus – selle asemel tuleb öelda, et vanemad on hõivatud ega saa hetkel telefoni võtta või uksele tulla.
  • Kanna hoolt selle eest, et lapsed teaksid, kes sinu äraolekul koju siseneda tohivad ning oskaksid enne ukse avamist kindlaks teha, kes ukse taga on.
  • Harjuta lapsega kodust lahkumist tulekahju korral.
  • Kui lastel on üksi kodus olles lubatud toitu valmistada ja süüa, õpeta neid seda ohutult tegema.
  • Kui lapsed mängivad õues, kanna hoolt selle eest, et nad teaksid täpselt oma mänguala füüsilisi piire ja seda, kuidas käituda võõrastega.


Kaitse oma last mürgistuste eest kodus

  • Eelista lapsekindlate korkidega ravimtooteid.
  • Hoia ravimid ja majapidamistarbed lastele kättesaamatus kohas luku taga.
  • Paigalda kaitseseadised, mis ei lase lastel kapiuksi ja sahtleid avada.
  • Hoia ohtlikke tooteid nende originaalsetes, vastavalt tähistatud mahutites.
  • Varusta ohtlikud esemed mürgisümboliga kleebistega ja selgita lastele, mida konkreetsed kleebised tähendavad.
  • Ära anna lapsele ravimeid pimedas.
  • Ära kunagi ütle lapsele, et ravim maitseb nagu komm.
  • Viska ära säilivusaja ületanud ravimid.
  • Tööta aurusid tekitavate toodetega üksnes hea ventilatsiooniga ruumides.
  • Ole lapsele eeskujuks – kasuta mürgiste või ohtlike ainete käsitsemisel kaitsevahendeid, nt kindaid või maski.

Koolilapse Turva ABC

  • Julgusta las eelistama sõpradega suhtlemist üksi jalutamisele või mängimisele.
  • Õpeta teda ära tundma ohtlikke kohti – nt tühjad majad ja tänavad, lagunenud mänguväljakud ning räämas pargid.
  • Selgita, kuidas pilkamine, õrritamine ja vaidlemine sõprusele kahju teevad, ning kuidas lahendada tülisid sõnade, mitte rusikatega.
  • Jaluta koos lapsega kooli, poodi ja sõprade juurde – nii saab kontrollida valitud marsruudi ohutust ja näidata lapsele seda, kust hädaolukorras abi saada.
  • Õpeta lapsi ja noorukeid ära tundma kuritegelikku või kahtlustäratavat käitumist teie lähikonnas ning teavitama täiskasvanuid vastavatest tähelepanekutest.
  • Veendu, et kooli sisekord näeb ette vanematele helistamist lapse koolist puudumise korral.
  • Kui kasutad päevakodude või huvialaringide teenuseid, kontrolli hoolikalt nende usaldusväärsust, sh tegevuslubasid, personali kvalifikatsiooni, ekskursioonide ja vanemate külaskäikude osas kehtivaid reegleid ning mainet.

Aita vältida meelmürke

On üsna tõenäoline, et su murdeeas laps tunneb inimesi, kes narkootikume või alkoholi kuritarvitavad, ehkki ta ei pruugi seda oma silmaga näinud olla. Räägi talle sellest, mis võib tema sõprade või tuttavate juures viidata narkootikumide kasutamisele:

  • rääkimine narkootikumidest ja narkokultuurist
  • narkootikumidega seonduvate asjade omamine (piibud, süstlad ja hülsipaber)
  • palju sularaha või pidev rahapuudus
  • äkiline kaalutõus või –kaotus
  • takerduv või seosetu jutt
  • teiste inimeste seltskonnast eemaldumine, samuti valetamine, depressioon ja paranoia
  • koolielust kõrvalejäämine

Väldi laste sattumist narkootikumide küüsi, õpetades neid käituma arukate noorte täiskasvanutena ning:

  • hoidma eemale pidudest, kus võidakse pakkuda alkoholi või narkootikume
  • suhtlema sõpradega, kes ei vaja lõbusaks ajaveetmiseks narkootikume või alkoholi
  • tegelema narkovabade huvialadega, kaasates oma sõpru
  • pidama meeles, et karistused narkootikumide omamise eest võivad olla karmid – vanglakaristuseni välja
  • narkootikumide süstimisega kaasneb suur AIDS-i nakatumise oht

Jalgsi kooli

  • Jaluta koos oma lapsega ning jälgi, kuidas ta liiklusega toime tuleb.
  • Vali lapse jaoks ohutuim koolitee või bussipeatus. Käi iga päev sama teed mööda ja vältige „otseteid“.
  • Tuleta meelde, et laps käituks korraliku jalakäijana. Ülimalt oluline on vaadata enne teeleastumist vasakule, paremale ja uuesti vasakule ning liikuda vasakpoolsel teepeenral juhul, kui puudub kõnnitee.
  • Vali välja koht, kust laps tänavat ületama hakkab. Ära kunagi astu tänavale pargitud autode vahelt või põõsastest/võsast. Ületa tänavaid ristmikel. Võimalusel kasuta alati foore ja ülekäiguradu.
  • Riieta oma laps heledatesse riietesse, et autojuhid neid hõlpsasti märkaksid.

