<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><rss version="2.0" xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/" xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/">
	<channel>
		<title>G4S Blogi</title>
		<link>http://www.g4s.ee</link>
		<description>G4S - Sinu eest valvel news</description>
		<language>et</language>
		<pubDate>Mon, 21 May 2012 19:44:51 +0300</pubDate>
		<item>
		<title>Hea naabri tiitli pälvis perekond Kass Võrumaalt</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2762</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





















































Eesti Naabrivalve ja G4Si teistkordsel „Hea naabri“ konkursil valis žürii parimaks naabriks perekond
Kassi Tiitsa külast Võrumaalt. Võitja kuulutati välja 16. mail Eesti
Naabrivalve üldkoosolekul.































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	




Eesti
Naabrivalve juhatuse liikmetest ja AS G4S Eesti esindajast koosnev žürii valis
26 korrektselt esitatud kandidaadi seast välja esikolmiku. Esikoht läks perekond Kassile Võrumaalt,
teise koha vääriliseks tunnistas žürii perekond Paali Tallinnast ning
kolmandaks valiti perekond Pärnsalu Tallinnast. Ühtlasi anti välja eriauhind,
mis läks oma naabrist kõige värvikama ja loomingulisema kirjelduse esitanud
inimesele – Kaire Raavele. 












Eesti
Naabrivalve tegevjuht Indrek Randma sõnul
oli tegemist äärmiselt tasavägise võistlusega, kus tase oli ühtlaselt kõrge
ning soov kõiki tunnustada suur. „Viis kõige paremat kandidaati eristusid kohe,
kuid siis läks alles keeruliseks, et nendest parim välja selgitada,“ meenutas
Randma. 












Lisaks
Eesti parima naabri tiitlile saab perekond Kass konkursi meilt konkursi
peaauhinna, milleks on aastane koduvalve pakett, teise ja kolmanda koha häid
naabreid premeerisid Rahvusooper Estonia ja Rahva Raamat. „Terava sule“
eripreemia pani välja Eesti Sisekaitseakadeemia. "Hindame usaldusel
põhinevaid naabrisuhteid väga kõrgelt, sest hoolivad naabrid on turvalise
kogukonna alustala. Häid naabrisuhted oskavad märgata ka vargad, kes eelistavad
tegutseda seal, kus nende toimetuste vastu ei tunne keegi huvi," ütles G4Si juhtimiskeskuse juhataja Margus Alamets.












„Hea
naabri“ konkurss toimus juba teist korda, esimest korda otsiti Eesti parimat
naabrit 2010. aastal. Eesti Naabrivalve ühing loodab väga, et toredast konkursist saab pikaaegne traditsioon, mis
annab võimaluse oma parimat naabrit üllatada ja vääriliselt tunnustada. Uut
konkurssi on oodata kindlasti ka järgmisel aastal.

]]></description> 
		<pubDate>Fri, 18 May 2012 12:29:29 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2762</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Saaremaa kuriteovabaks</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2761</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


























Suured asjad sünnivad tihtipeale idealistlikest unistustest
või esmapilgul utoopilisena näivatest mõtetest. Mul on ka üks selline – muudaks
Saaremaa kuriteopriiks paigaks. Võimatu, ütlete. Vaadates lähemalt, ei tundugi
see ehk nii teostamatu olevat. Turvalisus algab väga lihtsast asjast –
hoolimisest. Kui soovid turvalisemat Saaremaad, küsi endalt kõigepealt, kas
julged hoolida? 


Miks on hoolimine nii oluline? Vastan näitega kevadel
politsei tellimusel läbi viidud esinduslikust uuringust. Selgus, et ligemale
viiendik Eestimaa täiskasvanuist on
viimase kahe aasta jooksul näinud, kuidas alaealisele on müüdud või üle antud
alkoholi. Üheksal juhul kümnest ütles pealtnägija, et on korduvalt selliste
juhtumite tunnistaja olnud. Nüüd aga pange tähele – koguni 67 protsenti neist
pealtnägijatest tunnistas, et ei reageerinud juhtunule mitte kuidagi. Masendav
hoolimatus ja ükskõiksus. 


Saaremaad peetakse üldiselt turvaliseks paigaks. Ka
statistika annab sellele uskumusele tuge. Vaadates elanike arvu kohta toime
pandud kuritegude hulka, on olukord Saaremaal kaks korda parem kui Eestis
keskmiselt. Siiski registreeriti Saare maakonnas eelmisel aastal 522 kuritegu,
neist ligemale pooltel kordadel põhjuseks võõra vara himustamine. Luuavarrevalvesse,
nagu saarlastel endistel aegadel kombeks, enam kodu vist usaldada ei maksaks, turvafirma
tundub kindlam valik. Pea teise poole maakonna kuritegevusest annavad kokku
isikuvastased kuriteod, avaliku rahu vastased kuriteod ja purjuspäi
autojuhtimised. 


Rahvatarkus ütleb: kus tegijaid, seal nägijaid. Kindlasti
ongi, kuid ma ei suuda uskuda, et need samad inimesed, kes ei sekku alaealisele
alkoholi müügi korral, käituksid teisiti, kui näevad pealt kaklust,
korrarikkumist või märkavad kedagi purjuspäi rooli istumas. Küllap oli nägijaid
ka hiljutisel huligaansel vahtplastiparvetamisel Põduste jõel. Küllap on
nägijaid kõigil neil avaliku korra rikkumistel nädalavahetuseti Kuressaare
kesklinnas, mis kohaliku võimu ja linlased murelikuks on teinud. Kahjuks ei ole
sekkujaid, ehkki teatada on sellest võimalik nii politseile kui linna
turvapartnerile G4Sile.


Väidan, et enamik Saaremaa kuritegudest oleks
välistatavad. Märgates ja julgedes sekkuda – ehk teisisõnu, käitudes senisest
enam kodanikuna – oleks kiireimat edu võimalik saavutada just isikuvastaste
kuritegude, avaliku rahu vastaste kuritegude ja purjuspäi autojuhtimise osas. Vargused, tõsi küll, pannakse
tihtipeale toime salaja, ilma tunnistajateta, kuid kaudseid „nägijaid“ on
kindlasti siingi. Olgu neiks või nn hämariku poe kunded ehk varastatud kauba
ostjad. Seepärast mõelgem hästi järele, enne kui mõne kahtlase tüübi käest
odavalt kasutud murutraktori, jalgratta või elektritrelli ostame – soosides
varastatud kauba turustamist, võime ise olla järgmise varguse ohvriks.


Vaja on suhtumise muutust. Tuleb viimaks ometi lahti
öelda siiani tihti kohatavast sovetlikust mentaliteedist, kus miilitsale kui
võõrvõimu esindajale kuriteost teatamine oli „kitsepanemine“. Eriti kui tegu
oli kolhoosi või riigi tagant varastamisega. Tuleb aru saada, et turvalisuse
ehitamine ei ole pelgalt politsei, kohaliku omavalitsuse või turvafirma
ülesanne. Meil igaühel on võimalik ja vajalik sellele kaasa aidata. 


Nagu öeldud, lihtsaim viis ise midagi ära teha, on
hoolida. Just hoolivus ja tähelepanelikkus võimaldab õigeaegselt reageerida, et
ennetada halbu üllatusi. Et sind sellel teel aidata, oleme ühe võimalusena loonud
internetis Facebooki lehe „Julged hoolida?“. Märka ohtu ja võta omale
harjumuseks sellest teada andmine. „Julged hoolida?“ lehel saad jagada ka
turvalisusmuredele leitud lahendusi, millest teistel õppida tasuks. 


Kuritegevus on nagu vesi – voolab ikka sinna, kuhu pääs
lihtsam, kuhu tõkkeid ette ei seata. Seame muude tõkete kõrval püsti ka hoolivuse
tõke ja hakkame Saaremaad kuritegudest puhtaks pühkima. Kindlasti ei õnnestu
poolelt tuhandelt kohe nulli peale hüpata, kuid igipõlise rivaalitsemise korras
võiks võtta esimeseks eemärgiks ära panna hiidlastele, kes mullu said registrisse
kirja vaid 91 kuritegu.



	
Andres
Lember
	
	(suve)saarlane
		
		turundus-arendusdirektor

		
		


]]></description> 
		<pubDate>Tue, 15 May 2012 23:04:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2761</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S tuli SEB 30. Tartu Jooksumaratoni esiemeseks</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2760</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



























































13. mail toimus SEB 30.
Tartu Jooksumaraton, milles osales rekordarv spordisõpru – 6763 inimest, ka finišijoone
ületas enam inimesi kui varasematel aastatel – 3612. Hea meel tõdeda, et G4Si
võistkond jooksis end firmade arvestuses esikohale, teise koha saavutas
Eesti Posti Spordiklubi ning auhinnalise kolmanda koha sai Swedbank.






	
	
	
	
	
	
	
	



G4Si esimaratonlaste Olga
Andrejeva ja Taavi Tamburi sõnul tekitas auhinnalise esikoha saamine väga uhke
tunde. Naiste arvestuses II koha saavutanud Olga parandas oma senist isiklikku
rekordit ühe minuti ja 21 sekundi võrra. Taavi Tambur, kes tuli üldarvestuses 8. kohale jäi
samuti resultaadiga rahule: „Konkurents oli tihe ning tugevaid jooksjaid palju,
mistõttu pean oma kohta vägagi heaks.“ 







Elagu sport!


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 14 May 2012 17:08:29 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Raido Rätsep</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2760</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tartu Express käis G4Siga patrullis</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2759</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











































































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kuulirahe, välkuvad kinžallid, tagaajamine –
umbes nõnda meenutavad 90ndate ööelu staažikamad turvamehed. Uurimaks, kas
ajad, mil klientide vara kaitsesid pumppüssidega musklimehed, on jäädavalt
möödas, sokutas Tartu Ekspress end reede õhtul G4Si patrullekipaaži.




































„Baarides olid igal kolmandal relvad ja noad,
võis väga tuliseks minna, praegu ei kujutaks seda ettegi,“ kirjeldab kommete
muutumist Alfa 2 ristitud turvafirma logoga Subaru juht Marek Puusaag.
„Enne tehti ja siis räägiti. Nüüd on vastupidi, füüsiline jõud pole enam nii
tähtis, sest 90% on sõnade mäng.“ Puusaega koos patrullib Tartu suurimas,
Lõunakeskuse piirkonnas, Joonas Trolla. Linn on jagatud
neljaks, lisaks sõidavad eraldi ekipaažid kesklinnas, Aardlas ja Annelinnas.
Lõuna-Eesti peale kokku teenindab kliente 16 patrull­autot.







Põhjused teadmata






















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	







Kuna vahel tuleb sõita ka maakonna piires, jääb
ööpäevane kilometraaž 30–300 kilomeetri vahele. Reede ja laupäev on töisemad,
sest paanikahäiretel tuleb abistamas käia ka kesklinna patrulli. Siiski pole
ööd ja päevad kaugeltki vennad. „Mitte kunagi ei tea ette, vahepeal on paar-kolm
väljakutset, teinekord sõidad nii, et ei saa puhatagi. Oleneb ilmast ja
kõigest,“ räägib Puusaag, et häirete arvus kajastub ka täiskuu mõju.














Veidi peale 22 piniseb hands free. „Riia
tootmishoone, sissetung!“ Vähem kui minutiga jõutakse angaari juurde. „Eile ja
üleeile oli ka häire,“ ei tee öövalvur patrulli saabumisest numbrit ja kõik
välisaknad, -uksed kontrollitakse koos üle. 24% ulatuses jäävadki tehniliste
väljakutsete põhjused teadmata. Häire võib tööle panna mis iganes, olgu selleks
metsloom, kass, tuuleiil või seinalt maha kukkunud pilt.














Patrullimehe hinnangul on varaste lemmikuks
mootorsaed ja aiatehnika, mille hinnad küünivad 1000 euroni. Nõnda murtakse
mõnda poodi sisse korduvalt. „Viimane kord jõudsime minutiga kohale ja saime 70
000 krooni eest asju kätte, teine kord oli põgenedes maha pillatud asju 100 000
krooni ringis.“














Kusjuures filmidest tuttav laserkiirte vahel
tippimine on Eesti kurikaeltele võõras. „Pigem ikka jalaga uks maha või aken
sisse.“



















Ent varastest märksa enam tuleb maid jagada
nokastanud noortega. Suurem hulk joobes märatsejaid väidavad end Puusae ja
Trolla kinnitusel olevat teise ja kolmanda kursuse juuratudengid.
Tagasihoidlikumad esitlevad vabariigi parimate seadusetundjatena oma vanemaid.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
Kuna reede öö möödus tavatult rahulikult võisid patrullimehed Marek Puusaag ja
Joonas Trolla suurema osa ajast rahulikult autos lösutada. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	














„Kõik nad on advokaadid,“ muigab Trolla, kes on
G4Si ridadesse kuulunud alates jaanuarist. Aastate jooksul on sarnast fenomeni
täheldanud ka Tartu ülikoolis viimasel kursusel kehakultuuri õppiv Puusaag, kes
asus G4Si tööle enam kui viis aastat tagasi. „Väga-väga tüütud inimesed,
tavaliselt hakkavad loetlema, mida nad teavad ja mis õigused neil on,“ ohkab
ta. „Aga kui oled alkoholijoobes, siis meil pole vaja enam mingitest seadustest
edasi rääkida.“














Kogemus on turvameestele õpetanud, et kohalikud
peavad end paremini üleval kui mujalt tulnud ja pigem kipuvad laamendama jõukad
kui keskklassi inimesed.














Noored ja hullud naised














Kui eksvangid, tigedad mehepojad ja isegi Raja
tänava hullud mehi ei heiduta, siis on üks kontingent, kelle ees lüüakse
ristimärk siiski ette – joobes naised. „Nad on kaks korda hullemad kui mehed ja
võivad isegi tappa,“ räägib Puusaag, kel tuli alles hiljuti ööklubis üht
emandate löömingut lahutada.














„25-aastased ilusad naised ei suutnud ühte meest
jagada ja hakkas taplus pihta. Geelküüned ja juuksepikendused – oi neid lendas!
Ühel tõmmati kleit seljast ära. Kontsadega peksti kõhtu,“ kirjeldab ta
sündmust, mis päädis kahe politseiekipaaži välja kutsumisega. „Mees ei tahtnud
kumbagi tunda, pani minema nii et päkad välkusid!“














Meenutuse katkestavad Turu tänaval vöötrajal auto
ees kõhuli heitnud noormehed, kes asuvad innukalt kätekõverdusi tegema. Trolla
ja Puusaag muigavad. Peagi spordipoisid väsivad ja lahkuvad veidi tusasemate
autojuhtide signaalide saatel. Kesklinna hilisöist lõunapausi pidama tulnud
patrull saab raadiosaatjast uue teate. „Riia tootmishoone, sissetung!“ kõlab
juba tuttav naishääl. Seegi kord jääb öövalvuril vaid nõutult käsi laiutada.














Kui tänavaid patrullitud aastaid ja päevast päeva
ööst öösse nähtud „inimeste tegelikku palet“, on üllatuda raske. „Hiljuti oli
juhus, kui kahe tudengikorporatsiooni esimehed seisid Zavoodi ees nagu kaks
posti ja valasid üksteisele õlut pähe. Nõudsid politseid, et üksteise vastu
avaldust teha, olid viisakad ja rahulikud,“ pajatab Puusaag viimasest
värvikamast elamusest.














Paanikanupu klikivabrikud on Maasikas, Atlantis
ja Illusioon. Esimesest võib tulla öö jooksul mõnel reedel pool tosinat väljakutset.
Suuremaid lööminguid on ette tulnud ka Annelinna kuumimas kohas Kähkukas. „Seal
käib temperamentne rahvas: juuakse ennast täis, kakeldakse, kümme minutit läheb
mööda ja kõik on jälle sõbrad,“ tõdeb Trolla.















		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		





„Homme sa enam ei ela“














Mitu korda Puusaagi maha lüüa on tõotatud, ta ei
mäleta. „Alates tööle asumisest on mind paar korda kuus lubatud ära tappa,“
rehkendab Trolla.














„Ma tean, kus sa elad ja homme sind ei ole!“,
„Homme sa siin ei tööta ja sa ei tea, kes mu isa ja ema on!“ loetleb Puusaag
levinumaid loosungeid. „Ei tasu selliseid asju südamesse võtta, sest mehed, kel
tapmisplaan tõsisem, rääkima ei hakka.“














Just külm närv, hea suhtlemisoskus ja
enesekindlus on Puusae kinnitusel märksõnad, milleta patrullitöös ei saa. Ehkki
üle kümne aasta on ta tegelenud võitluskunstidega ja kuulunud karates Eesti
koondisesse, on see tema sõnul üksnes vormi hoidmiseks. Käsikähmluseks enamasti
ei lähe.














Tulevahetusekski mitte. Sest vööl rippuva laetud
Glock 19 päästikule pole Puusaag veel vajutama pidanud. „Relva tuleb austada ja
kasutada äärmisel juhul, kui minu või paarimehe elu on ohus. See ei ole nii, et
60aastane asotsiaal ründab ja tõmban püstoli välja,“ toonitab ta ja lisab, et
aastate jooksul pole kordagi tulnud lasta ka pipragaasi.














Vaja on paksu nahka














Kindlasti ei sobi paarimeeste sõnul töö neile,
kes ärrituvad kergesti ja ei suuda pidevaid solvanguid ühest kõrvast sisse ja
teisest välja lasta. „Purjus inimestele ei ole vaja mitte midagi tõestada, sest
ta ei saa aru, mida ta teeb,“ summeerib Puusaag.














Ka kannatlikkust peab olema, sest 20. aprilli
„rahulik reede“ võttis töövarjust ajakirjanikulgi poole neljaks sõba silmale.
Näinud klubi Tallinna ees pingil maganud noorukit, ülekäigurajal kätekõverdusi
teinud spordisõpru, kaubamaja hotelliks pidanud keskealist meesterahvast,
käinud kahel korral inspekteerimas Riia maanteel asuvat angaari ja maamessi
toimumisala, usaldasin lubadusega end mitte „juristiks juua“ öise Tartu julge
südamega Alfa 2 valvata juba paar tundi enne vahetuse lõppu.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Tartu Express
	
	
	
	
	
	
	
	






]]></description> 
		<pubDate>Fri, 11 May 2012 15:11:18 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Juhan Lang, Tartu Express</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2759</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Unikaalne jälg globaalsel turvalisusekaardil</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2756</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







































































Opereerides enam kui 125 riigis
üle maailma on G4S on jätnud unikaalse jälje globaalsele turvalisuse
maakaardile – nii laia geograafilist katvust ei ole ühelgi teisel
turvakorporatsioonil.




	
	
	
	
	
	


G4Si globaalse käibe järgi
tehakse 47% G4Si ärist Euroopas, 30% arenevatel turgudel ja 23%
Põhja-Ameerikas. Arenevate turgude all mõistetakse Lähis-Ida, Aasia, Aafrika,
Ladina-Ameerika, Kariibi mere piirkonna ja Okeaania piirkonda. Võrreldes aasta varasema perioodiga on arenevate
riikide osakaal G4Si globaalses käibes kahe protsendipunkti võrra tõusnud. 








G4S käive üle maailma oli
eelmisel aastal kokku 7,5 miljardit naela (9,2 mld &euro;), mida on ligi kolmandiku
võrra rohkem kui Eesti riik käesoleva aasta eelarvetuludeks on plaaninud.
Aastaga kasvas G4Si käive 4,5 protsendi võrra. 56% käibest tuli erasektorile
osutatud turvalahendustest, 27% valitsustele osutatud turvalahendustest ning
17% sularahateenustest. 








Toetudes rahvusvahelistele
turu-uuringutele ja oma analüütikutele, prognoosib G4S, et järgneval kolmel
aastal kasvab arenevate riikide turvaturg 8-12% aastas. Arenenud riikides
prognoositakse 4-5% turu kasvu. Arenevate turgude olulisust näitab ka see, et
aastaks 2019 tehakse 50% kogu globaalse turvaturu käibest just neid piirkondades.









G4Si käive sektorite kaupa aastal
2011.








Valitsussektor  27%








Suurkorporatsioonid ja –tööstus 26%








Finantsinstitutsioonid 18%








Kaubandus 8%








Erasektori energiatööstus 7%








Sadamad ja lennujaamad 5%








Muud tarbijad 4%








Vaba aeg ja turism 3%








Transport ja logistika 2%


]]></description> 
		<pubDate>Fri, 04 May 2012 12:34:22 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2756</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Loobu paberarvest ja võida jalgratas</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2746</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[















































































































































































































































































Vastutustundlikku
ettevõttena soovib G4S aidata kaasa looduse ja keskkonna säästmisele, seetõttu
kutsume ka Sind üles loobuma paberarvest ning säästma loodust. Suur aitäh,
Sulle, hea klient, kui Sul juba on elektrooniline arve.






































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	

































Kui
Sa aga oled kasutanud seni paberarve võimalust, siis loobu maikuu jooksul
paberarvest. Kõikide elektrooniliste arvete saajate vahel loosime 1. juunil
välja stiilse linnaratta Classic Deluxe koos esi- ja tagatulede ja
rattaalarmiga ning kümme rattaalarmi. Kõikide võitjatega võetakse personaalselt
ühendust. Samuti kuulutame võitjad välja G4Si kodulehel. Tutvu kampaania
reeglitega loo lõpus.









































Paberarvest loobumiseks on
Sul mitu võimalust, millest vali sobivaim:








































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sa saad teha
arvete tasumiseks otsekorralduslepingu
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sa saad tellida e-arve oma
internetipanka
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sa saad tellida
arve oma e-posti aadressile



















































































Kui Sa teed arvete tasumiseks otsekorralduslepingu, siis ei pea Sa muretsema arvete tasumise pärast ning
saad kindel olla, et arved on alati õigel ajal tasutud. Otsekorralduse korral kuuluvad
tasumisele kõik G4Si poolt esitatud arved. Kindlasti arvesta sellega, et otsekorralduse
limiit kehtib ühe arve kohta ning kui mõne arve summa ületab limiiti, siis
tuleb puudujääv summa eraldi juurde maksta.









































Kui
Sa tellid e-arve oma internetipanka, siis
saadetakse kõik sinu arved sinna. E-arveid on lihtne tasuda, sest
maksekorraldus on juba eeltäidetud ja Sa ei pea ise sisestama viitenumbrit.







































Kui Sa tellid arve oma e-posti aadressile, siis saadetakse sinna kõik Sulle esitatavad G4Si arved.
Arveid saab tellida mitmele e-posti aadressile korraga, näiteks nii Sinu kui ka
Sinu abikaasa e-postile. 









































Kindlasti
arvesta sellega, et arvete saatmine on kliendi põhine. Ükskõik, millise
makseviisi kasuks otsustad arvesta, et
sinna saadetakse kõik meie poolt Sulle esitatud arved – erinevate lepingute
kuutasu arved, tehnikute väljakutse ning ka patrullekipaaži väljasõidu ja muud
arved.









































Paberarvest loobumiseks saada oma soov e-posti aadressile: teenindus@ee.g4s.com või kasuta selleks kodulehel olevat vormi või erakliendi iseteenindust. Kui soovid arvet e-postile, siis märgi e-posti aadress(id),
kuhu kõik G4Si arved saadame. Kui soovid e-arvet oma internetipanka, siis saada
meile oma pangakonto number ja e-posti aadress. G4Si e-arve tellimiseks oma internetipanka saad kasutada ka arved.ee
keskkonda. Otsekorralduslepingu saad sõlmida internetipangas või oma
pangakontoris.









































Pea
meeles, et kõik saab alguse väikestest asjadest ning igaüks meist saab
oma tegevusega vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Seda tasub teha kasvõi
seetõttu, et ligikaudu 59kg paberi tootmiseks võetakse metsas maha üks keskmine
puu.









































Kui
kõik G4Si kliendid kasutaksid elektroonilisi arveid, päästaksime koos ainuüksi
ühe aastaga 12 puud.









































Meeldivate
kohtumisteni






































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	











































Katri Laanela





































Klienditeeninduse osakonna
juhataja







































&nbsp;







































Kui Sul on huvi teema
kohta, siis loe selle kohta täpsemalt siin. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	









































Vaata videot, kuidas kõik
saab alguse väikestest asjadest siin.







































&nbsp;







































Kampaania reeglid
















































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	G4Si klientide paberarvest
loobumise kampaania (edaspidi: kampaania) toimub 01.–31.05.2012. Kampaania korraldab
AS G4S Eesti asukohaga A.H. Tammsaare tee 25, 11314 Tallinn.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kampaanias saavad
osalevad kõik kliendid, kes saavad G4Si poolt elektroonilisi arveid ja
kampaania perioodil paberarvest loobujad.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Paberarvest
loobumiseks tuleb saata e-posti aadressile: teenindus@ee.g4s.com või kasuta selleks kodulehel olevat vormi või iseteenindust.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kõikide
elektrooniliste arvete saajate vahel loosime 01.06.2012 välja Hawaii Expressist
ühe jalgratta Classic Deluxe koos esi- ja tagatuledega Cat Eye ja spetsiaalse
rattaalarmiga ning kümme rattaalarmi. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võitjad kuulutatakse
välja G4Si kodulehel 01.06.2012. Kõikide võitjatega võetakse personaalselt
ühendust.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Auhinnad saavad
võitjad kätte elukohajärgsest G4Si esindusest ajavahemikul 04.06.-22.06.2012.
Auhindade kättesaamine lepitakse võitjatega kokku.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Hawaii Express
väljastab jalgrattale garantiipassi, kus on kirjeldatud kehtivad
garantiitingimused.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Soodustusi ei
maksta välja rahas ega vahetata teiste soodustuste vastu.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Korraldajal on
õigus vääramatu jõu (force majeure) ilmnemisel kampaania ühepoolselt
katkestada, teavitades sellest viivitamatult meedia vahendusel.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kampaanias ei saa
osaleda G4Si töötajad.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Lisainformatsiooni
saab kampaania kohta telefonil 651 1800 või 1911 ja e-posti aadressil teenindus@ee.g4s.com või veebiaadressilt www.g4s.ee/paberarve.



























































































&nbsp; 
	
	
	


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 30 Apr 2012 10:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Katri Laanela</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2746</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Sinu objektilt on tulnud häire</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2749</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


















































































































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	




Häire
korral õige tegutsemine aitab nii Sinul kui ka Sinu lähedastel end veelgi
kindlamalt tunda. G4Si juhtimiskeskus jagab häid nõuandeid, kuidas saame
koostöös selgitada välja häire põhjuse, avastada sissemurdmise või muud kahjud
õigeaegselt:
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		




















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Tule häire korral kohale, et ise veenduda objekti
korrasolekus. Tule kohale ka siis,
kui häire on tulnud Sulle just mitte kõige sobivamal ajahetkel. Patrullekipaaži
objekti väline ülevaatus ei pruugi olla piisav, et selgitada välja häire
põhjus, avastada sissemurdmine või muud kahjud objektil. Sissemurdmine võib sisevaatluseta
jääda avastamata ja häire põhjus väljaselgitamata mitmel põhjusel: objektile on
sisenetud võtmetega, muukimise jälg on märkamatu, varas võis ukse- või tabaluku
ära vahetada. Oht, et sissemurdmine jääb avastamata, püsib seni, kuni keegi
pole objekti seestpoolt kontrollinud. Näiteks kui sissemurdmise käigus on
liikumisandur kinni kaetud, ei tule anduri tööpiirkonnast enam häiresignaali juhtimiskeskusesse
ning varas saab rahulikult edasi tegutseda.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kui Sa ise häire korral kohale tulla ei saa, siis palu
enda asemel tulla kellelgi teisel, kes pääseb objektile sisse. Juhul, kui kellelgi pole võimalik kohale tulla, ei saa
ka G4S võtta vastust võimaliku sissemurdmisega tekitatud kahju eest, mida
välisel vaatlusel pole võimalik kindlaks teha.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Anna meile aegsasti teada, kui lähed pikemaks ajaks
reisile ja määra enda asemel selleks ajaks keegi lähedane vastutavaks
kontaktisikuks. See aitab vältida
olukordi, kui me Sind häire korral kätte ei saa. Saad nautida puhkust või
viibida rahulikult ärireisil, kui meie samal ajal valvame, suhtleme vajadusel ajutiselt
määratud kontaktisikuga ega häiri Sind.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kui Sinu kontaktandmed või objekti olulised andmed
muutuvad, siis anna meile sellest aegsasti kirjalikult teada, et me ei kaotaks
häire korral hinnalist aega. Olulise
tähtsusega on lisaks kontaktisikute ja nende telefoninumbritele ka muudatused
objekti asukoha osas, sh tänavanime, majanumbri, patrullekipaaži jaoks kohalesõiduinfo (ajutiselt suletud ja uued
teed) muudatused. Arvesta, et ebatäpsete või valede andmetega objekti häire
teenindamine võtab tavapärasest rohkem aega ja jätab pahatahtlikele veelgi enam
aega segamatult tegutseda. Iga kokkuhoitud hetk võimaldab ka G4Si
patrullekipaažil reageerida häirele kiiremini. Kunagi ei tea, millal võib abi
vaja minna ja siis on iga sekund määrava tähtsusega.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kortermajade elanikele soovitame anda G4Si
juhtimiskeskusesse trepikoja võtme või uksekoodi. Siis saame häire korral ka korteri ukse seisukorra üle
kontrollida.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Samuti on objekti varuvõtme(d) võimalik tuua hoiule G4Si
juhtimiskeskusesse. Selle kohta koostatakse
võtme üleandmise akt. Võtmete hoiustamiseks on G4Si juhtimiskeskuses
spetsiaalne ruum, mis on ööpäevaringse valve all. Võtme saad tagasi küsida igal
ajahetkel. Samuti toome Sulle varuvõtme, kui oled oma võtme näiteks ära
kaotanud.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Veendu, et objekti kõikidele akendele ja ustele on kleebitud
nähtavale kohale valve- või videovalvekleebised. Kleebistel on ennetav efekt andes pahatahtlikele
selge signaali, et objekt on valve all.















































Kui Sul on täiendavaid küsimusi selle teema kohta,
siis võta julgelt ühendust meie klienditeenindusega 651 1888. Samuti võid meile
helistada 1911 või saata oma küsimused e-postile teenindus@ee.g4s.com.

















&nbsp;
	
	

















Margus
Alamets

















G4Si
juhtimiskeskuse juhataja


]]></description> 
		<pubDate>Sun, 29 Apr 2012 10:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Margus Alamets</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2749</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Nutikas videovalvelahendus tavakasutajale</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2747</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[








































































































































Tehnika areng viimasel kümnendil on kulgenud
enneolematu kiirusega. See pole läinud mööda ka valveseadmetest, kuid eriti
suuri edasiminekuid on märgata videovalve lahenduste võimalustes. Kuna tänapäevane videojälgimise lahendus on
tõhusaks abivahendiks nii turvalisuse tagamisel, äriettevõtete kliendikülastuste ning
-käitumise monitoorimisel kui ka kodukasutajate varal silma peal hoidmisel, kasutataksegi seda järjest massilisemalt.
Nutitelefoni ja videojälgimise abiga on
lihtne välja selgitada sedagi, kas suvilasse sõites tuleks kaasa võtta kummikud
või hoopis päiksekreem.














	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
















Juba analooglahendustel põhinev videovalve oli üks
efektiivsemaid valvelahendusi, mille abil ennetada kuritegusid ning lahendada
juba toime pandud süütegusid. Siiski pani taoliste videovalvelahenduste
kasutamisele omad piirid süsteemi keerukas ülesehitus, mis nõudis eraldi
kaabeldust ning analoogsalvestusseadmete olemasolu, pakkudes seejuures
keskpärast pildikvaliteeti. Järgmise sammuna asusid turgu vallutama
kõrgresolutsiooniga IP-kaamerad, mille pildikvaliteet on tõesti esinduslik,
kuid mille spetsiaalsete serveripõhiste salvestuslahendustega süsteemide
ülesehitus on väga investeerimismahukas ning seetõttu pigem sobiv suuremate
turvariskidega objektidele. 
















Nüüdseks on videovalveseadmete areng jõudnud etappi,
kus piisavalt hea kvaliteediga valvekaamerad on hinnatasemelt jõudnud ka
kodukasutajatele kättesaadavasse klassi, nende ülesseadmine on võimetekohane
igale keskpärast tehnilist taipu omavale inimesele ning nende paigaldamisel
saab hakkama ka ilma spetsiaalset kaabeldustööd tegemata ning eraldi
salvestusseadmeid soetamata. Ühte
sellist nutikat Rootsi tootja Axis Communications väiksemõõdulist kuid väga
funktsionaalse IP kaameraga M1011W mudelit täna tutvustamegi.
















Sellest kaamerast tulevat pilti võimalik vaadata
arvutist ja ka kõigi nutitelefonidega. Selleks on olemas nii tasuta kui ka
rohkem funktsionaalsust omavaid tasulisi rakendusi nii Android Marketis kui ka Apple
App Store`s. Pildi nägemiseks pole
tarvis muud kui paigaldada kaamera
internetivõrku, laadida arvutisse vajalik tarkvara ning seadistada antud
tarkvara abil kaamera pilti saatma. Kaamerapildi turvaline edastamine on
tagatud tänu krüpteeritud https-ühenduse kasutamisele.















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
















Antud kaamera suurimaks eeliseks tema
väiksemõõtmelisuse juures on ühendusviisid. Olemas on tavalisse internetivõrku kaabliga ühendamise
võimalus, kuid seda saab väga mugavalt ka kohapealse WiFi võrgu kaudu pilti
saatma panna. See tähendab, et kaamerat saab lihtsalt kasutada ka sellistes ruumides,
kuhu valvekaamera kaableid vedada ei soovita. Samuti annab WiFi võrgu
kasutamine võimaluse kaamera vajadusel kiiresti ja mugavalt ringi tõsta, juhuks
kui on vaja valvatavat ala muuta. 
















Kaamera edastab pilti VGA
resolutsioonis ning pildikvaliteediks 640 x 480 pikslit. Kaamera
valgustundlikus on alates ühest luksist ning need näitajad on igati piisavad
pakkumaks tavakasutajale piisavat kvaliteeti. Kaamera kaadrisagedus on kuni 30
kaadrit sekundis ning sellega on tagatud täielikult reaalajas jälgimine ka
juhul, kui pildis on kiiresti liikuvad objektid. Antud kaamera üks plusse on,
et ta võib välja anda erineva resolutsiooniga ja kvaliteediga videovoogu.
Näiteks kui soovime vaadata pilti nutitelefonist ja üle 3G ühenduse, siis on
võimalik kaamerast võtta madalama resolutsiooniga ja kvaliteediga pilt ning
reaalajas pilti vaadata. 
















Kaameraga on kaasas toiteplokk ja
kaks võimalikku kinnitusjalga. Ühega neist saab kinnitada kaamerat kas seinale
või lakke ja teine on kiirelt teisaldatav kinnitus millega saab kaamerat
kinnitada näiteks kasvõi riiuli külge. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	

















Tootja poolt määratud soovituslik
jaemüügihind antud kaamerale on 169 eurot, millele lisandub käibemaks. Usun, et
taoliste tavakasutajale kättesaadavas hinnaklassis videojälgimisseadmed aitavad
paljudel väikeettevõtjatel hoida oma äridel paremini silma peal ning tagada nii
turvalisuse kui ka teeninduskvaliteedi kasvu. Ja miks mitte kasutada seda
lahendus ka kodul või suvilal silma peal hoidmiseks. 


















G4Si poolt pakutavate
videovalveseadmetega saate tutvuda siin.

















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
















Veikko Raasuke
















Turvatehnikadivisjoni tootejuht


]]></description> 
		<pubDate>Sat, 28 Apr 2012 10:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Veikko Raasuke</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2747</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Õnnetus ei hüüa tulles</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2750</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[























































































































































































Esmaabivahendid
koju, autosse ja töökohale



























„Õnnetus ei hüüa tulles,“
ütleb rahvatarkus. Kahjuks pööratakse esmaabi andmise oskusele ning
esmaabivahenditele või siis nende puudumisele tihtipeale tähelepanu alles siis,
kui neid tarvis läheb. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
Olukordades, kui inimene vajab abi enne kiirabi kohalejõudmist, aitab
asjatundlik esmaabi vältida seisundi halvenemist. Seepärast on tähtis, et õiged
esmaabivahendid oleksid käepärast ja kasutuskõlblikud.



	
	
	
	
	
	 





























Esmaabivahendid koju 



























Komplekteerides koduseid
esmaabivahendeid, tuleks mõelda võimalike ohtude ja õnnetuste peale, millest
tulenevalt esmaabi andmise vajadus võib tekkida. Kogemus näitab, et kõige
sagedamini esineb kodudes kas lõike- või torkehaavade tekkimist. Väikelastega
peredes on enamasti esmaabivahendeid tarvis kasutada mänguhoos tekkinud
marrastuste puhul. Kindlasti tuleks olla valmis ka põletusteks . Näiteks luumurdude,
välja väänamiste või venituste korral on oluline, et oleks olemas kannatada
saanud koha kindlat fikseerimist võimaldavad vahendid. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
Koduse esmaabikomplekti saab iga pere soovi korral ise koostada. Seda tehes
tasuks jälgida, et oleks olemas erineva suurusega plaastrid, haavade
puhastamiseks mõeldud antiseptilised lapid, steriilsed haavatampoonid,
kaitsekindad esmaabi andmisel kandmiseks, kaitsemask kunstliku hingamise
tegemiseks, käärid ja ka spetsiaalne kinnitusteip. Samuti külmakompress ja ka
esmaabivahendid, mida kasutada põletuse korral – näiteks spetsiaalne põletusgeel.
Lisaks võiks igas kodus olla olemas termotekk, mis on parim abivahend kannatanu
alajahtumise vältimiseks.



























Apteekides aga ka
suuremates tanklates ning esmatarbe- ja ehituskauplustes on müügil ka G4Si esmaabikomplektid
mis kõike eelpool loetletut juba sisaldavad. Lisaks on antud
esmaabikomplektides olemas ka esmaabi andmise ning esmaabivahendite kasutamise juhend.



























Esmaabikomplekt tuleks
paigutada hõlpsalt kättesaadavasse kohta. Samuti soovitame teavitada kõiki
pereliikmeid esmaabivahendite asukohast. Ärge paigutage esmaabikomplekti liiga
niiskesse paika ega ka liiga kõrge temperatuuriga koha lähedusse!



























Vähemalt kord aastas
tuleks esmaabikomplekti sisu üle vaadata ning vajadusel seda täiendada. 



























Kindlasti tuleks mõelda
enda oskustele esmaabi andmisel. Kui te veel pole läbinud spetsiaalset esmaabi
andmise koolitust, tasuks seda kaaluda, sest seal omandatud teadmised võivad
päästa nii teie enda kui ka kaasinimese elu.






























Ärge unustage
esmaabivahendeid soetada ka maakoju ja suvilasse. 































Esmaabivahendid kontorisse 



























Igal tööandjal on kohustus
tagada esmaabivahendite olemasolu töökohal. Esmaabivahendite korrashoiu eest
vastutab selleks määratud isik. Samuti on nõutav esmaabi andmiseks ja arstiabi
saabumiseni kannatanu hoidmiseks vajaliku ruumi olemasolu ning nähtavale kohale
paigutatud juhendmaterjalid, millest saada infot esmaabi andmise viiside kohta.
Esmaabivahendid peavad asuma kergesti juurdepääsetavas kohas ning olema
nõuetekohaselt märgistatud. Samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud
telefoninumber abi kutsumiseks (ühtne number 112). Tähelepanu tuleks pöörata ka
sellele, et nähtavale kohale oleks trükitult välja pandud esmaabi andmisega
kursis oleva töötajate andmed. Lisaks tuleb töötajatele selgitada, kuidas
toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust
neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.





























Miinimumnõude, milliseid
esmaabitarvikuid peab sisaldama töökoha esmaabipakk, määrab sotsiaalministri
13. detsembri 1999. aasta määrus nr 82.





























Ohutus- ja esmaabivahendid sõidukisse 



























Kuigi kehtiva määruse
järgi on esmaabikomplekt nõutav vaid ettevõttele kuuluvas sõidukis, on
autoapteek siiski tungivalt soovituslik ka erasõidukis. 





























Paigutage esmaabikomplekt
sõidukis võimalikult lihtsasti kättesaadavasse kohta, et vajadusel saaks selle kiirelt
ja hõlpsalt kätte. Hoolitsege ka selle eest, et teie pere ja auto teised
kasutajad teaksid, kus esmaabikomplekt asub, ja oskaksid seda vajadusel
kasutada. 





























Kui esmaabivahendite
olemasolu erasõidukis on vabatahtlik, siis ohutusvahendite omamine on kohustuslik.
Sõidu ajal peavad kaasas olema ohukolmnurk (E-reegli nr 27 nõuete kohane),
tulekustuti kustutusaine massiga 1 kg, kaks ratta läbimõõdule vastavat
tõkiskinga ja ohutusvest.





























Tutvu G4Si poolt
pakutavate esmaabitarvikutega.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	



























&nbsp;
	






















































Helen Orav



























Esmaabitarvikute
müügijuht


]]></description> 
		<pubDate>Fri, 27 Apr 2012 10:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Helen Orav</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2750</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kuum ja turvaline</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2748</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[














































































Saaremaa ja
tema väiksemad sösarsaared on suvel kuumad paigad. Kuidas hoida elu Saare
maakonnas turvalisena? Maikuus jagavad Facebookis „Julged hoolida?“ keskkonnas sellekohaseid
kogemusi nii saarlased kui ka mittesaarlased. 
	
	
	
	
	





	
	
		
		
	
	
	
	
	














Kas oled
muutusteks valmis?












Me oleme
Tallinnast, me maksame! Pärast sellist sissejuhatust möistavad vist köik,
millises maakonnas G4Si poolt algatatud Facebooki-liikumise “Julged hoolida?“ turvalisusprojekt „Hoolin
oma kodukandist“ maikuus peatub. Saarlased,
muhulased, ruhnlased, abrukalased ja vilsandlased on külalislahke rahvas ja
alati heameelega nöus mandrieestlasi soojalt vastu vötma. Just sama soojalt on
nad vastu vötnud ka „Julged hoolida?“, kus jagame mais huvitavat ja kasulikku lugemist
nii noortelt kui vanadelt tegijatelt. Ja maksma ei pea selle eest ka hiidlane
mitte. 












„Julged
hoolida?“ on loodud selleks, et öppida. Öppida üksteise kogemusest. Usun, et saarlastel
on mida öpetada. Olgu näiteks vöi projekt „Turvaline küla“, kus turvalisuse
eest vastutavate ametkondade esindajad käivad külast külla, otsides koos
elanikega vastuseid küsimusele, mida saame paremini teha, et meie kogukond
oleks turvalisem? Oma panuse projekti saame anda aga me köik – „Julged
hoolida?“ keskkond ootab teie lugusid, ootab teie arvamusi nii asjadest, mis
parandamist vajaksid kui ka asjadest, mis hästi tehtud. 












Saaremaa-kuul
on „Julged hoolid?“ autorite seas mitu pioneeri – esimest korda vötavad söna
keskkoolinoored, kes räägivad internetiturvalisusest. Mis saaks olla parem kui sönum
kui noortelt noortele. On ju tösiasi, et väiksemad juntsud vaatavad suurematele
öpilastele alt üles, vanemaid kuulatakse, seega miks mitte jagada neid tarkusi
sotsiaalmeedias, kus on palju noori. 












Meie uueks
autoriks on ka saarlane Ilmar Raag, kes esmakordselt
„Julged hoolida?“ ajaloos räägib tegudest, kus „oleks“ mängib olulist rolli –
vigu on raske tunnistada, kuid nendest öpime me köige rohkem. Tuntud tegijatest
on oma arvamust avaldamas ka Saare maavanem Kaido Kaasik ning Maanteeameti poolt
Villu Vane. Lisaks saab söna noorsoopolitsei ning räägime ka sellisest teemast
nagu eakad ja kaherattalised.












Facebooki
liikumisel „Julged hoolida?“ on juba 6000 toetajat, kaasamötlejat,
kaasarääkijat. 6000 inimest, kellele läheb korda, kes soovivad anda oma panuse
kogukonna turvalisuse suurendamiseks. 












Tulge
jagage ka teie oma tähelepanekuid, oma lugusid ka „Julged hoolida?“ keskkonnas.
Ikka selleks, et aidata teisi sarnastes olukordades, pakkuda öpetust oma
önnestumistest vöi teadmist vältimist väärivaist vigadest. Uskuge mind, meil
köigil on möni kogemus, mida teistega jagada. „Julged hoolida?“ omalt poolt
loosib kõigi aktiivsete hoolijate ehk kommentaari jätnute vahel välja kaks
korda kuus Piletilevi 30eurose kinkekaardi.&nbsp;


Ühine
hoolijatega siin.
	
	
	


		
		
		
	




	
	
	
	
	
	
	
	



Andres Lember



Turundus-Arendusdivisjoni direktor
	
	
	
	













]]></description> 
		<pubDate>Thu, 26 Apr 2012 15:31:19 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2748</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Lennujaam pikendas G4Siga turvalepingut</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2744</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


























































Tallinna
Lennujaam ja AS G4S Eesti allkirjastasid 20. aprillil turvateenuse osutamise
lepingu pikendamise aastateks 2013-2015.









	
	
	
	Tallinna Lennujaama juhatuse liikme
Erik Sakkovi sõnul tingis lepingu
pikendamise senine hea koostöökogemus ning edukad läbirääkimised teenuse
osutaja ning lennujaama vahel.








G4S
juhatuse liikme Priit Sarapuu sõnul on turvateenuse lepingu pikendamine
komplimendiks tehtud töö eest ja ka suur vastutus. „Maailma lennunduse
turvareeglid on karmid ja teenuse kvaliteedis kompromisse ei tehta,“ ütles
Sarapuu. „Usun, et määravaks sai meie aastatega omandatud kogemus Eestis ja
suur rahvusvaheline oskusteave.“ 








G4S
turvalahendused on ennast tõestanud sellistes suurtes lennujaamades nagu
Brüssel, Schiphol, Oslo, Ateena, Dubai, Abu Dhabi, Heathrow, Gatwik, Dublin,
Vancouver, Tel-Aviv, Dehli, Hong Kong, Bangkok, Johannesburg jpt. G4S osutab
turvateenust kokku ligi 80 lennujaamas üle maailma. 








Sarapuu tõi
esile head koostööd Tallinna Lennujaamaga, mis on aastate jooksul juhindunud
ühest G4Si põhiväärtustest, milleks on parimad inimesed. „Oleme leidnud
võimalusi järjepidevalt panustada lennueelse julgestuskontrolli töötajate
motivatsiooni, mis otseselt aitab tagada turvatöö ja klienditeeninduse
kvaliteeti,“ ütles Sarapuu. 








G4S osutab Tallinna Lennujaamas turvateenust alatas
2000. aastast. Lennujaama ja reisijate
turvalisuse tagamisega tegeleb ligi 200 G4Si töötajat. G4Si tööpõld lennujaamas on
viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Lennujaama teenindatud reisjate arv
tõsusis mullu üle 1,9 miljoni, ületades sellega ka majanduskriisile eelnenud
buumiaegse tipptaseme enam kui 100000 reisija võrra. 


]]></description> 
		<pubDate>Fri, 20 Apr 2012 15:07:20 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2744</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tunnustame Häid Naabreid</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2742</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
		
		
		
		
		
		
		

















		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		

		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		Kutsume
koostöös MTÜga Eesti Naabrivalve üles kõiki Eesti elanikke osalema Hea naabri
konkursil. Konkursi raames tunnustame tublisid ja abivalmis naabreid ning
loodame kogukondades edendada heanaaberlikke suhteid. Anna oma heast naabrist
teada! Kirjuta temast väike lugu ja too välja, miks just tema on parim
naabrimees, naabrinaine või naabripere. Saada naabri tutvustus kuni 10. maini
2012. 


	
	
	
	
	
	&nbsp;


















































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Palume
kirjutada kokkuvõtvalt oma naabri nendest omadustest ja tegudest, mis teevad
temast Sinu jaoks parima naabri. Kandidaate saab esitada Eesti Naabrivalve
kodulehel www.naabrivalve.ee/heanaaber
või saates meile e-kirja aadressile info@naabrivalve.ee. Žürii hindab kirjelduste
sisukust ja heade kogemustega näidete lisamist. Andke teada oma heast naabrist ning
G4S ja MTÜ Eesti Naabrivalve tunnustab teda väärt auhinnaga!















Konkursi
peaauhinnaks on G4Si poolt välja pandud pakett, milles sisaldub aasta aega
parima naabri kodu valvet. Võitja poolt soovitud ruumidesse paigaldatakse
vajalikud seadmed (valvekeskus, sõrmistik, sireen, liikumisandur, suitsuandur,
trafo, aku, ukse magnetkontakt) ja kaetakse valvega seonduvad kulud. Lisaks
tunnustatakse ka teisi “Hea naabri” silmapaistvamaid näiteid. 















Parima
naabri valib välja konkursi tarbeks loodud žürii, kuhu kuuluvad Eesti
Naabrivalve juhatuse liikmed ja AS G4S Eesti esindaja. Konkursi täpsemad
tingimused ja žürii liikmed leiate konkursi koduleheküljelt.















Parim
naaber kuulutatakse välja 16. mail Eesti Naabrivalve ühingu üldkoosolekul.


]]></description> 
		<pubDate>Fri, 20 Apr 2012 10:27:30 +0300</pubDate>
		<dc:creator>G4S</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2742</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kui naised pargivad autot paremini kui mehed</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2741</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





















Naised pargivad autot paremini kui mehed. Tean, et
selle väite esitamisega teenisin ilmselt ära sadade sookaaslaste pahameele. Sest
on ju kõik autosse ja autojuhtimisse puutuv teemaks, milles mehed on a priori naistest targemad, osavamad,
paremad. Vastupidine võiks ilmselt nii mõnelegi egole kõva laksu anda.



Aga just nii väidab mõni aeg tagasi enam kui 2500
briti autojuhi seas läbi viidud uuring. Uuring näitas, et mehed on sageli
parkimisel liiga enesekindlad ja pargivad seetõttu valesti. Naised aga on
ettevaatlikud ja pargivad suurepäraselt. Mõlema soo esindajatele anti parkimise
eest punkte. Naiste keskmine skoor oli 13,4. Meeste oma seejuures 12,3.
Maksimaalselt oli võimalik saada 20 punkti. 



Uuring näitas ka, et kuigi mehed pargivad keskmiselt 5
sekundit naistest kiiremini, lõpetab vaid 25% autoga õiges asendis. Naiste
puhul oli sama näitaja 52%.



Juhus,
ütlete. Olgu, siit tuleb järgmine egolaks. Levinud arvamusse kohaselt kasutavad
mehed erinevaid tehnoloogilisi lahendusi rohkem kui naised. Siiski tuleb aga
välja, et õrnem sugu ei jää tehnoloogialembuses meestest kuidagi maha. Vähemalt
nii tõdeb uuringufirma Forrester poolt läbi viidud ca 1000 mees- ja
umbes sama palju naisrespondendi uuring. 



Nüüd
aga paneme i-le täpi peale. Aastatuhandeid on on ärimaailmas tooni andnud
mehed. Seetõttu võib olla üpris šokeeriv soovitus, et kui tahad oma
investeeringule paremat tulusust, pane raha naiste juhitud ettevõtetesse. Aga
just säärast tõdemust tutvustas hiljuti Rootsi majandusleht Dagens Industri,
refereerides 1500 juhti hõlmanud uuringut, mille viis läbi suur rahvusvaheline
konsultatsioonifirma McKinsey. Uuringu tulemused on üsna vapustavad – ettevõtetes, kus juhtide seas on naiste
ülekaal, on omakapitali tootlus 41% kõrgem kui meeste juhitud ettevõtetes.
Veelgi selgem vahe tuleb, kui võrrelda rentaablust, siin ületavad naiste
juhitud ettevõtted meeste omi 56 protsendiga.



Miks see nii on? Aga sellepärast, kinnitavad uuringud samuti,
et naised on meestest tähelepanelikumad, abi- ja koostöövalmivad,
empaatilisemad, tundlikumad. Kindlasti on need omadused, mis tulevad kasuks ka
erinevates turvatöö valdkondades. Usun, et loetletud omadusi silmas pidades on naistel
kindel eelis näiteks rahatöötleja, lennueelse julgestuskontrolli, videovalve
operaatori, administraatori või kaubandusobjekti turvatöötajana. Kindlasti pole
see loetelu täielik. Nii ei olegi imestada, et eelarvamuslikult väga mehelikus
peetavas ettevõttes G4S Eestis on töötajaist 32.6% naised. Üllatusena võib
tulla koguni see, et valvedivisjonis on naiste osakaal keskmisest koguni veidi
kõrgem. Kõige väiksem on naiste osakaal aga turvatehnikadivisjonis – 7,9%. Kas
tõesti kasutamata potentsiaal, kui mõelda eeltoodud näitele naiste tehnikahuvi
uuringust?



Naistöötajate osakaalult oleme G4Si riikide seas
maailmas kindlalt esirinnas. Üle maailma on G4Si töötjaskonnast naisi 12
protsenti. Kindlasti tuleb siinkohal arvestada kultuurilisi ja rahvuslikke
eripärasid, mis statistilisi näitajaid alla tõmbavad, kuna suure töötajate
numbritega Aasia ja Aafrika riikides on naistöötajate osakaal 3-7 protsenti. 



Pigem tuleb meil end siiski võrrelda Euroopa ja
Põhja-Ameerikaga. Mandri-Euroopas on G4Si ettevõtetes naiste osakaal 17%,
Inglismaal ja Põhja-Iirimaal 21 % ja Põhja-Ameerikas 23%.



Lõpetuseks
siiski väike lohutus ka meestele – me oleme paremad saladuste hoidjad kui
naised. Ja ikka uuringu põhjal. 3000 briti naist hõlmanud uuring näitas, et üks
naine kümnest ei suuda saladust hoida. Ligi pooled osalejatest tunnistasid, et
tunnevad suurt tungi ja vajadust saladusekoormat kellegagi jagada. Naised
näevad ränka vaeva, et saladusi hoida ja kõige nõrgemad suudavad seda teha vaid
32 minutit. Aga hoolimata sellest pargivad nad autot paremini…




	
	
Naised G4Sis:




	
	Naiste osakaal G4S Eestis seisuga 21.02.2012
	
	Valvedivisjon  33.1%
	
	Turvatehnikadivisjon  7.9%
	
	Sularahadivisjon 27.7%
	
	Müügi- ja klienditeenindusdivisjon  59.4%
	
	Tugiteenused 57.6%
	
	Ühisteenused 47.1%
	
	Alarmtec 31.6%
	
	G4S Grupp 60%
	
	Kokku 32.6%





&nbsp;


]]></description> 
		<pubDate>Thu, 12 Apr 2012 10:05:14 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2741</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Sadakond doonorit ja üle 65 liitri verd</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=941&amp;amp;article_id=2740</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
























G4Si oma tööandjaks
märkinud doonorid annetasid eelmisel aastal Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuses
kokku üle 65 liitri verd.


Verekeskuse andmeil
andis mullu verd 99 G4S-lasest doonorit, vereloovutusi oli nende peale kokku
145. Viimase kolme aasta tublimad vereloovutajad on verekeskuse andmeil olnud
Ove Sesmin, Janek Konsap ja Margus Taprimäe.


Doonorlus pole rekordijaht




Aastail 2009-2011 kokku 16 korda verd annetanud Ove Sesmin hakkas doonoriks
juba paarkümmend aastat tagasi tehnikumi lõpus. „Esimest korda käisin verd
loovutamas ühe Raekoja platsil toimunud ürituse ajal, Õpetajate majas vist,“
meenutab juhtimiskeskuse päevniku ametit pidav mees. Pea sama kaua kui
doonoristaaž, on kestnud Ove töömehetee ka G4Sis – tuleval aastal jõuab kätte
20. tööjuubel. 




„Ei oskagi öelda, miks ma üldse doonoriks hakkasin. See lihtsalt läks nii –
järgmine kord juba verekeskus helistas ja kutsus, nii ma käima jäingi,“ räägib Ove.
„Nüüd on sellest saanud lihtsalt harjumus, et iga kahe kuu tagant käin korra
verekeskusest läbi.“ 




Neid verekeskusest „läbi käimisi“ on Ovel tänavu kevadeks kogunenud juba
97. Mis tähendab seda, et kui tervis korras püsib – ja doonori tervis peab
olema laitmatu – tähistab mees sel aastal oma sajandat vereloovutuskorda. 




100 vereloovutust on muljetavaldav number – teoreetiliselt võib see
tähendada, et Ove on oma 0-positiivse verega päästnud 100 inimelu või rohkemgi.
Ove ise jääb oma heategudest rääkides tagasihoidlikuks. „See ei ole ju
märkimist väärt,“ püüab ta koguni intervjuusoovi tõrjuda. „Verd andes ei käida
rekordeid püstitamas, see ei ole teema eputamiseks.“ 




Kolme viimase aasta jooksul 14 korda verd loovutanud esindusobjektide
osakonna turvatöötaja Janek Konsap ütleb, et on doonor seepärast, et head teha.
„Olen tihti mõelnud, et ka minu endaga võib ju midagi juhtuda ja ma võin doonoriverd
vajada,“ räägib mees. „Seepärast käingi, et tunnen – seda lihtsalt on vaja.“ 




Janek hakkas doonoriks 1996. aastal ja on sellest ajast verd loovutanud
kokku 73 korral. Lisaks täisverele annetamisele vereplasma doonoriks olnud
Janek toob esile ka selle, et doonoriks olles saab regulaarselt ülevaate ka oma
tervisliku seisu kohta, kuna iga kord tehakse põhjalik vereanalüüs. Janek
soovitab veredoonorlust kõigile, kel tervis lubab. „Pärast vereloovutust on
enesetunne ülihea,“ kinnitab mees. 




Verele pole alternatiivi




Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonispetsialisti Eva Maimre sõnul
vajab Euroopa riikide statistika järgi vereülekannet oma elu jooksul iga neljas
inimene. „Loovutades verd saame olla kindlad, et verevarud Eestis on piisavad,
et päästa kõikide abivajajate elusid, sest õnnetuste ja ootamatute
saatusekäänakute eest ei ole meist keegi kaitstud,“ räägib Maimre. „Abivajaja
rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad
ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.“




Doonorlus (Donare (ld. k) — annetamine, kingitus) on heategevus,
mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud
meist.„Veretoodetele pole leiutatud tehis-alternatiivining
ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate
elusid,“ ütleb Maimre. „Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes
seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu.“
	
	
	
	
	
	Kas Sina hoolid?




Tule doonoriks, kui oled: 





	
	
	terve, puhanud ja söönud (vältida tuleks rasvarikkaid
toite) 
	
	
	kehakaaluga üle 50 kg 
	
	
	18-60 aastane 
	
	
	Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa
alusel üle 1 aasta 













Sa ei sobi doonoriks, kui oled: 





	
	
	nakatunud HI-viirusega või arvad, et võid olla
HI-viiruse kandja 
	
	
	põdenud või nakatunud B- või C-hepatiiti või arvad, et
oled hepatiidiviiruse kandja (NB! A-hepatiidi puhul võib verd loovutada aasta
pärast tervenemist)
	
	
	kasutanud nõelaga süstitavaid uimasteid 
	
	
	omanud või omadrohkearvuliselt seksuaalpartnereid
sh raha eest
	
	
	mees, kes on olnud seksuaalvahekorras teise mehega 
	
	
	olnud seksuaalvahekorras eelpool mainitud
nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega 


Ajutiselt ei sobi Sa doonoriks kui:



	
	
	põed hetkel mõnda haigust
	
	
	tarvitad ravimeid (v.a. vitamiinid, toidulisandid ja
rasestumisvastased vahendid) 
	
	
	oled tarvitanud vereloovutusele eelneval või
samalpäeval alkoholi

























Meditsiinilise läbivaatuse käigus määratakse esmasel doonoril esmane
veregrupp ABO-süsteemis ja hemoglobiinisisaldus, korduvdoonoril ainult
hemoglobiinisisaldus. Hemoglobiini normväärtuseks on:





	
	
	naistel 125-165g/l
	
	
	meestel 135-180g/l









Esmasel doonoril ja vajadusel ka korduvdoonoril mõõdetakse vererõhku ja
pulssi, mille normväärtuseks on:





	
	
	vererõhk 100/60-180/120 mmHg
	
	
	pulss 50-100 lööki minutis









Lisainfo: www.verekeskus.ee ja Facebookis lehel
Doonorid ja Sõbrad


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 09 Apr 2012 10:04:09 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=941&amp;amp;article_id=2740</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Koduvalve annab rattad alla</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2737</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











































Juba traditsiooniks on saamas G4S
koduvalve kevadkampaaniad, mis on tuntud oma soodsate liitumistingimuste poolest.
Möödunud aastal oli igale liitujale „kauba peale“ hinnaline puhkusereis luksuslikul
kruiisilaeval Rootsi. Sel aastal on meil pakkuda veelgi enamat. 







Moekas ratas 







Kõik kliendid, kes aprilli jooksul
G4S koduvalve täis või kombineeritud teenusega liituvad, saavad kingituseks moeka,
mugava ja stiilse jalgratta Classic. Valikus on nii meesteratas kui ka naiste
mudel. Rattad on Shimano käiguvahetitega ning neil on vajalikud tuled, et
sellega oleks lubatud sõita ka pimedal ajal. 







Meie taotlus on anda kliendile tervislik
liikumisvahend, mis on liikluseeskirjas nõutava varustusega: esilatern,
tagalatern, jalgrattakell. Veelgi enam, kampaaniaratastel on ka lihtsasti
käsitsetav alarm. Alarmi aktiveerimiseks piisab ühest nupuvajutusest. Seejärel pole
võimalik ratast paigast liigutada ilma,
et alarm põrgulärmi tegema ei hakkaks. Alarmi deaktiveerimine käib ratta
omaniku poolt määratud nelja nupu kombinatsiooni vajutamisel. Seega antakse
kampaanias edasi koguni kaks turvalisuse sõnumit – hoolitseme Su kodu, aga ka
uue jalgratta turvalisuse eest. Läbi jalgratta saame juhtida ühiskonna tähelepanu
turvalisusele laiemalt ning näidata, et meil on nupukaid lahendusi erinevatele turvaküsimustele.








			
			
			
		
		
		


G4S Koduvalve







G4S valvab 20 000 kliendi kodu,
mis on hinnanguliselt ca 75% kõikidest valvatavatest kodudest. See tähendab, et
täna kasutab koduvalvet vaid 7% Eesti peredest. Selleks, et juhtida tähelepanu
kodu turvalisuse olulisusele ning tutvustada koduvalve võimalusi, korraldame
regulaarselt koduvalve kampaaniaid. Koduvalve kevadkampaania „maasikat“ otsides
seadsime eesmärgiks leida atraktiivne
lahendus, mis paneks koduvalve vajadusele varem mõelnud inimesed konkreetselt
tegutsema. Kampaania ajal koduvalvega liitumiseks on lihtsaim viis külastada
kampaania mikrosaiti, valida sealt välja enda kodule sobiv valveseadmete hulk
ning teenuse pakett ja saata andmed sealt samast G4Sile. Seejärel hoolitseb
meie müügimeeskond juba lepingu sõlmise, seadmete paigaldamise ja valveteenuse
aktiveerimise eest. Kui valveseadmed on paigaldatud, ei jäägi muud üle, kui
tuleb seada sammud lähima Hawaii Expressi kaupluse poole, kes jalgratta
kliendile väljastab. 







Kampaania meediakanalite hulk
saab olema laiahaardeline, sisaldades nii TV-reklaame, bannerreklaame
internetis, masspostitusi nii e-posti aadressidele kui ka tavaposti vahendusel. 
	
	
	
	
	





	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 02 Apr 2012 09:48:31 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2737</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S TOIDAB USSI</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2736</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[































G4S hoolitseb kollase ussi kõhutäie
ja turvalise kodu eest. AS G4S Eesti toetab Tallinna Loomaaia auväärset asukat
– Eesti suurima turvafirma lemmikuks osutus ladinakeelset nime „Ophisaurus
apodus“ kandev kollane uss.







G4S Eesti
turundus-arendusdivisjoni direktori Andres Lemberi sõnul langes vaderiks
olemise otsus stepivaskussi kasuks eelkõige ussi iseäralike kommete ja huvitava
päritolu tõttu. „Enamasti soovitakse olla suure kiskja vaderiks, kasutades
loomaaia asukat oma tugevuste võrdkujuna. Meie valikuprintsiip oli teine –
soovime toetada nõrgemat, hoolitsedes tema kõhutäie ja turvalise kodu eest.
Meie tegevuse üks eesmärke on muu hulgas ka avalikkuse teavitamine - kuigi väga
paljud inimesed roomajaid kardavad, on mitmed ussid täiesti ohutud," ütles
Lember. „Järgmise aasta kevadel, kui valmib G4Si uus peamaja, saavad meist
Tallinna Loomaaia head naabrid ning siis ei välista võimalust, et võtame kogu
ussipere oma kaitsva tiiva alla,“ lisas G4S Eesti turundus-arendusdivisjoni
direktor. 







Loomaaia töötajate sõnul on
stepivaskuss näljasena alati aktiivne, täiskõhuga muutub ta aga loiuks ning
eelistab nautida seedimist kunstpäikese all peesitades. Roomajate klassi
kuuluva eluka eestikeelne nimetus on stepivaskuss. Ligi meetrine, kollaka nahavärviga
isend toitub peamiselt limukatest, nälkjatest, putukavastsetest ja
sisalikkudest. Vabas looduses elutseb ta kuivadel stepialadel, peamiselt
orunõlvadel ja urgudes. Stepivaskuss on arvestatav ujuja, mistõttu ohu korral
eelistab varjuda kas vee alla, kivide vahele või rohtu, kus liigub kärmelt ja
osavalt. Avatud aladel uss end turvaliselt ei tunne, liikudes kohmakalt ja
aeglaselt. Stepivaskuss on elav kinnitus faktile, et usside eelkäijateks olid
sisalikud. Lähimal vaatlusel võib stepivaskussi saba juures isegi märgata kahte
imepisikest jäset, mis toimivad ajaloolise tõendusmaterjalina rudimentideks
muutunud jalgadest. 
	
	
	
	
	
	






	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


]]></description> 
		<pubDate>Sat, 31 Mar 2012 20:49:42 +0300</pubDate>
		<dc:creator>G4S</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2736</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S osutab Briti politseile tugiteenuseid</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2735</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













	
	
G4S võitis eelmise aasta lõpus
hanke Ühendkuningriigis Lincolnshire krahvkonnas politseile tugiteenuste
osutamiseks. 


Taoline koostööleping eraettevõtte
ja politsei vahel on esimene sellelaadne
ning tõotab huvitavat koostööd mõlemale poolele. Konkursil osales 160 pakkujat,
kellest viisaliti välja läbirääkimisteks ja finaali jõudsid G4S ja ettevõte
nimega Steria. 


200 miljonit naela


22.veebruaril allkirjastati
G4Siga 10aastane 200 miljonit naelsterlingit väärt leping. Nüüd ootab G4Si
meeskonda ees kõva töö, sest juba aprillist tuleb asuda lepingujärgselt teenust
osutama. 


G4S peab osutama mitmesuguseid
tugiteenuseid nagu haldusteenust, tegelema personali haldamisega ja
finantsmajanduse korraldamisega. Samuti osutatakse mehitatud valve ja tehnilist
valve teenust ning arestimajade kompleksteenust. 


Olgu mainitud, et G4S ei võta üle
politsei igapäevatöö rolli ja uurijad ning inspektorid on ikka politseinikud. Parema
teenuse tagamiseks on G4Sil võimalik välja ehitada ja sisustada kaks
funktsionaalset kontorit ning mehitada need turvatöötajatega. Selline lahendus
on Ühendkuningriigis samuti uudne ja annab võimaluse politseile sulgeda vanad, ajast
ja arust jaoskonnad Lincolni kesklinnas ning pakkuda oma töötajatele
kaasaegseid töötingimusi. 


Lisaks koondatakse sellesse
hoonesse ühistranspordi piletimüük, tulirelvade lubade üksus, kuritegevuse
ennetamise ja kriminaalõiguse bürood ja veel mitmed teised vajalikud üksused. Kõikide
nende üksustega tegeleb G4S rohkemal või vähemal määral vastavalt lepingus
sätestatule.


Politsei säästab raha


Politsei on võtnud eesmärgiks
tegeleda oma põhitööga ja koondada optimaalne ressurss kuritegevuse
ennetamisele. Kui siia lisada ka see, et lepinguga tahetakse säästa mõnikümmend
miljonit naela kogu lepinguperioodil, siis peaks selline uudne lahendus olema
rõõmustav ka maksumaksjale.


Politsei juhtivisikute sõnul sai
konkursi võitja otsustamisel üheks oluliseks kriteeriumiks see, et G4Sil on
sobivad väärtushinnangud ja ambitsiooni võtta vastutust ja täita võetud
ülesandeid, ning olulised on ka vahendid ja kogemustepagas, mis kindlustab
lepingu eduka täitmise. On ju G4S ka senini osutanud erinevaid tugiteenuseid
jõustruktuuridele ja olnud kindel lepingupartner.


Traditsiooniliselt on politseitöö
Inglismaal hästi kogukonnakeskne ja omavalitsused ning kodanikkond on vägagi motiveeritud
oma turvalisusega tegelema. Sellised pikaajalised lepingud näitavad, et
suudetakse ette näha tulevikku ja kulutada ressursse efektiivsemalt ja parimal
viisil oma kogukonna heaks.


G4S usub, et ka Eesti riigi- ning
omavalitsusjuhtidel tasuks brittide kogemusest õppida ja senisest suuremal
määral eraettevõtlusega koostööd teha.]]></description> 
		<pubDate>Wed, 28 Mar 2012 11:23:26 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Treimann</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2735</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Parkimiskulud kontrolli all. Mugavalt. </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=987&amp;amp;article_id=2733</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





















































Nutitelefoni rakendus parkimine.ee võimaldab senisest paindlikumat parkimise eest tasumist, lisaks saad nüüdsest selle abil hõlpsalt kontrollida ka oma ettevõtte parkimiskulusid.
	
	
	
	
	
	
	
	Eelmise aasta lõpust pakub parkimiskorraldaja
AS Ühisteenused nutitelefonipõhist parkimisrakendust, mis muudab parkimise
mugavamaks ning aitab Sinu ettevõttel parkimiskulud kontrolli alla saada. 











Nutikas
lahendus pakub erinevaid makseviise, leiab GPS-positsioneerimise kaudu lähimad
parkimiskohad, jätab meelde viimased kasutusel olnud parkimistsoonid ning annab
detailse ülevaate kliendi parkimise ajaloost.











Uues
rakenduses on parkimiskulud vajaduse korral
selgelt eristatavad ning lihtsalt kajastatavad. Ühisteenuste nutiparkimise
süsteem annab ettevõttele võimaluse saada ülevaate parkimiskuludest sõidukite
kaupa ning seada piiranguid, millistel ettevõtte sõidukitel on parkimise õigus. Parkimise
eest on võimalik maksta ettevõtte krediidi, eraisiku krediidi ja krediitkaardi
alusel.













Parkimisrakenduse eelised:












	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Asukohapõhine
kaardilt otsing – positsioneeritakse auto asukoht, leitakse linna parkimistsoon
või parklad, mis on kõige lähemal
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Erinevad
maksemeetodid – ettevõtte krediit, eraisiku krediit ja krediitkaart
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ülevaade
parkimisajaloost – hoiab ettevõtte parkimiskulud kontrolli all, kuuarvele
lisatakse ülevaade auto parkimise ajaloost autonumbri põhiselt
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Parkimislimiidi
fikseerimine – jättes parkimise lõpu aja määramata pargitakse auto 4 tunniks
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Parkimise
äratus - parkimine ei unune aktiivsesse olekusse, kuna rakendusel on parkimise
äratus.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Parkimise
algusaja valik – võimaldab fikseerida sobiva aja tulevikus
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Parkimistsoonide
kiirvalik – rakendus jätab meelde hiljuti kasutatud parkimistsoonid või pakub
asukohale lähimad
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võimaldab
mitme auto parkimist sama-aegselt – näiteks enda auto parkimine ühte ja
abikaasa auto teise parkimistsooni
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Mitme
parkimistsooni sama-aegne kasutamine – võimalik kasutada olukorras, kui ühes
parkimistsoonis kehtib tunnipilet ja teises päevapilet
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võimaldab
Eestit külastavatel välismaalastel kasutada esmakordselt mobiilset parkimist –
kehtiv krediitkaart võimaldab maksta parkimise eest koheselt























Parkimisrakendus Parkimine.ee toimib nii
Android kui iPhone telefonides ning rakenduse allalaadimine on tasuta.













Head kasutamist!













www.parkimine.ee 











www.parkimine.ee/nutiparkimine



	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	

	
	
	
	
	
	










]]></description> 
		<pubDate>Tue, 27 Mar 2012 21:46:56 +0300</pubDate>
		<dc:creator></dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=987&amp;amp;article_id=2733</guid>
		</item>
		<item>
		<title>624 000 turvalist mänguelamust aastas</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=987&amp;amp;article_id=2732</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[































































































































Põnevad lahingud G4S Korvpalli Meistriliigas
on peagi jõudmas kulminatsioonini. Kui soovid omadele kaasa elada, siis anname
Sulle play-off mängudele, poolfinaalidele või finaalile tasuta piletid! Vaata
ajakava ja tutvu telgitaguste faktidega.





	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	





























G4S
Eesti AS on G4S Korvpalli Meistriliiga nimepartner ja Eesti Korvpalliliidu
suursponsor, andes oma panuse nii täiskasvanute rahvuskoondise kui ka
noorkorvpallurite arengusse. Maailmas ülipopulaarne spordiala on vaieldamatult ka eestlaste
lemmik. Eelmisel hooajal jälgis meistriliiga mänge nii saalis kui ka telerite
vahendusel ligikaudu 624 000 korvpallifänni!





















Lisaks meistriliiga, rahvuskoondise ja
noortekorvpalli toetamisele teeb G4S juba aastaid koostööd ka Eesti kahe
edukaima korvpalliklubiga – BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikooliga. Need klubid on
välissarjades osaledes pakkunud Eesti korvpallisõpradele võimaluse nautida
kõrgetasemelist klubikorvpalli. Samuti tagab G4S koduste korvpalliheitluste
ajal turvalisuse.

















































































 2011/2012 hooajal võistlevad meistriliiga
tiitli eest 8 meeskonda: BC Kalev/Cramo, BC Rakvere Tarvas, Korvpalliklubi
Pärnu, Piimameister Otto/Rapla, Tallinna Kalev, Tartu Ülikool, TTÜ
Korvpalliklubi ja Valga Korvpallikool. Lahingud on pingelised ja pakuvad
tulihingelistele fännidele rohkelt põnevust ja närvikõdi. Hetkeseisuga võistlevad põhiturniiri esikoha eest Tartu Ülikool ja BC Kalev/Cramo. Viimastel aastatel on
klubid korduvalt finaalis vastakuti olnud. Näiteks viimase kümne aasta jooksul
on Tartu Ülikool võitnud kuus meistrikulda: 2000, 2001, 2004, 2007, 2008 ja 2010.
BC Kalev/Cramo on seevastu võitnud meistritiitli 2005, 2006, 2009 ja 2011. Kumb
aga sellel hooajal peale jääb ja meistritiitli võidab?



































2011/2012 hooajal toimuvad play-off mängud
3.-20. aprillil, poolfinaalid 20. aprill - 6. mail, finaal ja pronksimäng 9. -
26. mail. Tänase seisuga on veerandfinaalid: Tarvas – Tln Kalev, Rapla vs TTÜ
ja hetkeseisuga play-offide ajakava järgmine:












































Kui soovid lemmikmeeskonnale kaasa elama
minna, siis saad meie käest tasuta piletid! Võta ühendust personaalse kliendihalduriga
ning anna teada, millisele mängule ja kui palju pileteid soovid.

















Soovime Sulle turvalisi mänguelamusi!



















Sinu
G4S













	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
























G4S Korvpalli
Meistriliiga 2011/2012 hooaja huvitavad faktid:





















Meeskondi: 8



















Mängijaid
kokku:130




















Kõige
lühem mängija:
Rait-Riivo Laane (Piimameister Otto/Rapla), 1.78 



















Kõige
pikem mängija:
Bamba Fall (BC Kalev/Cramo), 2.17 



















Leegionäre: 22 (täpsustuseks, et
läbi on neid käinud 23, reaalselt mängib praegu 15)



















Kõige
noorem peatreener:
Rait Käbin (Korvpalliklubi Pärnu), 02.09.1981 (30-aastane)



















Kõige
vanem peatreener:
Heino Lill (TTÜ Korvpalliklubi), 13.02.1944 (68-aastane)



















Kõige
vanem mängija:
Valmo Kriisa (Tartu Ülikool), 18.05.1974 (maikuus saab 38)



















Kõige noorem mängija: käesoleval hooajal
üles antud 4 mängijat, kelle sünniaasta on 1995. Sellel hooajal noorim väljakul
käinud mängija on Rainer Pastimäe (12.03.1995), (debüüt Rakvere Tarva eest
23.11.2011 Pärnu vastu). Regulaarselt mänguaega saab aga KK Pärnu mängija Sten
Olmre (31.01.1995). Üles on antud, aga platsile pole saanud: Raimond Tribuntsov
(BC Rakvere Tarvas, 29.11.1995) ja Brendon Paidra (Valga Korvpallikool,
26.12.1995)



















Enim aastaid on eesti meistriliigas
mänginud:
Valmo Kriisa ja Andre Pärn. Mõlemal mehel jookseb 18. hooaeg „eestikatel“. Valmo
Kriisa (Tartu Ülikool) tegi debüüdi hooajal 1990/1991 Tartu KK eest. Andre Pärn
(Piimameister Otto/Rapla) tegi debüüdi hooajal 1993/1994 Asto eest. Kuna
„piimameistrite“ nimekirjast võib leida päris mitu mängijat (lausa 9!), kes on
sündinud 1993 või 1994 aastal, võib väita, et Andre mängis siis juba korvpalli
kui pooled praegused meeskonnakaaslased sipukates ringi lasid.























Jälgi mängu! www.basket.ee







		
		
		
		
		
		
		





































&nbsp;




















]]></description> 
		<pubDate>Tue, 27 Mar 2012 21:40:40 +0300</pubDate>
		<dc:creator></dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=987&amp;amp;article_id=2732</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Koduvalve annab rattad alla</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=987&amp;amp;article_id=2731</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[























Ainult aprillis saab
Eesti parima koduvalvega liituja kingituseks alarmlukuga varustatud tip-top
jalgratta. Lisaks pakume Sulle tasuta kodu turvaauditi läbiviimist. Ikka
selleks, et Sina ja pere end oma kodus kui kindluses tunneksite.


	
	
	
	
	
























G4S valvab 20 000
kliendi kodu, mis on hinnanguliselt ca 75% kõikidest valvatavatest kodudest.
See tähendab, et täna kasutab koduvalvet vaid 5% Eesti peredest. Selleks, et
juhtida tähelepanu kodu turvalisuse olulisusele ning tutvustada koduvalve võimalusi
korraldame regulaarselt koduvalve kampaaniaid. 




Tänavuse koduvalve
kevadkampaania käigus saab aprillis iga G4S Koduvalvega liituja tasuta ratta! Kõik
kliendid, kes aprilli jooksul G4S koduvalve täis- või kombineeritud teenusega
liituvad, saavad Hawaii Expressist kingituseks moeka, mugava ja stiilse linnaratta
Classic Deluxe koos esi- ja tagatuledega. Valida saab meesteka ja naisteka
vahel. Ja et ükski käik ei jääks tegemata, on rattal mitu käiku. Rikkaliku
varustuse hulgas on ratastel ka elektrooniline alarm, mis karjub kõvasti ja
kaugele, kui ratast Sinu teadmata veidigi liigutatakse.




Sulle pakume lisaks tasuta kodu turvalisuse hinnangut. Selleks analüüsime
Sinu kodu turvariske ja anname Sulle nõu, mida saaksid veel ette võtta, et kodu
mõistlike vahenditega turvalisemaks muuta.




Kui vajad suvilasse või maakodusse koduvalvet, siis on
nüüd õige hetk liitumiseks. Soovi korral anna sellest teada personaalsele
kliendihaldurile.




Tutvu rataste ja kampaaniapakkumisega www.g4s.ee/ratas





]]></description> 
		<pubDate>Tue, 27 Mar 2012 21:33:20 +0300</pubDate>
		<dc:creator></dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=987&amp;amp;article_id=2731</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Private kodukindlustus </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=987&amp;amp;article_id=2727</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

























































Private kliendile pakub G4S eriti laia ulatuse ja soodsa kindlustusmaksega kodukindlustust. Kas teadsid, et Sinu kodukindlustus võib hüvitada ka Hole in One tähistamise kulud?
	
	
	
	



Mõni aeg tagasi kirjutasime G4Si blogis põhjaliku artikli kodu
kindlustamisest. Üles said loetletud
kõik riskid, mille vastu kodu kindlustus kaitseb ja ka nüansid, mida kodu
kindlustamisel arvesse võtta tuleks. Antud nõuandliku artikli leiad siit.






	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	 









Kodukindlustuse pakkumisel on G4Sil juba üsna pikad kogemused.
Koostöös Seesamiga spetsiaalselt G4Si valveteenuse klientidele loodud kindlustustootel
täitub peatselt juba 11 aastat.










Mõeldes G4S Private klientide vajadustele oleme loonud äärmiselt laia
ja huvitava kindlustuskaitsega kodukindlustuse toode, mis peaks rahuldama ka
kõige nõudlikuma kliendi vajadused. Tegemist on koguriskikindlustusega, mille
puhul on kaetud kõik ootamatud ja ettenägematud juhtumid. Antud
kindlustuskaitsele lisaks pakume G4S Private kliendile ainsana Eestis juurde
veel ka kaitset järgmistele riskidele:










	
	
	
	
	
	
	
	Kindlustusvõtja
või tema perekonnaliikme elu päästmise või esmaabi andmise eesmärgil
kindlustatud hoonele või korterile tekkinud kahjustused.
	
	
	
	
	
	
	
	Lemmiklooma
hukkumine õnnetusjuhtumi tagajärjel (sh eutanaasia).
	
	
	
	
	
	
	
	Väliselektrivõrgu rikke korral sügavkülmikus riknenud toiduainete kahjustumine.
	
	
	
	
	
	
	
	Kahjujuhtumi tõttu hävinud arvutis sisaldunud legaalse tarkvara taastamine.

	
	
	
	
	
	
	
	Euroopa
Liidu riikides löödud Hole-In-One
tähistamise kulud. Hüvitamisele kuuluvad Hole-In-One löömise
päeval golfiklubis kindlustusvõtja kantud joogi- ja toitlustuskulutused.

























Samuti sisaldab G4S Private klientide kodukindlustus järgmisi kindlustuskaitseid:










	
	
	
	
	
	
	
	Ajutise
eluaseme rendikulude kindlustus, mille alusel hüvitatakse pärast kahjujuhtumit
asenduseluaseme üürikulud (sh kolimiskulud) maksimaalselt 7670 eurot kuni 12
kuu jooksul. Näiteks, kui uputusest tekitatud kahju tõttu ei ole G4Si kliendil
võimalik oma kodus remondiperioodil elada, siis kindlustus hüvitab ajutiseks
perioodiks renditud eluaseme üürikulud 12 kuu jooksul.
	
	
	
	
	
	
	
	Koduse
vara kindlustus ka väljaspool kindlustuskohta 5% ulatuses koduse vara kindlustussummast, kuid mitte
vähem kui 2000 eurot.
	
	
	
	
	
	
	
	Korterikindlustus hõlmab ka korteriomandi kindlustust, tavapäraselt on korteri puhul kindlustatud vaid
siseviimistlus.
	
	
	
	
	
	
	
	Koos eluhoone kindlustusega on automaatselt kaetud ka rajatised, kuni 20 m2-sed väikehooned
ning lisaks haljastus 6400 euro
ulatuses.
	
	
	
	
	
	
	
	Klaaspindade
kindlustus ilma omavastutuseta

























Kodule tervikliku kindlustuskaitse tagamiseks soovitame lisaks eluaseme ja
koduse vara kindlustamisele juurde osta
ka vastutuskindlustuse kaitse. Vastutuskindlustusega
on võimalik katta nii hoone valdamisest ja kasutamisest tekkivad kahjud kui ka kindlustusvõtja
ja tema pereliikmete poolt kolmandatele isikutele tekitatavad võimalikud isiku-
või varakahjud. Näiteks on katuselt alla kukkunud lume või jääpurika
tekitatud kahjud kinnisvara omaniku kanda. Samuti tuleb naabri veega
üleujutamine ise kinni maksta. Vastutuskindlustuse olemasolul on taolised
juhtumid kindlustuskaitse all. 
	
	
	
	
	
	
	
	
Eraisiku vastutuse kindlustamisel on kindlustatud ka näiteks laste poolt
tekitatud kahjud (k.a. alla 7-aastase lapse tahtlikult tekitatud kahju) ning
kodulooma tekitatud kahjud.









Valides G4S Private
kodukindlustuse:














	
	
	
	
	
	
	
	On Teie omavastutus kahjujuhtumi
korral 0.- eurot, kui töökorras juhtimiskeskusse ühendatud G4S
signalisatsioonisüsteem fikseerib murdvarguse, tule- ja/või veekahju aset
leidmise.
	
	
	
	
	
	
	
	Ei ole juhtimiskeskusesse
ühendatud valvesüsteemide mitterakendumine kindlustushüvitise vähendamise
aluseks
	
	
	
	
	
	
	
	Saate kõik kodu turvalisusega
seotud lepingud sõlmida professionaalide abiga ja ühes kohas
	
	
	
	
	
	
	
	Poliisi lõppemise pärast ei pea
muretsema, seda pikendatakse iga-aastaselt
	
	
	
	
	
	
	
	On Teie käsutuses kodukindlustuse
infotelefon, millele helistades annab nõu kindlustusspetsialist
	
	
	
	
	
	
	
	aitab kahjujuhtumi korral kahjuteate
ja kahjuavalduse vormistada G4Si patrull
	
	
	
	
	
	
	
	seisab keerukate kahjujuhtumite
lahendamisel Teie huvide eest sõltumatu kindlustusmaakler
	
	
	
	
	
	
	
	Aktsepteerivad Teie Seesam
Insurance AS kodukindlustustingimustel põhinevat lepingut kõik pangad Eestis



























Kodukindlustuse toode on loodud
koostöös maailma juhtiva kindlustusmaaklerlus-, edasikindlustus- ja
konsultatsiooniettevõttega Aon. 









Et saada terviklik ülevaade G4S Private
kindlustuskaitse ulatusest,
küsige kindlasti G4S personaalne
kindlustuspakkumine oma haldurilt.









&nbsp;


]]></description> 
		<pubDate>Tue, 27 Mar 2012 22:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator></dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=987&amp;amp;article_id=2727</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S valvab Milistrandi naftaterminali </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2730</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


	
	
	
	Märtsi lõpus lisandus G4S logistikaobjektide hulka Tallinna külje all
Viimsi vallas asuv Milstrandi naftaterminal. varem valvas terminali USS
Security.