Bussiga kooli

  • Õpeta last hoiduma tänavale astumisest ja jooksumängudest bussi ootamise ajal.
  • Räägi talle, et pidama tuleb jääda piirete taha ja oodata bussi täielikku peatumist enne sellele lähenemist.
  • Bussist väljumise järel peab suunduma kõige otsemat teed pidi kõnniteele ja liiklusvoolust eemale.
  • Tänavat ei tohi kunagi ületada bussi eest ega vahetult bussi tagant.

Jalgrattaga kooli

  • Reegel nr 1: rattakiiver pähe! Jalgrattaõnnetuste korral on peatrauma levinuimaks surmapõhjuseks. Rattakiiver võib vähendada peatrauma saamise ohtu koguni 85%.
  • Sõitku koos liiklusvooluga.
  • Kandku eredaid riideid või helkuritega turvavesti.

Sõiduautoga kooli

  • Kinnita oma laps korralikult tagaistmele paigutatud ja lapse kaalule vastavalt valitud turvatooli.
  • Lisaks peaksid kõik kuni 12-aastased kaassõitjad turvaekspertide sõnul istuma tagaistmel ja 20-40 kilogrammi kaaluvad lapsed (tavaliselt 4-8 aasta vanused) spetsiaalsel istumisalusel.

Väldi valehäireid!

Lisaks sellele, et valehäired mõjuvad halvasti su kodumajandusele ja isiklikule elule, mõjutavad nad ka turvafirmat ning kogukonda. Valehäired võivad põhjustada rahulolematust kasutatava turvasüsteemi ja turvafirmaga. Valehäirete arvu vähendamiseks saab nii mõndagi ette võtta. Esimeseks sammuks on nende põhjuste väljaselgitamine. Majaomanike korral on valehäirete levinud põhjusteks muuhulgas:

  • valede koodide sisestamine
  • volitatud kasutajate puudulik koolitus
  • uste ja akende lahtijätmine pärast signalisatsiooni aktiveerimist
  • ringilonkivad lemmikloomad
  • kodust väljumine ja kohene uuesti sisenemine signalisatsiooni deaktiveerimata (eeldades, et väljumise viiteajast piisab)
  • liikumisandurite läheduses või ümbruses rippuvad esemed
  • valveseadmete tühjad akud või patareid
  • rikkis seadmestik
  • loodusnähtused (tugevad tuuled, äiksed jms)

Rikkis seadmetest või loodusnähtustest põhjustatud valehäireid tuleb siiski harva ette. Valehäirete põhjuseks on peaaegu alati inimlik viga.

Pärast põhjuste tuvastamist, tuleks valehäirete arvu vähendamiseks rakendada mõningad esmatähtsaid meetmeid.

  • Õpeta süsteem kõigile kasutajatele korralikult selgeks (nt lapsehoidjad, sugulased, lapsed, külalised jne).
  • Sulge uksed ja aknad enne signalisatsiooni aktiveerimist.
  • Kanna hoolt süsteemi õige hoolduse eest (sh akud ja patareid).

Kui sul on kahtlusi selles osas, kas süsteem toimib korralikult või mitte, võta koheselt ühendust turvafirmaga süsteemi ja seadmestiku seisundi kontrollimiseks.

Ujumise Turva ABC

  • Ujumiseks jões, meres või järves pead selgitama välja, kas on turvaline ujuda, selleks uuri:
    - millised on ilmastiku- ja veeolud
    - kas veekogu ääres on rannavalve
    - kus asub rannavalve
    - mis värvi lipp lehvib rannas

* Roheline lipp: veetemperatuur üle 18ºC, ilmastikutingimused head,
suplemine ohutu kõigile;

* Kollane lipp: veetemperatuur üle 16 - 18ºC, mõõdukas maatuultuul,
ilmastikutingimused muutlikud, suplemine on ohtlik lastele, eakatele,
haigetele ja kehvadele ujujatele;

* Punane lipp: veetemperatuur alla 16ºC, torm – tugev tuul ja kõrged
lained, äike, keskkonnareostus, suplemine ohtlik kõigile.