Valvedivisjoni logistikaobjektide
osakonna teenistusjuhi Elvis Karula sõnul on G4Si turvatöötajate peamiseks ülesandeks
terminali läbipääsu režiimi teostamine, ringkäikude teostamine ja väljuva
transpordi kontroll saatelehe alusel. Milstrandiga sõlmitud leping on tähtajatu
ja teenuse maht kuus on 1500 tundi. Karula sõnul tellib klient G4Silt teenust
kaks korda suuremas mahus kui seda tegi varem konkurent. 



Milstrandi terminal asub Miiduranna sadama kõrval, mis on samuti G4Si
valveobjekt. 



AS Milstrand on 1995. aastal
asutatud kütuseterminal, mille põhitegevuseks naftasaaduste
ümberlaadimine.



Terminal loodi NSV Liidu mereväe
kütusebaasi baasil, mille koosseisus oli kolm maa-alust mahutit.Need 5,5meetrise
läbimõõduga mahutidasuvad 40 meetri sügavusel ja on 770 - 800 meetrit pikad. Täna koosneb AS
Milstrand mahutipark nimetatud kolmest maa-alusest mahutist ja kaheksast
maapealsest mahutist. Terminali mahutipark on kogumahutavusega 125 000
kuupmeetrit.



Terminalil on oma kai Miiduranna sadamas, mille geograafiline
asend lubab aastaringset navigatsiooni. Kai juurdeviiva kanali
sügavus on 13,1 meetrit, mis lubab vastu võtta ja laadida kuni 12,3 meetrise
süvisega tankereid. Kai pikkus võimaldab vastu võtta maksimaalselt 195 meetri
pikkuseid tankereid kandevõimega kuni 45 000 tonni.




	
	Nõukogude mereväe rajatud
maa-alused hiigelmahutid on nüüd kasutusel AS-is Milstrand, mis on märtsist
G4Si valveobjekt.

Foto: milstrand.ee


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 26 Mar 2012 09:35:10 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2730</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Reisi turvaliselt!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2728</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


Planeerimine,
ohutusabinõud ja veel kord planeerimine - ka kõige spontaansema reisi
õnnestumise eelduseks on reisija enda tähelepanelikkus ja läbimõeldud plaan.
Selle igava jutu peale võiks lugemise ka lõpetada, kuid just sellise soovituse
annaks Sulle nii maailma peenemaid hotelle eelistav snoob kui ka hosteli-usku
märsilohistaja. Reisifirmad võivad kinnitada, et ühesuguse puhkusepaketi
valinud pered võivad saada täiesti erinevad reisimuljed. Miks? Sageli peitub
vastus reisija enda hoiakutes ning tegemata kodutöös. Siit ka esimene soovitus:
kuulake tähelepanelikult reiskonsultanti ning „guugeldage“ sihtmaa kombeid –
nii saate vältida kultuurišoki ning ei loo endale valesid illusioone.






		
		
		
		
		
		





Häälesta
end reisimaa lainele
	
	
	Vii
end kurssi külastatava maa kommetega: turistiks olemine on küll vabandus, kuid
kohalike iseärasustega eelnevalt tutvudes häälestad end ka sujuvamale
puhkusele. Näiteks Bulgaaria turismikeskustest kaugemal ära lase end petta
innukal noogutamisel, mis kohalikus kehakeeles väljendab sulaselget eitust.
Solvanguna võidakse käsitleda Lähis-Ida maades vasaku käega ulatatud raha –
sealmaal kannab vasak käsi utilitaarset - tualetihügieeni eest seisja
tähendust. Araabiamaades seigeldes kannata külma õlle rüüpega hotellini, sest
kohalike jaoks on avalik alkoholi pruukimine suur patt. Ah jaa, reisisihte
uurides, kontrolli ühtlasi ka oma passi kehtivust. Pool aastat kehtivusaja
lõpuni peaks olema miinimumaeg, mis peaks lambi põlema panema, sest nt.
suurriigid nagu Kanada ja USA nõuavad, et reisidokument kehtiks vähemalt pool
aastat peale reisi. Sama kehtib ka krediitkaardi kohta. Mõne eksootilisema riigi
puhul peaks aegsasti uurima ka vaktsineerimisvajaduse kohta. 








Enne
kui suled sumadani kaane
	
	
	Enne
kohvri pakkimist palun võta ühendust ka G4Siga, Sinu kodu eest valvel oleva
turvafirmaga ning anna teada, kellega peaksime kontakteeruma häire korral.
Kogemus näitab, et mõnikord jääb selline teavitus nii viimasele hetkele, et
ununebki ära. Sellistel juhtudel ei pruugi me Sind piisavalt kiiresti kätte
saada - kui oled parajasti sukeldumas või mägedes turnimas. Pikemast reisist
teavita ka oma usaldusväärseid tuttavaid, kes võiksid Su kodul silma peal hoida
ning tühjendaksid vargale valgusfoorina toimivat postkasti.











Hoia
dokumenti kui oma last
	
	
	Kuigi
digiajastul võib tunduda mõnevõrra jabur, et kaotsi läinud paberkandjal
dokument saab põhjustada suuri ebameeldivusi, ei tasu seda omal nahal üle
kontrollida. Sõltuvalt riigist, peab tagasipöördumistunnistust taotlema kas
Eesti välisesindusest või selle puudumisel – mõne teise Euroopa Liidu
liikmesriigi välisesindusest. Poolelijäänud reisi see enam ei päästa, sellega
saad vaid Eestisse tagasi sõita. Ükskõik, kui turvalises riigis Sa ka ei
viibiks, hoia oma isiklikel asjadel silm peal ning ära kanna kaasas ülemäära
palju sularaha, pigem hoia raha mitmes kohas - vajadusel saad pangast juurde
võtta. Dokumendid ja sularaha hoia sisetaskutes, käekotti või rahataskut kanna
enda ees. Kui isegi meie rahulikus Tallinnas teevad taskuvargad turistide elu
kibedaks, siis miks ei peaks neid olema mujal?
	
	
	
	
	
	Reisidokumendid
ning pangakaardid hoia mõistagi hotelli seifis, nutikas on kaasas kanda passi
(ID-kaardi) koopiat, ühtlasi võid rahakotti pista ka hotelli visiitkaardi ning
kindlustuspoliisi kaardi. 





NB!
Oleme kogunud Su turvalise reisi jaoks mõned huvitavad lingid:





Terviseameti
vaktsineerimissoovitused riikide kaupa





Vaktsineerimiskohad üle Eesti








Välisministeeriumi reisiinfo
riigiti








Välisministeeriumi info Eesti
välisesinduste kohta








Reisimuljed





















]]></description> 
		<pubDate>Fri, 23 Mar 2012 16:52:03 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Margus Kolumbus</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2728</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kirjuta tulevik turvaliseks</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2726</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





		
	
Julged hoolida? tänavune kampaania on läbi käinud kaks
maakonda – Harjumaa ja Järvmaa ning märtsis räägime HOOLIN lehel Tartumaa
turvalisuse teemadel. Nende kolme kuuga oleme kokku saanud paljude erinevate
inimestega ja rääkinud mitmeid tunde turvalisuse teemadel. Kuid kõigist nendest
vestlustest on kõlama jäänud üks mõte – turvalisus on hoolimine; see on
märkamine ja tähelepanemine ning nendest tähelepanekutest rääkimine. Ja olgu
nendeks tähelepanekuteks siis head või halvad juhtumid. 


Hea&amp;halb


Milleks jagada
häid näiteid? Inspiratsioon on hea tööriist. Teate isegi, millist energiat saame
positiivsetelt inimestelt ja positiivsetest näidetest. Edulood teevad küll
pisut kadedaks, kuid panevad meid otsima uusi lahendusi, otsima väljapääsu –
see innustab olema parem inimene. 


Milleks jagada
halbu näiteid?


Lihtne öelda,
raske teha – õpi teiste vigadest! Ja selleks võtmesõnaks on rääkimine näidete varal
– need lood on mõtlema panevad, sest need lood on juhtunud reaalsete
inimestega, kes elavad meie lähedal. Kui minu naaber on juba kord astunud selle
reha peale, siis miks peaksin seda tegema ka mina?


Võida
kinkekaart


Oleme ka ise
õppinud ning sellest tulenevalt muutnud Julged hoolida? üleskutset: Õppigem
teiste õnnestumistest ja ebaõnnestumistest! Räägi meile lugu, võib-olla just Sinu
tähelepanek aitab teisi sarnases olukorras. Turvalisus algab meie suhtumisest
ja käitumisest. Aita märgata ohte või anna teada turvalisusmuredele leitud
lahendustest, millest teistel õppida tasuks. 


Kõigi
hoolivate kommenteerijate vahel loosime iga kuu Piletilevi kinkekaarte
väärtuses 30 &euro;, ikka selleks, et me hoolime Sinu ajast, mida Sa pühendad teiste
heaks. Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles Julged hoolidale? kuldsed sõnad „Kui iga
inimene pühendaks aastas vähemalt ühe tunni, et mõelda, mida saaks paremini
teha, oleks meie riik kordi turvalisem ja hoolivam.“

Lõpetuseks, minevikku me muuta ei saa, kuid tulevik on
meie endi kätes.
]]></description> 
		<pubDate>Thu, 22 Mar 2012 09:44:55 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2726</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kristiine kaamerasüsteemi hanke võit</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2724</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[










		
		
		
		

G4S
Eesti tütarettevõte Alarmtec AS võitis Tallinna transpordiameti poolt
korraldatud hanke, mille käigus paigaldatakse aprillis Tallinnas Kristiine
ristmikule kaks Eestis seni ainulaadset kaamerasüsteemi. 



Valvekaamerad
Kristiine ristmikul hakkavad jälgima mootorsõiduki juhtide rikkumisi Endla
tänava poolt kesklinna suunas ja Sõpruse pst poolt kesklinna suunas. Kaamerate
tööpõhimõte seisneb punase fooritule rikkumise, kiiruse ületamise ja
ühistranspordiradade väärkasutuse jälgimises ning rikkumise korral
hetkeolukorra fikseerimises. Fikseeritud andmed edastatakse politsei
infosüsteemi menetlusprogrammi, mis väljastab rikkujatele trahvinõuded.



Tallinna
transpordiametiga sõlmitud lepingu alusel paigaldab Alarmtec AS ristmikule
valvekaamerad, lisaks tagatakse seadmete hooldus ja valveteenus. Esialgu on
kaamerate hooldusleping sõlmitud üheks aastaks. Tallinna transpordiameti
projektijuhi Tiit Laiksoo sõnul on esialgu tegemist pilootprojektiga, kuid
hiljem on plaanis projekti laiendada. 



Kaamerasüsteem
on analoogne Eesti suurematel maanteedel asuvate kiiruskaameratega. Kaamerate
tootja Vitronic on Saksamaa ettevõte, mis on spetsialiseerunud LIDAR-il
põhinevate tehnoloogiate tootmisele. Vitronic toodab ka logistikasektorile
autode skaneerimise, OCR koodide lugemise, videojälgimise tarkvara, samuti
liikluses kasutatavaid kiirus- ja fooritulekaameraid ning tollimaksude
kontrollimise tarkvara. Sarnaseid kaamerasüsteeme, mis jälgivad kiiruse
ületamist ja punase fooritule rikkumist kasutatakse laialdaselt näiteks
Saksamaal ja näiteks Lähis-Idas Kataris.


]]></description> 
		<pubDate>Wed, 21 Mar 2012 10:10:16 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Maarika Haavistu</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2724</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kokkuhoid valest otsast</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2723</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[






	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	








	
	
	
	
	
	Tänases Postimehes ilmunud arvamuslugu:
	
	
	
	



Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, et aina
kallinev kütusehind piirab politseipatrullide sõite ning kütuselimiidist
kinnipidamist jälgitakse pingsalt. Artiklist selgub veelgi, et kokkuhoiu
saavutamiseks ostab siseministeerium uusi patrullsõidukeid – need võtavad vähem
kütust. Samas on täiesti lihtne, loogiline ja ka säästlik lahendus meil nina
all olemas, see on isegi seadusesse sisse kirjutatud – siseministeerium ostku
korrakaitse teenust sisse turvaettevõtetelt.







Aastapäevad tagasi presidendi poolt välja
kuulutatud korrakaitse seaduse kohaselt on riigi korrakaitseülesande täitmisele
muu hulgas võimalik kaasata ka turvaettevõtjaid. Praegusi kitsamaid
majandusolusid arvestades saaks seda võimalust reaalselt kasutada, kuna sobivad
võimalused ja varud – nii autode kui ka koolitatud inimeste näol – on
turvafirmadel täiesti olemas. Miks ei võiks kasutada näiteks väikelinnades ja
valdades korrakaitse tagamisel säärast
alternatiivi? On selgemast selgem, et õhukese riigi paratamatusena ei jõua
näiteks maapiirkondades tihti konstaabel sündmuskohale 20 minutiga nagu
eeskirjad ette näevad. Kallinevad kütuseliitrid ainult võimendavad eelnevalt
mainitud varjukülge.







Politsei plaanib sel aastal hankida 266 uut
autot, mis peaksid siseministri sõnul arvestuslikult kütusekulude osas tooma
kokkuhoidu ligemale 15 protsenti. Sadade uute autode rendi suurusjärguks on
tõenäoliselt mitu miljonit eurot, mis on suur raha, vähemalt eraettevõtluse
poolelt vaadates tundub see nii. Piiratud võimaluste ümberjagamisel ei tohiks
ka korrakaitse puhul kaalumata jätta ühtegi varianti, mis on pädev nii
juriidiliselt kui moraalselt kui ka paberil arve kokku lüües. Eestis on üle
saja turvafirma patrullekipaaži, ainuüksi G4Sil on neid 70, mis on
märkimisväärne potentsiaal ning mille meeskonnad võiks olla politseile suureks
abiks. Usun, et hea tahte ja soovi olemasolu korral saab täpselt määratleda nii
turvafirmade rolli ja võimalused politsei abilisena riigi korrakaitse ülesande
täitmisel. Ühiskonnas on selle rolli täitmise ootus olemas. Näiteks ei saa
inimesed tihti aru, miks patrull korrarikkumistesse ei sekku.







Ilmselt on paljuski küsimus meie
kultuuriruumi ja ühiskonnaelu juhtimise senises mõtteviisis ning samuti ka
kartustes, mis pole lasknud eraettevõtetest turvafirmasid rohkem kaasata riigi funktsioonide elluviimiseks. Kuid
arutlegem siis nende asjade üle, praegu on selleks võimalus. Arusaadavalt peab
riik jätma oma täita kõige olulisemad tuumiktegevused nagu politsei ja
piirivalve, maksude ja tollivaldkond, kaitsevägi, strateegiline päästeala
võimekus jne. Samas on ka nende tegevuste raames olemas lihtsamaid
teenuseliike, mille delegeerimine oleks mõttekas ning ka efektiivsem. 







Turva- ja korrakaitse valdkonnas leiab Euroopast
piisavalt näiteid, kus erafirma valvab nii vanglaid, kohtuid, parlamendihooneid
või hoiab üleval politsei tugistruktuure. Selles kontekstis vaadatuna saaks
suuremad turvafirmad Eestis politseile osutatavad patrullteenusega hästi
hakkama. See haare oleks seejuures regionaalne. Ehk saaks paremini täidetud
kunagi kehtinud reegel, et 3000 elaniku kohta on piirkonnas üks konstaabel.







Kui politsei oleks nõus turvafirmasid
kaasama, siis parim ja läbipaistvaim viis asja edasi ajada oleks näiteks teha
maakondade kaupa patrullteenistuse hanked, kus huvilised saavad osaleda.
Võib-olla on võimalik ka muul moel seda koostööd korraldada, kuid hanke abil
teenuse ostmine tundub olevat kõige arusaadavam nii sellega seotud osapooltele
ja samuti ka avalikkusele. 







Hiljuti tegi tuntud humorist nalja samal
teemal, rääkides, kuidas kütuse kallinemine sunnib politseid looma n-ö liikumatuid
statsionaarseid patrullkohti ning et tööle ja koju liiguvad politseinikud
hääletades. Tegemist oli küll libauudisega, kuid vaevalt politseid rõõmustab
uudisekünnise ületamine ka säärasel, äärmusesse keeratud moel. Jäägu parem need
teated – olgu nad siis tõsised või naljauudised – sellest, et korrakaitsjatel
pole midagi autopaaki kallata eelmise sajandi 90ndate algusaegadesse, kui
taasiseseisvunud riigil oli tõesti raske. Eesti praegune arengutase lubab ja ka
kohustab pakkuma kodanikele võimalikku parimat korrakaitset.



	
	
	
	
	
	


	

Andrus
Ossip
	
	
		Eesti
Turvaettevõtete Liidu juhatuse esimees
	
	
		AS
G4S Eesti juhatuse esimees



&nbsp;





	
	
	
	
	
	
	
	
	
	










	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 19 Mar 2012 09:03:24 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2723</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tänuavaldus soome kliendilt: külmarohi soojale südamele</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2722</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	





	
	
Möödunud nädalal üllatas
G4Si Pärnu esinduse inimesi soome päritolu härrasmees, kes olles meie klient,
soovis avaldada tänu patrullekipaaži turvatöötajale Ülo Nõmmele. Tänuavaldus
saabus G4Si jaoks veidi ootamatul kujul – peale südamlikke tänusõnu, jättis Pärnus
kodu omav Timo G4Si esindusse kaks külmarohupudelit Ülo Nõmmele, tänutäheks
kodu veekahjustuste ärahoidmise eest.


„Reisin palju ning kodu jääb
sageli üksi. Viimase talve jooksul on meil korduvalt elektriga probleeme olnud,
elektrilühised löövad korgid välja ning selle tagajärg – valvesüsteemi akud tühjenevad
ja saadavad häireid. Viimase nädala jooksul on selliseid juhtumeid olnud kolm!
Ning iga kord sõitis kohale G4S ja olukord lahendati nagu kord ja kohus.
Viimati lülitas kohale sõitnud patrull ise voolu uuesti sisse ning maja ei
saanud külmakahjustusi. Veel üks juhtum - 21. veebruari öösel tuli majast jälle
akude-tühjenemise teade ning väljakutsele sõitnud patrull märkas, et garaaži
ukse alt tuleb vett. Teie mees uuris välja, mis põhjustas veejooksu ning leidis
võimaluse, kuidas see peatada. Kokkuvõttes, veekahjustus oli minimaalne ning
majaga õnneks on kõik korras. Saan aru, et torudega-kraanidega toimetamine ei
kuulu patrullekipaaži ülesannete hulka, kuid nähes, et saab aidata, tegi teie
mees seda ning suur tänu talle selle eest. Ülo oskab näha oma tööülesannetest
kaugemale ning see on kiiduväärt oskus,“ ütles Timo Takatalo oma kingitust üle
andes. 


Ülo Nõmm töötab meil
alates 1997.aastast, teda tuntakse kui kohusetundlikku, lahtise peaga ja
osavate kätega meest.


Kardo Kurm
	Valvedivisjoni Lääne
piirkonna osakonnajuhataja


]]></description> 
		<pubDate>Tue, 06 Mar 2012 11:51:58 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kardo Kurm</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2722</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tere tulemast, Sokos Hotel Viru!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2720</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Veebruaris
lisandus AS G4S Eesti valveteenuseid kasutatavate esindusobjektide nimistusse
Tallinna parimate hotellide hulka kuuluv Sokos Hotel Viru. Varem kasutas hotell turvafirma USS teenuseid.
		
			
			
			
			
			
			
			
			
		
		




		
		
			
			
			
			„Hotelli külalise jaoks on
oluline, et reisi ajaks valitud majutuskoht oleks hea asukohaga ning mugav, lühiajalise
„kodu“ turvalisust peetakse iseenesestmõistetavaks. Seetõttu peame ka meie
oluliseks, et Viru hotelli külaliste turvalisus oleks tagatud diskreetselt, kuid
tõhusalt,“ selgitas AS G4S Eesti kaubandusobjektide osakonna juhataja
Meelis Keldrema. 


		
		
			
			
			
			Lepingu järgi kannavad nii
hotelli külastajate kui töötajate turvalisuse eest ööpäevaringselt hoolt meie turvatöötajad, samuti on G4Si valves ööklubi
Amigo. Lisaks mehitatud valvele monitoorib hotellis toimuvat läbi videovalve
G4Si operaator, hotelli väljakutsetele on valmis ööpäevaringselt reageerima ka
kesklinnas baseeruvad patrullekipaažid. 


		
		
			
			
			
			Tallinnas kasutavad meie
valveteenuseid 28 ning üle Eesti ligi 110 hotelli ja majutuskohta.
	
	
	
	

]]></description> 
		<pubDate>Sat, 03 Mar 2012 15:09:57 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2720</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tallinna lennujaamas kasvab maht - pakume tööd</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2719</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




	
	
	
	
	
	 
	
	
	
	
	
	





Eesti esindusvärava turvalisuse
tagamine on juba pikka aega G4S Eesti pädevuses olnud: osutame Tallinna lennujaamale
lennueelset julgestuskontrolli ja turvateenust aastast 2000. Sujuvamaks
reisijate teenindamiseks Tallinna lennujaamas avatakse peagi uus liin ning
seoses sellega otsime uusi liikmeid oma turvameeskonda. 
	
	
	


Töö Tallinna lennujaamas annab
hea kogemuse nii noorele karjäärihimulisele kui ka stabiilsust hindavale
inimesele. See on töö, kus omandatud klienditeeninduse ja keelepraktika on
hindamatu väärtusega. Mainekas ja arendav amet, kaasaegne töökeskkond,
mitmekülgne väljaõpe - need on vaid vähesed märksõnad julgestustöötajate hüvede
kirjeldamisel.





Tallinna lennujaam on üks
vähestest töökohtadest, kus käesoleval aastal oleme suutnud tõsta töötajate
töötasu. Erandlik on antud objekt ka selle poolest, et seal on taastatud
tasemete süsteem. Täiendavalt on lennujaamas boonusena rakendatud premeerimissüsteem
parimate tänamiseks.





Tulevikku vaates näeme seal vaid
suurt kasvamist - Tallinna Lennujaam ehitab õige pea veel ühe terminaali,
misläbi suureneb meie meeskond veelgi ning avanevad uued väljakutsed
arenemiseks karjääriredelil.





Kui otsid uut või pikema
perspektiiviga väljakutset; eelistad töötada jätkusuutlikus, stabiilses ja
samaaegselt arenevas valdkonnas; hindad mõnusat seltskonda ja aktiivset
töökeskkonda - tule lennujaama tööle. Maailma parim seltskond ootab Sind!





Huviline peaks vastama
järgmistele nõuetele:






	
	
	
	vanus alates 20
	
	
	
	vähemalt keskharidus
	
	
	
	eesti keel vähemalt kesktasemel, soovitavalt
inglise keele oskus













Lennujaama kandidaadid läbivad
täiendava taustakontrolli ning osalevad mitmetel lennunduse koolitustel.





Põhitasule lisandub lennujaama
objektitasu ning oskustasu.





Väljapoolt Tallinna tulnutele
leiame vajadusel soodsa elukoha ühiselamus!





Täiendavat info:





Värbamiskeskus: 6511 787



Varem ilmunud lood Tallinna lennujaama teemal:
		
		
		
		



Reisijad hindavad Tallinna lennujaama julgestustöötajate abivalmidust kõrgelt




	


Mõned näpunäited kiiremaks lennueelse kontrolli läbimiseks



	


&nbsp;


]]></description> 
		<pubDate>Fri, 02 Mar 2012 11:56:05 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Gerly Tuisk</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2719</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4Si Autovalve taas teisel pool Polaarjoont</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=899&amp;amp;article_id=2718</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




	
	G4S jälgimissüsteemidega varustatud kolmest erivarustusega maastikuautost koosnev ekspeditsioon asub 24.veebruaril taas teele Venemaale, et teha teistkordselt tutvust polaarjoone taga toimuvaga. Seekordne reis Ust-Karasse on loogiline jätk aasta alguses toimunud polaarreisile Naryan-Mar´i, sest tookord reisi kavva võetud küüdituslinn Vorkuta jäi tänu läbimatule rajale kättesaamatuks. Ja kuna saavutamata jäänud eesmärgid jäävad kripeldama, stardibki uus ekspeditsioon Vorkutasse ja sealt edasi Kara mere ääres asuvasse linna nimega Ust-Kara.
	
	24.veebruari hommikul kell 7:00 asuvad 6 meest ja 2 naist autodega teele Venemaale Vorkuta ja Ust-Kara poole. Eesmärgiga sõita mööda Venemaa talviseid tundraid küüditus- ja vanglalinn Vorkutasse ning Kara mere rannikule Ust- Karasse.

Polaaraladele ulatuva ekstreemse automatka kogupikkuseks on umbes 7500km ja kestvuseks 14- 16 päeva. Rataste alt käib läbi arvestatav kogus asfalti, tundrat, jääteid ning soid ja rabasid. Eeldatav õhutemperatuur peaks jääma -20 ja -50 vahele. 

Etteaimamatute olukordadega reisi varustuse hulka kuuluvad soojad ja väga soojad riided, matkaköök ning 2 eriettevalmistusega Toyota LandCruiserit ja üks Jeep Grand Sherokee. Autodel on peal G4S Autovalve seadmed, mis aitavad sõidukite kohta positsioneerida ning nende teekonda reaalajas jälgida, sest ekstreemsed ilmastikuolud sunnivad detailselt läbi mõtlema ka reisiseltskonna turvalisuse.

Varasemate reiside kogemused näitavad, et autovalve on väärt abimees nii matkasellidele endile, kes tunnevad end sellega turvalisemalt, kui ka g4s.ee lehele loodud spetsiaalse rakenduse kaudu nende teekonda jälgivatele sõpradele-lähedastele. 
	
	Ajavahemikul 24.02.2012 kuni 10.03.2012&nbsp;sai&nbsp; reisi edenemist reaalajas jälgida aadressilt www.g4s.ee/polaar2

Sama reisiseltskonna eelmise poolaarjoone taha viinud ekspeditsiooni reisimuljeid saad lugeda siit

Suvise Mongoolia reisi meenutusi loe siit]]></description> 
		<pubDate>Wed, 22 Feb 2012 17:11:07 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=899&amp;amp;article_id=2718</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Rein Riitsaar - turvajuht, maadleja, treener </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2715</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	



	
	
Veebruaris on Lõuna piirkonna
turvajuhil Rein Riitsaarel iga minut arvel: tulemas on järjekordsedJaan
Jaago mälestusvõistlused maadluses, kus 13 tema treenitavat poissi kavatsevad
saada häid kohti kreeka-rooma maadluses.


Võistlused toimuvad 17. märtsil
Luunja keskkoolis ning selle korraldamine nõuab omajagu aega. „Nagu iga
võistluse korraldamisega, on toetajate ja auhindade leidmine kõige olulisem
küsimus, õnneks, oleme aastatega leidnud endale head koostööpartnerid, kes toetavad
meie võistlusi,“ selgitab Rein, kes tegeleb maadlusklubis Jaan noorte
treenimisega alates 1998. aastast. Neliteist aastat treeneri ametis on paras
aeg mõistmaks, et „raha pärast seda tööd ei tee - sügisest kevadeni vaba aega
sisuliselt polegi. Kolm korda nädalas on trenn ning iga laupäev üle Eesti
toimuvad võistlused“. Mine tea, võib olla polekski neid 14 treeneriaastat, kui
Reinu tegemisi ei toetaks „sama usku“ elukaaslane Annika. Raamatupidajana
töötav Annika on võtnud omaks Reinu liikuva elustiili ning juba aastaid käib ta
kõikidel võistlustel kaasas: tohterdab poiste sinikaid, pildistab, filmib ning
kui vaja, pühib ka pisaraid.


Luunja kooli baasil toimiva klubi
tegemistest rääkides tõdeb Rein, et kõik on tore, puudu on… tüdrukud. „Saaksime
oma klubiga veelgi paremaid kohti jahtida, kui koosseisu kuuluksid ka
tüdrukud,“ jääb treener alati treeneriks… Praegu õpetab ta kreeka-rooma
maadlust 20 õpilasele, kellest pooled on üsna paljulubavad sportlased.


Üheksakümnendate alguses oli Rein
ka ise kõva maadleja, kuuludes kuni 1992. aastani Eesti maadluskoondisesse.
Aasta enne suurspordiga hüvasti jätmist sai ta maailma karika 5. koha Saksamaal
peetud võistlustel. „Meil siin on teisigi maadlejaid: Argo Raag ja Teet Lill,“
on Rein sportlaslikult korrektne ja märgib ära kõik võitluskaaslased. „Teeduga
on meil väga pikk ja värvikas ühine minevik. Tema treenisVõrus, mina –
Tartus, kõvad konkurendid olime,“ räägib Rein. Siinkohal võiks lisada, et
kunagi olid tänased head sõbrad suisa rivaalid, mida kinnitas ka Teet Lille
maadluskotile kirjutatud nimi „Rein Riitsaar“. Jätkates saatuse iroonilisi
käike, õppisid mõlemad maadlejad EPAs veterinaariat, järgmise sammuna asusid
tööle ESSsi ning et pilt oleks lõpuni terviklik, sattusid ka ühte
patrullekipaaži.


Kas „maadlustaust“ tuli
patrullekipaaži aegadel kasuks? „Pigem oli neid olukordi, kus maadlusoskused
tulid abiks, vene kroonu ajal, kuigi ka patrullis oli tänu neile seljatagune
kindlam. Kuid kõige olulisem selle maadluse juures on vast see, et sport on
mulle andnud palju häid sõpru,“ lisab Rein – turvajuht, maadleja ja treener.





	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 20 Feb 2012 10:03:23 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2715</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Jäine hingus ehk turvaturg 2012</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2714</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	
	
	
	
	
	
	











	
	
	
	
	
	
	Sügisel raputas avalikust ja finantsturge sõnum, et
koondamislaine tõttu kümmekonnas Euroopa suurpangas kaotab töö ligi poolsada
tuhat inimest. Teiste seas teatas meilegi tuntud Nordea, et oodatud kuluefektiivsuse
ja tootlikkuse tõstmiseks peab Rootsi suurim pank koondama 2000 inimest ehk
5,9% töötajaskonnast. Nordea president Christian Clausen sõnas, et pank
reageerib turul oma tugevuse säilitamiseks varakult, sest alternatiivne variant
– oodata ja olukorda jälgida – ei tule kõne allagi. Detsembris andis Swedbank
teada, et Balti riikides kaotab töö 300 inimest, teist sama palju Rootsis.








Suurpangad on kui baromeeter. Nende käitumine näitab, kas
majanduses on oodata tormi või päikesepaistet. Ega läinudki palju aega, kui
pangabaromeetrit puudutanud jäine hingus jättis oma jälje ka Eesti majandusprognoosidele.
Aasta lõpuks olid kõik analüütikud pessimistlikud. Euroala puhul oodatakse
kerget majanduslangust, Eesti puhul usutakse siiski veel mõneprotsendilist tõusu.









Eesti turvaturul on kindlasti ees keeruline ja raske
aasta. Meie eesmärk on oma turuosa säilitada. Ka meie peame baromeetrinäidu
põhjal otsuseid tegema. Nii nagu ütles Clausen, ei ole ka meil mõeldav oodata
ja vaadata, kuidas olukord kujuneb. Seepärast on meie jaoks jätkuvalt teemaks üle vaadata jooksvad
kulutused, et leida kohti, kus saame uusi protsesse luues või vanu üle vaadates
olla efektiivsemad. Peame olema targad
oma plaanide elluviimisel ja investeeringute tegemisel. Peame tagama, et kõik,
mida teeme, läheks kümnesse, annaks maksimaalse tulemuse ja efektiivust ka lühemas
perspektiivis. 








Ehkki turvaturg on jätkuvalt heitlik, ootan turult
väikest kasvu. Suurimat turupotentsiaali näen turvasüsteemide paigaldamises ja
hoolduses, mis jõudis märkimisväärsesse kasvufaasi juba eelmisel aastal. 








Valveteenuste turul, usun, hakkab hoogu koguma juba
aastaid tagasi prognoositud inimtööjõu tehnikaga asendamine. Siiani oli see vaid visioon või
eksklusiivne võimalus väga jõukatele klientidele. Eelmisel aastal meie tooteportfelli
lisandunud videosüsteemide ja nendega seotud analüütikate näol on videovalvest
esimest korda tekkinud tõsiseltvõetav alternatiiv mehitatud valvele. Seetõttu ehitame G4Si uude majja Tallinnas ka
moodsa videovalvekeskuse. 








Alanud aasta oluliseks märksõnaks on suured valvehanked:
Tallinna Lennujaam, Tallinna Sadam, Narva Elektrijaamad, Eesti Raudtee.
Kindlasti tahame neil hangetel olla edukad – võita uusi kliente ja jätkata
teenuse osutamist senistele partneritele. Selleks, et saaksime edukad olla,
peavad meie kliendid olema väga rahul, iga väikseimagi asjaga meie teeninduses.
Seepärast on neis suurtes hangetes, millel on suur mõju kogu turvaurule, oluline roll igal turvatöötajal.








Vaid väga head teenust osutades on meil võimalik selle
eest kliendilt ka senisest väärilist tasu küsida. Parem hind omakorda tähendab palgatõusu
turvatöötajatele. Nii nagu me kollektiivleppes lubasime. Turvatöö on väärt
praegu turul makstavast suuremat hinda, seepärast oleme alustanud ja kindlasti
jätkame läbirääkimisi klientidega saavutamaks hinnatõusu.








G4S on jätkuvalt majanduslikult tugev ja turuliidrina
kogu teenusevaldkonda kujundav ettevõte. Säilitasime oma tugevuse
majanduslanguse aastail, olen kindel, et saame edukalt hakkama ka taas
majandust tabanud jäise hingusega. Olles säästlikud ja efektiivsed, näeme
baromeetril peagi ka päkeselisemat prognoosi. 
	
	
	



	
	
	
	
	
	


]]></description> 
		<pubDate>Fri, 17 Feb 2012 09:34:23 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2714</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Valvesüsteemi meelespea</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2712</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	
	
	
	
	











	
	
	
	
	
	
	
	



Alates jaanuarist
jagavad G4S patrullekipaažid ja tehnikud klientidele valvesüsteemi kasutamise meelespea
kleebiseid – tagamaks paremat teenindust ning vähendamaks valehäirete arvu. Tänaseks
on jagatud sadu punavalgeid kleepsusid ning tagasiside on olnud väga
positiivne.






Mullu sügisel
meie klientide seas läbi viidud rahuloluuuring näitas, et kliendid puutuvad
aeg-ajalt kokku valehäiretega ning nende sagedasel tekkimisel on nördimus ja
rahulolematus kiired tulema. Arvestades, et valehäire tekkimisel on üldjoontes
kaks peamist põhjust: tõrked tehnika töös või inimlikud eksitused, koostasime
meelespea, mis aitab vähendada inimlikest eksimustest tulenevaid häireid.






Meelespea
sisaldab juhiseid: 







	
	
	
	
	mida jälgida süsteemi valvesse panekul;
	
	
	
	
	kuidas käituda, kui tekib kasutaja eksimusest tulenev häire;
	
	
	
	
	mida süsteemi käsitsemisel hätta jäädes teha. 















Selleks,
et klient leiaks vajaliku info kiiresti üles, oleme kõik nõuanded pannud kleebisele,
mis mahub enamike sõrmistike kaane sisse. Nii eesti- kui venekeelsed kleebised
on saadaval kahes suuruses – 65*80 või 95*70 cm.






Põhja
piirkonnas enim kleebiseid jaganud patrullekipaaži turvatöötaja Aleksei
Jakovlev kinnitab, et klientide tagasiside on positiivne: „Kliente on väga
erinevaid, mõni ei tea valvesüsteemidest suurt midagi ning kui signalisatsioon
läheb häiresse, on lihtsas keeles koostatud meelespea suureks abiks. Üks
klient, kellele meelespea-kleebist pakkusin, küsis esimese asjana, kui palju
kleeps maksab ning oli seda koheselt nõus ka ostma,“ kirjeldab Aleksei. Paljud
soovivad seda kleebist korraga mõlemas keeles ning kleebivadki need üksteise kõrvale,
et kasutus oleks kõigile arusaadav,“ lisas ta.






Kui
soovid oma koju või kontorisse valvesüsteemi kasutamise meelespea kleepsusid, anna
oma soovist teada kliendihaldurile.






&nbsp;
	
	
	

	
Loe veel:
G4S ja Contra: Väldi valehäireid


]]></description> 
		<pubDate>Tue, 14 Feb 2012 10:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2712</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Aasta tegija Marek Lass</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2713</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	





	
	
Perekeskne rahavedaja, aasta tegija tiitliga
pärjatud Marek Lass otsib actioni ja adrenaliini, kuid mitte tööst. Marek Lassi tööväline elu on olnud üks
sularahadivisjoni hästi hoitud saladusi. Kõik teavad, milline on Marek tööl,
aga kui küsin tema endistelt Tallinna kolleegidelt mehe hobide või huvide kohta
siis ei saa ma tegelikult midagi teada. 12 aastat koos töötamist ja ei midagi
erilist! Mis seal ikka, võtsin Mareki tema vabal päeval ette ja kuulasin üle.
Juba 15 minutiga sain sellise infohulga, et kõige kirjeldamiseks võiks välja
anda erilehe.Kuna leppisime kohe kokku, et tööst ei räägi,
siis oli minu huvi eranditult töövälisele elule suunatud. 


Kaksikud
peres


Mareki peres on kasvamas kaksikud, kes juba
käivad neljandat eluaastat. Seepärast ongi lõviosa Mareki tähelepanust suunatud
kodule ja laste kantseldamisele. Sodiaagimärkide huvilistele olgu mainitud, et kalade
tähtkujust Marek peab hakkama saama kodus kolme skorpioniga. Eks eksperdid
teavad, on see hea või halb…


Kaksikute kasvatamine annab topeltkoormuse,
kuid aega on ja ka enda jaoks vaja. Mareki perel on selleks lähedaste tugi. Samas
majas elab ka Mareki naisevend, kel samuti väike laps peres, lisaks on lähedal vanavanemad.



Mareki sõnul püüavad nad vabadel hetkedel kõik
uuemad filmid kinos ära vaadata. Viimane oli Sherlock Holmesist. Minu
küsimusele filmižanri eelistuse osas oli vastus kiire ja kindel:,, Action ja
adrenaliin!`` Action? Adrenaliin? Kas tal sellest siis rahavedajana veel
küllalt pole? Aga Mareki sõnul on rahavedaja töö pigem tähelepanu koondamine ja
adrenaliini otsivad vast selles töös tema noored kolleegid. 


Jõudumööda püüavad noored Lassid käia ka
teatris ning ka suuremad kontserdid on vaadatud. Elu kontserdiksnimetab Marek
mullusuvist Roxette’I esinemist. Mehe silmad lähevad põlema, kui sellest
elamusest räägib. Kes ise Marekiga suhelnud, teab pilti, kui Marek millestki
vaimustunult räägib.


Adrenaliini ja actioni otsib mees ka ratta-
ja skuutrisõidust ning ATV-ga kihutamisest. Neist väikestest salaharrastustest
vähemalt enamus tema töökaaslasi ei tea. Samas ei jäta ta mainimata, et talle
ei meeldi näiteks rahaveoautoga kihutada või sissesõitu mittelubava märgi alt
läbi sõita. No äärmisel juhul siis, kui märgil on lisatahvel, et sissesõit
valdaja loal ja lootuses, et ehk rahaveoautol ikka on valdaja luba.


Peretraditsioonidest märgib Marek pidulike
sündmuste tähistamist. Tavaks on saanud sünnipäevade ning pulma-aastapäeva
tähistamine külaskäiguga kuhugi spaasse. Vesi ja ujumine on Marekit paelunud
juba varasemast ajast. Ka praegu püüab ta võimalusel ikka Aura Keskusest läbi hüpata,
et „mingi kümme korda basseinipikkust mõõta“. Selline lohakas ujumine, nagu ta
ise ütleb.


Sõbralik
Tartu


Küsin Marekilt ka viisaastakuplaanide kohta.
Selgus, et on täitsa olemas ja tõsine plaan. Nimelt plaanitakse perega laste
5-aastaseks saamisel korraldada ühine kalakäik. Täiesti päevakohane ja usutav
plaan, arvestades, et Marek töötab koos Tartu rahaveomeestega, kellest mitmed
on kirglikud kalamehed. Vähemalt kalapüügiteooria õppejõud on varnast võtta.


Lõpetuseks tunnen huvi ka Mareki
elukohavahetuse otsuse kohta. Kas eelmise aasta kevadel Tallinnast Tartusse kolinud
mees on rahul? Mareki jutust kumab siirast rahulolu selle otsuse üle ja hea on
kuulda, et Tartu on Mareki sõnul elukeskkonnana tunduvalt sõbralikum ja
rahulikum kui Tallinn. 


Mees
nagu orkester


Marek alustas sularahakeskuses aastal 1998 rahatöötluse vahetuse
vanemana ning hetkel täidab ta sularahadivisjoni lõuna piirkonnas rahavedaja
ametit. Marek on mees kui orkester, iseloomustavad kolleegid. Europrojekti
läbiviimisel komplekteeris Marek müntide laialiveo plaanide järgi
mündikoormaid. Nagu ikka, oli palju ettenägematuid olukordi, mis tuli kiiresti
ja operatiivselt lahendada. Marek leidis ka raskematele probleemidele lahenduse
minutitega. Mareki ja tema meeskonna sõrmede vahelt käisid läbi kõik
eurovahetuse mündid ehk siis 180 tonni raha.





]]></description> 
		<pubDate>Mon, 13 Feb 2012 10:26:34 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andres Treimann</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2713</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Elektriautode laadimisvõrgu opereerimine</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2711</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


	
	
	
	






	
	
	
	

G4S ja
Ühisteenused hakkavad opereerima ABB poolt rajatavat üle-eestilist
elektriautode kiirlaadimisvõrku. Maailmas
esimese üleriikliku elektriautode kiirlaadimisvõrgu rajab ABB, kes võitis vastava
riigihanke. G4S osales hankel ABB alltöövõtjana. Maailma esimene üleriiklik
laadimisjaamade võrgustik valmib 2012. aasta jooksul.



„Operaatorteenust hakkame osutama G4Si ja Ühisteenuste
koostöös,“ ütles ASi Ühisteenused juhatuse liige Alar Vasemägi. „Ühisteenuste
ülesandeks jääb laadimisvõrgustiku haldussüsteemi opereerimine – me hakkame
sõlmima lõppkasutajatega lepingud, andme neile välja kasutajakaarte, tagame
arveldamise ja aruandluse.“ Vasemägi tõi esile, et see kõik sarnaneb paljuski
tänaste parkimishaldussüsteemidega, mis on Ühisteenuste tugevuseks.
Tõenäoliselt jääb Ühsiteenuste kanda ka jaamade esmahooldus Tallinnas ja
Harjumaal. 



G4Si ülesandeks jääb juhtimiskeskuse kaudu 24/7 lõppkasutaja
toe tagamine ja juhendamine, vajadusel autoabi korraldamine ja teele jäänud
reisjate transport lähima laadimisjaamani. Loomulikult on G4Si ülesandeks
tagada laadimisjaamade valve ja patrullteenus. Vasemägi sõnul jääb G4Si kanda
ka jaamade esmahooldus regioonides.



Leppe laadimisjaamade võrgustiku rajamiseks sõlmis ABB
KredeExi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga enne jõule. Vasemägi
sõnul loodetakse alltöövõtu leping ABBga jaanuarus sõlmida.



Vastavalt lepingule tarnib ABB orienteeruvalt 200
elektriautode kiirlaadijat koos nende paigalduse, hoolduse ja haldamiseks
vajaliku operaatorteenusega viieks aastaks. Laadijad paigaldatakse kõrge
liiklustihedusega maanteede äärde ja kõikidesse enam kui 5000 elanikuga
asulatesse. Kiirlaadimispunktide omavaheline distants maanteedel on
hinnanguliselt umbes 40-60 km. Kiirlaadimisjaamade rajamise ja operaatorteenuse
lepingu maksumus on 6,6 miljonit eurot. 


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 06 Feb 2012 10:29:07 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2711</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Keila linna lood</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2710</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[






















	
	
Depressiivsed Eesti
väikelinnad? Vale puha. Seda võiks kinnitada iga G4Si patrullekipaaž, ükskõik,
millises Eestimaa paigas ta valvet ei peaks. Tuleb käia ringi lahtiste
silmadega ja osata märgata: elu keeb ka väikestes linnades, eriti pulbitsevaks
muutub ta öösel, koolivaheaegadel ning kuu esimesel nädalal, kui oma vürtsikat
nooti on lisamas äsja saadud palk… Jaanuaris alustas Keilas ööpäevaringset
patrullimist G4Si patrullekipaaž, kes jagab teiega alanud aasta esimese kuu
tähelepanekuid. 





Suuremateks murekohtadeks
olid suitsetavad ja öösel ilma vanema saatjata väljas ringi liikuvad noored,
öine kihutamine parklates, kaootiline ning keelavate märkide all parkimine.
Viimaste osas hakkab G4S tegema veelgi tihedamat koostööd politseiga ning võtab
valestiparkijad terava tähelepanu alla. Risti-rästi ja keelavate märkide all
pargitud autod takistavad ligipääsu operatiivautodele ning ei lase
lumekoristustehnikal teha korralikult tööd. Valesti parkinud sõidukid pildistab
patrullekipaaži turvatöötaja üles ning info sadetakse politseile, kes suhtleb
liikluseeskirjade eirajatega juba lähemalt.





Vaadates tagasi jaanuari
esimesele nädalale ehk koolivaheajale, meenuvad noorte seltskonnad
linnatänavatel, paraku nauditi koolipuhkust ka öötundidel. 7. jaanuaril kogunes
lärmakas 10liikmeline seltskond Tallinna maantee ühe büroo juurde.
Linnaelanikult tulnud teate peale kohale saadetud ekipaaž vestles noortega
ning selgitas välja, et nii hilisel
tunnil peaks vähemalt seitse
kümnesest lõbusast seltskonnast olema kodus ja teki all. Noored saadeti
kodudesse, alla 16aastaste pidutsejate andmed edastati noorsoopolitseile.
Samuti anti politseile edasi ka nelja erinevates Keila kohtades suitsetamisega
vahele jäänud alaealise andmed. Kahjuks, ei jää suitsetamises noortele alla ka
nende õpetajad: viiele pedagoogile tuletas patrullekipaaž meelde, et nikotiininälja
kustutamine otse kooliseinte all on väga küsitav eeskuju.





G4S tänab kõiki Keila
elanikke, kellele läheb korda kodukandis toimuv, kes ei jää kõrvalseisjaks ning
teatavad probleemidest politseile ja linnale patrullteenust osutavale
turvafirmale. AS G4S Eesti juhtimiskeskus ootab Keila
linna elanike tähelepanekuid telefonil 1911.





Tähelepanekuid
jaanuarist:






	
	9. jaanuaril rallitas ujula territooriumil punast värvi BMW.
Patrullekipaaž vestles autojuhiga ning selgitas, et tema sõidustiil võib
osutuda ohtlikuks nii talle endale kui ka lähiümbruses asuvatele rajatistele.
Autojuht lahkus parklast.








	
	6. jaanuari öösel märkas patrullekipaaž Pae tänaval maja ees
magavat alkohoolses joobes
meesterahvast. Olles välja selgitanud, et kange joogiga üle pingutanu
elab samas majas, toodi ta koos politseiga külma eest tuppa.








	
	18. jaanuaril palusid Keila lugemissaali
töötajad G4Silt abi kodutu meesterahva korrale kutsumises. Nimelt soovis kodutu
kasutada lugemissaali magamispaigana ning ei allunud töötajate manitsustele.
Kohale saabunud G4Si patrullekipaaži nähes lahkus isik hoonest koheselt.










]]></description> 
		<pubDate>Fri, 03 Feb 2012 05:47:52 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2710</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Lülita sisse kodukindlustus</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2709</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
















































Võib kahtluseta väita, et
kodu on meie kalleim vara. See on koht, kus soovime tunda end kindlalt, kus
meil ja meie lähedastel oleks hea ja turvaline. Olenemata sellest, kui hoolikad
me ise ka ei oleks, võib elus tulla ette ootamatusi, mis selle kindlustunde
kõikuma lööb. On üsna ebameeldiv koju jõudes avastada, et ülemine naaber on
vannivee jooksma jätnud ja niimoodi teie elamise üle ujutanud või on
elektrilühisest tuli valla pääsenud.







Kahjuks ei ole võimalik
sellist olukorda täielikult vältida. Suuremat kahju aitab küll ära hoida
korralik valvesüsteem, mis õnnetusest õigeaegselt märku annab, kuid juba
tekkinud kahju jääb sageli koduomanike endi kanda. Selleks, et elu kiiresti
tavarütmi tagasi saada, on suureks abiks kodukindlustus, mis aitab taastada
kodu selle endisel kujul.










Mida
kodukindlustus hüvitab?









Kodu kindlustades tuleks
inimestel hetkeks mõelda, mis on suuremad riskid, mis tema kodu ohustada
võivad. Kindlustuslepingut sõlmides saab igaüks enda jaoks sobivaima paketi
kokku panna, valides erinevate kindlustuskatete vahel:










	
	
	
	tule- ja tormikindlustus hüvitab kahjud,
mille on põhjustanud tulekahju, otsene välgulöök, plahvatus või torm;
	
	
	
	pakettkindlustus hüvitab lisaks eelnevale ka
sissemurdmise, röövi, vandalismi ja torustiku lekke tõttu tekkinud kahjud;
	
	
	
	koguriskikindlustuse näol on tegu kõige
laiahaardelisema kattega, mille puhul hüvitatakse eelnevais punktides
kirjeldatud kahjudele lisaks muu äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu
tekkinud varaline kahju (nt esemete purunemine, elektripinge kõikumisest
tekkinud kahjud koduelektroonikale, katuse läbijooksmisest tulenev varaline
kahju jne).













Kodu kindlustamisel tuleks
lähtuda reaalsetest riskidest, mitte võtta alati miinimumkattega leping, kuna
see on kõige odavam. Tuleõnnetuse kõrval on suurimaks kahjutekitajaks vesi –
torustiku lekked on need, mis rikuvad nii elamise kui ka seal olevad asjad ning
suures kortermajas võib vesi tungida läbi mitme korruse mistõttu võib olla
kannatajaid palju. Tüüpilised on ka juhtumid, kus vihmavesi või lumi pressib
katusekonstruktsioonide või seinte vahele.









Kodukindlustuses tuleks
vaadata kahte poolt – esmalt teie enda kodule tekkida võiv kahju, teisalt aga
kahju, mida teie koduomanikuna teistele teha võite. Kui näiteks teie elamisest
alguse saanud veeleke ujutab üle alumise naabri vara, on teil kohustus need
kahjud hüvitada. Kui teil on kodukindlustuse lepingusse on lisatud ka
vastutuskindlustuse kate, võtab need kulud enda kanda kindlustusselts.









Kuna kõik kindlustuslepingud
sisaldavad ka teatavaid piiranguid, siis enne kindlustuslepingu sõlmimist
tuleks kindlustustingimustes erilist tähelepanu pöörata välistuste osale, et
saada ülevaade, mis riske kindlustusleping ei kata.









Kui
palju on väärt teie kodune vara?









Sageli ei pöörata tähelepanu
kodus olevate esemete kindlustamisele. Samas tule- ja veeõnnetuste puhul on
just kodune vara see, mis kannatada saavad. Mõelge hetkeks – kas teate, kui
palju on väärt teie elutoadiivan, vanaema pärandatud serviis või kodutehnika?
Kas teil on piisavalt ressursse, et need aastate jooksul kogutud esemed ühe
korraga uuesti soetada?









G4S Koduvalve klientidele: sõlmides G4S Kodukindlustuslepingu
1.02. - 31.03.2012, kingime Sulle aastaks tasuta koduse vallasvara kindlustuse.
G4S kodukindlustus on hea täiendus teie koduvalve paketile, et saaksite end oma
kodus hästi ja muretult tunda. G4S kodukindlustus on soodsa hinna ja
null-omavastutusega.









Loe
kindlasti ka meie eelmist blogipostitust kodukindlustuse teemal Koos on kindlam!




		
		
		
		
		
		
		
		












]]></description> 
		<pubDate>Thu, 02 Feb 2012 11:49:51 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kristjan Mikk</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2709</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kleepuv lahendus kaitseb raha</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2707</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[










	
	
G4S Cash Solutionsi poolt loodi Inglismaal uudne lahendus, et ennetada
kallaletunge inkassaatoritele ja kaitsta klientide raha võimalike röövide eest.



Üldteada lahendused on turvakohvid, milles on
tindipritsesüsteemid ja kohvri sisu hävitamise võimalused. Lisaks on juba
olemas nn nutika vee (SmartWater) süsteemid. Nutika vee süsteemi puhul
lisatakse turvakohvri värvivedelikule kodeeritud kunstlikku DNAd ja kohvri
aktiviseerumisel pritsitakse vedelikku röövli riietele ja kehale. Seda DNAd
saab kiiresti tuvastada UV-lampide abil ja vastav koodilugeja tuvastab kuriteopaiga.


Ajas muutuvad olud sunnivad arendajaid välja
mõtlema veelgi täiuslikumaid lahendusi ja üheks selliseks võimaluseks on nn
kleepuv lahendus või liimilahendus. Liimilahenduse puhul on turvakohvrid
varustatud spetsiaalse ainega täidetud padrunitega. Kui kohver rahaga satub valedesse
kätesse, siis süsteem aktiviseerub ja rahasedelid kaetakse liimiga. Selle käigus
moodustub ühtlane rahatähtede kamakas ja sedelid muutuvad kasutuskõlbmatuks. Kasu
ei too ka see, kui kurikael arvab, et tal on aega ja kannatust kõik
kokkukliimunud sedelid ükshaaval lahti nokitseda – selgub, et tegemist on
sellise liimiga, mis muudab iga sedeli jäigaks nagu pangakaardi. Loomulikult
pole neid sedeleid võimalik enam kasutada.


Sellise süsteemi nimetuseks on G4S Glue ja
toode on valminud koostöös Leedsi Ülikooli teadlastega Inglismaal. Samuti
tehakse toote arendamisel koostööd politsei ja klientidega, et tagada
sularahavedude turvalisus.


G4S Eesti sularahadivisjonis kasutatakse
turvakohvreid juba mitu aastat, ja järjest enam püüame ka uute lahendustega
sammu pidada. Järgmisel aastal võtame kasutusele uuendatud turvakohvrid ja
nende katsetuste tulemused on senini head olnud. Millised kaitsesüsteemid
nendes kohvrites kasutusel on, jääb siinkohal turvalisuse huvides välja
ütlemata – selge on aga see, et vargal nende kohvrite sees olevast rahast kasu
ei oleks. 


&nbsp;


]]></description> 
		<pubDate>Wed, 01 Feb 2012 10:10:22 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andres Treimann</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2707</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S: sularaha kasutamise mahud on kasvanud</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2703</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

































Möödunud aasta jooksul luges
AS G4S Eesti sularahadivisjon 9,9 miljardit eurot, võrreldes mullusega kasvas
sorteeritud ja loetud sularaha hulk ligi kaks protsenti (2010. a - 9,7
miljardit eurot).









Üle Eesti asuvast 830st G4Si
sularahadivisjoni poolt teenindatavast sularahaautomaadist võeti mullu välja
6,9% võrra rohkem sularaha kui 2010. aastal, sularaha sissemaksete maht on
kasvanud ligi 12%. 9,9 miljardist sularahadivisjoni poolt mullu sorteeritud ja
loetud eurodest moodustasid mündid 0,6% kogu mahust, mis on tükiliselt 103, 6
miljonit münti väärtuses 61,3 miljonit eurot. Võrreldes krooniajaga on
loetavate müntide osakaal suurenenud pea 15 korda. Sarnaselt teistele euroala
riikidele on Eesti levinuimaks rahatäheks 50-eurone kupüür.










	
	
	
	
	
	
	



„On näha, et meie inimesed on euro omaks
võtnud ning sularaha kasutamises valitsevad samad trendid, mis krooni-ajastul.
Sularaha töötlemise numbrid peegeldavad paljuski ühiskonna tarbimisharjumusi,
mistõttu aasta esimesed kuud on reeglina vaiksemad nii kaubanduses kui ka
sularaha töötluses, suuremad mahud on alati suvekuudel ja aasta lõpus,“ ütles
G4Si sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher. „Meie kogemus näitab, et sularaha
kasutamise mahud on viimaste aastatega mõnevõrra kasvanud, sama kinnitab ka
Eesti Panga statistika,“ lisas Veiko Vaher.









G4Si sularahadivisjonil on
Eestis kolm rahatöötluskeskust, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Olles riigi ja kommertspankade suurim
koostööpartner sularahaveo- ja rahatöötluse valdkonnas, teenindab G4Si
sularahadivisjon 830 üle Eesti asuvat sularahaautomaati ning 150 pangakontorit.
Sularaha transportimis- ja töötlemisteenust kasutavad ligi 430 G4Si klienti.









Sularahadivisjoni kõikide kasutuses olevate
rahalugemismasinate maksimaalne sorteerimis- ja lugemisvõimsus on kuni 350 000
kupüüri ja 500 000 münti tunnis.




	
	
	
	
	
	
	
	


















]]></description> 
		<pubDate>Mon, 30 Jan 2012 08:49:38 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2703</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Estonia kaevandus - unikaalne tuleohutussüsteem</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2701</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
























		
		
		
		
		
		


Nutisüsteem
kaitseb maa-alust
linna tulekahjude eest




Võimalust
minna maa alla, loe: näha oma silmaga Estonia kaevandust, millele G4S
turvatehnikadivisjon Lääne piirkonna juhataja, aasta tegija nominendi Paavo
Tärki eestvedamisel ehitas allmaa tuleohutussüsteemi, ootas loo autor pool
aastat. Selle aja jooksul vahetasime Paavoga mitmeid meile ning
telefonikõnesid. Paavo tegi kõik, et summutada „kärsitu ajakirjaniku“ soovi
näha oma silmaga G4Si aasta suurima installiprojekti töid. „Tead, teeme
kõigepealt valmis, siis tule vaatama,“ jäi Paavo endale kindlaks. Kuni lõpuks,
veidi enne jõule saabus „sula“ - aastaprojekti tööd jõudsid häälestamise
staadiumisse ning koos sellega tuli ka võimalus tutvuda maa-aluse linnaga.




Maa-alune
Tallinn




Estonia
kaevanduse peainseneri Igor Agutini kabineti seina kaunistab suur mäetööde
plaan, mis kogenematule silmale näib üüratu mesilastaru läbilõikena.
Tuhanded „kastikesed“ ehk kamberplokid jaotuvad loogilisse ja nummerdatud
süsteemi, moodustades 142 ruutkilomeetrilise pindalaga linna, mis oma suuruselt
on võrreldav Tallinnaga. Paneelistrekkideks jagatud kaevandust
eraldavad veo- ja tuulutusteed. Paneelid omakorda on jaotatud
kamberplokkideks. 




Sarnasust
linnaga lisavad ka kaevanduse transpordivahendid – paljude jaoks tuleb ehk üllatusena,
et Estonia kaevanduses sõidetakse autodega, kuid olgu siinkohal öeldud,
et kindlasti mitte kiiremini, kui 40 km/tunnis. Peensustesse laskumata näeb
„linna“ elu lihtsustatud skeem välja järgmine: läbindustöödega tekitatakse
juurdepääs kaevandatavatele aladele, selleks kasutatakse puurimist ja
lõhkamist. Järgnevate koristustööde käigus valmistatakse ette „pind“ ohutuks
mäemassi lõhkamiseks ning selle peenemaks töötlemiseks ja transportimiseks
mahalaadimispunkrisse, kust see suundub rikastusvabrikusse. Teel vabrikusse
läbib mäemass kümneid kilomeetreid, vahetades tee peal mitmeid erinevaid
konveiereid.




Unikaalne
tuleohutussüsteem




„40aastane
kogemus on näidanud, et kaevandustes on suurimaks tuleohu allikaks konveier,
mis kilomeetrite viisi toimetab omapead - ilma, et inimese valvas silm saaks
jälgida tema töökulgu,“ selgitab kaevanduse peainsener Igor Agutin, kes müüs
oma hinge põlevkivile pea 20 aastat tagasi, tulles kaevandusse otse
ülikoolipingist. Viimane suurem tulekahju toimus Estonia kaevanduses 2008.
aasta oktoobris, põlevkivi tootmine seiskus mitmeks päevaks, tulekahju
kustutamine ja tagajärgede likvideerimine kestis mitu nädalat. Ka toona sai
tulekahju alguse konveierilindi süttimisest. Õnneks, inimesed kannatada ei
saanud.




„Maa-aluse
tulekahju kustutamine on alati keeruline ja kulukas, mistõttu mõistlikum on
tuleohtu ennetada. Selleks oli vaja luua tuleohutussüsteem, mis jälgiks maa all
toimuvat ning edastaks infotonline-režiimis,
kirjeldab peainsener lähteülesannet. Agutini sõnul alustati projekteerimistööd
sisuliselt nullist – teiste riikide kogemusi „maha viksida“ ei saanud, kuna
igal kaevandusel on omad iseärasused. Süsteemi väljaehitamine jaotati kaheks
etapiks: esimesena valmis läänetiib, mille ehitamise eest vastutas AS Triger, ida
telje tööde hanke võitis G4S.




Unikaalne
süsteem võimaldab jälgida ja salvestada nii kaevanduse eri osade kui ka
erinevate seadmete temperatuuri. Samuti vingugaasi sisaldust õhus, tuletõrjevee
torustiku rõhku ning tuulutuse õhujoa kiirust ja suunda. Kogu info kuvatakse
spetsiaalse programmi abil nii kaevanduse skeemil kui vahetuse juhataja ja
mäepääste valvekorrapidaja ruumides paiknevates arvutites, mistõttu on pidevalt
olemas ülevaade kaevanduses toimuvast. 




Fiiberoptiline termotundlik kaabel mõõdab õhutemperatuuri konveierikäikudes
20 meetriste lõikudena, häiresignaal aktiveerub,
kui temperatuur tõuseb üle 40 kraadi. ENNE süsteemi loomist jälgiti kõiki neid
parameetreid n-ö inimjõul. Tõsi, 90ndate paiku võttis kaevandus kasutusele üsna
algelised vingugaasi mõõtjad, kuid need suutsid kontrollida vaid osa trekist.
Uus süsteem suhtleb kasutajaga nii eesti kui vene keeles: et kriitilises
olukorras ükski nüanss „tõlkes kaduma ei läheks“. 




Just
see tõik, et süsteemi pidi ehitama „kakskeelsena“ oli Paavo Tärgi sõnul selle
häälestamise kõrval üks keerukamaid momente: „See on umbes sama, et ehitada
veel üks samasugune programm.“ Et uue süsteemi kasutegurid oleksid lõpuni
selged, kujutage omale ette ülinutikat suitsuandurit, mis lisaks vingugaasi
märkamisele ütleb omanikule ka seda, mis suunas ja kui kiirelt liigub õhk ta
toas ning mis seisukorras on tulekustuti – juhuks, kui kogu ennetava teavituse juures
peaks tuleoht siiski tekkima. Kõige tipuks talletab
ta kõik mõõdetud parameetrid, et soovi korral oleks võimalik neid rahulikult
analüüsida.




Võhiku
kokkuvõte




Päeval,
mil maapõue väravad mu ees avanesid, sisenesin täiesti uude maailma ning sain
korraga nii palju infot, et tagasiteel Tallinnasse pea täiega huugas. Ei pea
vist märkimagi, et selle päeva muljed ja uued teadmised olid väga rikastav
kogemus. Ka G4Si jaoks oli see põnev projekt murdelise tähtsusega: Paavo
meeskonna ehitatud maa-aluse linna tuleohutussüsteem on rikastav ja edasiviiv
kogemus, mis rajab ettevõttele teed täiesti uude tegevusvaldkonda.
	
	
	



	
	
	


Töö maa
all




Installitööde „sügavus“: 60-70 meetrit




Süsteemi
väljaehitamiseks paigaldatakse:




28
automaatikakilpi,




13 km
arvutivõrgukaablit,




16 km
elektrikaableid,




18 km
fiiberoptilist sidekaablit ja




15 km fiiberoptilist termotundlikku kaablit.




Paigaldustöödega
olid erinevatel töölõikudel hõivatud 8 tehnikut, 1 projekteerija ning 2
tehnikut-programmeerijat.




Investeeringu
kogumaksumus on 4,3 miljonit krooni.




Kaevanduse
orienteerumisreeglid




Tuul
liigub alati keskusest perifeeria suunas, vesi liigub vastupidises suunas.
	
	
	
Orienteerumist hõlbustab ka 24/7 töötav konveier, liigu sellega ühes suunas.






]]></description> 
		<pubDate>Thu, 26 Jan 2012 14:09:38 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2701</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kivi reisikotti, passist ja reisikindlustusest rääkimata </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2688</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[Planeerimine, ohutusabinõud ja veel kord planeerimine - ka kõige spontaansema reisi õnnestumise eelduseks on reisija enda tähelepanelikkus ja läbimõeldud plaan. Selle igava jutu peale võiks lugemise ka lõpetada, kuid just sellise soovituse annaks Sulle nii maailma peenemaid hotelle eelistav snoob kui ka hosteli-usku märsilohistaja. Reisifirmad võivad kinnitada, et ühesuguse puhkusepaketi valinud pered võivad saada täiesti erinevad reisimuljed. Miks? Sageli peitub vastus reisija enda hoiakutes ning tegemata kodutöös. Siit ka esimene soovitus: kuulake tähelepanelikult reiskonsultanti ning „guugeldage“ sihtmaa kombeid – nii saate vältida kultuurišoki ning ei loo endale valesid illusioone.





















Häälesta end reisimaa lainele









Vii end kurssi külastatava maa kommetega: turistiks olemine on küll vabandus, kuid kohalike iseärasustega eelnevalt tutvudes häälestad end ka sujuvamale puhkusele. Näiteks Bulgaaria turismikeskustest kaugemal ära lase end petta innukal noogutamisel, mis kohalikus kehakeeles väljendab sulaselget eitust. Solvanguna võidakse käsitleda Lähis-Ida maades vasaku käega ulatatud raha – sealmaal kannab vasak käsi utilitaarset - tualetihügieeni eest seisja tähendust. Araabiamaades seigeldes kannata külma õlle rüüpega hotellini, sest kohalike jaoks on avalik alkoholi pruukimine suur patt. 









Ah jaa, reisisihte uurides, kontrolli ühtlasi ka oma passi kehtivust. Pool aastat kehtivusaja lõpuni peaks olema miinimumaeg, mis peaks lambi põlema panema, sest nt. suurriigid nagu Kanada ja USA nõuavad, et reisidokument kehtiks vähemalt pool aastat peale reisi. Sama kehtib ka krediitkaardi kohta. Mõne eksootilisema riigi puhul peaks aegsasti uurima ka vaktsineerimisvajaduse kohta. 



















Enne kui suled sumadani kaane









Enne kohvri pakkimist palun võta ühendust ka G4Siga, Sinu kodu eest valvel oleva turvafirmaga ning anna teada, kellega peaksime kontakteeruma häire korral. Kogemus näitab, et mõnikord jääb selline teavitus nii viimasele hetkele, et ununebki ära. Sellistel juhtudel ei pruugi me Sind piisavalt kiiresti kätte saada - kui oled parajasti sukeldumas või mägedes turnimas. Pikemast reisist teavita ka oma usaldusväärseid tuttavaid, kes võiksid Su kodul silma peal hoida ning tühjendaksid vargale valgusfoorina toimivat postkasti.



















Hoia dokumenti kui oma last









Kuigi digiajastul võib tunduda mõnevõrra jabur, et kaotsi läinud paberkandjal dokument saab põhjustada suuri ebameeldivusi, ei tasu seda omal nahal üle kontrollida. Sõltuvalt riigist, peab tagasipöördumistunnistust taotlema kas Eesti välisesindusest või selle puudumisel – mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusest. Poolelijäänud reisi see enam ei päästa, sellega saad vaid Eestisse tagasi sõita. Ükskõik, kui turvalises riigis Sa ka ei viibiks, hoia oma isiklikel asjadel silm peal ning ära kanna kaasas ülemäära palju sularaha, pigem hoia raha mitmes kohas - vajadusel saad pangast juurde võtta. Dokumendid ja sularaha hoia sisetaskutes, käekotti või rahataskut kanna enda ees. Kui isegi meie rahulikus Tallinnas teevad taskuvargad turistide elu kibedaks, siis miks ei peaks neid olema mujal? 









Reisidokumendid ning pangakaardid hoia mõistagi hotelli seifis, nutikas on kaasas kanda passi (ID-kaardi) koopiat, ühtlasi võid rahakotti pista ka hotelli visiitkaardi ning kindlustuspoliisi kaardi.



















NB! Oleme kogunud Su turvalise reisi jaoks mõned huvitavad lingid:



















Terviseameti vaktsineerimissoovitused riikide kaupa



















Vaktsineerimiskohad üle Eesti



















Välisministeeriumi reisiinfo riigiti



















Välisministeeriumi info Eesti välisesinduste kohta:



















Reisimuljed










	
	
	
	
	
	
	
	Ilusaid elamusi ning kivi reisikotti!



























Margus Kolumbus









Valvedivisjoni direktor




















]]></description> 
		<pubDate>Tue, 17 Jan 2012 17:10:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Margus Kolumbus</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2688</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Häire põhjus - hooldamata seadmed</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2689</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[Uuringufirma TNS Emor poolt 2011. aasta sügisel läbi viidud G4Si kliendirahulolu uuringust selgus, et ligi pooled klientidest on viimase aasta jooksul kokku puutunud häiretega, mille põhjused on jäänud teadmata. Häired aga tekitavad rahulolematust nii Sinu perele, naabritele kui ka lähedastele, samuti on põhjuseta häired probleemiks turvafirmale.























G4Si juhtimiskeskuse andmetel on põhjuseta häirete osakaal 24% kõikidest häiretest. Nende vähendamine aitab nii kliendil kui ka G4Sil säästa aega ja raha ning, mis kõige tähtsam, G4Si patrullekipaaž jõuab reaalse sissemurdmise või paanika häire korral kiiremini kohale.























G4Si kogemus on näidanud, et põhjuseta häiretel on tavaliselt kindel põhjus olemas, millest levinum - rikkis või hooldamata valveseadmed. Kõige suuremaks ohuks valvesüsteemi rikke korral võib olla juhus, et vajalikul hetkel reaalse sissemurdmise korral valvesüsteem lihtsalt ei rakendu. Valvesüsteemi regulaarne hooldus aitab neid probleeme ennetada.























Selgitamaks valvesüsteemi hoolduse vajalikkust valmistasime koos rahvakunstnik Contraga humoorika video.





















































Soovitame teostada valvesüsteemi hooldust vähemalt kord aastas. Hooldus sisaldab seadmete ülevaatust, puhastamist, testimist ja reguleerimist, mille käigus:
























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Antakse visuaalne hinnang objekti turvalisusele, veendudes, et kõik ruumid on kaetud anduritega, mis on paigutatud ja reguleeritud nii, et tagada objekti turvalisus ning nende vaatevälja ette pole tõstetud mööblit või muid esemeid
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kontrollitakse üle kõikide seadmete: liikumis-, suitsu-, temperatuuri-, magnetkontakt-, gaasi-, klaasipurunemis- ja veelekkeandurite ning häirenuppude töökorras olek
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Avastatud pisivead kõrvaldatakse koheselt
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Puhastatakse seadmed sinna kogunenud tolmust, samuti ämblikuvõrkudest
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Vahetatakse andurite patareid
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Tehakse proovihäire
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kontrollitakse üle valvekeskuse kellaaeg, tsoonid ja testsignaalid
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kontrollitakse üle valvesüsteemi akude seisukord, nende mahutavus ja nende voolutarbe vajadus, nt korduvalt laetav aku peab elektrikatkestuse korral vastu pidama vähemalt 12 tundi
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Teostatakse tulekustutite olemasolul ka nende kontroll 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Koostatakse hooldustööde akt, millele märgitakse hooldatud ja/või väljavahetatud seadmed (nt akud), rikked, puudused, muudatused ja ettepanekud valvesüsteemi täiustamiseks
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Vajadusel vahetatakse koos tehnikuga koodid
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Vahetatakse vajadusel välja ukse- või aknakleebised























Hoolduse tellimiseks pöördu klienditeeninduse poole helistades 651 1800 või 1911 ja kirjutades e-posti aadressil teenindus@ee.g4s.com või iseteenindusest.


























Viljar Vallner











Turvatehnikadivisjoni hooldusjuht
























]]></description> 
		<pubDate>Tue, 17 Jan 2012 16:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Viljar Vallner</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2689</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Vastutustundlik ettevõte 2011</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2700</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[G4S peab vastutustundlikuks ettevõtteks olemist väga oluliseks ja arvestab oma tegevuses majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega, seades eesmärgiks positiivsete mõjude suurendamise ja negatiivsete mõjude vähendamise kõikides meie ettevõtetes üle maailma.
&nbsp;







2011. aastal osales G4S Eestis esmakordselt konkursil „Vastutustundliku ettevõtluse indeksi TOP 2011“ ning jagas 73,8 punktiga 20-21 kohta. Konkurss toimus juba 4. korda ning sel aastal osales selles 58 ettevõtet ja 2 avalik-õiguslikku organisatsiooni. Nii G4S Eesti kui kõik teised ettevõtted, kes saavutasid vastutustundliku ettevõtluse indeksis koondtulemuseks vähemalt 70 punkti maksimaalselt võimalikust 100st, saavad endale õiguse kasutada oma kommunikatsioonis aasta jooksul ametlikku vastutustundlikku ettevõtte kvaliteedimärgist koos vastava aastaarvuga.













„G4S Eestile on see tiitel suureks tunnustuseks. See kinnitab, et oma majandustegevustes võtame arvesse nii klientide, töötajate, koostööpartnerite, kohaliku kogukonna kui ka ühiskonna huve. Jätkame ka edaspidi panustamist kõigis nendes valdkondades, eesmärgiga muuta Eesti ühiskonda turvalisemaks,“ lisas Andrus Ossip, G4S Eesti juhatuse esimees.













„Vastutustundliku ettevõtte“ konkurssi korraldab MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. 






„Vastutustundliku ettevõtte“ TOP 2011 nimekiri.






Teemast, mida kätkeb endas vastutustundlik ettevõtlus, saate lugeda siit.













G4S Eesti võitis 2011. aastal teist aastat järjest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt välja antud kõige konkurentsivõimelisema teenindusettevõtte auhinna. Samuti kinnitati ettevõtte krediidireiting taas tasemel suurepärane (AAA). Sellega tõestame meie töötajatele, klientidele ja hankijatele, et oleme neile kindel ja usaldusväärne koostööpartner, kes täidab võetud kohustusi.













Vastutustunnet G4Si äritegevuses on ka varem tunnustatud. 2010. Aastal valis Tartu linn G4S Eesti kõige vastutustundlikumaks ettevõtteks. Samal aastal tunnustas Tallinna Linnavalitsus G4Si lastesõbralikema ettevõtte tiitliga. Lastesuunalise tegevuse eest on UNICEF Eesti Rahvuskomitee tunnustanud G4Si kolmel korral Sinilinnu aastapreemia vääriliseks.














]]></description> 
		<pubDate>Mon, 16 Jan 2012 20:36:05 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2700</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Videovalve linnaruumis</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2699</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


























































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	





Järjest rohkem tegeletakse tänapäeval küsimusega, kuidas
tõsta linnaplaneerimisega linnaruumi ohutust. Üheks võimaluseks ohutuse
tagamisel nähakse videokaameraid, mis ümbritsevat jälgivad. Milleks neid
kasutatakse ja miks neid üldse tarvis on?















Videovalve peamiseks eesmärgiks on abistada
korravalvureid, et hoida valvataval alal korda ning ennetada võimalikke
väärtegusid. Üldjuhul on linnaruum ebaühtlaselt planeeritud ning osad paigad on
rohkem hirmuäratavamad kui teised -
tunnelid, tupiktänavad, nurgatagused, parkimismajad, pargid. Üldiselt
paigaldatakse väiksema asustusega kohtadesse liikumatute kaamerate baasil
ülesehitatud süsteem, kuhu on lisatud rohkem tarkvaralist tarkust, mis vajaliku
sündmuse tekkimisel sellest näiteks turvafirma operaatorit või politsei
juhtimiskeskust teavitab. Selliseks tähelepanu nõudvaks tegevuseks võib olla
pildis liikumine, teatud suunas liikumine, gruppi kogunemine, inimeste arvu
suurenemine kaamera vaateväljas, jne. Samuti on mõned omavalitsused kasutusele võtnud numbrituvastussüsteeme,
mis on võimelised automaatseid kaamera vaateväljast läbisõitvaid sõidukeid
registreerima ja siis tekkinud sündmuste baasil näiteks politseid sellest
teavitama. Selliste süsteemide eeliseks on madalad opereerimiskulud, kuid
valvatava kogukonna turvalisus on siiski tagatud.















Väärtegusid on kerge toime panna ka tiheda inimliiklusega
kohtades nagu kesklinnad või vaatamisväärsused. Pöördkaameratega videosüsteem
on väga efektiivne vahend suurendamaks ühe inimese poolt valvatavat ala. Nii
paigaldataksegi kaamerad kohtadesse, mis on ära määratletud kui kõrgendatud
valvet vajavad tsoonid. Kaameratest tulevad pildid koondatakse juhtimiskeskusesse,
kus toimub videopildi jälgimine ning rikkumiste leidmine ja nendele reageerimine.
Sellised süsteemid on Eestis kasutusel näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus,
Narvas, Valgas ja mujalgi.















Kui mõned aastad tagasi oli valvekaamerate süsteem pigem haruldus, siis
tänapäeval järjest rohkemad omavalitsused ja ka kogukonnad paigaldavad oma
territoorium turvalisuse tagamiseks videovalve. Lisaks jälgimisele annab see
hea võimaluse ka kuritegude uurimisel ja süüdlaste kätte saamisel.


















	
	Priit Orasson
	
	
	
	G4S Eesti projektiosakonna juhataja
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


	
	
	
	
	
	
	
			
			Valvekaameraid tuleb kindlasti hooldada


	
	
	
	
	
	
	Politsei jaoks jaguneb
valvekaamerate temaatika laias laastus kaheks. Tallinna linnas on kokku 35 nii-öelda
linnakaamerat, mille pilt jookseb Põhja prefektuuri juhtimiskeskusesse ning
mida jälgitakse 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Keskmiselt reageerib
politsei Tallinna linnakaamerate vaateväljas toimuvatele sündmustele igas kuus 200
korral. Need on siis juhtumid, kus sündmuskohalt ei tule hädaabi kõnet, vaid kaameraoperaator ise
annab toimuva kohta info patrullidele edasi. Õigusrikkujaid toimetatakse
kaamerapildist tuleneva info alusel jaoskondadesse keskmiselt 50 korral kuus
ning erinevate menetluste raames tehakse salvestuste väljavõtteid samuti
keskmiselt poolesajal korral.


	
	
	
	
	
	
	Teine kaamerate liik on inimeste
enda poolt paigaldatud kaamerad asutustes, parklates, kauplustest, eramute või
ühistute juures. Selliste kaamerate
koguarvu on keeruline hinnata, kuid tähelepanelik linnas liikleja märkab, et
vähemalt kesklinnas on ta suure osa
ajast üht või teist liiki kaamera vaateväljas. 


	
	
	
	
	
	
	Mõlemat kaameraliiki ühendab
nende preventiivne mõju õigusrikkumistele. Kahjuks on kurjategijaid, kes kas
teadlikult või teadmatult ka kaamerate vaateväljas kuritegusid toime panevad.
Samas on kindlasti ka neid, kellele
kaamera distsiplineerivalt mõjub ning seetõttu jääb mõni asi varastamata. Teine politseitöös ülioluline aspekt on
kaameratega kogutud informatsioon ja tõendusmaterjal, mida
kriminaalpolitseinikud saavad kuritegude avastamisel ja kohtus tõendamisel
kasutada. Olgu selleks infoks siis
näiteks kurjategija tegevus, välimus, liikumise suund või riietus. 


	
	
	
	
	
	
	Viimase puhul on aga määrava
tähtsusega see, et kaamerad tegelikult töötaksid, oleksid
õigesti suunatud ning ka salvestaksid. Kaamerate pildikvaliteet varieerub
seinast seina ning siin peab iga ostja ise otsustama, millise seadme endale
soetab. Politsei praktika näitab, et kuritegude lahendamisel on eelkõige kasu
kvaliteetsest kaamerapildist, kuid positiivsed tulemusi on andnud ka kehvema
pildikvaliteediga odavamad aparaat. Tihti on määravaks see, kui puhas ja hästi
hooldatud on kaamerasilm ning kas see on suunatud nii, et möödujad pilti
jäävad. Seega peab iga kaamerat pidevalt hooldama ning regulaarselt nende
töötamist kontrollima. Vastasel korral on halvima juhtumisel pettumus suur. 


	
	
	
	
	
	
	
			
			
			
			Toomas Jervson
		
		
		
		
		
		
		Põhja prefektuuri varavastaste
kuritegude talituse juht 


	
	
	
	
	
	
	&nbsp;


	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 16 Jan 2012 20:08:28 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Politsei ja G4S</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2699</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kasuta iseteeninduse mugavusi</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2691</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[G4Si iseteeninduskeskkonna võimalustega kursis olevatest klientidest kolmveerand hindab keskkonna funktsionaalsust väga heaks või heaks ning üks viiendik rahuldavaks, näitas rahuloluuuring. Iseteenindusega rahulolematuid kliente leidus siiski ka 3%.




























Usun, et kaasklientide hinnaguid tasub usaldada, ja seeõttu on ehk neilgi, kes seni iseteenindust ei kasutanud, põhjust minu.g4s.ee keskkonda külastada. Eraklientide iseteeninduskeskkond on lihtsalt leitav G4Si kodulehe klienditeeninduse alajaotusest või otselingina minu.g4s.ee. Keskkonda sisenemine käib kas ID-kaardi vahendusel või Swedbanga ja SEB internetipanga põhisel autentimisel.











&nbsp;











Iseteenindus on hea abimees, kui soovid üle vaadata kehtiva valvelepingu andmeid ning seal on toodud ka kõikide valveobjektide detailne info. Samuti saate iseteeninduse kaudu lihtsa vaevaga ühendust kliendihalduriga või leiate sealt tema kontaktid. 























Iseteeninduse vahendusel on igal kliendil lihtne ja mugav olla ka kursis valveobjektil toimuvaga. Keskkond pakub võimalust vaadata kahe viimase nädala kohta infot nii häirete kui ka valve peale paneku ja maha võtmise kohta. 























Iseteenindus on üks võimalusi mille kaudu muuta objektide kontaktisikuid või nende kontakte. Näiteks kui mõne kontaktisiku telefon muutub. Või kui mitu kontaktisikut sõidab korraga reisile, saate iseteeninduse kaudu mugavalt määrata uued isikud, kellega reisi ajal objektilt tulevate häirete osas ühendust võetakse. Ning kui reisilt tagasi tulete, saab iseteeninduse kaudu taas kontaktisikud tagasi muuta. Mõistlik on siis ka vahepeal asenduskontaktisikule teatavaks saanud salasõna ära muuta. Ka seda saab teha mugavalt iseteeninduskeskkonna kaudu. 























Järjest suurem hulk klientidest otsustab loobuda paberarvest eelistades seda mugavamale, operatiivsemale ja ka keskkonnasäästlikumale e-posti teel saadetavale arvele. Kui soovite posti teel laekuv arve vormistada ümber e-arveks on üheks võimaluseks vastav muudatus teha ära iseteeninduskekskonnas, ning järgmise kuu arve laekub juba kliendi poolt soovitud e-posti aadressile. 











Ka lisateenuste kohta info hankimine ja ka nende kohese tellimise võimalus on iseteeninduses olemas. Samuti saab sealt kaudu tellida näiteks valveseadmete hooldust.























Kindlasti on üks suurimaid mugavusi, mida minu.g4s.ee keskkond klientidele pakub, võimalus valveteenust puudutavaid toiminguid viia läbi täpselt siis, kui see kliendile sobiv. Iseteenindust kasutades hoiate kokku oma aega. Te ei sõltu kõnekeskuse ootejärjekorrast ega esinduste lahtioleku ajast. Ja kui tekib küsimusi, millele iseteeninduse kaudu vastuseid ei leia, siis leiate sealt kliendihalduri kontaktid, et talle kõik oma valveteenusega seotud soovid ja mured teada anda.











Kui varem olid iseteeninduses vaid G4Si põhja piirkonna klientide andmed, siis alates aastast 2012 on iseteenindus avatud kõikidele eraklientidele. 























Head kasutamist.



























Katri Laanela











Klienditeeninduse osakonna juhataja
























]]></description> 
		<pubDate>Mon, 16 Jan 2012 17:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Katri Laanela</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2691</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Nutikas sõrmistik</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2687</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[Viimastel aastatel on maailmas tulnud turule mitmeid uusi ja interaktiivseid tehnikasaavutusi, nagu puutetundliku ekraaniga telefonid, tahvelarvutid, e-lugerid, suured ekraanid, televiisorid, välimeedia reklaamid, samuti robottolmuimejad. Mitmetesse kodudesse ja ärihoonetesse on paigaldatud targa maja lahendused, kus saad distantsilt olles telefonilt või tahvelarvutilt juhtida ruumide küttesüsteemi, valgustust, audiosüsteemi, akende ja uste sulgemist, valve- ja videovalve seadmeid jpm. Nutikate ja innovaatiliste lahenduste kasutamine on saanud meie igapäevase elu lahutamatuks osaks.

























Ka valve- ja videoseadmete arendus käib ajaga kaasas ning müügile saabub järjest rohkem uuenduslikke tooteid. Viimaste hulgas toodi turule 2011. aasta septembris puutetundliku ekraaniga sõrmistik Paradox TM40, mis on mõeldud innovaatilisi lahendusi ja mugavust hindavale kliendile. Erinevalt eelkäijast - Paradox TM4 –ei pea seda enam seina sisse süvistama.





































Sõrmistiku peamisteks märksõnadeks on uuenduslikkus, kasutajamugavus ja mitmekülgsed võimalused:


























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Õhuke disain (1,6 cm), Interaktiivne ja puutetundlik LCD värviline 5,4 x 9,5 cm ekraan ning mugav kiirmenüü
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ühildub valvekeskustega EVO, MG5000/MG5050, SP5500/SP6000/SP7000 ja SP4000/SP65, sobib nii juhtmevabade kui ka juhtmetega valvesüsteemile
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võimaldab lisada valvatavatest ruumidest pilte, märkida andurite ja tsoonide asukohad, kasutajad ning koostada ülevaatlikud valvealade plaanid (kuni 32 korruse EVO ja kuni 8 korruse MG/SP valvekeskustega)
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sisaldab erinevaid keelevalikud
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ekraani puhastamise funktsioon lukustab selle puhastamiseks
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sisseehitatud toatemperatuuriandur, näidu kuvamine ekraanil
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sisend, kuhu võib ühendada välistemperatuuri sensori või lähedalasuva ukseanduri
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sisaldab liidest, mis kuvab ekraanile tsoonide loetelu ja valvestuse staatust
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sisaldab Micro SD mälukaardi pesa tarkvara uuenduseks ja piltide üleslaadimiseks
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Saab määrata automaatse kellaajalise valvestuse jaoks (nt saab panna uksed ja aknad ööseks valvesse)
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võimaldab panna ekraanile pildid slaidiesitlusena
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Äratuskella funktsioon
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võimaldab määrata kuni 16 mobiiltelefoni numbrit, millele sõrmistik saadab SMSid häirete, valvestamiste ja rikete kohta
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sõrmistiku mõõtmed 12,4 x 8,1 x 1,6 cm
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Värvivalikus hõbedane, must ja valge
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sõrmistiku hind 176 eurot

























Sõrmistiku kohta täpsemat infot leiate tootja kodulehelt.