  • Avalikus supelrannas viibi vees ainult selleks tähistatud alas;
  • uju paralleelselt rannajoonega, ja pea mees, et kaldast kaugenevas suunas ujumine on ohtlik, sest:

- on võimalik, et oled oma jõudu ülehinnanud ja võib tekkida üleväsimus või kramp;
- kaldast liiga kaugele minna võib tagasitulekut takistada tugev vool, keerised või paadiliiklus.

  • meres ujudes väldi murdlained;
  • pea meeles, et turvaline on ujuda alati kellegagi koos;
  • järgi alati rannavalve nõuandeid ja korraldusi.

Seda ära tee:

  • ära mine ujuma, kui rannas lehvib punane lipp;
  • ära mine ujuma üksinda või pimedal ajal;
  • ujuda ei tohi lüüside, mootorpaatide, laevade, laevavrakkide, muulide, kaide, läheduses;
  • keelatud on minna ujuma alkoholi- või narkojoobes;
  • ära ole vees liiga kaua, seda eriti siis, kui vesi on külm, sest sinu keha võib alajahtuda;
  • ära mine ujuma nii täis kui ka täiesti tühja kõhuga;
  • pea meeles, et ohtlik on sukelduda sildade, parvede ja paatide alt läbi;
  • väldi ujumaminekut tundmatus kohas – ära mina ujuma jõgedesse, järvedesse, tiikidesse, kanalitesse või karjääridesse, kui nende kallastel puudub korrastatud supluspaik.

Rannas teata turvalisuse huvides kohe rannavalvele:

  • joobes ja/või alkoholi tarbivatest inimestest ja huligaanidest;
  • väikestest lastest, kes on täiskasvanute järelvalveta vees või rannal;
  • eakatest inimestest, kes ujuvad üksinda sügavas vees;
  • ujujatest, kes on läinud väljapoole selleks tähistatud ala.

Kui on vajadus kutsuda kiirabi, tuleb helistada 112, ja selleks, et abi saabuks kiiresti, tuleb edastada järgnev info:

  • kirjeldada lühidalt juhtunut;
  • kus toimus õnnetus;
  • oma nimi ja asukoht;

  • anda teada, mida on võetud ette õnnetusse sattunute abistamiseks;
  • anda teada, kas keegi õnnetuspaigal viibinutest oskab anda esmaabi kiirabi saabumiseni;
  • küsida häirekeskusest nõu kannatanule esmaabi andmiseks.

G4Si eelis

Eesti parim turvafirma aitab kaitsta sinu kodu ja perekonda 24 tundi päevas ning 7 päeva nädalas.

Kui valid G4Si, oled heas seltskonnas. G4Si võib usaldada – tegu on ühega suurematest turvafirmadest kogu maailmas.

Me tunneme suurt uhkust selle üle, et oleme tõepoolest „Alati kohal".

G4Si turvasüsteem pakub teile:

Nähtamatut kaitsesirmi tervele kodule

G4S pakub kõrgtehnoloogilist kaitset – vaatamata sellele, kas olete kodus või väljas.

See kaitse hõlmab ööpäeva- ja nädalaringset valvet, muuhulgas:

  • murdvargusi
  • tulekahjusid/suitsu
  • vingugaasi
  • üleujutusi
  • me pakume koguni GPS-seiret ja hädaabiteenuseid teie autode jaoks

Meelerahu on odavam kui te arvate. G4S pakub erinevaid turvasüsteeme, mille seast leiate kindlasti oma eelarvega sobiva.
Teie turvalisus on meie ainus mure. Teie kodu kaitsevad valdkonna parimad valvekeskused.

Ainult G4S pakub teile kõiki alltoodud väärtuslikke eeliseid:

  • Ulatuslik omavahel ühenduses olevate valvekeskuste võrk strateegiliselt parimates paikades üle kogu Eesti, tänu millele saab G4S pakkuda teile pidevat turvalisust meie kõrgtehnoloogiliste valvesüsteemide toel ja tagada teie meelerahu.
  • Kuni 30% võrra madalamad kodukindlustuse maksed.


Ööpäevaringne valve

Kõrgtehnoloogiline ja Euroopa juhtivamaid juhtimiskeskusi hoiab teie äri turvalisusel silma peal.

Oma klassi parimaks tunnistatud valvesüsteemid ja suurepärase väljaõppe ning turvalitsentsidega elukutseline personal.

  • Katkematu teenindus juhtimiskeskusekeskuse abil, mis on kohandatud taluma loodusõnnetusi ja voolukatkestusi
  • Kõrgeima kvaliteediga valve 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas, 365 päeva aastas
  • Tulekahjuohutuse/elu alalhoiu tagamine, sissemurdmiste avastamine ja kriitilise seisundi seire lisaks kaug-videovalvele ning juurdepääsu haldamisele
  • Varusüsteemid töökatkestuste vältimiseks hädaolukorra tekkimisel
  • Pühendunud ja hea väljaõppega G4Si personal