Ülevaatlik video sõrmistiku võimalustest:














































Huvi korral sõrmistiku soetamiseks, anna meile sellest teada helistades 651 1800 või 1911 ja kirjutades e-posti aadressil teenindus@ee.g4s.com või iseteenindusest.









Veikko Raasuke











Turvatehnikadivisjoni tootejuht


















































]]></description> 
		<pubDate>Sat, 14 Jan 2012 17:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Veikko Raasuke</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2687</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Hooli oma kodukandist</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2692</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	G4S kutsub üles märkama ohtusid sinu kodukandis. Anna
Facebooki lehel „Julged hoolida?“ teada oma kogukonna muredest, püüame neile
koos kohaline omavalitsustega lahenduse leida. Kirjuta ka sellest, kuidas oled
mõnele turvaprobleemile lahenduse leidnud – teistel on sellest võimalik õppida.


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Uuringud kinnitavad, et Eesti elanike turvatunne on
aasta-aastalt kasvanud. Kahjuks ei ole turvatunne ja turvalisus sünonüümid.
Turvatunne ei tähenda veel tegelikku turvalisust. Turvatunne on habras
purunema, kui selgub, et see rajanes vaid teadmatusel varitsevate ohtude ees.


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Alles siis, kui oleme teadvustanud ohud ja võtnud kasutusele
meetmed nende kõrvaldamiseks, oleme loonud reaalset turvalisust ja põhjust end
turvalisemalt tunda. Olulisim roll ühiskonna turvalisuse tagamisel on riigil.
Kuid on ka palju teisi tasandeid – omavalitsused, ettevõtted, MTÜd,
üksikisikud. Üle Eesti on näiteks mitmed kohalikud omavalitsused – Keila,
Kuressaare, Maardu, Narva-Jõesuu ja Saue linn, Kiili, Saku, Saue, Türi ja
Viimsi vald – kogukonna turvalisuse tõstmiseks tellinud patrullteenust G4Silt.
Turvafirmal on kanda oluline roll ka paljude riiklikult oluliste
infrastruktuuriobjetide kaitsel. Ka Sina ja kümned tuhanded teised Eesti pered
ja ärid panustate turvalisuse tagamisse, kasutades turvafirma teenust.


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Turvalisuse tagamine on meie kõigi ühine asi. See algab meie
suhtumisest ja käitumisest. Seepärast küsigem endalt: mida mina saan ära teha
enda ja kogukonna turvalisuse tõstmiseks? Retsept on väga lihtne: hooli, märka
ja anna teada. Hooli endast, oma lähadastest, oma kogukandist. Pane tähele, kus
võivad sind, sinu lähedasi, sinu kogukonna liikmeid varitseda ohud. Ja anna
neist ohtudest teada.


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Läinud aastal hukkus lahtisesse kanalisatsioonikaevu
kukkumise tõttu viis inimest. Mitu sarnast ohvrit õnnestus päästa. On äärmiselt
väheusutav, et keegi ohtlikest kaevudest ei teadnud. Seega saanuks neid ohvreid
õigeaegse teavitamise ja reageerimisega – sest turvalisuse loomise eelduseks on
ka tuvastatud ohu kõrvaldamine – vältida. Sama kehtib Keilas vana vabrikuhoone
varingus hukkunud mehe kohta. Sama kehtib Tallinna lasteaias ohtlikul
ronimisredelil hukkunud lapse kohta. Seda loetelu saab jätkata veel mitmete
liiklus-, vee- ja muude õnnetuste ohvritega.


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Aastas registreeritakse Eestis umbes 25 000 vargust.
Meenutagem jultunud varguste seeriat Harjumaal Iru külas, kus nädala jooksul
murti sisse kuude kodusse. Autode rüüstamisi Paides. Garaažide
sissemurdmislainet Kilingi-Nõmmes. Küsigem endalt: kas paneme tähele kahtlaseid
võõraid oma asulas ja teavitame sellest kohalikku konstaablit ja/või valla
partnerist turvafirmat? Kas anname politseile teada, kui meile pakutakse
althõlma varguskahtlusega kaupa müüa? Kas…? Kas…? Kõik need kas-id mahuvad ühte
küsimusse: kas me julgeme hoolida?


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	G4S kutsub koostöös kohalike omavalitsustega, politsei ja
päästeametiga elanikke üles oma kodukoha turvalisusele tähelepanu pöörama.
Märka ohtu ja anna sellest teada Facebooki lehel „Julged hoolida?“. Anna teada
ka turvalisusmuredele leitud lahendustest, millest teistel õppida tasuks.
Anname üksteisele nõu ja arutame sotsiaalmeedias koos, kuidas oma kodukanti
turvalisemaks muuta. Kõik teie kirja pandud mured jõuavad ka kohalike
valitsejateni, et neile võimalusel lahendus leida.


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Loome koos turvalisema kodukandi.
	
	
	
	
	
	
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
	
	
	
	
	
	Andres Lember
		
		
		
		
		
		
	
	
	
	
	
	Turundus-arendusdivisjoni direktor
		
		
		
		
		
		
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	

























































































]]></description> 
		<pubDate>Sat, 14 Jan 2012 17:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2692</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Miks kodu kindlustada?</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2690</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[Võib kahtluseta väita, et kodu on meie kalleim vara. See on koht, kus soovime tunda end kindlalt, kus meil ja meie lähedastel oleks hea ja turvaline. Olenemata sellest, kui hoolikad me ise ka ei oleks, võib elus tulla ette ootamatusi, mis selle kindlustunde kõikuma lööb. On üsna ebameeldiv koju jõudes avastada, et ülemine naaber on vannivee jooksma jätnud ja niimoodi teie elamise üle ujutanud või on elektrilühisest tuli valla pääsenud.




























Kahjuks ei ole võimalik sellist olukorda täielikult vältida. Suuremat kahju aitab küll ära hoida korralik valvesüsteem, mis õnnetusest õigeaegselt märku annab, kuid juba tekkinud kahju jääb sageli koduomanike endi kanda. Selleks, et elu kiiresti tavarütmi tagasi saada, on suureks abiks kodukindlustus, mis aitab taastada kodu selle endisel kujul. 



















Mida kodukindlustus hüvitab?



















Kodu kindlustades tuleks inimestel hetkeks mõelda, mis on suuremad riskid, mis tema kodu ohustada võivad. Kindlustuslepingut sõlmides saab igaüks enda jaoks sobivaima paketi kokku panna, valides erinevate kindlustuskatete vahel:




















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	tule- ja tormikindlustus hüvitab kahjud, mille on põhjustanud tulekahju, otsene välgulöök, plahvatus või torm;
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	pakettkindlustus hüvitab lisaks eelnevale ka sissemurdmise, röövi, vandalismi ja torustiku lekke tõttu tekkinud kahjud;
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	koguriskikindlustuse näol on tegu kõige laiahaardelisema kattega, mille puhul hüvitatakse eelnevais punktides kirjeldatud kahjudele lisaks muu äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud varaline kahju (nt esemete purunemine, elektripinge kõikumisest tekkinud kahjud koduelektroonikale, katuse läbijooksmisest tulenev varaline kahju jne).



















Kodu kindlustamisel tuleks lähtuda reaalsetest riskidest, mitte võtta alati miinimumkattega leping, kuna see on kõige odavam. Tuleõnnetuse kõrval on suurimaks kahjutekitajaks vesi – torustiku lekked on need, mis rikuvad nii elamise kui ka seal olevad asjad ning suures kortermajas võib vesi tungida läbi mitme korruse mistõttu võib olla kannatajaid palju. Tüüpilised on ka juhtumid, kus vihmavesi või lumi pressib katusekonstruktsioonide või seinte vahele.



















Kodukindlustuses tuleks vaadata kahte poolt – esmalt teie enda kodule tekkida võiv kahju, teisalt aga kahju, mida teie koduomanikuna teistele teha võite. Kui näiteks teie elamisest alguse saanud veeleke ujutab üle alumise naabri vara, on teil kohustus need kahjud hüvitada. Kui teil on kodukindlustuse lepingusse on lisatud ka vastutuskindlustuse kate, võtab need kulud enda kanda kindlustusselts.



















Kuna kõik kindlustuslepingud sisaldavad ka teatavaid piiranguid, siis enne kindlustuslepingu sõlmimist tuleks kindlustustingimustes erilist tähelepanu pöörata välistuste osale, et saada ülevaade, mis riske kindlustusleping ei kata. 



















Kui palju on väärt teie kodune vara?



















Sageli ei pöörata tähelepanu kodus olevate esemete kindlustamisele. Samas tule- ja veeõnnetuste puhul on just kodune vara see, mis kannatada saavad. Mõtlelge hetkeks – kas teate, kui palju on väärt teie elutoadiivan, vanaema pärandatud serviis või kodutehnika? Kas teil on piisavalt ressursse, et need aastate jooksul kogutud esemed ühe korraga uuesti soetada? 



















G4S annab 1. veebruarist kuni 31. märtsini kodukindlustuse ostnud koduvalve klientidele koduse vara kindlustuse aastaks ajaks tasuta kaasa. G4S kodukindlustus on hea täiendus teie koduvalve paketile, et saaksite end oma kodus hästi ja muretult tunda. G4S kodukindlustus on soodsa hinna ja null-omavastutusega.





















Kristjan Mikk









Müügi- ja Klienditeenindusdivisjoni tootejuht




















]]></description> 
		<pubDate>Fri, 13 Jan 2012 15:34:39 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kristjan Mikk</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=1002&amp;amp;article_id=2690</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4Si Autovalve pannakse proovile teisel pool Polaarjoont </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=899&amp;amp;article_id=2685</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
		
		
		
		
		
		
		
		 
		
		
		
		
		G4S jälgimissüsteemidega varustatud kahest Toyota LandCruiser´ ist koosnev autoekspeditsioon asus 30. detsembril teele Venemaale, et teha tutvust polaarjoone taga toimuvaga. Kahe sõiduki meeskonda kuuluvad 5 meest ja 1 naine, kokku kavatsetakse läbida üle 7 000 kilomeetri pikkune teekond. Plaanitav teekond: Tallinn – Narva – Arhangelsk – Mezen – Nec – Niizni Pjoša – Velikovisotsnoje – Naryan-Mar ja sealt tagasi. Marsruuti mõjutavad muidugi jõejää paksus ning talveteede olemasolu.
	
	
	
	
	
	Reisiseltskonna varustuse alla kuuluvad peamiselt soojad ja väga soojad riided ning kaks matkaettevalmistusega Toyota LandCruiser 80-t, millel on peal G4S Autovalve seadmed, mis aitavad sõidukite kohta positsioneerida ning nende teekonda reaalajas jälgida. Kogemus suvest, mil sama reisiseltskond võttis ette retke Mongooliasse näitas, et autovalve on väärt abimees ni matkasellidele endile, kes tunnevad end sellega turvalisemalt, kui ka nende teekonda jälgivatele sõpradele-lähedastele. Peab lisama, et detsembris ja jaanuaris on praeguse reisi sihtkohas polaaröö, mis tähendab, et ka päeval on nähtavus öiselt kehv. Ekstreemsed ilmastikuolud sunnivad veelgi detailsemalt mõtlema ka turvalisusele ning seetõttu on ka sell korral masinad jälgimisseadmetega varustatud. Reisiliste seiklust saavad huvilised G4S Autovalve vahendusel jälgida aadressilt www.g4s.ee/polaarjoon
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Motors TVs ilmunud tutvustav saatelõik põnevast reisist on nähtav siit: http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/13201-Xtra+Motors+-+Reis+polaarjoone+taha.aspxJagame teiega 13 päeva kestnud meeletu lume trotsimise tähe all toimunud ekspeditsiooni reisimuljed:
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
	
	
	2.01 „Meie mehed on joonel Narjan-Mari veel 300km tuuris, juhul muidugi, kui kaardipeale joonistatud tee on läbitav. Kohati olla teeolud hullemad, kui suvel Bam,il läbitud. Liikumiskiirus siis 10-20km/h, muidu on oht, et viskab teepealt auto minema.“03.01 " Eile öösel enne südaööd jõudsime polaarjoonele. Ööbisime polaarjoonel ja nüüd sõidame Harjazinskisse tankima. Narjanni viiva zimniku olemasolust ei tea keegi ikka veel midagi. Temp -27."
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
		
		
		
	
	
	04.01 "Eile õhtul jõudsime Naryan-Mar'i, aga siit ei saa kuidagi Mezeni. Zimnikut (toim: jäätee) ei ole ja niisama taigasse ei lasta. Proovime saada load, et saada vee põhja poole. 10.50 tuleb mingi natsjalnik, kes otsustab. Seni tutvume linnaga."
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	05.01 "Narjannist otse me Mezenni ei saanudki. Zimnikuid ei ole ja niisama tundrasse omale rada leidma ka ei lasta. Seega tulime tagasi Pechotasse, et siit siis Arhangelski kaudu ikkagi Mezenni sõita. Aga õhtul muutus plaan. Lähme hoopis Vorkutasse. Sinna on hullult eestlasi küüditatud.Tehnika peab vastu. Ainult lisapaagi pump ei tööta enam."
	
	
	
	
	06.01 "Kuna tee Vorkuta poole on ca 1,5m paksuse lume all ja edasi pääseb väga vaevaliselt, a,la 1km/h ja aega napib, siis otsustati ninad kodupoole keerata. Eks sellest lahingust saame hiljem lähemalt osa Väintsi abiga. Vorkutasse me ei saanud. Zimnikut ei oldud soojade ilmade tõttu valmis tehtud. Proovisime ise teha, aga suutsime 4ja tunniga 2km läbida. Seega muud üle ei jäänud kui tagasi sõitma hakata. Ööbime Inta nimelises linnas ühe kohaliku härra suvilas." 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	10.01 „Seltskond istub jõe ääres ja üle ei saa. Parve kapten tuleb hommikul kell 7. Ringi saab ka sõita, aga see teeks 600km lisa. Autodel ilmneb väsimuse märke, metsiku autol astmelauad logisevad ja pihustitoru lekib kütust, sillaosa krääksub nagu vedruvankril, teisel autol elektrikala, kaugtuled kadunud, osad tuled ei taha autoküljes püsida. Tulla veel 1600km, seltskonnal kõik OK."
	
	
	
	
	‎











]]></description> 
		<pubDate>Wed, 11 Jan 2012 10:10:06 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=899&amp;amp;article_id=2685</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Hooli oma kodukandist</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2684</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




















































































		
		
		
		
		Harju
maavalitsus ja G4S kutsuvad üles märkama ja teavitama ohtudest oma kodukandis. 













Uuringud kinnitavad, et
Eesti elanike turvatunne on aasta-aastalt kasvanud. Kahjuks ei ole turvatunne
ja turvalisus sünonüümid. Turvatunne ei tähenda veel tegelikku turvalisust.
Turvatunne on habras purunema, kui selgub, et see rajanes vaid teadmatusel
varitsevate ohtude ees. 













Alles siis, kui oleme
teadvustanud ohud ja võtnud kasutusele meetmed nende kõrvaldamiseks, saame end
turvalisemalt tunda. Olulisim roll ühiskonna turvalisuse tagamisel on riigil. Kuid
on ka palju teisi tasandeid – omavalitsused, kolmas sektor, üksikisikud. Harjumaal
on näiteks mitmed kohalikud omavalitsused – Keila, Maardu ja Saue linn, Kiili, Saku, Saue ja Viimsi vald –
kogukonna turvalisuse tõstmiseks tellinud patrullteenust G4Silt. Paljudes
Harjumaa omavalitsustes tegutsevad kodanikualgatusel loodud päästeseltsid –
Jõelähtme valla vabatahtlike päästekomando pealik Rait Killandi pälvis mullu lausa
aasta vabatahtliku pritsimehe tiitli. 













Turvalisuse tagamine on meie
kõigi ühine asi. See algab meie suhtumisest ja käitumisest. Seepärast küsigem
endalt: mida mina saan ära teha enda ja kogukonna turvalisuse tõstmiseks?
Retsept on väga lihtne: hooli, märka ja anna teada. Hooli endast, oma
lähedastest, oma kodukandist. Pane tähele, kus võivad sind, sinu lähedasi, sinu
kogukonna liikmeid varitseda ohud. Ja anna neist ohtudest teada. 













Läinud aastal hukkus
lahtisesse kanalisatsioonikaevu kukkumise tõttu viis inimest. Mitu sarnast
ohvrit õnnestus päästa. On äärmiselt väheusutav, et keegi ohtlikest kaevudest
ei teadnud. Seega saanuks neid õnnetusi õigeaegse
teavitamise ja reageerimisega vältida, sest turvalisuse loomise eelduseks on ka
tuvastatud ohu kõrvaldamine. Sama kehtib Keilas vana vabrikuhoone varingus
hukkunud mehe kohta. Sama kehtib Tallinna lasteaias ohtlikul ronimisredelil
hukkunud lapse kohta. Seda loetelu saab jätkata veel mitmete liiklus-, vee- ja
muude õnnetuste ohvritega. 













Mullu toime pandud
vargustest ligi ¾ sooritati Harjumaal. Meenutagem jultunud varguste seeriat Iru
külas, kus nädala jooksul murti sisse kuude kodusse. Süüteo toimepanemisel saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise kuritegudest
üle poole registreeriti Harjumaal. Küsigem endalt: kas paneme tähele kahtlaseid
võõraid oma asulas ja teavitame sellest kohalikku konstaablit ja valla
partnerist turvafirmat? Kas anname politseile teada, kui meile pakutakse althõlma
varguskahtlusega kaupa müüa? Kas…? Kas…? Kõik need kas-id mahuvad ühte
küsimusse: kas me julgeme hoolida? 













Harju Maavalitsus ja G4S
kutsuvad Harjumaa elanikke üles oma kodukoha turvalisusele tähelepanu pöörama.
Märka ohtu ja anna sellest teada Facebooki lehel „Julged hoolida?“. Anna teada
ka turvalisusmuredele leitud lahendustest, millest teistel õppida tasuks. Anname
üksteisele nõu ja arutame sotsiaalmeedias koos, kuidas oma kodukanti
turvalisemaks muuta. Kõik teie mured jõuavad maavalitsusse ja teeme omalt poolt
kõik vajaliku, et teie poolt avaldatud probleemid lahenduse leiaksid. Loome
koos turvalisema Harjumaa!

























Ülle Rajasalu, Harju
maavanem
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Andrus Ossip, G4S Eesti
juhatuse esimees










	
	
	
	
	
	
	
	
		
		
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	













&nbsp;













&nbsp;


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 09 Jan 2012 11:53:49 +0200</pubDate>
		<dc:creator>G4S Eesti</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2684</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Keila ja Kuressaare valisid meid oma turvapartneriks</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2683</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


















	
	
Aastavahetusel tuli hea uudis meie kunagistelt
koostööpartneritelt: Keila ja Kuressaare linn valisid meid taas
turvapartneriks.





Alates 1. jaanuarist patrullib mõlemas linnas
igapäevaselt G4Si logodega autoekipaaž, mis reageerib politsei ja linnaelanike
poolt G4Si juhtimiskeskusele edastatud väljakutsetele, mis on seotud linnavara
vastu suunatud rünnetega või avaliku korra rikkumisega.Kindlaks on määratud ka
patrullringide arv ja marsruudid, mille määramisel lähtutakse eelkõige Keila ja
Kuressaare vajadustest ning arvesse võetakse mitmeid asjaolusid: aastaaegade
eripära, avalikke üritusi, õppeaasta algust, teede ehitusi ja politsei hinnangut
võimalike riskide kohta. Vastavalt vajadusele on marsruute alati võimalik muuta
ning suunata tähelepanu sinna, kus seda parajasti rohkem vajatakse.
Patrullringe tehes jälgivad turvatöötajad, et ei rikutaks linna vara ja peetaks
kinni avalikus kohas ettenähtud käitumisnormidest. Kuressaare G4Si
patrullekipaaži igapäevane teekond hakkab koosnema 26 punktist, Keila oma –
31st, millest igaüks on ühel või teisel moel linna elanike jaoks oluline.
Ööpäeva jooksul läbitakse neid punkte (sh koolid, lasteaiad, mänguväljakud ja
teised linnale kuuluvad rajatised) mitmel korral. Oma tegevustest ja
tähelepanekutest esitame linnaisadele regulaarse ülevaate. Kuressaare
patrullekipaaži liikme Janno Valma sõnul on jaanuari esimene nädal võrdlemisi
vaikne olnud: „mõnele napsuvennale sai ikka sõnad peale loetud ning koju
saadetud. Kõige värvikam saab ilmselt suvi olema - siis on saar rahvast täis
ning vaim peab igaks juhuks kõigeks valmis olema.“ Kohalik mees Janno teab
rääkida, et kõige terasemat tähelepanu vajab Kuressaare kesklinn ja selle
lähiümbrus. Ka Janno kolleeg Keila patrullis Raul Tarvas arvab, et kevad ja
suvi toovad märksa tihedama töö- ja väljakutsete graafiku. „Vana gümnaasiumi
taga kipuvad uljad „mullikad“ kogunema (toim.: noored), silma hoiame peal ka keskpargil,
parklatel ja pubidel.“





Leping Keila linnaga on sõlmitud aastaks, Kuressaares
osutame patrullteenust kuni 2015. aastani. Täname Kuressaaret ja Keilat
usalduse eest!








	
	]]></description> 
		<pubDate>Fri, 06 Jan 2012 16:52:20 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2683</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Andrus Ossip: vastuolusid täis aasta</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2678</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





























































	
	
	
	
	
	45
	
	Lõppev aasta oli vastuoluline aasta. Meie
töös oli palju seda, mille üle uhkust tunda. Samas muutsid jätkuvalt heitlik majanduskeskkond
ja konkurentsisituatsioon eesmärkide saavutamise keeruliseks ega võimaldanud
nii mõnegi teenuse osas oodatud määral kasvada. 









Uhke on meil kindlasti põhjust olla
europrojekti üle, kus G4S oli riigile ülioluliseks partneriks. Projekt, mis on
ajalooline kogu riigi jaoks, on vältimatult ainulaadne ka G4Si ajaloos.
Koostöökogemus, mille Eesti Panga, politsei, Eesti Posti ja kommertspankadega
sellest projektist saime, on hindamatu. Nii sularaha- kui ka valvedivisjoni
poolelt pälvisime partneritelt vaid kiitust, mis näitab meie teenuse kõrget
taset. Kasutan taas võimalust, et siinkohal veel kord tunnustada ja tänada
kõiki, kes andsid oma panuse &euro;-projekti edukaks läbiviimiseks.

















Uhke on meil põhjust olla ka selle üle, et
teist aastat järjest tunnistati meid Eesti konkurentsivõimelisimaks
teenindusettevõtteks. Märgilise tähtsusega on ka see, et oleme nende mõnekümne
ettevõtte seas, kes on saanud õiguse kanda järgneval aastal vastutustundliku
ettevõtte kvaliteedimärgist. 

















Erinevate teenuste lõikes oleme lõppeval
aastal tublit tööd teinud. Tooksin välja turvatehnikadivisjoni, kes lõpetab
aasta tubli kümneprotsendilise kasvuga. Tavapäraste turvateenuste kõrval oleme
otsinud muid kasvuvõimalusi, oleme hakanud vaatama turvavaldkonnale avarama
pilguga. Oleme osalenud ja olnud edukad
suurtel hangetel meie jaoks ebatraditsioonilistes valdkondades: näitaks
elektriautode üle-eestilise kiirlaadimisjaamade hange ABB alltöövõtjana,
Estonia kaevanduse tuleohutussüsteem, kiiruskaamerad. 

















Aasta olulisemateks tootearendusteks pean
koduvalve uue läbipaistva teenuseloogika loomist ja selle baasil
veebikalkulaatori ehitamist ning Milestone’i videovalvesüsteemi lansseerimist.
Kui aastaid on prognoositud, et kallis inimtööjõud asendub peagi tehnikaga,
siis Milestone’ ühes oma analüütikavõimalustega, usun, pakub mehitatud valvele
esimese tõeliselt kvaliteetse alternatiivi. 

















Uhkust on meil kindlasti põhjust tunda ka ASi
Ühisteenused üle. 2010. aasta kahjumist on see ettevõte välja murdnud kasumi
poolele ja vaatab tulevikku veelgi lootusrikkamalt. Sel aastal võitis
Ühisteenused mitmeid olulisi hankeid, sh Tartu ja Tallinna parkimishanked.
Heaks näiteks Ühisteenuste innovatsioonimeelsusest on uus parkimisveeb,
nutiparkimise iPhone’i rakendus ja uued nutitelefonidel põhinevad kontrollseadmed
kontrolöridele.

















Kahjuks jääb 2011. aasta lõppu saatma kurb
sündmus. Teenistuskohustuse täitmisel hukkus turvatöötaja Eduard Zinovjev. See
traagiline juhtum näitas meile veel kord kui vastutusrikast ülesannet meie
töötajad täidavad ja kuivõrd ohtlik võib olla ka meie igapäevatöö. 

















Suur aitäh teile kõigile lõppeva aasta eest!







Andrus Ossip
	
	
	
	
	
	
	
	Juhatuse
esimees


]]></description> 
		<pubDate>Sat, 31 Dec 2011 13:11:59 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2678</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Turvalist Uut Aastat!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2670</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	Iga uueaasta alguses saadab G4S oma klientidele uusaastatervituse. Kui eelmisel aastal kandsid meie häid uue aasta soove&nbsp;doomino klotsidest ehitatud kujundid ja&nbsp;üleeelmisel aastal
kaunid liivamaalingud ning üleüleeelmisel aastal mahlakate väljenditega animatsioon, siis
tänavu tervitab 2012. aastat armas joonisfilm.










































G4Si  2012. aasta uusaastatervituse juures tegi kõige raskema ja suurema töö ära 
10-aastane Maria Solei Järvet, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 4. klassi 
õpilane. Enne Maria Solei loo sündi vestlesime tema klassikaaslastega ja
 neilt kuuldud info oli tervitusteksti aluseks. Vestlustest lastega 
koorus välja, et selles vanuses lastel on turvalisusest ja 
turvatöötajate rollist meie ühiskonnas juba väga selge ettekujutus 
olemas.





















Filmimine ise võttis aega ligi seitse tundi, duubleid 
tuli teha mitu ja kui pilt sassi läks, tuli kõigega uuesti alustada. 
Pildile jõudis ka mitmeid selliseid elemente, millega algselt arvestatud
 ei olnud. Näiteks tuli filmimise ajal stuudiosse tore mustakarvaline 
koer, kes oma elava loomu tõttu ka joonistusele jõudis ja mitmel korral 
ennast tervituses ilmutab. Samamoodi jõudis päriselu tervitusse ka Maria
 Solei väikese rübliku venna näol, kes pidevalt sekeldustesse satub ja 
seetõttu Maria arvas, et poisi röntgenimasinasse sattumine oleks täiesti
 eluline stsenaarium.





















 G4Si era- ja ka ärikliendid saavad 1. 
jaanuaril antud tervituse e-posti teel.




Ükskõik, kuhu uus aasta Sind ka ei viiks, soovime, et see tooks meelerahu nii Sulle, Sinu perele kui ka Sinu lähedastele.
	
	
	
	
	






Soovime Sulle Turvalist Uut Aastat!
	
	
	
	
	










Vaata G4Si uusaastatervitust: www.g4s.ee/2012Vaata ka eelmiste aastate uusaastatervitusi: 2011, 2010 ja 2009.






















]]></description> 
		<pubDate>Sat, 31 Dec 2011 12:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>G4S Eesti</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2670</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Priit Sarapuu: Klient on A ja O </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2676</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













































































































































































































































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
		
		
		
		
		
		
		
	
	
	
	
	
	Peatselt lõppev 2011 aasta oli
nii Eesti majanduse kui ka G4Si jaoks täis vastuolusid. Aasta alguse
majandusnäitajad olid optimistlikud: sisemajanduse kogutoodang pöördus
tõusuteele, järjest kahanenud töötuse määr viitas samuti võimalikule tarbimise
kasvule. Ka meie püsisime esimesel poolaastal oma eesmärkide lähedal ning
taastuvad trendid majanduses koos esimeste suuremate õnnestumistega müügitöös
andsid alust arvata, et kasvame taas. Paraku kiire areng peatus: aasta teise
poole sündmusi Euroopa majanduses mõjutasid riigid, mis seni on elanud võlgu
ning ilmselgelt ei toimetanud efektiivselt. Kolmanda ja neljanda kvartali
majandusuudised enam nii optimistlikult ei kõlanud, avaldades otsest mõju ka
Eesti tarbija hoiakutele. Tänaseks on näha, et vaatamata sisemajanduse nõudluse
kiirele kasvule jäi lõpptarbimiskulutuste maht siiski tagasihoidlikuks s.t.
tarbija on jätkuvalt ettevaatlik ning pigem säästab kui kulutab. Olulisi
läbimurdeid pole toimunud ka kohalikul turvaturul, mis on jätkuvalt väga
hinnatundlik. Samas klientide ootused meie teenuse kvaliteedi osas on liikunud
pöördvõrdeliselt mahtudega See tähendab
vajadust kiiresti kohaneda ja muuta oma tegevust veelgi efektiivsemaks -
kaotamata klienditeeninduse tasemes. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	

Vaadates 2011 aastat näen ma
mitmeid olulisi töövõite. Käivitasime Müügivõistluse, mis tekitas
müügimeeskonnas kõvasti sportlikku hasarti. Plaanis on jätkata "lisahasardi
tekitamist" ka edaspidi, muutes
veidi formaati ja kaasates rohkem kõiki ettevõtte üksuseid. Teine oluline
märksõna on atesteerimine – mille juurutasime terves müügi- ja
klienditeeninduse divisjonis veendumaks, et meie müügijuhid ja
klienditeenindajad on oma ülesannete kõrgusel ning omavad laialdasi teadmisi
G4Si toodetest ja teenustest. Mul on hea meel, et kaks korda aastas toimuva
„viktoriini“ tulemused on olnud väga kõrged, kinnitades meie meeskonna
võimekust. Võib kõlada klišeena, kuid teenindusettevõtte jaoks on klient A ja O
ning just selles suunas soovime jätkata liikumist ka järgmisel aastal. Kliendi
mugavusele mõeldes loodi ka müügimeeste oluline tööriist - koduvalve
kalkulaator. Pakkudes paindlikke ja läbipaistvaid lahendusi, saame paremini
selgitada kliendile teenuse nüansse ning leida kiiremini ühise keele.


		
		
		
		
		
	
	
	
	
	
	
	Tihe koostöö oli Eesti Energiaga:
paigaldasime alajaamade turvasüsteemid, ehitame Estonia kaevandusele allmaa
tuleohutussüsteemi. Tallinna Lennujaam on jõudsalt kasvanud ning mul on hea
meel, et Eesti lennuvärav on valinud meid oma turvapartneriks.

Hea stardiplatvorm on loodud ka
järgmisesse aastasse: võitsime Maanteeameti uute kiiruskaamerate paigaldus- ja
hooldustööde hanke. Põnevusega ootan koostööd energeetikakontserni ABBga,
kellel seisab ees ambitsioonikas ülesanne – ehitada maailma esimene üleriiklik
elektriautode kiirlaadimisvõrgustik.
Meie rolliks saab olema kiirlaadijate võrgu hooldus- ja opereerimisteenus.

Vaatan järgmisesse aastasse
optimismiga, sest tean, et see saab olema töörohke ja põnev. 


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Priit Sarapuu
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Müügi- ja klienditeenindusdivisjoni direktor
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Fri, 30 Dec 2011 06:22:15 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Priit Sarapuu</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2676</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Margus Kolumbus: turvalisuse nimel peavad pingutama kõik</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2674</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

































































































	
	
	
	
	
	
	
	
	
			
			
			
			
			
	
	
	
	
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		Lahates 2011. aasta sündmusi on mul keeruline
jääda erapooletuks, sest kuritegevuse osas on see aasta toonud kaasa nii
ettevõttele kui minule isiklikult raskeid läbielamisi. Esmalt tooksin välja
meie ettevõtte turvatöötaja Eduard Zinovjevi hukkumise tööülesannete täitmisel.
Kuigi rünnakud turvatöötajate vastu ei ole harvad, ei ole nii traagilist
juhtumit viimase 15 aasta jooksul olnud. Selle ränga sündmuse valguses näen ma,
et meie ühiskond vajab selgemaid reegleid. Ametiülesandeid täitvad
turvatöötajad kaitsevad korda neile usaldatud alal ning rünnak nende vastu on
sisuliselt käsitletav ründena seaduse vastu. Turvafirmad annavad nädalas
politseile üle sadu õigusrikkujaid, andes oma panust turvalisema ühiskonna
nimel. Turvalisuse tagamisel nii elus kui tööl tuleb ennekõike kasutada
mõistust: üheksa korda mõõda üks kord lõika. Seda näitab ka meie enda ettevõtte
statistika, mis toob välja tõsiasja, et kuigi G4Si poolt politseile üleantavate
õigusrikkujate arv pole eelmise perioodiga võrreldes kahanenud - nagu ka
rünnakud turvatöötajate vastu, on nende käigus saadud füüsiliste vigastuste arv
vähenenud ligi 20%. See on märk, et oleme õigel teel, soovides pakkuda oma
töötajatele rohkem taktikalisi teadmisi. Kindlasti toome järgmise aasta täiendõppe programmi
juurde rohkem praktilisi harjutusi ja kriisisituatsioonide läbimängimisi.&nbsp;
	
	
	
	Vaatamata justiitsministeeriumi langustrendis
olevale kuritegevuse statistikale, leian, et loorberitele puhkama jääda me
niipea veel ei saa. Meie ühiskonna ootused turvalisuse osas on väga kõrged,
mida jõukamad oleme, seda rohkem peame panustama oma hüvede ja saavutuste
kaitsmisele. Turvalisus on valdkond, mille arvelt kokkuhoid pikemas
perspektiivis võib väga valusalt kätte maksta – sest eelkõige sunnivad kärped
kokku hoidma personali koolituste, ennetustöö ja järelevalve arvelt. Olen veendunud,
et riik ei tohi kärpida sisejulgeoleku kindlustamiseks tehtavaid kulutusi.
Elutähtsate teenuste – päästjate, politsei ja piirivalve tõrgeteta ja
korrapärane töö on eelduseks, et meie inimeste turvalisuse baromeetri näit
püsib normis. 




		
	
	
	Loomulikult saame me ka ise - inimestena ja
ettevõttena väga palju ära teha. Olles nii tööl kui kodus osavõtlikumad -
märkamaks enda ümber toimuvat ning ulatades abikäe neile, kes seda vajavad.
Minu arvates peaksime nii oma professionaalseid oskusi kui kodanikukohust julgemalt ja aktiivsemalt
välja näitama. Rahavahetuse periood näitas selgelt, et saame ka kõige raskemate
ülesannetega väga hästi hakkama. Aitäh kõigile, kes aitasid turvalisele euro tulekule kaasa. 




		
	
	
	Mul on hea meel, et paljud kohalikud
omavalitsused näevad G4Sis kindlat partnerit turvalisuse tagamisel oma
kogukondadele. 2011. aasta lõpus teatasid oma soovist teha meiega koostööd ka
Keila ja Kuressaare linn. Kõik viitab sellele, et ka järgmisel aastal saab
olema palju tööd ning selle üle on mul samuti hea meel.
		
	
	
	Margus Kolumbus
		
		
		
			Valvedivisjoni direktor
		
		
		
			


	
	
	&nbsp;]]></description> 
		<pubDate>Thu, 29 Dec 2011 13:48:26 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Margus Kolumbus</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2674</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Euroaasta tõstis teadlikkust meie tugevustest</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2673</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















































































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
		
		
		
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
	Vaadates tagasi aastale 2011
tuleb esimesele asjana meelde eurovahetus. Petlik on arusaam, et 31. detsembri
keskööl meie töö lõppes, kuna alles siis tuli reaalselt kogu eesti kroon turult
kokku koguda ja asendada euroga. See oli väga suur ja vastutusrikas ülesanne,
mille täitmisega meie meeskond suurepäraselt hakkama sai. Praeguseks kipume
seda juba unustama, kuid põhjuseta, kuna see on tõestuseks, et mistahes raske
ülesanne ei käi meile üle jõu ja näitab meie tugevust ning võimet olla nii
erasektorile kui ka riigile partneriks olulistes projektides. 


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Eurole üleminek on ka iga
tavakodaniku jaoks olnud viimaste aastate üks suuremaid muudatusi. Uus raha
nõuab harjumist. Enamus meist arvutavad hindasid jätkuvalt Eesti kroonides ja
number 15,6466 ei lähe meil veel pikka aega meelest. Samas inimene harjub
kõigega. Kui aasta alguses oli selgelt näha, et sularaha igapäevane kasutamine
vähenes, olles tingitud eelkõige uue ja võõra raha kasutuselevõtust, siis
nüüdseks oleme hakanud jälle sularaha järjest enam kasutama. Seega on jutud
sularaha surmast ilmselgelt enneaegsed ja liialdatud ning kellel veel ei ole
rahakotti, kuhu eurod ära mahuks ja ka münditasku olemas, oleks viimane aeg see
endale soetada.


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kindlasti iseloomustab nii
2011 kui ka 2012 aastat järjest tihenev konkurents turvaturul. Kuna turg ei
kasva, vaid pigem jätkuvalt kahaneb, peame oma põhitähelepanu koondama
klientide veelgi paremale teenindamisele. Kliendid tegelevad tõsiselt kulude
ülevaatamise ja kokkuhoiuga ja kui me ei taha neid kaotada, peame suutma
pakkuda neile konkureeriva teenustasu eest enamat, kui teised selleks
võimelised on. Ma usun, et me eristume turvaturul jätkuvalt oma innovaatilisuse
ja teenuse kõrge kvaliteediga. Me ise teame seda ja usume, kuid peame seda usku veelgi enam viima ka oma
klientidele. Klient peab meid jätkuvalt usaldama.


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ja usaldama peab ka iga
töötaja G4Si kui tööandjat. Tänasel päeval on oluline see, et sul ei ole mitte
ainult olemas koht, kuhu tööle minna, vaid ka see, et palgapäeval on sellel
ettevõttel võimalik tehtud töö eest tasuda ja teha seda kuust kuusse. Ettevõte
peab olema jätkusuutlik. G4S on üheks suuremaks ja usaldusväärsemaks tööandjaks
Eesti tööturul ning usun, et iga juht annab igapäevaselt oma panuse sellesse,
et nii see ka jääks. 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
	
	
	Veiko Vaher
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sularahadivisjoni direktor
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


]]></description> 
		<pubDate>Wed, 28 Dec 2011 10:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Veiko Vaher</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2673</guid>
		</item>
		<item>
		<title>2011: kõrgete ambitsioonide aasta</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2671</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

























































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
		
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Mina nimetaks aastat 2011 turvaturul kõrgete ambitsioonide
aastaks. Kuid eks ole ju ka loomulik, et pärast sügavat majanduslangust oli
ootus uuele tõusele, paremaks muutumise järele suur. Tegelikkus kujunes aga
selliseks, et riigi majandusvankrit vedas sel aastal eksport, jättes sisemaisel
tarbimisel põhineva turvaturu oodatust kehvemasse seisu. Eratarbija on
jätkuvalt hinnatundlik ja ettevaatlik, eelistades kasvatada pangahoiuseid, teha
kulutusi vaid hädavajalikule ning olla eriti konservatiivne uute püsikulude
(sealhulgas nt ka koduvalveteenus) võtmisel. Valdav osa äriklientidest ostis ja
ostab jätkuvalt vaid odavat hinda.


	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Mitu konkurenti näitasid omi kõrgeid ambitsioone sel aastal
jätkunud vastutustundetu hinnaralliga. Arutult odavate teenusehindadega
turuhõivamise katse osutus suurimaks aadrilaskmiseks aga hinnarallijate endi
suhtes. Tulemuseks oli tänavune suurim vormiline muutus turvaturul – kahe
nõrkade majandustulemustega ettevõtte K-Grupi ja Pristise valveosa koondumine
USSiks, mis on jätkuvalt seotud ettearvamatu hinnapoliitikaga.


	
	
	
	
	
	
	Ambitsioonikas oli lõppev aasta ka G4Si turundus- ja
arendusdivisjonile: oleme hakanud oma klientide vajadusi senisest paremini
mõõtma ja mõistma ning selle baasilt töötasime välja mitmeid olulisi
tooteuuendusi. Olulisematest ellu viidud tooteuuendustest olgu märgitud: G4S Hädaabiteenus,
G4S Autovalveteenus, G4S Ärivalve tervikpakett, G4S Koduvalve uus
teenuseloogika, G4S Väljakutseteenus, Active Guard, Milestone videovalve.



























































Tänu uue koduvalveloogika väljatöötamisele oli meil
võimalus üles ehitada tõhus ja kliendisõbralik veebitööriist –
koduvalveteenuste kalkulaator. Muutsime koduvalve teenuse kliendi jaoks
tunduvalt läbipaistvamaks. On teada tõde, et klient hääletab jalgadega – meie
klientide käitumine näitab, et oleme oma koduvalvetegevustes õigel teel. Aitäh
teile usalduse eest! 






































G4Si jaoks oli 2011 ka
varasemast ambitsioonikama suhtlemise aasta. Sisuliselt olime kogu kommunikatsioonis selgelt tugevamad kui varasemail
aastail. Aasta algas mainekampaaniaga, mille eesmärgiks oli suunata G4S kuvandit fookusega olla Eesti
ühiskonna turvalisuse tagaja ja luua vundamenti aasta jooksul plaanitud
taktikalistele müügitoetuskampaaniatele. Läbi aasta jagasime poeet Contra
videopostituste kaudu lustakas turvaluule keeles klientidele erinevaid
turvanõuandeid. Nõuandvat joont hoidsime ka oma sotsiaalmeediasuhtluses –
blogis ja Julged hoolida? lehel Facebookis. G4Si meediasuhtluse tugevust näitab
meie meediakajastuste osakaal (Share
of Voice). Kolme esimese kvartali põhjal oli G4Si Share of Voice 85%. Kõik konkurendid jagasid seega ülejäänud 15%.
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		Vaadates turvaturule aastasse 2012, usun status quo püsimist. Eeldusel, et
maailmamajanduses järske mullistusi ei teki, saavutab kohalik turvaturg teatava
stabiilsuse. Tarbijakäitumises jätkuvad senised trendid. See määrab ka G4Si turunduse
uusaastalubaduse – püüame maine- ja uue kliendi kommunikatsioonis olla targad
ja efektiivsed, ning kindlasti ei kaota me aasta tagasi võetud olemasoleva
kliendiga suhtlemise fookust. 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		



















Andres Lember
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Turundus- ja arendusdivisjoni
direktor]]></description> 
		<pubDate>Tue, 27 Dec 2011 14:24:32 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2671</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4Si turvatehnikadivisjon on tuleviku suhtes optimistlik</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2665</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













































































	
	
	
	
	
	
	
	2011. aasta on
olnud G4Si turvatehnikadivisjonile tervikuna väga huvitav ja üle ootuste edukas.
Mitmed divisjoni allüksused suutsid võrreldes eelmise aastaga kasvada koguni üle
50%. Sellega kindlustasime veelgi G4Si liidrirolli Eesti turvaseadmete müügi-,
paigalduse- ja hooldusteenuste turul. Aasta
alguses enesele püstitatud eesmärgi, kasvada turust kiiremini, oleme auga
täitnud.









Kasvutrendi
jätkumise eesmärgil oleme 2011. aastal julgelt laiendanud pakutavate teenuste valikut,
sisenedes kustutussüsteemide paigalduse-
ja hoolduse valdkonda ning võttes tüki ka automaatikasüsteemide ehituse turult. Loogiliseks
arenguks on olnud ka elektrisüsteemide projekteerimisega ning -paigalduse ja -hooldusega
alustamine. Oleme nüüdseks saavutanud ka
arvestatava andmesidevõrkude projekteerija ning paigaldaja positsiooni - meie
projekteerisime 2011. aastal seni Eesti suurima maaaluse andmesidevõrgu.

















Koostöös Läti
G4Si meeskonnaga saime 2011. aastal tehniliselt väga keeruka Läti Panga
videovalvesüsteemi projekti realiseerimise eest rahvusvahelise tunnustuse
osaliseks. Tegu oli üle kogu Läti asuvate pangakontorite ühendamisega
tsentraalsesse Milestone IP-videovalveplatvormi. G4Si poolt arendatud süsteem
pälvis ülemaailmsel Milestone aastakonverentsil innovaatiliseima lahenduse
auhinna.

















2012. aastasse
vaadates on põhjust olla veelgi ambitsioonikam, kuna oleme meeskonnana tugevam
ja enesekindlam kui kunagi varem. Vaatame edaspidi üha rohkem oma põhilisest
tegevusvaldkonnast väljapoole, olles aktiivne pakkuja ka paljudel
turvavaldkonnast välja jäävatel,
erinevaid IT-, tehnika- ja teenuste integratsioone
puudutavatel, hangetel. 










	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


	
	
	
	
	
	
	
	Lähiaastate Eesti
turvaturu arenguid hinnates, tõstan
jätkuvalt esile hoogsat arengut IP valdkonnas, mis parandab oluliselt meie
võimalusi tõsta klientidele pakutavate teenuste kvaliteeti. Näiteks järjest rohkem tõrjub analoog videovalvesüsteeme
välja IP-videovalve, mis võimaldab hüppeliselt tõsta videovalveteenuse
funktsionaalsust ja paindlikkust ning mille tulemusena saame teenuse osutajana oluliselt
efektiivsemalt hakata tegelema kahjude ennetamisega.


	
	
	
	
	
	
	
	Priit Valk
		
		
		
		
		
		
		
		Turvatehnikadivisjoni direktor
	
	
	
	
	
	
		
		
		
		
		
		


	
	
	
	
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Fri, 23 Dec 2011 13:08:55 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Priit Valk</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2665</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Poevarguses kahtlustatava kinnipidamisel hukkus G4Si turvatöötaja</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2667</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




































Teisipäeval 20. detsembril
hukkus tööülesannete täitmisel Tallinnas Haabersti linnaosas asuvast
kaubanduskeskusest põgeneda püüdnud varast takistanud G4Si meesturvatöötaja.





Teisipäeval kella 19 ajal äratas
turvatöötajate tähelepanu kaupluses kahtlaselt käitunud meesterahvas.
Vargusekahtluse kontrollimisel ründas meesterahvas turvatöötajat, lüües teda
jalaga pähe, mille tagajärjel turvatöötaja suri. Appi rutanud G4Si turvatöötajad
pidasid agressiivselt käitunud ründaja kinni ning andsid politseile üle. 









AS G4S Eesti juhatuse
esimees Andrus Ossip avaldas sügavat kaastunnet hukkunu lähedastele ja
kolleegidele: „Kogu G4Si pere leinab head kolleegi ja avaldab sügavat
kaastunnet hukkunu elukaaslasele, pojale ja kõigile hukkunu lähedastele.
Kahjuks ei ole rünnakud turvatöötajate vastu haruldased, kuid viimase
viieteistkümne aasta jooksul ei ole nii jõhkrat ja traagilist juhtumit olnud.
Sellised sündmused raputavad ühiskonna turvatunnet, pannes mõtlema, kui habras
võib olla inimelu.“





Rünnakus elu kaotanud
turvatöötaja töötas G4Sis alates 2009. aastast.
	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 20 Dec 2011 23:12:45 +0200</pubDate>
		<dc:creator>G4S Eesti</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2667</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Põhja Prefektuur ja G4S hoiatavad taskuvaraste eest</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2664</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

































 

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


	Homme algab Põhja Prefektuuri ja
AS G4S Eesti teavituskampaania, mis juhib inimeste tähelepanu taskuvarguste
ohule rahvarohketes kohtades. Kampaania kanaliteks on Tallinna ühistranspordis
olevad monitorid ning sotsiaalvõrgustikud Facebook ja Youtube.
	


	Põhja Prefektuuri
korrakaitsebüroo juhi Kristian Jaani sõnul panustab politsei pühadekuul
täiendavate jõududega üldise turvalistuse tagamisse ning süütegude ennetamine
on kindlasti selle osa. „Taskuvargusega kaasneb lisaks asjadest ilma jäämisele
enamasti palju tüli. Näiteks dokumentide ja kaartide või mobiiltelefonis olnud
kontaktide kadumine. Seetõttu tuletamegi inimestele jõulude eel meelde, et
tähelepanelikkus võib hulga ebameeldivusi ära hoida,“ rääkis Jaani.


	
	











Ka kaubanduskeskused on
pühade-eelsel perioodil tavalisest rahvarohkemad. „Kinkide otsimise ja
ostlemise tuhinas võib isiklike asjade osas valvsus hajuda: isegi lühikeseks
ajaks ei tasu neid kärusse või poeriiulile järelevalveta jätta,“ soovitas AS
G4S Eesti kaubandusobjektide grupi osakonna juhataja Meelis Keldrema.
„Veendumaks, et ükski ostetud kaup ei jäänud kogemata poodi, kontrollige enne
kassast lahkumist oma kottide sisu üle ja vaadake, et rahakott ja mobiiltelefon
on teiega kaasas. Kui olete avastanud, et mõni isiklik asi on kadunud või
märkasite kaupluses kahtlast tegevust – teatage sellest koheselt ka poe
turvatöötajatele. Enamus kaubanduskeskuseid on varustatud videovalvega ning
kiire tegutsemise korral on tõenäosus juhtunule jälile saada suurem,“ lisas
Keldrema.








Soovitused taskuvarguste
ennetamiseks:









	
	
	
	
	
	
	Ärge jätke väärtuslikke esemeid ja dokumente
järelvalveta. Tooli seljatoele riputatud kott võib osutuda kurjategijale
kergeks saagiks.
	
	
	
	
	
	
	Eriti tähelepanelik peab olema rahvarohketes
kohtades, kus füüsilise kontakti tagajärjel on vargust kergem toime panna.
	
	
	
	
	
	
	Ärge hoidke rahakotti või mobiiltelefoni
üleriiete välimistes taskutes – sealt on neid vargal kergem kätte saada.
	
	
	
	
	
	
	Kandke lukustatud kotti eespool, mitte selja
taga.
	
	
	
	
	
	
	Olge tähelepanelikud ja ettevaatlikud võõraste
inimestega suhtlemisel.
	
	
	
	
	
	
	Juhul, kui olete tarbinud alkoholi, liikuge
teile tuttavate kainete inimeste saatel, sest alkoholi tarvitanud inimesed on
kurjategijatele kergeks saagiks.
	
	
	
	
	
	
	Ärge kandke kaasas suures koguses sularaha.
	
	
	
	
	
	
	Ärge hoidke rahakotis pangakaartide paroole,
mõistlikum on need pähe õppida.











	
	
	
	
	
	
	





]]></description> 
		<pubDate>Wed, 14 Dec 2011 09:20:21 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2664</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Türi valla silmad ja kõrvad</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2663</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



















	
	
	
	

Justiitsministeeriumi statistika järgi on Järvamaal
tänavu 9 kuuga registreeritud 488 kuritegu.
Neid numbreid vaadates on selge, et traditsiooniliselt turvaliste
Saaremaa ja Hiiumaa kõrval on Järvamaa üks turvalisemaid paiku Eestis. Maakonna
suurust arvestades kõlab number komplimendina nii võimuesindajate tööle kui ka
kogukonnale endale. Kui saarte turvalisust mõjutab paljuski veepiir, siis usun,
et Järvamaal loeb paljuski kogukonna ühtekuuluvus ning soov näha oma kodupaika
turvalisena. Järvamaa suurim - Türi vald ei ole siin erand: valla elanike
turvalisuse eest vastutab lisaks politseile ka turvafirma G4S.



Milleks
meile turvafirma?





Mis asi on turvatunne ning millest see koosneb? Küllap
igal inimesel on selle kohta oma arvamus, mistõttu lihtsam on vastata, mis
selle hea tunde võib minema pühkida. Kui kodukant on trööstitu ja räämas,
tänavad kottpimedad – on turvatundel raske tekkida. Kui lastele ja noortele
pole loodud vaba aja veetmise võimalusi, leiavad nad need tänavalt, kaunistades
oma mässumeelse kunstiga vallale kuuluvat vara. Ilmselgelt on hoolitsetud
ilmega kodukant turvalisem kui räämas geto.





G4Silt ootab Türi vald eelkõige vallale kuuluva ja
kogukonna kasutuses oleva vara kaitsmist. Selle tagamiseks hoiab
turvafirma patrullekipaaž silma peal nii linnas kui selle lähiümbruses
toimuval. Patrullitakse ööpäevaringselt. Marsruutide määramisel lähtutakse
eelkõige linna vajadustest ning arvesse võetakse mitmeid asjaolusid: aastaaegade
eripära, avalikke üritusi, õppeaasta algust, teede ehitusi ja politsei
hinnangut võimalike riskide kohta. Patrullekipaažis töötavad mehed oskavad ja
tahavad märgata parandamist vajavaid kohti ning sellel on oma üsna inimlik
põhjus - Türi on ka nende kodukant. Ülevaate kõikidest avastatud
korrarikkumistest ja patrullimise käigus tehtud tähelepanekutest saavad
linnaisad iga nädal teatena oma e-meilidele.





Aastaringselt
valvas silm





Olles valla silmadeks ja kõrvadeks, osaleb G4Si
esindaja Türi vallavolikogu turvalisuse komisjoni töös, mille ülesandeks on
toimivate lahenduste väljatöötamine - muutmaks valda veelgi turvalisemaks.
Eelmisel aastal võttis turvalisuse komisjon ambitsioonika ülesande katta
kaamerapildiga kogu Türi linn ning paigutada videokaamerad ka linna
sissesõiduteedele.





Kiiret reageerimist vajavatest olukordadest anname
alati teada politseile, et lahendada need vastavalt võimuesindajatelt saadud
juhistele. Hea näide sellisest koostööst on eelmise aasta jaanuaris kuus politseile
üle antud autorüüstaja. G4Si patrullekipaaž tabas türilaste autodest makke
varastanud mehe otse teolt saades info tähelepanelikult linnaelanikult. Selle
aasta jooksul oleme Türi vallas politseile üle andnud 20 korrarikkujat, kellest
enamik jäid vahele kas poevargustega või häirisid oma joobes olekuga teisi
vallaelanikke.





Türi visiitkaardiks kujunenud Lillelaat meelitab kohale iga aasta mais tuhandeid rohenäppusid - et rahvarohke üritus ei lööks
kevadpealinna elurütmi sassi, aitame seda organiseerida ning hoiame ka pikanäpumehed
eemal. Laadapäevade jooksul on korraldajatele jõu- ja nõuga abiks 20
turvatöötajat.





Suve saabudes vajab
tähelepanu ja valvsat silma Türi tehisjärv. Selleks, et türilastel oleks
turvaline ujumispaik, hoolitsevad juunist augustini rannaliste veeohutuse eest
punavalges vormis rannavalvurid, tohterdades põngerjate marrastusi ning hoides
ülemäära napsitanuid veepiirist eemal. Justnimelt ainult marrastusi, sest elu
on näidanud - valvatavates ujumiskohtades ennetatakse hulga õnnetusi. 





Turvalisus on valdkond,
millele reeglina hakatakse alles siis mõtlema, kui midagi on juhtunud. Mul on
hea meel tõdeda, et tagajärgedega maadlemise asemele eelistavad türilased
ennetada halbu üllatusi. Türi turvalisus on ka meie südameasi.


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 12 Dec 2011 09:52:49 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Toomas Rui</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2663</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Naudi jõulurõõme Solarise rannas!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2662</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	




Chilli
Solarise rannas, kus kogenud G4S rannavalvurid näitavad 10.detsembril
kell 15:30 erinevaid päästevõtteid.






Käes
on jõuluaeg … karge talveilm, šoppamine, kuld-kard. Kogu selle virr-varri
keskel tahaksid hoopis aja maha võtta ja minna randa, kus juukseid paitaks soe
tuuleiil ja varbaid kõditaks kuldne liiv? Enam pole see pelgas unistus, vaid
kõike seda pakub Solarise rand. 






Ohutuid
suvemõnusid tagavad Solarise Rannas G4S rannavalvurid. Kui suvekuudel oleme
rannaliste ohutuse eest väljas pea kõigis suuremates Eestimaa randades, siis
detsembris suuname oma tähelepanu vaid Solarise suvenautijatele. Kui peaksid
Eestimaa turvalisemas talverannas abi vajama, tõttab koheselt Sulle appi
punavalges vormis rannavalvur. 






Rannas jätkub tegevust kuhjaga: vahest palutakse
rannavalvurilt kadunud laps üles leida, teinekord aga palub keegi kingipaki
sidumisel abi. G4S rannavalve on alati Sinu eest valvel. Rannakülastajate
tippsündmus toimub aga teisipäeval, 15.detsembril kell 15.00, mil kõikide
rannavalvurite isa Henry Seemel tuleb demonstreerima erinevaid päästevõtteid –
saate teada, kuidas aidata hädas rannalist, millal võib tekkida ülekuumenemine
ja palju muud vajalikku infot.






Suve
jooksul külastab G4Si valvatavaid randasid ligi 1,8 miljonit suvitajat, tule
teeme ka esimese talveranna külastajate rekordi. 






Kohtimiseni
Solarise rannas,






G4S
Rannavalve






Tutvu
rahvakunstnik Contra rannavalveluulega!





	
	
	
	
	
	
	
	
	
	






	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Thu, 08 Dec 2011 08:59:31 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2662</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tuleohutus - automaatne gaaskustutussüsteem</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2661</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[








































































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	







Varasemas
tuleohutuse blogipostituses oli juttu tuleohutussüsteemide hoolduse
vajalikkusest. Seekord tutvustab G4Si turvatehnika divisjoni tehniline spetsialist JÜRI TEDER automaatset
gaaskustutussüsteemi, mis on mõeldud ettevõtete ruumidesse mitte kodudesse. Üldiselt
kasutatakse gaaskustutussüsteemi sellistes kohtades, kus vee kasutamine ei ole
mõislik, kuna vee kasutamisega võivad hävineda ettevõttele olulised materjalid või
toimimist tagav seadmestik.









Automaatne
gaaskustutussüsteem paigaldatakse kindla ruumi või ruumide ning nendes
paiknevate seadmete kaitseks. Süsteem ei hõlma kogu hoonet nagu näiteks
automaatne sprinklersüsteem. Gaaskustutuse kaks tähtsamat omadust on tulekahju
kustutamine võimalikult varajases staadiumis ning sellega tulekahjust tekkivate
kahjude minimaliseerimine. 









Gaaskustutussüsteemid
jagunevad kustutusgaaside järgi kaheks – keemilised- ja inertgaasid. Nende
erinevus seisneb kustutusprotsessi mehhaanikas. 










	
	
	
	
	
	
	
	Keemiliste
     gaaside puhul eemaldatakse põlemisprotsessist temperatuur, mille
     tulemusena põlemine katkeb. 
	
	
	
	
	
	
	
	Inertgaasidega
     viiakse hapniku tase alla 15%: kuigi selline õhu „konsistents“ ei ole põlemiseks
     piisav, ei kujuta ta inimelule ohtu. Inertgaasid on sellised looduses
     esinevad gaasid nagu argoon ja lämmastik. Lisaks eelnevatele
     kustutusgaasidele kasutatakse ka süsihappegaasi sisaldavaid süsteeme, kuid
     neid kasutatakse sellistes ruumides, kus inimesed reeglina ei viibi.

















Automaatne gaaskustutus on sobilik paigaldada ruumidesse,
kus väiksemgi põleng võib põhjustada suurt kahju. Seega tasuks kaaluda
automaatse gaaskustutussüsteemi rajamist kohtadesse, mis sisaldavad suuri
väärtusi või mille kahjustamine võib tekitada ettevõttes tööseisaku, millega
kaasneb ka majanduslik kahju. Selliste ruumidena võiks loetleda










	
	
	
	
	
	
	
	serveriruumid
	
	
	
	
	
	
	
	elektriseadmete
     ruumid nagu trafo- ,kilbi- või UPS-i ruumid
	
	
	
	
	
	
	
	telekommunikatsiooniruumides
	
	
	
	
	
	
	
	arhiivid
	
	
	
	
	
	
	
	tuleohtlike
     ainete laoruumid
	
	
	
	
	
	
	
	kunstiväärtuste
     hoidlad


















		
		
		
		
		
		
		
		Kokkuvõtlikult
võib öelda, et automaatne gaaskustutussüsteem koosneb anduritest, alarmseadmetest,
juhtseadmest, kustutusgaasiballoonidest ning jaotustorustikust. Kustutusgaasi
valik sõltub erinevatest parameetritest, nagu ruumi pindala, kõrgus, ruumala,
kustutatav materjal jm. Kui ettevõte on otsustatud automaatse
gaaskustutussüsteemi kasuks, tasuks kindlasti konsulteerida valdkonna
spetsialistidega ning nendega koos valida kõige otstarbekam kustutusgaas.









Referents:
	
	
	


G4Si
poolt tehtud töödena saab nimetada Politsei ja piirivalveameti Narva-Jõesuu ja Tõruvere
radari gaaskustutussüsteem. Nendel objektidel on kasutusel süsihappegaas.

















Eesti
suurimad pangad - Swedbank, Sampo pank, DnB Nord pank on usaldanud meile oma automaatsete
gaaskustutussüsteemide hooldused. Samuti hoiame silma peal Sertifitseerimiskeskuse,
Tallinna Küte, Magdaleena haigla ning Ida Tallinna keskhaigla
gaaskustutussüsteemidel.







Fotod:www.lpg.es
	
	
	
	
	
	
	
	









Varem avaldatud lood tuleohutuse teemal:







Tuleohutus - valehäire põhjused tuleb välja selgitada








	
	
	
	
	
	
	
	







&nbsp;


]]></description> 
		<pubDate>Tue, 06 Dec 2011 09:38:33 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2661</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Lennujaama kullerteenus - abiks turvakontrollis</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2660</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



















	
	
	
	

Oled pagasi reisile juba ära
registreerunud kui turvakontrollis avastad, et sinu käsipagasisse on ununenud
midagi, mille lennule kaasa võtmine on keelatud. Enam ei pea sa muretsema, kuhu
need esemed panna. Sooviga pakkuda parimat teenindust Tallinna Lennujaama
turvakontrolli teostamisel, pakume alates oktoobrist Tallinnast reisile
minejatele võimaluse ebavajalikud asjad G4S kullerteenusega soovitud aadressile
saata. Sinu isiklikud esemed toimetatakse adressaadile kontaktandmetega
varustatud purunemiskindlas turvakotis. 



Kliendid on juba teenust
kasutanud kosmeetikatarvete, tööriistade ja terariistade tagasi saatmisel.





Turvalist reisi!


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 05 Dec 2011 10:28:35 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2660</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kas tead, millest sai G4S Kuller alguse?</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2657</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	


G4S Kullerteenus sai alguse 1997. aasta veebruaris. Sünniloost on liikvel ka üks legend, mille kohaselt tolleaegne ESS Tallinna müügidirektor Jüri Teemant nägi unes ringi sõitmas ESS Kulleri logoga autosid ning hakkas seda asja arendama.


 Tõenäolisemalt aga sai kullerteenus alguse Hansapanga päringust, kes tundis huvi, kas meie patrullekipaažid saaksid Hansapanga siseseid tähtsaid dokumente ja saadetisi transportida. Sealt kasvas ka idee luua täiesti uus teenus.
	
	
	Esimene klient oligi Hansapank ning esimene kulleri auto oli Nissan Micra. ESS kulleri tolleaegse projektijuhi Kristjan Kulu sõnul hakkas vaikselt lisanduma ka muid kliente, eelkõige erinevate lillepoodide näol.


 Järgmine suur klient oli Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, kelle nõudmisel olid kullerid relvastatud. KMA lisandumisega kulleri klientide hulka kasvas kullerteenuse käive kaks korda.
	
	
	Kullerteenuse algusaastatel juhtus ka erinevaid (hale)naljakaid lugusid. Ühel puhul saadeti lillepoest kimp Bruno nimele ning aadressiks oli märgitud Pärnamäe krematoorium. Kui kuller lillekimbuga kohale jõudis ja Bruno järele küsis, selgus et Bruno lamab keset krematooriumi kirstu sees. Kulleripoiss oli parajas kimbatuses, sest konkreetne nõudmine tol ajal oli adressaadi käest saadetise üleandmisel allkiri küsida.
	
	
	


Varem avaldatud lood kulleri kohta:


G4S Kuller: kiire, turvaline, soodne


	
	



G4S kullerteenus katab kogu Eesti


	
	
]]></description> 
		<pubDate>Fri, 02 Dec 2011 11:29:14 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Artur Aunapu</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2657</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Maardu - kodukandi eest valvel</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2656</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	






		
		
		
		

Mitmed kohalikud
omavalitsused on valinud G4Si oma partneriks, kellelt oodatakse sekkumist
vajavate olukordade märkamist ja lahendamist ning turvalisuse tagamist
kohalikule kogukonnale. 





Maardu linn kasutab G4Si
patrullteenust juba neljandat aastat. Leping näeb ette, et G4Si patrull on
valmis reageerima linna murekohtadele ööpäevaringselt. Patrullekipaaži
marsruutide määramisel lähtutakse põhimõttest, et piirkonna tuiksoontel ja
võtmeobjektidel oleks valvas silm alati peal. Nii koosneb Maardu patrullekipaaži
igapäevane teekond 25 punktist, millest igaüks on ühel või teisel moel
kogukonna jaoks oluline. Ööpäeva jooksul läbitakse neid punkte vähemalt neljal
korral.





Üllatavalt reibas väikelinn





Pühapäevane vihmane hommik,
kell käib kaheksat ning lihtne loogika ütleb, et iga väikelinn peaks sellisel
kellaajal veel magama. Kuid ei, Maardu julgeb erineda - pühapäeva hommiku kohta
on tema tänavatel üllatavalt palju asjalikult sagivat rahvast. Minu Maardu
„giid“ - patrulliekipaaži töötaja Mark Tšernõhh on sõna otseses mõttes kohalik,
tundes Maardut nagu oma viit sõrme. „Tänane vahetus tuleb rahulik, teravama
elamuse saaks reede või laupäeva öösel,“ selgitab ta. 





Esimene koht, mida
kontrollitakse, on Nuudi teel asuv pumpla. Olles veendunud, et sellega on kõik
korras, rändab linnuke musta kausta. Vahepeal tuleb sissetungi häire Maardu
raudtee depoost, mis paari minuti pärast siiski annulleeritakse ning meie
M-marsruut saab jätkuda. Järgmisena teeme lasteaedadele tiiru peale – ka siin
on täna vaikne ja rahulik. Sõidame mööda Lahe keskusest, mille kohta Mark
ütleb, et kuigi see kohaliku ööelu keskpunkt on teise turvafirma valves, hoiab
ta nädalavahetustel sellel igaks juhuks silma peal. Kohalik mees, küllap ta
juba teab, miks. Mark selgitab, et kõikidest kiiret reageerimist nõudvatest
olukordadest teavitatakse alati politseid, andes täpse ülevaate toimuvast ning
tegutsedes politsei ettekirjutuste järgi. „Ida-Harju politseijaoskonnaga teeme
tihedat koostööd, eesmärk on meil ju ühine - Maardu peab olema turvaline linn.“





Igal tänaval oma lugu





Iga tänava kohta Maardus on
Markil oma lugu rääkida: „Säästumarketi taga kogunevad lärmakad õllesõbrad,
sotsiaalmaja juurest oleme korduvalt narkomaane politseile üle andnud. Koolide
ja noortekeskuse läheduses otsivad peidupaiku alaealised suitsetajad, kõige
noorem, kellele olen sõnad peale lugenud, oli 9-aastane plika. Sellises vanuses
ja juba suits suus!“ 





Säästumarketi taga,
prügikastide juures toimetab väsinud olemisega „geoloog“. Märkmikusse ilmub
„…tänava prügikastid ajavad üle“ – homme hommikul saavad Maardu linnaisad ja
politsei ülevaate kõikidest G4Si tähelepanekutest piirkonna 24h sündmustest. Ka
sotsiaalmaja juures läheb marsruudilehele märge räpase ümbruskonna kohta, tõsi
jah – kurva maja hoov on täis prahti ja plasttopse. 





Mark näitab kohti, kus
õhtuti armastavad koguneda kangemat kraami eelistavad seltskonnad, paar vanemas
eas härrasmeest on juba hommikulgi platsis. „Talvel oleme siit alkoholiga üle
pingutanuid politseisse või lausa koju toimetanud, muidu külmuvad veel ära.“
Patrullautot nähes rändab seltskonna pudel „avoskasse“ tagasi. „Mõnes mõttes
tuleb see töös kasuks, et kohalik olen - kergem on inimestega jutule
saada ning asjad rahulikult ära klaarida,“ seletab Mark.



Kohaliku mehena teab ta, et
turvafirma patrullekipaaži ööpäevaringne kohalolek on kogukonna silmis igati
tervitatav nähtus. „Inimesed teavad, et lisaks politseile on linnas turvalisuse
eest väljas alati veel üks patrull – 24/7.“
	
	
	
	
	
	
	


	Ants Tsugart Maardu linnaarengu- ja
majandusosakonna juhataja asetäitja:


	Maardu linn on viimaste aastatega oluliselt muutunud ning olen kindel, et
need positiivsed muutused jätkuvad. Linnas toimuval hoiavad ööpäevaringselt
silma peal G4Si paigaldatud videovalvekaamerad, mille pilt jookseb Ida-Harju
politseijaoskonda. Endise politseinikuna võin kinnitada, et kaameratest on väga
palju abi: peale ennetusliku aspekti, aitavad nad jälgida liikluses toimuvat
ning avastada korrarikkumisi. 


	G4Si patrullilt ootame eelkõige linnale kuuluva vara kaitsmist. Piltlikult
öeldes, ööpäevaringne patrullekipaaž on linnavõimu silmadeks ja kõrvadeks,
edastades info Maardus toimuva kohta ning reageerides kriitilistele
olukordadele, millega linn ise koheselt tegeleda ei jõuaks. Kui
tahame elada ilusas linnas, peame oskama seda hoidma. Turvapartnerilt ootame
eelkõige operatiivset ja professionaalset tegevust ning suutlikust hinnata
olukordi, mis kokkuvõtlikult tagab linnavara korrashoiu ja ohutuse tänavatel. 
	
	
	G4S teeb koostööd:
	
	
		
	Kiili vallaga
		
	Narva-Jõesuu linnaga
		
	Saku vallaga
		
	Saue linnaga
		
	Saue vallaga
		
	Viimsi vallaga
		
	Maardu linnaga
		
	Türi linnaga
	
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 01 Dec 2011 09:36:59 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2656</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Jysk näeb Milestone´i videovalvesüsteemist kasu</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2654</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	








Esimene
kauplus, kes paigaldas oma poodi innovaatilise Milestone´i videovalvesüsteemi,
oli Jysk. Seda juba mõnda aega kasutava
Jyski kaupluse juhataja Kairi Lassi sõnul jooksid pikanäpumehed enne Milestone
videovalvesüsteemi paigaldamist
klienditeenindajad sõna otseses mõttes poes pikali ja saatsid sõnadega
väga kaugele.... 











Nüüd on olukord
tunduvalt parem. „Nad käisid poes kampadena. Tööd oli täitsa võimatu teha, sest
lõpuks viidi kaupa juba suurte kottidega välja,“ kirjeldab Lass olukorda.
„Pärast paarikuulist Milestone’i kasutamist on kaupluses rahulik. Paar „sõpra„
käib, kuid ka need avastab enamasti
turvatöötaja, kes jälgib kaameraid.“











Veiko Raasuke,
G4S turvatehnikadivisjoni tootejuht: „Kui varem oli ühel turvamehel väga
keeruline kogu tegevusel kaupluses silma peal hoida, siis tänu Milestone
videovalvesüsteemile on see nüüd võimalik. G4S paigaldas Jyski kauplusesse
hulga kaameraid, mis katavad kogu pinna. Piltlikult öeldes on turvamehe silmad
nüüd kõikjal ning korraga saab jälgida mitme inimese tegevust kaupluses. 











Kui
teiste videovalvesüsteemidega tuleb aja tagasi kerimiseks lülitada kogu süsteem
live pildist välja, siis Milestone´is saab huvi pakkuva kaamerapildi
tagasi kerida, jätkates samal ajal teistest kaameratest otse-eetris jälgimist.
See funktsioon kiirendab sündmuste analüüsi ning aitab paremini avastada
kauplusevargusi. Sellest süsteemist saadud videod on ka uurimisorganitele hea
materjal kuritegude tuvastamiseks – tänu erinevatele funktsioonidele saab
vajaminevad salvestised üles leida lihtsasti ja kiiresti ning need vastavalt
vajaduseke õiges järjestuses salvestist esitama panna.“











Postitused Milestone´i videovalve teemal:

				Imeloom Milestone ehk kaasaegsed videovalvelahendused
				
Milestone´i auhind Läti Panga projekti eest


































	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 30 Nov 2011 15:15:54 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2654</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Töövarjupäev 2011: &quot;poleks uskunud, et te nii suured olete!&quot;</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2653</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	


17. novembril osales üle
Eesti ligi 3000 gümnasisti Töövarjupäeval, kasutades ära võimalust vaadata
lähemalt täiskasvanute tööpäeva tegemisi. G4Sis said endale töövarjud juhatuse
esimees Andrus Ossip. müügi- ja klienditeeninduse divisjoni direktor Priit
Sarapuu, Lõuna piirkonna müügiosakonna juht Üllar Liblik ja
kommunikatsioonijuht Julia Garanža.





Sulle-mulle ehk
win-win-päev





Mis motiveerib noort
inimest osalema Töövarjupäeval ning olema päev läbi mõne tähtsa tegelase
sabarakk? Soov seaduslikul alusel koolist poppi teha? Saada teada midagi uut,
võimalus pista jalg ukse vahele, mis viib edukate maailma? Saada kinnitust oma
tulevikuplaani-mõtetele? Kõik vastusevariandid on ühel või teisel moel õiged –
nagu selgub G4Si töövarjude muljetest.






		
		
Mis põhjusel aga liitub
projektiga töövarjutatav ning loovutab terve tööpäeva noore (ja täiesti
tundmatu) inimese kasuks? „Minu kooliajal sellist toredat võimalust, nagu
Töövarjupäev pakub, polnud, seepärast nüüd, kui see on olemas, löön kaasa hea
meelega. Tean enda kogemustest, kui oluline on ühe noore inimese jaoks valida
see õige töövaldkond, et juba varakult suunata selle selgeks õppimiseks oma
teadmised ja energia,“ ütles Andrus Ossip, kes on varemgi olnud
„töövarjutatava“ rollis. Andruse selle aasta töövari, Saku Gümnaasiumi 11.
klassis õppiv Raido Tõnisson kavatseb peale kooli minna õppima
Sisekaitseakadeemiasse, mistõttu turvavaldkonnast parema pildi saamiseks
otsustas ta töövarjuks tulla just G4Si.



Tiheda päeva jooksul tutvus
Raido G4Si tegemistega, osales haldusteemalisel koosolekul, külastas
sularahakeskust (üle lugemaks need ettevõttesse mittekuuluvad inimesed, kellel
on avanenud võimalus tutvuda SRK tööga, piisab kahe käe sõrmedest) ja osales
Eesti Turvaettevõtete Liidus toimunud nõupidamisel, kus lahati turvavaldkonna
tuleva aasta eesmärke. „Tubli noor inimene, kelle küsimustest ja käitumisest
oli näha, et tal on kindel siht silme ees. Oma plaani täitumise nimel teeb
Raido juba praegu tööd, selline sihikindlus ühe noore inimese puhul on väga
tervitatav,“ lisas Ossip. „Isegi kui Töövarjupäeva lõpuks tõdeb noor inimene,
et valitud amet ei sobi talle, on see kogemus, mis viib edasi ning aitab
tuleviku paremini planeerida.“







		
		
Müügi- ja
klienditeenindusdvisjoni direktori Priit Sarapuu varjuks oli Martin Raudsepp,
kes õpib Tallinna Laagna Gümnaasiumis, ka tema soovib jätkata õpinguid
Sisekaitseakadeemias. „Kõige sügavama mulje jättis teie juhtimiskeskus, ega
enne Töövarjupäeva teadnudki, et G4S nii suur on. Eks selle päeva eesmärk ongi
saada idee, mida tulevikus teha võiks ning kui väga meeldib, siis miks mitte
kunagi kandideerida,“ selgitas Martin oma valiku tagamaid.






		
		
Kommunikatsioonijuhi Julia
Garanža töövarjud - Kristina Zatsepilova ja Anna Alamaa on Tallinna Linnamäe
Vene Lütseumi abituriendid, kes oma tulevikuplaane seovad Taaniga: „Turundus,
personalitöö või avalikud suhted on need valdkonnad, mis pakuvad enim huvi,
nende vahel me valikut teemegi“. Sõbrannade eluplaan näeb ette, et Taani
minnakse õppima koos, sest „koos on kindlam ning soodsam“. Töövarjupäeva kokku
võttes tõdevad neiud, et päev aitas korrastada oma mõtteid: „Nägime ära, kuidas
toimub info kogumine ja selle töötlemine-edastamine suures ettevõttes. Selgus,
et kommunikatsiooni inimese töös on palju ajakirjaniku ametile sarnaseid jooni
- väga palju tuleb kirjutada. Hämmastas, kui palju seoseid on teil teiste
firmade ja erinevate ärivaldkondadega. Nüüd, kui märkad G4Si kleepsu, näed
selle taga palju suuremat pilti,“ rääkisid tüdrukud. Anna ja Kristina
Töövarjupäev algas peamajas – kus tutvuti turvahiiu töökorraldusega.
Juhtimiskeskusele järgnes ekskursioon Tallinna Lennujaama, kus muuhulgas saadi
teada, kuidas mõjutas eeloleva nädala jalgpalli suursündmus julgestustöötajate
töökoormust. Lennujaamast suunduti kaubanduskeskustesse, kus seekord
„šoppamise“ asemel hangiti videomaterjale tulevaseks ennetuskampaaniaks ning
tutvuti kaubandusgrupi tööga.





Lõuna piirkonna
müügiosakonna juhi Üllar Libliku töövari Kristina Kõiv õpib Tartus Ülenurme
Gümnaasiumis, sarnaselt teistele varjudele sai ka tema esimesena ülevaate G4Si
tööst ja turvaturul toimuvast. Järgmisena osales Kristiina Lõuna piirkonna
müügiinimeste koosolekul, kus võeti luubi alla eelseisvad kampaaniad.
Pärastlõunane aeg kulus kohtumisele suurkliendiga. Meeldivast vestlusest Lõuna
keskuse juhiga koorus välja vana tõde, et hea kliendisuhtlus ei rajane sugugi
numbritel, vaid heal läbisaamisel ja oskusel olla paindlik kliendi huvidega
arvestamisel. „Usun, et Kristiina sai õige ettekujutuse müügitööst: ole hea
suhtleja, tunne oma klienti ja mõtle loovalt – need on eduka müügiinimese
„piiblikäsud“.





Töövarjupäev on Junior
Achievementi Arengufondi gümnaasiumiastme majandusõppe programmi osa, mille
eesmärk on iga aasta novembris võimaldada õpilastel jälgida ühe ettevõtja,
ametniku või spetsialisti tööpäeva. Junior Achievementi Arengufond (JAA)
alustas töövarjupäeva korraldamist 1996. aastal ligi 2000 õpilasele ning 2005.
aastal hakkas JAA vilistlasorganisatsioon MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku
(SENT) korraldama töövarjupäeva konkurssi era- ja avaliku sektori
tipptegijatele. Teiste hulgas said eelmisel neljapäeval „töövarjutatud“
peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi, presidendi kantselei
juht Siim Raie ning mitmed tuntud ettevõtjad ja organisatsioonide juhid.



	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 29 Nov 2011 13:19:52 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2653</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Kuller: kiire, turvaline, soodne</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=856&amp;amp;article_id=2652</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	





		
		
Siseriiklikku
kullerpostiteenust osutav G4S Kuller on kindlustamas oma turunišši, rõhudes
eelistele, milleks on kiirus, turvalisus ja teenuse kättesaadavus ehk soodne
hind.



Kullerteenuse osakonna
juhataja Martin Piusi sõnul on määrab G4Si kulleri peamised konkurentsieelised
suuresti juba ettevõtte olemus. „Piltikult oledes on ju turvafirma DNA see,
millesse on kirjutatud, et teenus on usaldusväärne, et meie kätte usaldatud
kliendi väärtused on turult saadaval parimal võimalikul moel kaitstud,“ ütleb
Pius. „Samuti turvafirma n-ö geneetilisest koodist tõukuv eelis on
(reageerimis)kiirus.“



Nelja tugevama seas



Konkurents kulleriturul on
tihe, mistõttu on hind teenuse osutamisel väga määrav. „Hinna paneb ju paika
turg ja ettevõte, kes klientidelt tööd ja tellimusi soovib, ei saa oma teenust
ülehinnata,“ tõdes Pius. „Soodne hind ei tähenda, et sooviksime nn
säästuteenuse positsiooni . Meie puhul pigem tulekski vaadata neid kolme eelist
koosmõjus – olen kindel, et nii soodsa hinnaga turvalist kullerteenust,
sisuliselt teenust, millel turu võimsaima turvafirma kaitsegarantii, ei suuda
keegi teine pakkuda.“



Siseriiklikul kullerteenuse
turul hoiab G4S neljandat positsiooni. Koos Eesti Posti, DPD ja Itellaga
hõlmatakse Konkurentsiameti andmetel 95% turust. Aktiivseid teenuseosutajaid
oli 2010.a riigisisesel turul 18, seega jagavad 14 väikekullerit 5% turust.
Kulleri juhi hinnangul on väikeste
tegijate seas väga erineva ärikultuuriga ettevõtjaid. Pius väldib sõna
turusolkijad, kuid möönab, et turul tegutseb ka selliseid paari autoga
teenuseosutajaid, kelle hinnad on –
kõiki riigimakse arvestades – arusaamatult madalad.



G4S Kuller opereerib
igapäevaselt üle Eesti 21 sõidukiga. Oktoobri lõpust alates saavad kõik uued
kulleri autod ka uue kuue, mille eesmärk on meie teenuse eeliseid senisest
paremini turule kommunikeerida. Vajadusel suurendab meie kullerteenuse
paindlikkust ja kiirust võimalus kaasata rahaveo ja juhtimiskeskuse autoparki.
Nii on võimalik väga lühikese aja jooksul viia saadetis pea kõikjale Eestimaal,
v.a väikesaared. 



Veosed jääst kullani



Eriti väärtuslike veoste
puhul on tähtis, et suudame tagada sama ranged turvameetmed kui sularaha veos,
muu hulgas ka relvastatud eskordi. „Kõige markantsem näide eriti väärtuslike
veoste tellimusest, mis G4S Kullerile on esitatud, on vast tellimus
100000 euro väärtuses kulla vedamiseks,“ ütleb Pius. „Loomulikult G4S
lahendas kliendi mure, tagades sealjuures kõrgeima turvalisustaseme.“



Tõsiasja, et kliendid
oskavad G4S Kulleri usaldusväärsust ja turvalisust hinnata, kinnitab see, et
kullerosakonna kliendiportfellis on kõik tähtsamad pangad ja
liisinguettevõtted, samuti Trüb Baltic AS, mis tegeleb nt juhilubade,
ID-kaartide, pangakaartide jmt tootmisega, mille käitlus nõuab kõrget turvalisust.



Martin Pius toob esile, et
G4S Kuller ei ole hätta jäänud ka muude erisaadetistega. „Oleme juba mitu
aastat transportinud Geenivaramu võetavaid proove, mille puhul kehtivad väga
ranged säilitus- ja transporditingimused,“
toob ta näite. „Ja vahest veel äärmuslikum juhus oli see, kui meilt
telliti keset suveaega jääskulptuuri vedu – ka siin leidsime kliendile
lahenduse.“ 


Lisaks pakkidele transpordib G4Si kuller ka
inimesi. Tõsi küll, esialgu vaid teiste G4Si struktuuriüksuste töötajaid –
öösiti vajavad vedamist Lennujaama ja kaubandusobjektide turvatöötajad. „Aga
näen siin selget perspektiivi seda teenust laiendada,“ vaatab Pius ringi uute
teenuste järele.
	
	Loe ka teisi kullerteenuse lugusid:
	
G4Si kullerid said esimese hübriidauto
G4S kullerteenus katab kogu Eesti

	
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 28 Nov 2011 10:14:55 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=856&amp;amp;article_id=2652</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Imeloom Milestone ehk kaasaegsed videovalvelahendused</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2651</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	
	
	
	
	
	













Turvaspetsialistide seas ei
ole sõna Mielstone mingi imeloom. Milestone Xprotect sõna taga peitub Milestone
Systems AS poolt loodud IP videohalduse platvorm, mis võimaldab ehitada
tänapäevaseid videovalvesüsteeme ning mida G4S on müünud oma klientidele juba
paar aastat. Kuna usume selle süsteemi tulevikku, annab turvatehnikadivisjoni
tootejuht Veikko Raasuke ülevaate, mis on selle tootja eelised. 











Uus tase











Milestone´i esimene
versioon nägi ilmavalgust 1999. aastal, mil IP-põhine videovalve oli pigem
julgete unistus kui käega katsutav reaalsus. Turul olid esimesed IP-kaamerad,
mis oma kvaliteedi poolest olid pigem mänguasjad kui tõsiselt võetavad
valveseadmed. Vaatamata sellele oli Milestone’i loojatel julgust uskuda, et
just see on tee, kuhu videovalve liikumas on. Edule aitas kaasa lairiba
võrguühenduste levik ja kiire tehnoloogia areng selles valdkonnas. 












		
		
		
		
		
		
		
		
		
		




Milestone otsustas oma süsteemi üles ehitada
OPC (Open Platform Company - avatud platvormi) süsteemile ning täna on see üks
põhilisemaid konkurentsieeliseid ja unikaalne müügiargument. OPC kujutab endast
tarkvarasüsteemi, mis baseerub avatud standarditel ja täielikult
dokumenteeritud programmeerimisliidestel. See tähendab, et kolmandad, tootjast
sõltumatud osapooled, saavad tarkvarale lihtsaid ja tuntud vahendeid kasutades
lisaväärtust luua. Selle tulemusena on tänaseks loodud üle 300 lisaväärtust pakkuva lahenduse.











Parimateks integratsiooni
näideteks on innovatiivsed videoanalüütika lahendused, sõiduki numbrituvastus,
kassavalve, läbipääsusüsteemid, IP-fonosüsteemid,
hooneautomaatika jne. Just OPC on see, mis annab kliendile tulevikukindluse –
kui täna ei ole otsest vajadust videoanalüütika või läbipääsusüsteemi
integratsiooni järele, on kliendil teadmine, et vajadusel saab ta selle endale
lisada ilma süsteemi vahetamata.




Milestone’i „äpid“











Me kõik mäletame aega, kus mobiiltelefonil
oli ainult üks funktsioon. Tänased
avatud platvormile üles ehitatud nutitelefonid on aga „elama“ hakanud,
igaüks saab vastavalt oma soovidele juurde lisada erinevaid funktsioone ehk
app´e. Sama kehtib ka Milestone’i tootepere OPC puhul. Täna tehtud valik
Milestone kasuks annab tulevikukindluse ja vabad valikud.











Milestone Xprotect
tootepere toetab üle 900 erineva kaamera ja videoenkooderi rohkem kui 80
tootjalt. Sellega saab klient valikuvabaduse ning ei pea piirduma ühe tootja
kaameravalikuga – valida saab lihtsatest ja madalama hinnaklassiga kaameratest
kuni tehnoloogia tipptasemesse kuuluvate termokaamerateni välja. 











Milestone’i tarkvara töötab
igapäevaselt tuntud standardsel IT-riistvaral ja Microsoft Windows
operatsioonisüsteemil. See annab kliendile võimaluse valida just endale
sobiliku hinnaklassi ja kvaliteeditasemega riistvaraplatvormi, millele G4S saab
lahenduse ülesse ehitada. Lihtsast lauaarvutist on võimalik ilma vaevata
ehitada 8 kaameraga kaasaegse IP-videoserver
ning areneda kuni tõeliselt suurte klasterdatud lahendusteni välja.




Parimateks integratsiooni
näideteks on innovatiivsed videoanalüütika lahendused, sõiduki numbrituvastus,
kassavalve, läbipääsusüsteemid,
IP-fonosüsteemid, hooneautomaatika jne.
		
		
		
		
		
		
		
		Postitused Milestone´i videovalve teemal:
				
	Milestone´i auhind Läti Panga projekti eest
	
	Jysk näeb Milestone´i videovalvesüsteemist kasu
	




]]></description> 
		<pubDate>Thu, 24 Nov 2011 13:13:13 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2651</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Milestone´i auhind Läti Panga projekti eest</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2666</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		


		
		
		
		
			
			
			
			
			
			
			
			
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


	
	Septembris said Taanis 35 riigi spetsialistid
kokku Milestone´i seminaril, kus silmapaistvametele projektidele jagati ka
auhindu, kokku kuues kategoorias. G4S Eesti sai tiitli kategoorias
“Innovaatilisem ja silmapaistvam lahendus”. See on suur tunnustus G4S Eesti ja
Alarmteci meeskonnale, kes oma teadmistega aitasid G4S Lätil võita hanke Läti
Panga videovalvesüsteemi väljaehitamiseks.


	
	G4S Eesti koostöös Läti kolleegidega varustas
nelja Läti panka Milestone´i platvormil toimiva videovalvesüsteemiga. “Meile kuulus
selles projektis nõustaja ja varustaja roll,” selgitas AS Alarmteci müügijuht Allan
Tooming. “Paigaldustööd tegid lätlased ise, meie hoolitsesime seadmete
ja litsentside eest ning tagasime ka tehnilist tuge,” täpsustab ta. 


	
	Kokku läks nelja Riias, Daugavpilsis ja Liepājas
asuva pangakontori varustamiseks tarvis üle 400 videokaamera. “Need lähevad
lisaks juba olemasolevatele. Selleks, et kõik toimiks, peab pankades varem
kasutusel olnud videoserverid modifitseerima Milestone´i kõlbulisteks. “Vanad
analoogkaamerad integreeriti läbi videoenkooderite, projekti käigus lisatavad
uued kaamerad tootjatelt Axis, Arecont ja IQeye on aga IP-kaamerate seas
tõeline koorekiht”, selgitab Allan Tooming. 


	
	Turvatehnikadivisjoni juhi Priit Valgu
sõnul on tegu tehnilise lahenduse osas väga spetsiifilist keskmonitooringu
tarkvara kasutava videosüsteemiga. "Lahenduse innovatiivsust tõstis oma
igaaastasel arenduskonverentsil eriliselt esile ka Milestone´i
tarkvaraplatvormi tootja, andes G4Sile eriauhinna “Innovaatilisem ja
silmapaistvam lahendus” kategoorias. Kõnealune projekt oli väga hea näide G4Si
kontsernisisesest riigipiire ületavast koostööst," lisas Priit Valk.


	
	Postitused Milestone´i videovalve teemal:
	
	Imeloom Milestone ehk kaasaegsed videovalvelahendused
	
	Jysk näeb Milestone´i videovalvesüsteemist kasu
	
		


	
	
	

]]></description> 
		<pubDate>Thu, 24 Nov 2011 13:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2666</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kasvu geen DNA-s</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2650</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	





		
		
		Hästi väljakujunenud Eesti turvaturg oli majanduslanguse aastail
karmis languses. Räsida said kõik,
nõrgad tugevamalt, tugevamad nõrgemalt. Käesolevat aastat nimetaksin turu
stabiliseerumise aastaks. Samas on tulevikuperspektiivid globaalmajanduses
toimuvate tõmbluste tõttu ka Eesti majanduses, sh turvasektoris üpriski
ähmased. 







Kohalik turvaturg ei pöördu tõusule enne, kui sisemaine tarbimine on
taas jalad alla saanud ja asub ekspordi kõrval majanduskasvu vankrit vedama.
Sellises olukorras ongi turvaettevõtete ainumõeldavad märkimisväärse kasvu teed
turu korrastumine (ülevõtmiste kaudu turuosa kasvatamine) või laienemine
uutesse valdkondadesse. 







Nii saidki majanduslangusega alanud turvaturu konsolideerumiskäigud
novembris täiendust, kui K-Grupp ja Pristis teatasid ühinemise käigus ettevõtte
USS loomisest. Nii nagu paari aasta
taha jäävate ülevõtmise ajal (kui Skorpion ostis Lilto ja neelati hiljem alla
Pristise poolt), usun ma tänagi, et sellesügisene liitumine ei jää viimaseks.







Turu konsolideerumine kui nähtus on iseenesest tervitatav. See kustutab
pildilt nõrku tegijaid, kes raskustesse sattununa paistavad tihti silma
meeleheitliku ärikäitumisega, mis avaldub näiteks ebareaalselt odava teenusehinnaga
turu survestamises ja on seeläbi tervikuna turgu kahjustav. Praktikas on
liitmist võimalik edukalt rakendada aga vaid siis, kui ülevõtja on tugevas
positsioonis. Vaid matemaatikas annavad kaks miinusmärki kokku plussi. Äris see
nii ei ole. Seeparast olen – viimaseid avalikult kättesaadavaid
majandusaruandeid vaadates – Pristise valvepoole ja K-Grupi ühinemise edukuse
suhtes mõõdukalt skeptiline. 







Samas soovin ühinejatele siiralt jõudu, sest turu arengule ei tuleks kindlasti
kasuks, kui juba viidatud majandustulemuste põhjal ühinemisega oma teoreetilise
turuosa 12protsendiliseks (ja valveteenuste osas umbes 15protsendiliseks)
kasvatanud ettevõte hääbuks samal moel kui Skorpioni üle võtnud Pristis. Liitumine
iseenesest edu ei taga. Selleks, et olla edukas, peab ühinenud
ettevõte asuma järgima ausaid äritavasid, konkurentsireegleid ja ajama
läbipaistvat hinnapoliitikat.








		
		
		
		
		
		


Ka G4S on nii rahvusvahelises plaanis kui ka Eesti
tasandil aktiivselt otsimas võimalusi, kuidas oma tegutsemisvaldkondi avardada,
leida äritegevusvõimalusi väljaspool traditsioonilisi turvateenuse raame. Heaks
näiteks oli G4Si soov osta haldusteenuseid osutav rahvusvaheline kontsern ISS,
mis aktsionäride vastuseisu tõttu siiski ei realiseerunud. Tehingule said saatuslikuks
juba eespool viidatud globaalmajanduse tõmbetuuled, mille jäises hinguses ei
julgenud investorid tegevjuhtkonna ambitsioonika laienemiskavaga kaasa minna.
Hoolimata ISSi rahvusvahelise tehingu (mis oleks meie töötajate arvu Eestis
kasvatanud umbes 1500 võrra) ärajäämisest, on G4S Eesti juhtkonna sihikul mitu
uut võimalikku ärisuunda. 




Majanduslanguse karisid
edukalt vältinud G4S Eesti on tänavu sarnaselt muu turvaturuga püsinud
stabiilsel kursil. See tagab meile enesekindluse ja -usu ka järgnevasse
aastasse astudes. Oleme jätkuvalt turvaturu tugevaim tegija ja kindlaim
tööandja. Ja kindlasti on ka G4S Eesti DNA-s olemas ambitsioonikas kasvu geen. 
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 23 Nov 2011 10:39:48 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2650</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tuleohutus - valehäire põhjused tuleb välja selgitada</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2649</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	










		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		






Tuleohutus on teema, millele tuleks mõelda
aastaringselt, mitte kampaaniakorras.&nbsp;
Kahjuks on elus nii, et alles suured õnnetused panevad tagajärgedele
mõtlema olgu tegemist siis tuleohutusega või mõne muu turvalisust puudutava
teemaga. 17. novembri Eesti Ekspressis ilmus lugu Haapsalu lastekodu
tulekahjust, kus Helle Niine kirjeldab olukorda: “Kurat, jälle valehäire,”
mõtleb Helle, sest nii on viimasel ajal korduvalt juhtunud. 

















Valehäire põhjused tuleb välja selgitada

















Et kindel olla tuletõrjesüsteemide töökindluses
tuleks neid regulaarselt ja korrektselt hooldada (vähemalt kord aastas):
andureid tuleb puhastada, kontrollida nende töökindlust jms. Hooldamata süsteem
võib edastada valehäireid, mis segab inimeste (töö)rutiini ning tõelise ohu
korral ei pruugita&nbsp; seda enam tõsiselt
võtta. 

















Enne, kui usaldad ettevõtte või koduse
tuletõrjesüsteemi hooldustööd tulevasele koostööpartnerile, on soovitav tutvuda
partneri taustaga: kas valitaval firmal on piisav arv pädevaid spetsialiste,
kui kiiresti saavad nad reageerida riketele ning kas antud firma tegutseb
soovitud piirkonnas või tehnikud saadetakse objektile kaugematest
piirkondadest, mis omakorda pikendab hooldustööde ooteaega. 

















Ettevõtte prioriteet peab olema turvalisus
mitte kokkuhoid

















Iga ettevõtte jaoks on oluline hoida püsikulud
kontrolli all, kuid ära ei tohi unustada turvalisust. Algselt kokku hoitud
eurod võivad õnnetuse korral valusalt kätte maksta. Tänapäeva majandusolukorras
on teenusepakkuja valimisel hind üks argumente, mistõttu kiputakse valikuid tegema
hinnast lähtuvalt. See selgitab ka Päästeametile edastavate valehäirete suurt
arvu - korraliku hoolduse asemel saab tuletõrjesüsteemi omanik vaid linnukese
kausta või ootab pikalt rikke parandamist, kuna selle kõrvaldamiseks peab
tehnik tulema teisest Eestimaa paigast. Tuleohutusele mõeldes peaks eelkõige
lähtuma inimeste ja vara kaitsest – sest just selleks ongi tuletõrjesüsteemid
loodud.













































Uued tuleohutusteenused ettevõttele









Juba mõnda aega on G4Si turvatehnikadivisjoni
tootevalikus uued tuleohutuse valdkonda kuuluvad teenused, milleks on: 










	
	
	
	
	
	
	
	automaatne gaaskustutussüsteemi paigaldus ja hooldus
	
	
	
	
	
	
	
	sprinkler- ja tuletõrje voolikusüsteemide paigaldus ja
     hooldusteenus
	
	
	
	
	
	
	
	tuleohutuse enesekontrolli- ja tuleohutuse eest vastutava isiku
     teenus. 









Siinkohal on oluline lisada, et uute toodetega on meil käsi valge, ehk
esimesed vastutusrikkad gaaskustutussüsteemiga objektid on juba lõpetatud ning
valminud süsteemid hooldusesse võetud.



&nbsp;



Vaata, mida oleme sarnastel
teemadel juba kirjutanud:
		



G4S ja Contra: Väldi
valehäireid






	
	



]]></description> 
		<pubDate>Tue, 22 Nov 2011 09:47:41 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2649</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond tänas koostööpartnereid</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2648</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	
	
	









		
		
		
		
		
		


14.
novembril tähistas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond oma 11. sünnipäeva, peole kutsuti
koostööpartnerid ja suurimad toetajad. Lastefond on
üks suurimatest ja vanimatest lastehaiglate juures tegutsevatest
heategevusfondidest Eestis ning aastatega on kogutud üle miljoni euro annetusi.








G4S
on Lastefondi koostööpartner aastast 2002 ning G4Si sularahadivisjoni vastutada
on fondi annetuskastide laialivedu, tühjendamine, raha sorteerimine ja sihtasutuse
arveldusarvele kandmine. Lastefond on üle Eesti üles pannud 20 kogumiskasti,
millest 5 asuvad Eesti-Rootsi vahet kurseerivatel laevadel. Ülejäänud on
paigutatud kaubanduskeskustesse ja Tallinna Lennujaama. 








„Hea on näha, et inimesed on helded annetama:
kõige rohkem panevad inimesed raha annetuskasti Tallinna Lennujaamas, ka Tartu
Lõunakeskuse külastajad on lahked annetajad,“ ütles SRD Lõuna piirkonna
osakonnajuhataja Andres Treimann. „Mõistagi satuvad annetuskastidesse peale
eurode ka muude riikide rahatähti, mistõttu on meil Lastefondiga kokkuleppe, et
„mitte-eurode“ eest kannavad nad ise hoolt. Kõikide annetuskastide sisu anname
üle Lastefondile ning eelmine aasta tegid nende lapsed uhke eri riikide
mündinäituse,“ selgitas Andres Treimann. 








Nii suured kui väikesed ettevõtted võiksid
rohkem häid algatusi toetada ja ulatada oma abikäe. „Kindlasti jätkame koostööd
Lastefondiga, sest teadmine, et mõni väike inimene saab meie toel leevendust
oma tervisemurele, teeb hingele head,“ lisas Treimann.








Kas
teadsid, et:









	
	
	
	14.
november on ka maailma diabeedipäev ning Lastefond tähistas oma 11. sünnipäeva,
kutsudes inimesi Selveritesse veresuhkrut mõõtma.
	
	
	
	Tänavu
paljude toetajate ja annetajate toel on insuliinipumba saanud üle 60 lapse.
	
	
	
	Lastefondil
on tänaseks 514 püsiannetajat
	
	
	
	Loe,
keda Lastefond on annetajate abiga aidanud 
			
			
			
			


















Ka
Sina saad aidata abivajavaid lapsi! 








Täpsem
info, kellele ja mis murede puhul saad oma abi pakkuda, vaata Lastefondi
kodulehelt: www.lastefond.ee








Helistades
900 5025 kingid 5 eurot, 900 5100 kingid 10 eurot ja 900 5500 kingid 50 eurot.




Tehes püsiannetuse või
ühekordse ülekande meie pangakontodele: 221015828742 (Swedbank),
10220014910011(SEB), 334408530000 (Sampo), 17000285384 (Nordea).
		
		
		
]]></description> 
		<pubDate>Mon, 21 Nov 2011 10:57:26 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2648</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Andrei Kuntsmann - Mees, kes pigistab autost välja 300 kilomeetrit tunnis</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2646</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	





		
		
		
		
		
		


Võib tunduda
uskumatu, kuid vaatamata asjaolule, et Eestis tegutseb vaid mõni üksik noorte
tehnikaring, on meie automudelistide ehitatud miniautod rahvusvahelistel
võistlustel stabiilselt esimesed. Alaga, kus kiireima klassi automudelid
kihutavad üle 300 km/h, tegeleb täna kahetsusväärselt vähe noori, kuid need
vähesed on parimatest parimad.








		
		
		Tallinna
Lennujaamas G4S julgestuskontrolli vahetuse ülemana töötav Andrei Kuntsmann
müüs oma hinge mudelautondusele juba koolipingis, kui segastel 90ndatel avati
tema alma materis - Tallinna Lasnamäe Vene Lütseumis, tehnikakallakuga klassid.
Täna koolitab Andrei juba ise. Ning õige pea, kui eksamid edukalt läbitud, saab
praegusest II kategooria treenerist III kategooria omanik. Kõrgem aste lubab
MTÜl, mis seni on tegutsenud peamiselt tegijate entusiasmist ja lastevanemate
toel, hakata saama ka riigitoetust. 
		
		
		



Andrei toimetamisi vaadates tundub, et tema nädalas näiks olevat rohkem tunde
kui seda 7 päeva sisse mahub. Vaba aeg kulub lastega autode ehitamiseks ja
koolipingi nühkimiseks – plaan saada detsembris kõrgema kategooria treeneriks
on kindel, seda kihutab tagant soov laiendada klubi tegevust. Oma nõuab ka
perekond: 7-kuusest Aleksandrist loodab uhke isa samuti tehnikahuvilist
kasvatada.







Automudelism –
nohikutele või rullnokkadele?







Keeruka nimetusega MTÜs „Noorte spordi- ja tehnika klubi
Master“ on ligi 80 liiget, kellest 5 on õpetajad ja treenerid. Sisuliselt on
see Eesti ainus tehnikaring, kus noored saavad ehitada väga erinevaid (ja
täiesti sõitvaid!) mudeleid, mille osad viimase mutrikeseni on oma kätega
tehtud. „Meil on väga erinevas vanuses lapsi – on neid, kes alles õpivad
pliiatsit ja kääre õigesti hoidma ning on ka täiesti iseseisvaid noori, kes
toovad rahvusvahelistelt võistlustelt esikohti ning aitavad teistel autosid
ehitada,“ selgitab Andrei. „Viimase kaheteistkümne aasta jooksul on meie klubis
ehitatud autode kiirused kasvanud ligi 50 kilomeetrit: kui algust tegime
mudelitega, mille piirkiiruseks oli 98 km/h, siis nüüd on selleks 140 ja
rohkem. Parimad „püssid“ annavad ka 180 välja. Kõik meie mudelid on tehtud
käsitsi poiste poolt,“ on Andrei oma „laste“ üle uhke. Pisikeste autode
maailmas on täpsus esikohal: kui tegemist on koopiatega (klassid K1 ja K2),
siis need on 100% täpsed ning töötavad. Millimeetrisuurused kojamehed peavad
töötama sama laitmatult kui suurelgi autol. Kiirusmudelitel on mitu erinevat
klassi ning nende autodega võidukihutamiseks on vaja spetsiaalset ringkujulist
ringrada - ideaalselt sileda pinnaga kordodroomi. Eestis on neid vaid kaks:
Lasnamäel ja Nõmmel. Võistlusrajal kihutab miniautoga kolmeliikmeline meeskond
– auto käivitamiseks kasutatakse suusakeppi meenutavat riistapuud ning
kordodroomiga ühendab autot pingul terasest juhe. Käivitunud autol aidatakse
arendada kiirust, andes sellele tagant hoogu ning kui korralik kiirus sees,
tehakse autoga mitu ringi, mõõtes maksimaalset kiirust. E4 klassi autod
sõidavad kuni 340 km/h.








		
		Ettevalmistus kaks korda aastas toimuvateks võistlusteks
käib aasta läbi – lõigatakse, liimitakse, lihvitakse, katsetatakse – ja kui
midagi on korrast ära – kõik uuele ringile. Ikka selleks, et tulla võistlustelt
võiduga. Nii nagu see viimasel kümnel aastal on olnud. 








		
		
		Klubi suuremad võidud:







Viimased 10 aastat on Eesti võistkond hoidnud esikohta.
2004. aastal võideti Poola „Musta teemandi“ karikas. Kaks aastat tagasi kutsuti
klubi esinema Venemaa karika eest ning vaatamata sellele, et idanaabri
automudeliste peetakse kõvadeks tegijateks, tuldi ka sealt võiduga. 







Klubi tegutseb: 







Kanutiaia Noortemajas, 
		
		
		
Tallinna Lasnamäe Vene Lütseumis
		
		
		
Tallinna Läänemere Gümnaasiumis
		
		
		

		
		
		
		
		
		Foto: Kibe töö enne kordodroomile minekut.
		
		
		





	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 15 Nov 2011 13:31:44 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2646</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Poevarga välimääraja</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2644</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	










		
		
		
		
		
		
			
			
		
		
		
		
		
		
		
		







Tänavu 10 kuu jooksul pidasid G4Si
turvatöötajad kinni ning andsid politseile üle 4736 korrarikkujat, kellest 3499
jäid vahele vargustega kaubandusettevõtetest. Üle Eesti tagastati
kaubandusettevõtetele vargustelt tabatud õigusrikkujate käest äravõetud kaupa
ligi 62 000 euro eest. Kes on need inimesed, kes himustavad endale kaupluste
vara? 

















Tutvu kaubandusobjektide grupi poolt
kokkupandud poevaraste humoorika välimäärajaga:

















„Unustasin maksta“: enim kohatav vargatüüp, levib kõikjal
ning kõikides vanuse- ja sookategooriates. Enamasti unustab „unustaja“ maksta
teiste toodete kõrval mõne väiksema asja eest, mis valdavas osas kipub ununema
kas taskusse või kotti. Unustatut avastades teeb „unustaja“ üllatusest suured silmad
ning enamasti lubab kogemata unustatud toote eest maksta. 

















„Tagurpidi Kristus“: kui Jeesus Kristus üllatas oma jüngreid, toites viie leiva ja paari
kalaga tuhandeid inimesi, siis uue aja vargad üllatavad kassiire ja
turvatöötajaid oskusega kaaluda lahtiselt pakutavaid tooteid tegelikust kaalust
kergemaks. Kavala plaani õnnestumisel saaks kaaluga müüdavatest pirukatest,
kommidest või puuviljadest (mis
hinnasildi järgi kaaluvad õige vähe) söönuks mehine seltskond. 

















„Sildistajad“: siltide vahetamist harrastavad petturid eelistavad tegutseda suurte
allahindluskampaaniate ajal lootuses, et suurenenud töökoormusega kassiirid ei
pane tähelegi, et ühtäkki said Hugo Bossi teksad endale Sangari hinnasildi.
Kuna suur osa „sildistajatest“ on hingelt kas tehnikud või aednikud, võib nende
taskutest leida nii aiakääre kui näpitsaid.

















„Proovikabiini
skeemitajad“: see petturite tüüp kipub
ületähtsustama proovikabiinide kaitsvat jõudu uskudes, et kaitsvate seinte
vahel toime pandud pettus jääbki avastamata. Kõige sagedamini kasutavad
“skeemitajad” proovikabiine alkohoolsete jookide ümbervalamiseks – selleks
kasutatakse nii kaasavõetud tühja taarat kui ka kauplusest võetud soodsama
hinnaga karastusjookide pudeleid. 

















„Sportlased“:
sportlase tunneb ära mahuka spordikoti järgi, millesse kogutakse
kosmeetikatooteid, riideid ning muid kergesti realiseeritavaid tooteid.
Põgenedes varguse avastanud turvatöötajate eest võib „sportlane“ arendada
sellise kiiruse, mis paneks Usain Bolti kahvatuma, mistõttu hüütakse seda liiki
vargaid ka „sprinteriteks“. 

















„Kärsitud maiustajad“: on kassajärjekordade põhimõttelised vihkajad, kes suurest vihast
järjekordade vastu hävitavad meelepärased söögid-joogid veel enne kassani
jõudmist. Oma tegude vabanduseks toovad nad reeglina nälja, janu ja mõistagi
liiga pikad järjekorrad.

















„Meedikud“: reeglina tunneb neid ära eksinud pilgu ning kaootilise
liikumistrajektoori järgi. Erinevalt meeleheitel koduperenaistest, kelle
ostuloogika võib vahel samuti ettearvamatu olla, tunneb pikanäpust „meediku“
ära taskus oleva süstla järgi. „Meedikud“ eelistavad varastada kergelt
realiseeritavaid tooteid, mida plaani õnnestumise korral vahetatakse uue
süstladoosi vastu. Ikkagi meedikud.

















„Püromaanid“: tulekummardajatest püromaanid usuvad tule puhastavasse ja vabastavasse
jõusse, mistõttu kannavad alati kaasas välgumihklit, mille abil vabastavad
kaupu ahistavatest turvaelementidest. 

















„Peituse
mängijad“: on keskmisest poevargast veidi kõrgema
IQ-tasemega, vähemalt nad ise arvavad
nii. Kuna peitust on üksi võimatu mängida, toimetavad seda tüüpi vargad alati
kambakesi. Ülesanded on ära jagatud: sel ajal kui üks peidab väljavalitud toote
ära ning tõmbab seejärel endale turvatöötajate tähelepanu, üritab teine tootega
märkamatult kauplusest lahkuda. Lustlikud peitusmängud pakuvad rõõmu ka
turvatöötajatele, kes jälgides mänguilu videokaamerate abil, saavad lihvida oma
professionaalseid oskusi.




Väike pildikogu poevaraste tööarsenalist:
		
		
		
		





		
		
		
		
		
		
		
		Foto: Kilekotist ehitatud fooliumkott
		
		
		
		




		
		
		
		
		
		
		
		Foto: Paberkotist ehitatud fooliumkott
		
		
		
		




		
		
		
		
		
		
		
		Foto: Nugade kollektsioon



		
		
		
		
		
		Foto: Tünn kauba varastamiseks
		
		
		




		
		
		
		
		
		
		
		Foto: Erinevad näpitsad turvaelementide eemaldamiseks
		
		
		
		




		
		
		
		
		
		
		
		Foto: Haamer ja kurikas, iga üks võib ise mõelda, miks nende esemetega peaks keegi kaubanduskeskuses ringi liikuma.
		
		
		
		
		








	
	
	
	
	
	
	
	








	
	
	
	
	
	
	
	










	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 09 Nov 2011 08:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2644</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kampaania &quot;Soovita sõpra&quot;</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2643</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[ 

	
	
G4S alustas novembris traditsiooniliseks kujunenud “Soovita sõpra” kampaaniaga, mille raames kutsume olemasolevaid erakliente soovitama G4S Koduvalve teenust oma sõpradele ja tuttavatele. Nii soovitaja kui ka ta sõber saavad pärast sõbra liitumist Koduvalve Täis-, Kombineeritud- või Infoteenusega kolm kuud G4S Koduvalve teenuse kuumakse vabastust.
&nbsp;
Kampaania „Soovita sõpra“ kestab kuni aasta lõpuni ning selle sõnumiks on „Turvatunnet jaga sõbraga“.
&nbsp;
Turvatunde üheks osaks on teadmine, et Sinu kodu on kaitstud halbade üllatuste eest ning tänu sellele saad südamerahuga keskenduda Sinu jaoks olulistele tegevustele. Vahet ei ole, kas jätad kodu üksinda tunniks või aastaks, G4S Koduvalve kliendina on Sul teadmine, et Sinu eest ollakse valvel igal ajal. Meie sooviks on anda Sulle võimalus seda teadmist oma sõpradega jagada. Ole oma lähedastest hooliv ning jaga nendega oma kogemusi soovitades neile G4S Koduvalvet.

			
		

		
		
Seotud postitused:
G4S Koduvalve sügiskampaania 2011Milleks meile vaja turvafirmat?
&nbsp;


		]]></description> 
		<pubDate>Mon, 07 Nov 2011 10:55:46 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2643</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S koolitab Töötukassa teenindajaid kaitsma end huligaansete rünnakute eest </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2639</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







































		
		
		
		
		
		
		
		
		








Reedel, 21. oktoobril
toimus esimene praktiline kriisikoolitus 20le Töötukassa töötajale, mille
käigus anti ülevaade üldistest ohutusreeglitest ning mängiti läbi reaalne
kriisiolukord, mille lahendamiseks pidi kaasama turvafirma ja politsei abi. 



















Koolituse vajaduse tingis
asjaolu, et mõnikord tuleb nõustajatel kokku puutuda inimestega, kes abi
saamise asemel otsivad konflikti ja elavad end nõustajate peal välja. Sellistel
juhtudel on raske jääda soliidseks ja vaoshoituks – nii, nagu teenindaja amet
seda nõuab. „Meie eesmärk on koolitada inimesi nii, et ükski kriitiline olukord
ei lööks neid vankuma ning ka emotsionaalselt keerukas situatsioonis suudaksid
teenindajad jääda rahulikuks ja toimida vastavalt ettevõtte koostatud
turvalisuse tagamise juhendile,“ selgitab müügi- ja projektijuht Kirsti
Rannula.



















Koolituse käigus panid
nõustajad end olukorda, kus nende vastas olev inimene muutus ühtäkki
agressiivseks, kasutas valimatult ebatsensuurseid sõnu ning tipuks ähvardas
teenindajat tulirelvaga, lastes õhku paar hoiatuslasku. Kogu tegevus salvestati
videolindile analüüsimaks töötajate käitumist kriisiolukorras ning selle
lahendamisel. Kõige suuremat põnevust pakkus koolitatavatele mõistagi
praktiline osa, mille lõppedes tõdes nii mõnigi osalenu, et reaalses elus oleks
sellises olukorras meelerahu säilitamine väga raskeks osutunud. 










Koolituse plussina tõid
selles osalenud välja võimaluse astuda välja töörutiinist ning vaadata oma
töökeskkonda turvaeksperdi pilguga. „Koolitajad hindasid konkreetse büroo
eripärast ja asukohast tulenevaid riske, näiteks kui kiiresti jõuab kohale
turvatöötaja või politsei, kui palju ja millist tüüpi turvanuppe võiks büroos
kasutada ning andsid omapoolseid soovitusi, mis on hetkel väga hästi ning mida
annaks turvalisuse suurendamiseks veel ära teha, ütles Töötukassa Tähesaju
büroo juhataja Urve Luhamets. „Väga hea oli ka isikukirjelduste lehe ühine
arutelu. Koolitajate poolt saadud teadmiste ja oma büroo töötajate ühise
arutelu käigus sai kokku lepitud elementaarsed tegevused ja nende loogilises
järjekorras, kuidas peab ohusituatsioonis tegutsema,“ lisas ta.
		
		
		
		
		
		
		
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 03 Nov 2011 13:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2639</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Töövarjupäev 2010</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2638</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	










Eelmise aasta 18. novembril, kui toimus
üle-eestiline töövarjupäev, käisid G4Sis töövarjuks Rocca al Mare kooli
kaks vahvat 11. klassi õpilast. Susan Kilgas oli töövarjuks G4S Noorteklubi juhile
Triin Maripuule ja Joel Indermitte varjutas G4S värbamis- ja mehitamise
osakonna juhatajat Gerly Tuisku. Õpilastelt saadud tagasiside oli väga
positiivne ning Susan Kilgas saatis meile väikese kokkuvõtte töövarjupäeval saadud
kogemustest.






		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		G4Si inimestel oli heameel näha noori inimesi meie
majas liikumas ja elavat huvi tundmas meie tegemiste vastu. Tuult tiibadesse Susanile ja Joelile.
		
		
		
		
		
		




















		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		Foto: Susan Kilgas ja Triin Maripuu
		
		
		
		
		
		
		
		
		








18. novembril võtsin osa töövarjupäevast,
mis toimus Eesti G4S-i esindusmajas. G4S on turvafirma, mis tegutseb 110
riigis. Eestis on töötajate arv ligi 3 100 ning firmale kuulub hinnanguliselt
49% Eesti turvaturust. Oma hea maine on G4S pälvinud eelkõige tänu teenuste ja
teeninduse kvaliteedile. G4S-il on ka noorteklubi, mis annab lastele võimaluse
oma vaba aega aktiivselt veeta ning omandada ühtlasi ka uusi vajalikke teadmisi
ja oskusi (näiteks esmaabi andmist, enesekaitset, vetelpäästet, liiklusohutust
jne). Noorteklubi pälvis hiljuti ka UNICEF Eestilt Sinilinnu aastapreemia, mis
antakse inimestele või ettevõtetele, kes on Eesti laste heaks aasta jooksul
andnud oma parima ning olnud oma tegevusega lastele igati eeskujuks, aidanud
kaasa laste arengule, turvalisusele ning tervisele.



















Töövarjupäev G4S-is
oli informatiivne ning põnev. Kõigepealt sain turvafirmast põhjalikuma ülevaate
saada ning ka töötajatega tutvuda. Töökollektiivis tundsin positiivset
õhkkonda, mistõttu oli kerge sinna sisse sulanduda. Ka töösse suhtumine oli
põhjalik.



















Sain võimaluse
veeta päev G4S noorteklubi juhi Triin Maripuuga. Valmistasime ette põhjaliku
powerpoint’i esitluse noorteklubist, mida ka suurel koosolekul kaitsma
hakatakse. Jälgides Triin Maripuud, panin tähele, et temas on kõik vajalikud
omadused noorteklubi juhtimiseks: tema fantaasia, pealehakkamine ning
innovatiivsus aitavad noorteklubi laienemisele kindlasti kaasa. Esitlust
koostades tulid talle nii mõnedki huvitavad ja originaalsed ideed, mida
noorteklubis rakendada. Õppisin temalt, et julge ning vaba olek aitab kaasa
tõeliselt heade töötulemuste saavutamisel. 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
Samuti sain võimaluse tutvuda noorteklubi poolt eelmistel aastatel läbiviidud
üritustega, mis on hõlmanud tervet Eestit. Näiteks toimub igal aastal Suur Semu
Seiklus, kus viiakse läbi huvitavaid ning harivaid võistkondadevahelisi mänge
ning see aasta said noorteklubi liikmed võimaluse koos Ott Leplandiga
muusikavideos kaasa teha.










Kokkuvõtlikult võib öelda, et töövari andis mulle hea kogemuse ning
võimaluse tundma õppida firmat, millest alguses vaid põgusalt kuulnud olin.
Tundsin selgemini, kui suure süsteemiga tegemist on ning kui vajalik on
niisuguse tippkvaliteediga turvafirma ettevõtlikkus. Suurepäraseks näiteks on
noorteklubi, mille liikmete arv iga aastaga kasvab. See tähendab jällegi, et on
aina rohkem noori, kes hoolivad turvalisusest ning aitavad ühiskonnal paremuse
poole liikuda.
		
		
		
		
		
		











	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	











Susan Kilgas, 11. klass
	
	
	
		
		
		
		






























]]></description> 
		<pubDate>Wed, 02 Nov 2011 08:54:51 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2638</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S plc otsustas loobuda kinnisvarahoolduse kontserni ISS omandamisest</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2637</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	G4S
plc ja&nbsp;FS Invest II S.àr.l. on ühiselt otsustanud mitte jätkata 17. oktoobril
2011 väljakuulutatud Taani
päritolu kinnisvarahoolduse
kontserni ISS AS
ülevõtmist.



Otsus
sündis G4S aktsionäride tagasiside põhjal, kes leidsid, et tehinguga kaasnev
riskitase on liiga kõrge võrreldes eeldatava tuluga. G4S juhtkond on ülevõtmise teemal pidanud ulatuslikke
arutelusid kõikide oma suuremate aktsionäridega. Nende arutelude tulemusena on
saanud selgeks, et kuigi Integrated
Facilities Services („IFS”) strateegiale on avaldatud laialdast toetust, on
teatud hulk aktsionäre jõudnud järeldusele, et nad ei soovi, et G4S ülevõtmist
jätkab. Nende mure on tingitud peamiselt tajutud riskidest (sh ühendamise
risk), mis tulenevad selle tehingu suurusest, arvestades praeguseid ebakindlaid
majandusprognoose.





Samaaegselt avaldasid
aktsionärid tunnustust G4Si teenuse kõrgele tasemele ja senisele
majandustegevusele. Aktsionärid usuvad, et ettevõtte loomulik kasv jätkub vastavalt plaanitule.


	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 01 Nov 2011 13:48:36 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2637</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Lase kaameral ennast valvata</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=820&amp;amp;article_id=2636</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	
	
	
	
	






		
		
		
		
		
		


Londoni kesklinnas ei ole
võimalik astuda sammugi, jäämata mõne turvakaamera vaatevälja. Suurbritannia
pealinn on kõige tihedamalt videovalvega kaetud linn maailmas. Miks? Sel
lihtsal põhjusel, et tegemist on efektiivseima valvelahendusega ennetamaks kuritegevust
ja aitamaks lahendada juba toime pandud süütegusid.









Üha enam kogub see moodne
valvelahendus populaarsust ka meil, nii avalikus ruumis kui ka ärides ja
eramutes. Maailma suurima turvalahenduste looja G4Si Eesti ettevõte on välja
töötanud videovalvelahenduse ka korteriühistutele. Ikka silmas pidades, et
kliendipoolse väikseima kuluga saavutada võimalikult suur turvalisus.









Video toob kokkuhoiu













Jõukamad ühistud palkavad
omale valvureid. Olukorras, kus inimtööjõu hind aina tõuseb, kuid tehnika üha
kvaliteetsemaks ja odavamaks muutub, ei ole kahtlustki, et valvuri palgalt maha
võtmine ning videovalve kasuks otsustamine annab tuntava säästu. 









G4Si videovalvelahendus
korteriühistutele on mõeldud ärksatele kogukondadele, mille liikmed hoolivad ka
sellest, mis toimub nende korteri välisukse taga. Videovalve aitab silma peal
hoida kogu territooriumil, alates sissesõidust, kuni parklas, keldris, garaažis
ja trepikojas toimuvani.









Kohti, mida video abil
hõlbus jälgida, on rohkemgi. Näiteks prügikonteinerid. On ju paljudele
ühistutele tuttav mure, et konteinerisse kipub sattuma võõrast prügi. Või on
kahtlus, et prügivedaja petab ega käi nii tihti kui peab. Või ehk hoopis keegi
oma maja elanikest ei hooli prügi sorteerimisest ja pillub toidujäätmeid
pakendikonteinerisse. Videovalve abil on kõik need mured lihtsalt lahendavad.









Mänguplats teleriekraanil









Elamurajoonides on levinud
probleemiks, et laste mänguväljakul käivad soovimatud külastajad. Nendeks
võivad olla puberteedieas teismelised, kes vahel mõne kiige või liumäe kallal
oma jõudu näitavad. Nendeks võivad olla kõrvalmajade hoolimatud elanikud, kes
oma koertelkassidel süüdimatult liivakasti reostada lasevad. Mustemaid
stsenaariume siinkohal isegi ei mainiks. Et teie põnnidel oleks turvaline
mängida, kaaluge tõsiselt ka mänguväljakule kaamera paigaldamist. Tasub teada,
et videovalve abil on igal pereemal võimalik oma lapse tegevust mänguväljakul
arvuti- või teleriekraanilt jälgida.









Üksteisest hoolivates
väikestes kogukondades on loomulik, et naaber hoiab jõudumööda silma peal ka
naabri varal. Kuid paratamatus on see, et iial ei jõua naabrite silmad
kõikidesse vajalikesse kohtadesse. Rääkimata sellest, et naabri silmad ei salvesta
tõendusmaterjali. Turvakaamera salvestus võimaldab hiljem tuvastada võimaliku
vargus- või kahjujuhtumi, annab tõendeid päti kinni pidamiseks ja vastutusele
võtmiseks. 









Pätt pelgab videot 









Oluline on ka tõsiasi, et
videovalvesüsteemi olemasolu aitab efektiivselt pahategusid, kahjujuhtumeid ja
nende menetlemisega kaasnevat aja- ning närvikulu ennetada – pätt lihtsalt
väldib kohti, kus on oht vahele jääda.





G4Si videovalveseadmeid on
võimalik soodsalt osta ja kui ühekordne investeering tundub suurena, siis
vajadusel anname seadmed ka rendile. Videovalve lahenduse töötab G4S ühistule
välja tasuta. Seega – lase G4Sil olla sinu eest valvel ja muuta ümbruskond
võimalikult väikeste kuludega maksimaalselt turvaliseks.
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 31 Oct 2011 17:03:57 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Nigols</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=820&amp;amp;article_id=2636</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Hoolimatus oma vara suhtes võib kurjalt kätte maksta</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2635</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
















































































Sügise saabudes jääb mõnigi maakodu tüh­jaks ning
väärtuslik vara sinnapaika uut suve ootama. Selline olukord on eriti meelt­mööda
paha peal väl­jas olijatele.






















Kuigi oma vara hoidmise olulisust rõhutatakse pidevalt,
jäetakse tur­valisus tihtipeale kahe silma vahe­le. «Põhiline, mida inimestele
soo­vitaks, on ikkagi, et kui minnakse sügisel maakohtadest ära, tuleks
kallimad asjad kaasa võtta või maja ise mingilgi määral turvali­semaks teha,»
selgitas G4S lõuna piirkonna müügijuht Üllar Liblik. Libliku sõnul võib inimene oma vara kaitseks palju
ette võt­ta. Näiteks võiks omanik paigal­dada liikumisanduriga
elektrivalgustuse, kuna valgus ehmatab ja piirab varga vaba tegutsemist. Paljud
inimesed jätavad lahkudes majja ka väikese lambi põlema, et tekitada muljet,
nagu oleks keegi siiski kodus. «Mida kindlasti soovitaks, on leida läheduses
tuttav või naaber, kes aeg-ajalt hoiaks eramul või su­vilal silma peal,»
rõhutas Liblik, kuna ka politseil ei ole hiljem suurt abi sellest, kui
kirjutatakse, et sisse murti ajavahemikus august kuni november.























		
		
		
		
		
		
		
		



Pikanäpumehed kardavad ootamatut kisa
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kui inimene elab ise kaugemal, oleks mõistlik kasutada
ka signa­lisatsiooni. Valvesüsteeme on eri­nevaid ning valikuvõimalus lai. «Kui
on kas või lokaalnegi signa­lisatsioon, mis hakkab kõvasti kar­juma, peletab
seegi varga ära,» rääkis Liblik. Võimalik on ka va­riant, et valve
töölehakkamisel tu­leb koduomaniku mobiilile sõnum häirest ning ta saab
vastavalt sel­lele tegutseda. «Nädala pärast pöör­dus ta tagasi - sel ajal,
kuni ta mõtles teenuse otstarbekuse üle, oli ära viidud kogu pai­galdamiseks
mõeldud parkett».



















Libliku sõnul võiks linnako­dust kaugel asuva suvekodu
juu­res mõelda ka turvafirma kaasa­misele. «Minna öösel 10-20 kilo­meetrit
linnast välja signaali pea­le kohale ei ole eraisikule turvali­ne. See tuleks
jätta väljaõpetatud spetsialistide hooleks,» rõhutas ta. «Mõningatel eramutel on ära viidud ka uksed-aknad,
elektrikilbid, muusikakeskused, ATVd -selleks on ikka väga palju aega vaja,»
rääkis Liblik, et kui turva­firma isegi 10-15 minutit hiljem kohale jõuab, on see
efektiivsem, kui minna ise kohale ja avastada, et majast on vaid karp järgi jää­nud.
Selliseid juhtumeid on Lib­liku sõnul Valgamaal ka olnud.






















Vargad üha jultunumad
	
	
	
	
	
	
	
	
	Varaste ohvriks võib langeda aga igaüks - sõltumata
sellest, kas ini­mene elab korteris naabrite kes­kel, oma majas või metsade
vahel. «Ka iseenda kodus võib varguse ohvriks langeda,» tõdes müügi­juht, kelle
sõnul on päris mitmeid näiteid, kuidas inimesed magavad teisel korrusel ja
samal ajal mur­takse sisse esimesele.



















Eramute puhul toob Liblik näite ka sellest suvest
Otepää lähistelt, kus murti sisse ehitusjär­gus olevatesse eramutesse. «Kui
ühte paigaldati valvesüsteem, murti mõni aeg hiljem sisse teise,» rääkis
müügijuht, kuidas valve­süsteem ühest eramust vargad ee­mal hoidis. Ta tõi ka
näite, kuidas klient saabus hinnapakkumist võtma selle tõttu, et pooleliolevas
era­mus viidi ära elektrikilp. «Klient sai mõtlemisaega, kas võtab valveteenuse
või mitte. Nädala pä­rast pöördus ta tagasi - sel ajal, kuni ta mõtles teenuse
otstarbe­kuse üle, oli ära viidud kogu pai­galdamiseks mõeldud parkett,»
kirjeldas Liblik üht markantsemat juhtumit.



















Vargad pole Libliku sõnul pa­raku aastatega mitte
ainult jultu­numaks muutunud, vaid ka targe­maks. «Oleme viimastel aastatel
kokku puutunud ka väga ulmelis­te juhtumitega, kus ronitakse kauplustesse läbi
ventilatsiooni-šahtide ja üritatakse läbi katu­seakende sisse murda. Eks inime­sed
ikka filmidest õpivad nii mõn­dagi,» tõdes Liblik, rõhutades, et ka turvafirma
käib pidevalt ajaga kaasas ning täiustab turvasüstee­me. Sedasama peaksid
tegema te­ma kinnitusel aga ka kõik koduomanikud, kuna ükskõiksus oma vara
suhtes võib hiljem kur­jalt kätte maksta.

Valgamaalane, 25.10.11








&nbsp; 






]]></description> 
		<pubDate>Fri, 28 Oct 2011 16:06:37 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andre Hanimägi</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2635</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kuupõhise arveldusega parkimine nüüd ka Tallinna Lennujaamas</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=945&amp;amp;article_id=2625</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





































































	
	
	
	Lisaks Vabaduse, Viru ja Rotermani parkimismajale pargite nüüd tülikate formaalsusteta ka Tallinna Lennujaamas. Parklasse sisenemine ja väljumine toimub endiselt G4S Private kliendi kaardiga. Parkimiste koondarve saate kuu lõpus. Teenuse kasutamiseks tuleb see eelnevalt aktiveerida Private kliendi veebikeskkonnas.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	













	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	








Enam ei pea Te
Tallinna Lennujaama parklas võtma sisenemisel parkimispiletit ja hiljem
makseautomaadi juurde tõttama.

Sisestage oma G4S
Private kliendikaart automaati, mis väljastab parkimispileteid. Nii
registreerite parkimise algusaja. Kaart tagastatakse ning avatakse tõkkepuu.
Väljumisel toimige samuti.



















Kuu lõpus
summeeritakse Teie parkimistasud ning esitatakse koondarve.



















Kui soovite arvet
ettevõtte nimele, informeerige meid sellest veebilehe www.g4s.ee/private&nbsp;
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	kaudu või
helistades oma haldurile. Teenuse kasutamiseks tuleb see esmalt aktiveerida.

















Teenust saate
lisaks Tallinna Lennujaamale kasutada:




















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Vabaduse
väljaku parkimismajas
































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Rotermanni
parkimismajas


































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Viru Keskuse
parkimismajas

















Aktiveerige
kuupõhise arveldusega parkimine www.g4s.ee/private/teenuste-tellimine


]]></description> 
		<pubDate>Tue, 18 Oct 2011 12:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator></dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=945&amp;amp;article_id=2625</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Üks heategu päevas: Reiko Tääker jagas mudilastele helkureid </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2632</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	





		
		
		
		
		
		


Lisaks sellele, et
juhtimiskeskuse vanemoperaator Reiko Tääker on G4Si ametlik staarturvatöötaja,
aktiivne spordiklubi liige ja muidu tubli 11-aastase staažiga G4Si töötaja, on
ta ka kolme lapse isa. See viimane (ning väga oluline!) asjaolu ongi põhjuseks,
miks Reiko meie uudistesse jõudis.







Kuuldes, et tema keskmise
lapse (Dominick, 3.a.6.k) lasteaias tuleb Liikluspäev, otsustas Reiko toetada
head algatust ning jagada lastele G4Si logoga helkureid. “Mõte, et pimedate ja
külmade sügisilmade saabumisega võiks lastele kinkida meie logoga helkuri,
tekkis juba ammu. Ostsin helkurid valmis ning kui tuli info, et varsti tuleb
lastel Liikluspäev, pakkusin lasteaia juhatusele välja, et jagan helkureid ning
ühtlasi räägin mudilastele ka turvatööst,” räägib Reiko.








		
		
		
		
		
		


“Meile tuli telestaar!”







Uudis, et Lepistiku
lasteaia hoovi tuli patrullekipaaži auto ja turvamees hakkab lugusid rääkima, levib selle
asukate seas kiiresti. Öisest vahetusest tulnud Reikot kogunevad kuulama kolme
rühma lapsed, nende hulgas ka väike Tääker, kes mõistes, et täna ta
erikohtlemise alla ei kuulu, tihkub pettunult nutta. Reiko selgitab lastele,
mida kujutab endast turvatöötaja amet ning kus neid kohata võib. Samas
julgustab ta lapsi pöörduma turvatöötajate poole, kui need peaks mõnes
rahvarohkes kohas ära eksima. “Aga minul oli üks selline kord, kui ma eksisin
kaupluses ära ja siis ma ise leidsin end!” segab Reiko jutule vahele üks
triibulise mütsiga väikesell. Koolieelikust plika ütleb, et tema vaatab õhtuti
ühte saadet, kus turvamehed valvavad raha. Selle teate peale ilmub Reiko näole
lai naeratus, ta võtab nokamütsi peast ja küsib tüdrukult: “Kas on tuttav
turvamees?” Sekund vaikust, kümned uudishimulikud silmad takseerivad
turvatöötajat ning siis saabub Reiko tähetund. Isegi kasvatajad on elevil:
“Meil on külas telestaar!”







Põgus loeng lõpeb
turvatöötaja töövahendite tutvustamisega ning nagu näha, kõige rohkem huvitavad
lapsi kuulivest, taskulamp ja kabuuri lukustatud relv.




Esimene kolmik-rühm lahkub,
ning juba ootavad oma järge veel neli rühma. “Lapsed on head kuulajad. Kui
lasteaed avaldab soovi korrata tänast üritust, löön hea meelega kaasa,” ütleb
Reiko ja lisab, et kasu sellistest kohtumistest on alati mõlemapoolne.
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 19 Oct 2011 08:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2632</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Private klientidel on nüüd Autovalvega veelgi mugavam liituda</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=945&amp;amp;article_id=2626</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[






















Turvafirma operatiivne reageerimine, sõiduki kiire leidmine ja mugavad lisavõimalused teevad G4S Private Autovalvest Eesti kindlaima sõidukikaitse. Sama lahendust kasutavad kõik G4S rahaveo autod. Teenuse osutamiseks vajalikud seadmed on nüüd kuutasu sees!




























































































		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		

















Liitudes G4S Private Autovalvega võite
olla kindel, et hetkel, mil murtakse sisse Teie autosse, jõuab teade sellest
G4S juhtimiskeskusse. Auto positsioneeritakse ning saadetakse appi lähim
patrullekipaaž. Lahendus on äärmiselt tõhus. Viimase 10 aasta jooksul on
omanikele tagastatud kõik autovalvega sõidukid. Neid on leitud ja tagasi toodud
ka välismaalt.























G4S Private Autovalvel on mugavaid lisavõimalusi

























Paanikanupuga saate kutsuda abi näiteks
ründe, avarii või mõne muu ootamatuse korral. Samas ei pea Te andma juhiseid
oma asukoha kohta, sest positsioneerimise abil leitakse Teid kiiresti. Nupp
paigaldatakse varjatud kohta, et selle kasutamine jääks kurjategijatele
märkamatuks. 























Lisavõimaluste hulka kuulub ka sõitude
ajaloo jälgimine. Nii saate kontrollida kus, millal ja kui kiiresti Teie autoga
sõidetud on. Elektrooniline sõidupäevik lihtsustab raamatupidamise formaalsuste
täitmist. Neid ja teisi lisavõimalusi saate kasutada spetsiaalses
Internetikeskkonnas.

























Teenuse osutamiseks paigaldatakse
sõidukisse valveseade, mida pole vaja enam välja osta. 

























Kuutasu: Autovalve 20,99 eurot ja Autovalve Pro 26,99 eurot
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		























Väljasõidutasu: 15,98 eurot
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		

























Paigaldustasu sõltuvalt automargist.

























Liituge G4S Private
Autovalvega www.g4s.ee/private/teenuste-tellimine
]]></description> 
		<pubDate>Mon, 17 Oct 2011 15:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator></dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=945&amp;amp;article_id=2626</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S kavatseb omandada Taani päritolu kinnisvarahooldusettevõtte ISS´i</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2630</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













































		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		Täna, 17. oktoobril,
teatas G4S plc, et kavatseb omandada firma ISS ASi, mille tulemusena tekib maailma suurim turva- ja kinnisvarahooldusteenuseid pakkuv ettevõte.
		
		
		
		
		
		
		
		







Tehingu jõustumiseks peavad selle heaks kiitma nii aktsionärid kui
järelevalveorganid, mis eeldatavasti toimub veel enne käesoleva aasta lõppu.
Peale tehingu lõplikku kinnitamist saame rohkem rääkida kahe suurettevõtte
ühendamisest.





















Kahe kontserni ühinemise tulemusena võib Eestis tekkida ettevõtte, mille käive oleks 2010. aasta tulemusi arvestades 61,8 miljonit naelsterlingit ja töötajate arv 4670.





















Täna, 17.oktoobri hommikul esitati
ühinemist käsitlevad dokumendid Londoni ja Kopenhaageni börsidele.



















ISS on maailma suurimaid
kinnisvarahooldusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid, kellel on üle 535000
töötaja rohkem kui 60 riigis Euroopas, Aasias, Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas
ja Austraalias. ISS-i eelmise aasta tulu oli ligikaudu 8,5 miljardit &pound;.








		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 17 Oct 2011 13:56:27 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2630</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Koduvalve nüüd veelgi paindlikum</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=945&amp;amp;article_id=2628</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









































































































	
	
	
	
	
	
	
	Eesti kõige mitmekesisemale koduvalvele on lisandunud Väljakutseteenus, mis on mõeldud kasutamiseks eeskätt madalamat turvataset eeldavate objektide puhul. Teenuse hinda aitab arvutada uus Koduvalve kalkulaator. Kodu turvariskide hindamine ja soovitused riskide maandamiseks on G4S Private klintidele tasuta.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	




















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	










Uudne G4S Väljakutseteenus
on mõeldud eelkõige neile, kelle vara valvab G4Si juhtimiskeskusega ühendamata
valvesüsteem. Reeglina saab sellise lahenduse omanik häireteate oma
mobiiltelefonile. 

Liitudes
Väljakutseteenusega, saate häire korral kutsuda abi läbi G4S Eesti juhtimiskeskuse. Pärast isikutuvastust saadetakse Teie
objektile lähim patrullekipaaž.























Patrullekipaaži
väljasõidu tasu: 15,98 &euro;






























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Tutvuge
ka teiste G4S Koduvalve võimalustega
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	

























Leidke endale sobiv
valveteenus G4S Koduvalve kalkulaatoriga





























Tutvuge ka unikaalse
Private kodukindlustusega
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	




]]></description> 
		<pubDate>Mon, 17 Oct 2011 13:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator></dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=945&amp;amp;article_id=2628</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S kavateseb omandada Taani päritolu kinnisvarahooldusettevõtte ISSi</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=945&amp;amp;article_id=2634</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Meil
on väga hea meel teatada, et kuulutasime välja ettevõtte ISS A/S omandamise
eesmärgiga moodustada maailma juhtiv turva- ja varahaldusteenuste pakkumisega
tegelev ettevõte. Oleme kindlad, et G4Si ja ISSi ühinemine on meie klientide
jaoks väga positiivne, kuna nüüd saame pakkuda palju laiemat tootevalikut ning
teenuste integreerimise tõttu vastata paremini rahvusvahelisel rindel
tegutsevate klientide ootustele.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	










Mul on väga hea meel Teile teatada, et kuulutasime 17. oktoobril
välja ettevõtte ISS AS omandamise eesmärgiga moodustada maailma juhtiv turva-
ja varahaldusteenuste pakkumisega tegelev ettevõte.

Oleme kindlad, et G4Si ja ISSi ühinemine on meie klientide
jaoks väga positiivne, kuna nüüd saame pakkuda palju laiemat tootevalikut ning
teenuste integreerimise tõttu vastata paremini rahvusvahelisel rindel
tegutsevate klientide ootustele.














 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		Ühinemine
ootab aktsionäride ja regulatiivorganite heakskiitu, mille loodame saada
käesoleva aasta lõpuks ning sellele järgneb kahe organisatsiooni lõplik
ühinemine. Kahe
kontserni ühinemise tulemusena on Eestis tekkimas ettevõtte, mille käive oleks
2010. aasta tulemusi arvestades 61,8 miljonit naelsterlingit ja töötajate arv
4670.
















Integratsiooniplaani üks
osa seisneb aktsionäridega peetavates läbirääkimistes, millega tagame parima
võimaliku tulemuse kõigi poolte jaoks.
Samuti jätkame kogu protsessi igakülgset järelevalvet, et kindlustada
oma klientidele parim hind ja suurepärane teenindus. 














Meie
eesmärgiks on pakkuda Teile jätkuvalt kõrgetasemelist teenindust ning
tutvustada Teile kõiki uusi võimalusi, mida kõnealune ühinemine peatselt
võimaldab. 














Klientide
parima teenindamise tagamiseks plaanime investeerida klienditeeninduse
koolituskeskuste rajamisse, mis koondaks kõik sellealased teadmised ja parimad
praktikad kogu grupi ulatuses – sealhulgas ühised süsteemid ja protsessid –
tagades nõnda ühtse teenindustaseme igas piirkonnas ja riigis.














Tulevikku vaadates näeme,
et käsilolev ühinemine tekitab meie klientidele palju kasulikke võimalusi –
toob see ju kokku maailma tunnustatuimad turvaeksperdid ning juhtivad
varahaldajad. 





















Hoiame Teid asjade käiguga
kursis meie tavalise suhtluskanali kaudu kõrgema astme juhtide ja
operatiivtasandil. Soovi korral vaadake
intervjuud meie grupi tegevdirektori Nick Bucklesega ja ISSi tegevdirektori
Jeff Gravenhorstiga, klõpsates alltoodud lingil.



 http://merchantcantos.net/g4s/2011/customer-video














Kui Teil on käsiloleva
ühinemise kohta küsimusi, võtke kindlasti minuga
ühendust.














Lugupidamisega


























Andrus Ossip


Juhatuse esimees


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 17 Oct 2011 12:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator></dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=945&amp;amp;article_id=2634</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Koduvalve sügiskampaania</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2629</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	
	
	
	
	
	






“Nüüd saad ise valida,
millest Sinu koduvalve koosneb. Koduvalve hinnad alates 3 eurost kuus,” just sellise
sõnumiga on tänavune G4S Koduvalve sügiskampaania. Eesmärgiks on näidata, et
koduvalve teenus ei pea olema turvaettevõtte poolt kindlaks määratud pakett,
vaid et iga klient saab ise valida, millest tema koduvalve koosneb. 
		
		
		
		
		





		
		
		
		
		
		
		
		
		
		











Rohkem kui kuu aega tagasi
tulime välja internetipõhise teenusekalkulaatoriga, kus saab lihtsalt valida endale
sobiva koduvalve lahenduse ja edastada tellimuse koos enda andmetega
klienditeenindusele. Sellist mugavat ja uudset lahendust ei paku ükski teine
turvaettevõte Eestis. 











Teenusekalkulaatori
tulekuga uuendasime ka oma teenusepakette ning nüüdsest on klientidel võimalik
valida 5 erineva teenuse vahel:











Väljakutseteenus:
G4S Väljakutseteenus on mõeldud eelkõige neile, kes kasutavad oma vara
valvamiseks lokaalset valvesüsteemi, mis ei ole G4Si juhtimiskeskusega
ühendatud. See tähendab, et klient saab häirest teate oma telefonile. Kui
klient on liitunud G4Si Väljakutseteenusega, saab ta häire korral helistada G4S
Eesti juhtimiskeskusesse, identifitseerida ennast salasõnaga ning paluda
eelnevalt kaardistatud objektile saata patrullekipaaž. Patrullekipaaži
väljasõidud tasustatakse hinnakirja järgi. Hind alates 3 &euro; kuus.











Infoteenus:
Kui valveobjektilt jõuab häire G4Si juhtimiskeskusesse, informeeritakse sellest
klienti või tema kontaktisikut. Kui klient soovib ja see on G4Si poolt
võimalik, saab ka infoteenuse puhul häire põhjuste väljaselgitamiseks
erandkorras tellida sündmuskohale patrullekipaaži. Patrullekipaaži väljasõidud
tasustatakse hinnakirja järgi. Hind alates 9.59 &euro; kuus.











Tulekaitseteenus:
Kui valveobjektilt jõuab G4Si juhtimiskeskusesse tulekahjuhäire, sõidab G4Si
patrullekipaaž viivitamatult häire põhjuse selgitamiseks kohale. Klienti või
tema kontaktisikut teavitatakse saabunud häiresignaalist telefoni teel. Kui
patrullekipaaž avastab valveobjektil tulekahjuohu, informeeritakse sellest
Päästeametit ja klienti või tema kontaktisikut. 











Kõik patrullekipaaži
väljasõidud tasustatakse hinnakirja järgi. Kliendi eksimuse korral saab häire
tühistada ühe minuti jooksul salasõnaga. Hind alates 6.40 &euro; kuus











Kombiteenus:
Kui objektilt jõuab häire G4Si juhtimiskeskusesse, teavitatakse sellest
kõigepealt klienti, kes saab otsustada, kas soovib patrullekipaaži
valveobjektile saata või mitte. Kui kontaktisik soovib valveobjekti
kontrollimist, siis sõidab G4Si patrullekipaaž viivitamatult välja. Kui
häireinfo saabudes kliendi kontaktisikutega kolme minuti jooksul telefoni
vahendusel ühendust ei saada, saadetakse samuti sündmuskohale G4Si
patrullekipaaž.











Kohapeal vaadatakse objekt üle ja antakse olukorrast teada kliendi
kontaktisikule, vajadusel politseile, päästeteenistusele või mõlemale. Kui vaja,
võetakse valveobjekt mehitatud valve alla.











Kõik patrullekipaaži
väljasõidud kuuluvad eraldi tasustamisele hinnakirja järgi. Kliendi eksimuse
korral saab häiresignaali kolme minuti jooksul salasõnaga tühistada. Hind
alates 14.94 &euro; kuus.











Täisteenus:
Kui objektilt jõuab häire G4Si juhtimiskeskusesse, sõidab G4Si patrullekipaaž
viivitamatult sündmuskohale. Kohapeal vaadatakse objekt üle ja antakse
olukorrast teada kliendi kontaktisikule, vajadusel politseile,
päästeteenistusele või mõlemale.











G4Si patrullekipaaž sõidab
sündmuskohale iga häire korral. Väljasõidutasu sisaldub teenuse kuutasus (v.a
eraldi tasustatavad häired). Kliendi eksimuse korral saab häire tühistada ühe
minuti jooksul salasõnaga. Hind alates 18.34 &euro;
kuus.











Parim kaitse kodule











G4Si kogemus näitab, et
koduvalve on kõige efektiivsem sissemurdmisi ennetav vahend. “Koduvalve
olemasolul pole vaja muretseda sissemurdmise ja varguse riski pärast. Seda
näitas ka G4Si maine uuring, kus 69% vastanutest leidis, et turvafirma
valveteenus on sissemurdmise ja varguse ja/või nendega kaasnevate kahjude
ennetamise tõhus vahend,” selgitab G4S turundusjuht Tarmo Pärjala.











Müügiesindaja Urmas
Tammeriku sõnul on kliendid ammu küsinud uudseid lahendusi “Suureks plussiks on
see, et nüüdsest saab seadmed kuutasu sisse panna ja klient hakkab tasuma
ainult kuumakseid, mille juurde saab valida meelepärase teenuse ja
kliendikohustuse aja”. 











G4Si teenusekalkulaatori
võimalustega saab tutvuda ettevõtte kodulehel: 











www.g4s.ee/koduvalvekalkulaator




		
		
		
		
		
		
		
		







	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 13 Oct 2011 15:53:39 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2629</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Saaremaa Ralli 2011</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2623</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	



Sel
nädalavahetusel, 7. ja 8. oktoobril toimub 44. Saaremaa Ralli, kuhu on oodata
tuhandeid rallisõpru. Olles ralli ametlik turvapartner, soovitab G4S
rallifännidel aegsasti tutvuda täna avaldatud katsete toimumisaegade- ja
kohtadega ning võtta kuulda turvatöötajate ja korraldajate nõuandeid.
Ralliradadega on võimalik tutvuda paberkandjatel, mis on kätte saadavad
Saaremaa Laevakompanii laevadelt ja Alexela tanklatest.





Tänaseks
on rallile registreerunud 149 ralliautot ning nimekirjaga saab tutvuda siin. Kahe päevaga läbivad võistkonnad ligi 500
kilomeetrit, millest 115 looklevad mööda käänulisi kruusateid. Sarnaselt
eelmisele aastale on ralli programmis mitmeid põnevaid katseid, millest osad
toimuvad täiesti uutes kohtades. Linnakatse toimub 7. oktoobri õhtul Kuressaare
linna pargi ümbruses ning see võistlus on pealtvaatajatele tasuta.






		
		
		
		

G4Si
peamiseks ülesandeks on rallisõitjate ja tuhandete pealtvaatajate ohutuse
tagamine kõikidel kiiruskatsetel. Lisaks vastutab G4S ka paljude muude
kokkulepitud valve- ja turvaalaste kohustuste täitmise eest. “Autosport on väga haarav ja atraktiivne
spordiala, mistõttu kipuvad mõned tulihingelised fännid vahel rikkuma kehtivaid
ohutusenõudeid. Vältimaks kurvalt lõppeda võivaid juhtumeid, soovitame
tähelepanelikult järgida rajaturvajate korraldusi ning püsida pealtvaatajatele
eraldatud aladel,” ütles Saaremaa Ralli G4Si turvajuht Riivo Lõoke. “Linnast
väljas toimuvatel katsetel palume parkida autod ühte teeserva, et vajadusel
oleks päästeautodele tagatud vaba ligipääs,” täpsustas Lõoke.





Tänavu
tagab Saaremaa Rallil võistlejate ja pealtvaatajate turvalisust ligi 200 G4Si
turvatöötajat.





Turvasoovitused
rallisõpradele:






	
	Pane
     end soojalt ja mugavalt riidesse – sügisilm on ettearvamatu. Kihiline
     riietus aitab kõige paremini sooja hoida, eriti hoolikalt vali jalanõusid.
	
	Alkohol
     ei sobi autospordiga kokku, külma vastu võta kaasa termos sooja joogiga.
	
	Vali
     ralli jälgimiseks ohutu koht! Sirgete lõpud, väliskurvid ja trampliinide
     taga olevad alad on küll kõige parema vaateväljaga, kuid juhtimisvea
     korral suurel kiirusel liikuva auto sõidutrajektoor võib olla
     ettearvamatu.
	
	Väiksemate
     rallifännide riietel võiksid olla vanemate kontaktidega kleebised – see
     hõlbustab lapse eksimise korral tema vanemate kiiret leidmist.
	
	Alla
     14-aastased lapsed pääsevad ralliraja äärde tasuta, kuid kindlasti ei ole neil soovitav
     seal ilma vanemata üksi ringi liikuda.



]]></description> 
		<pubDate>Wed, 05 Oct 2011 11:40:58 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2623</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Koduvalve teenusekalkulaator - leia sobiv teenus ise veebis</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2655</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	






		
		
G4S tuli äsja välja uuendusliku Koduvalve veebikalkulaatoriga, mille abil iga G4S
kodulehe külastaja saab ise koostada oma vajadustele ja võimalustele vastava
koduvalvepaketi. 



Tehes kalkulaatoris erinevaid valikuid valveseadmete
või teenuste osas on näha, kuidas need valikud mõjutavad Koduvalve kuutasu.
Kõik kalkulaatoris pakutavad valikud on varustatud infonupukestega, mis
seletavad kasutajale lahti konkreetse valiku sisu ning annavad nõu, mida tuleks
valikut tehes silmas pidada. Kui meelepärane lahendus leitud, saab selle
edastada G4Si müügiosakonnale, kust peatselt võetakse huvitatuga ühendust, et
jagada lisainfot ning teha täpsustatud hinnapakkumine. Teisest küljest täidab
see kalkulaator ka harivat funktsiooni. Aja kokkuhoiu mõttes saab klient end
kõikide olemasolevate võimalustega peensusteni kurssi viia ning küsida
pakkumist, mis oleks just talle õmmeldud rätsepa ülikond.
		
		Seotud postitused:
		
		
		Igale kliendile rätsepaülikond ehk uus koduvalve
		
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 01 Sep 2011 09:15:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2655</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Pakume tasuta turvatöötaja kutseõpet</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2622</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	















		
		
		
		
		
		
		
		
		


Tasuta kutseõppe pakkumine kehtib üle Eesti ajavahemikul 
		
		
		
		
		
		1.10 – 31.12.2011
tööle vormistatud inimestele.
		
		
		
		
		
		
		
		
		








Kandideerimiseks täida oma CV siin.



Sügis on käes ja paljudel pikalt
sisseharjunud kooliärevus hinges. Kellel lähevad lapsed kooli, kes läheb ise,
kes elab teistele kaasa. Viimaste aastate jooksul on paljud inimesed oma
töökohad kaotanud ja nii mõnigi plaanib ametit vahetada. Kahjuks jäävad paljud
plaanid teostamata proosalisel põhjusel – koolitused on kallid, aga raha ei
ole. Ka turvatöötaja kvalifikatsioonikoolituse hind on tööd otsivale inimesele
kõrge, olenevalt pakkujast 100-190&euro;. 





















Tasuta kutseõpe



















Sel sügisel otsustas G4S õpihimulisi toetada
ning pakkuda neile võimalus saada turvatöötaja kutseõpe tasuta. Nimelt saadakse
turvatöötajaks alles peale kvalifikatsiooniõppe läbimist, enne seda nimetatakse
sellel ametil töötavat inimest valvetöötajaks. G4S pakub kõigile uutele
tööotsijatele tasuta kutseõpet tingimusel, et inimene töötab G4Sis vähemalt ühe
aasta. 





















Turvaseadusest tulenevalt peab turvatööd
tegev töötaja omandama kutsetunnistuse 4 kuu jooksul ning tavapäraselt tasub
töötaja kvalifikatsiooniõppe eest ise. Selleks, et inimese maksukoormust
hajutada ja ühekordseid suuri väljaminekuid vältida, peavad paljud ettevõtted
koolitusraha töötaja kuupalgast kinni aasta jooksul. Meile valvetöötajaks
tulijad ei pea õppetasu pärast muretsema, sest G4S võtab kutseõppe kulud enda
kanda! Pakkumine kehtib detsembri lõpuni.





















Turvatöötajaks pürgijale esitatavad
põhinõudmised:




















	
	
	
	
	
	
	
	
	vanus vähemalt 19 a
	
	
	
	
	
	
	
	
	eesti keele valdamine
	
	
	
	
	
	
	
	
	põhiharidus
	
	
	
	
	
	
	
	
	laitmatu minevik (kõigi töötajate tausta
kontrollitakse Politsei- ja Piirivalveameti karistusregistrist)




































Mida G4S pakub töötajatele?




















	
	
	
	
	
	
	
	
	paindlik töögraafik
	
	
	
	
	
	
	
	
	tasuta väljaõpe
	
	
	
	
	
	
	
	
	objekti- ja oskuspõhised lisatasud 
	
	
	
	
	
	
	
	
	erinevad sportimisvõimalused
	
	
	
	
	
	
	
	
	mitmekülgsed karjääri- ja arenguvõimalused
parimatele
	
	
	
	
	
	
	
	
	pidev täiendõppe 
	
	
	
	
	
	
	
	
	vajadusel soodne elukoht ühiselamus
(Tallinnas)
	
	
	
	
	
	
	
	
	mugavad ja praktilised tööriided












































G4S kui tööandja



















Oleme uurinud oma töötajatelt, mida nad
hindavad G4Si kui tööandja puhul. Vastuseks saime, et kõige rohkem väärtustatakse
tööandja stabiilsust ja mainekust. Meie inimesed teavad, et G4S täidab kõiki seadusega pandud kohustusi
oma töötajate ees: peab kinni palgapäevast, koostab õigeaegselt töögraafikud ja
võimaldab vajalikud töövahendid. Me suudame pakkuda tööd elukoha lähedal ning
arvestada inimese natuuriga – saame pakkuda paindlikke lahendusi tööobjekti
valimisel. 





















Turvatöötaja töö sobib väga hästi neile, kes
soovivad kindlat ja stabiilset tööd, mida on võimalik teha paindliku graafiku
järgi. 





















Tuntumad objektid G4Si valves:




















	
	
	
	
	
	
	
	
	Tallinna Lennujaam
	
	
	
	
	
	
	
	
	Lennuliiklusteeninduse AS
	
	
	
	
	
	
	
	
	Välisministeerium 
	
	
	
	
	
	
	
	
	Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 
	
	
	
	
	
	
	
	
	Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus
	
	
	
	
	
	
	
	
	Patendiamet
	
	
	
	
	
	
	
	
	Euroopa Komisjoni Eesti esindus
	
	
	
	
	
	
	
	
	Eesti Rahvusraamatukogu 
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ameerika Ühendriikide Suursaatkond
	
	
	
	
	
	
	
	
	Skype Technologies OÜ
	
	
	
	
	
	
	
	
	Swedbank, Nordea, Sampo
	
	
	
	
	
	
	
	
	Suurimad kaubanduskeskused: Viru keskus,
Rocca al Mare, Kristiine, Ülemiste ja paljud teised


























































Gerly Tuisk
	
	
	
	
	
	
	
	
	Värbamise ja mehitamise osakonna juhataja
	
	
	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 22 Sep 2011 13:29:58 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Gerly Tuisk</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2622</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Igale kliendile rätsepaülikond ehk uus koduvalve</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2619</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	
	
	
	
	









Juulis tuli G4S välja uuendatud
koduvalveteenusega, mis arvestab senisest enam kliendi vajadusi ja võimaldab
kliendil paindlikult omale sobiv teenusepakett koostada. Vähemnõudlike klientide
jaoks lisandus portfelli nn säästutoode.









“Vanast koduvalvest jäi järgi vaid teenuse
põhimõte ja nimetus. Uue koduvalve lähteülesannet püstitades võtsime
eesmärgiks, et selle märksõnaks peab saama kliendikesksus,“ tutvustas uue sisu
saanud koduvalve sünnilugu müügi- ja klienditeeninduse divisjoni tootejuht
Kristjan Mikk. „Kuna iga klient on erinev, peab ka toode olema piisavalt
paindlik, et rahuldada erinevaid vajadusi.”









Turg soosib paindlikkust









Koduvalve
uuendamine võimaldab liikuda ja kasvada koos järjest nõudlikumaks muutuva
tarbijaga. Varasem Koduvalve lahendus ei olnud selleks piisavalt paindlik. Uus
Koduvalve on kui lego konstruktor, mis lubab igal kliendil ehitada endale
täpselt oma vajadustele vastava valvepaketi. Saab valida sobivad valveseadmed,
tehnilise valve teenuse ning erinevad lisateenused. Koduvalvega on võimalik
liituda ilma sissemakset tegemata: kergitades mõnevõrra kuutasu suurust,
vabastab see uuendus liituja kopsakast sissemaksest. Viimasena valib klient
kliendikohustusperioodi pikkuse vahemikus 2-5 aastat. 









Veel
ühe olulise muudatusena läheb kliendikohustuse täitmisel valveseadmete
omandiõigus üle kliendile, kes jätkab kuutasu maksmist üksnes tarbitavate
teenuste eest. Kõik need uuendused on meeltmööda nii kliendile kui ka
müügimeeskonnale, kes samuti tõstab esile teenuse suuri mänguvõimalusi. 









Objektidele,
kus reageerimisoperatiivsus ei ole kliendi jaoks kriitilise tähtsusega, on uues
tooteportfellis välja pakkuda odav väljakutseteenus. 









Müügijuhi
Henri Alti hinnangul on tegu parima koduvalvepakkumisega Eestis. „Kindluse nii
väita annab klientide tagaside, kes märgivad, et meie teenus on läbipaistev ja
paindlik,“ ütles Alt. „Mõeldud on ka hinnatundlikuma tarbija peale, kelle jaoks
on oluline, et kodu valvamisega kaasnev ei nõuaks suuri esmaseid investeeringuid.”










		
		
		
		
		
		
		
		



Murtud
eelarvamused









Pilvi ja Vello
Hints liitusid uuenenud Koduvalvega augustis, kui tuli otsus taas reisima
minna. “Enne Norrasse minekut jäi hinge kripeldama mõte, et kodu jääb jälle
üksi… Meil on varemgi vargad majas käinud, mistõttu kaalusime reisile minekut
pikalt,“ ütles Vello Hints. 









Hintside pere
uskus enne, kui otsustas G4Si pöörduda, et Koduvalveteenus on luksus, mis
kättesaadav vaid rikastele. „Kusjuures, me pole sugugi ainsad, kes nii arvavad.
Meievanustel inimestel on paraku omad eelarvamused: koduvalvet peljatakse, sest
arvatakse, et see on kindlasti kallis. Teiseks kardetakse, et juhtmed rikuvad
maja ilme ära ning seinad puuritakse auklikuks,“ rääkis Hints. „Nii ei julgegi
vanem inimene reisima minna, ja kui julgebki – loodab pigem luku ja koera
peale, sest seadmete hind on krõbe. Koduvalvega said kõik need müüdid korraga
purustatud. Selgus, et kallite seadmete eest saab tasuda pikema perioodi
jooksul ning kuutasu on ka pensionärile jõukohane.“





Teine meeldiv avastus Hintsi jaoks oli kiirus ja
mugavus. „Neljapäeval hakkasime koduvalve kohta uurima ning juba järgmise
nädala kolmapäeval puhkasime Norras. Tehnik, viisakus ise, tegi väga head tööd.
Võib tunduda naljakas, kuid tal isegi redelijalgadel oli pehmed tallad all, et
mitte rikkuda põrandat. Väga meeldiv kogemus,“ kiidab Hints. „Oleme jaganud
muljeid ka oma sõpradega, kes olles samuti reisipisikust nakatunud, mõtlevad koduvalvega
liituda.”
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 22 Sep 2011 08:20:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2619</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Rannavalve polgu poeg</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2617</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	




		
		
		
		













Augustis 10aastaseks saanud Artjem on ilmselt maailma noorim rannavalvur,
täpsemalt öeldes isehakanud rannavalvur. Nimelt otsustas Artjem ühel ilusal
suvel, et tahab proovida kätt rannavalvurina. Mõeldud-tehtud. Kuna suved
veedab Artjem tavaliselt Kakumäel oma vanavanemate juures, siis tutvus
rannavalvuritega toimuski samas rannas. Uudishimulik poiss leidis
vetelpäästjatega ruttu ühise keele ning hakkas neil sageli külas käima. 





“Poiss tuli meile külla, sai kõigiga tuttavaks ja hakkas vaikselt meie
kõrval õppima,” selgitab Kakumäe rannas töötav Tõnis Jaaniste. Rannavalvurite
kontrolliva pilgu all on poiss saanud täitma mitmeid ülesandeid.





“Kõigepealt usaldati mulle teadetetahvlil rannainfo vahetamine. See oli
kolm või neli aastat tagasi. Eelmisel suvel juba lubati teha päevikusse sissekandeid
ja hooaja lõpus sain isegi raadiosaatjat kasutada”, kirjeldab Artjem oma
rannavalvuri “karjääri”. “Poiss suhtub töösse täie tõsidusega ning rannainfo
vahetusajaks on ta alati kohal,” lisab Tõnis. 





Tõsine ja täpne, nagu ta on, peab Artjem kinni ka rannavalve
“dresscode”ist. Oma rannavalve-retkedel kannab poiss punaseid dresse ning sama
värvi särki. Viimasega, muide, on seotud üks lugu. Eelmisel aastal kinkisid
Kakumäe rannavalvurid oma noorele sõbrale sünnipäevaks punase särgi, mille
kujundasid spetsiaalselt Artjemi jaoks. Särgi seljal on suur kiri “Rannavalve”
ja rinnaesisel - “Vetelpäästja Artjem”. Poiss ise on särgi üle väga uhke ning
kannab seda alati, kui käib rannavalvureid abistamas. 



“Päris uppuja
päästmisega ma veel toime ei tuleks, sest ma pole seda õppinud ning
ilmseltei jätkuks mul selleks veel jõudu. Järgmisel aastal tahaks esmaabi
andmiseära õppida, plaasterdada ma juba oskan,” lisab Artjem.
	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 20 Sep 2011 15:02:58 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2617</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Aasta 2011 parim teenindusettevõte - G4S Eesti</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2615</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













G4S Eesti võitis teist aastat
järjest kõige konkurentsivõimelisema teenindusettevõtte auhinna, andes sellega
turule ja klientidele tugeva signaali ka majanduslanguse ajal stabiilsest
partnerist ja kindlalt püsivast tööandjast.







„Konkurentsivõime tiitel on suureks
tunnustuseks kontserni enam kui 3000 töötaja tublile tööle – suur tänu teile
kõigile selle eest!“ ütles G4S eesti juhatuse esimees Andrus Ossip.
„Teenindusettevõtte peamiseks konkurentsieelist tagavaks teguriks on just tema töötajad
ja kvaliteetne teenus – läbi selle võidame ja hoiame oma kliente.“







Ossip toonitas, et muutuval
turvaturul on G4Si oluline eelis pika tööstaažiga inimeste olemasolu ning
avatus ja ausus kliendisuhtes. „Meil on palju neid, kes on ettevõttes töötanud
isegi rohkem kui 10 või 15 aastat,“ ütles Ossip. „Meie usaldusväärsuse, samuti
väga olulise tugisamba teenindusettevõtte konkurentsieelise loomisel, tagavad
meie ausad teod – nii nagu inimsuhetes ikka, muudavad ka kliendi ja ettevõtte
dialoogi konstruktiivseks avatus ning ausus.“ 












Auhinna valguses Ossip tõi esile
2010./2011.a vahetuse eurole ülemineku. „G4Sil oli seal kanda ülimalt
töömahukas ja vastutusrikas roll, mis mõjutas märkimisväärselt ka meie
majandusnäitajaid,“ ütles Ossip. „Omal moel on konkurentsitiitel tunnustuseks
ka eurovahetuse ajal tehtud tublile tööle.“ 












Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu koostatavas
konkurentsivõime edetabelis osales vabatahtlikkuse alusel kokku 376 Eesti
ettevõtet. Konkurentsivõimelisemad ettevõtted selgitati vastavalt ettevõtete
tegevusaladele välja kolmeteistkümnes kategoorias. G4S Eesti võitis kõige
konkurentsivõimelisema teenindusettevõtte tiitli teist aastat järjest. 












Tuntuimatest teenindusettevõtetest
oli nt mullune teise koha omanik AS Ragn-Sells neljas, saavutades 63,9%
võrrelduna G4Si tulemusega. Osaliselt ka turvatehnikavaldkonnas tegutsev AS
Hansab saavutas 6. koha 57,4% G4Si tulemusest. GSM Valve oli 16. 40% G4Si
tulemusest.













		
		
		
		
		
		


Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman tänas kõiki
konkurentsivõime edetabelis osalejaid ning nentis, et üheksandat korda
koostatav konkurentsivõime edetabel on kujunenud kestvaks traditsiooniks ja
jagatavad auhinnad väärikaks tunnustuseks. „Saavutused vajavad tunnustamist.
Meie ettevõtjate panust töökohtade loomisel, majanduse arengul ning riigikassa
täitmisel ei saa ega tohi alahinnata. Olgu majanduses head või halvad ajad, ühe
väikese riigi ja majandusena vajame iga ettevõtliku inimese panust. Peame
jätkuvalt püüdlema selle poole, et meie ettevõtluskeskkond oleks selline, et
ettevõtlikud inimesed tahaksid siin ennast teostada."







Konkursi
Ettevõtluse Auhind eesmärk on jagada riigipoolset tunnustust edukatele ettevõtetele
ja tõsta ettevõtlusteadlikkust. Auhinnakategooriate parimad valisid eri
valdkondade eksperdid, peaauhinna võitja aga kõrgetasemeline žürii majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan Partsi juhtimisel.







Konkurentsivõime on turul kõige olulisem tunnus – need on ettevõtted, kes
on teistest paremad, loovad paremaid teenuseid ja kaupu. Konkurentsivõime
näitab produktiivsust, millega ettevõte oma ressursse kasutab. Ostjale on
edetabel heaks infoallikaks, millise partneriga on tegemist. 







Konkurentsivõimelisimaks
tööstus- ja energeetikaettevõtteks tuli tänavu lisaks laevaehitusele paljudesse
valdkondadesse laienenud AS BLRT Grupp, jaekaubanduse valdkonna võitja oli AS
Eesti Statoil, hulgikaubanduse võitja teravilja ja rapsiseemnete müüja AS
Oilseeds Trade, konkurentsivõimelisimaks toiduainetööstuseks joogitootja AS A.
Le Coq ning turismiettevõtteks OÜ GoAdventure. Side, kommunikatsiooni ja IT
vallas oli võitja AS EMT, ehituse vallas AS Napal, äriteeninduse ja kinnisvara
valdkonnas AS Riigi Kinnisvara, finantsvahenduse kategoorias AS Swedbank,
transpordi ja logistika alal AS E.R.S. ning väike- ja keskmiste ettevõtete
lõikes AS Pärnu Sadam. Kõige mitmekülgsemalt konkurentsivõimelisima ettevõtte
tiitliga pärjati energeetika vallas tegutsev Fortum Tartu AS.]]></description> 
		<pubDate>Mon, 19 Sep 2011 16:57:47 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2615</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S osales Viimsi turvalisuspäeval </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2614</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	






		
		
		
		
		
		




Viimsi abivallavanema Jan
Trei sõnul on iga-aastase Viimsi turvalisuspäeva eesmärgiks tõsta inimeste
turvateadlikkust ning anda teavet, kuidas igaüks saaks ise tõsta enda ja oma
pereliikmete heaolu. „Viimsi turvalisuspäeval antakse palju asjalikke nõuandeid
liiklusturvalisuse, tuleohutuse, esmaabi ja isegi koduse vara kaitse ning muude
lihtsate tõdede kohta, mida inimesed kipuvad igapäevatoimetuste valguses ära
unustama,“ lisas Jan Trei.






“Olles Viimsi Vallavalitsuse pikaajaline partner turvalisuse
küsimustes, oli meil heameel osaleda valla poolt korraldatud turvalisupäeval.
Üritusel jagasime vallaelanikele turvalisuse nõuandeid iseenda, oma lähedaste
ja koduse vara kaitseks ja sellega soovime panustada kohaliku kogukonna ja
valla turvalisuse tõstmisesse”, selgitas Artur Aunapu üritusel osalemist. G4S
on juba mitmendat aastat järjest turvalisuspäeval osalenud. “Tänavu saime
esmakordselt tööriistana kasutada ka G4Si uut koduvalve teenusekalkulaatorit,
mis tegi koduvalve võimaluste selgitamise oluliselt lihtsamaks ja huvilistele
arusaadavamaks. Koduvalvekalkulaator ei jäänud ka konkurentidele märkamatuks”,
lisas Artur. Infot kodu turvalisuse kohta jagasid G4Si müügi- ja
klienditeenindusdivisjoni töötajaid Anneli Ott, Riina Mikkor ja Andrus Viita.
“See oli väga vahva kogemus ja vaheldus igapäevasele tööle. Saime mitu
potentsiaalset nii era- kui ka ärikliendi kontakti”, kirjeldas üritust
kliendihaldur Anneli Ott.






“Viimsi vald korraldas turvalisuspäeva esimest korda koostöös
kooliga. Seekord oli turvalisuspäev ühitatud kooli algusega, et nii lapsed kui
vanemad mõtleksid kaasa ohutusele ja turvalisusele kooliteel ning kodudes.
Turvatunde saab tagada vaid koostöö riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna
liikmete vahel ja neid kogemusi tundma õpitaksegi,“ sõnas Viimsi vallavanem
Haldo Oravas.






Üritusel osales ka G4S
Noorteklubi, “Kui emmed ja issid suunati G4Si telki koduvalve lahendustega
tutvuma, siis pisemad tegelased jooksid meie telki noorteklubi tegemisi
uudistama. Lapsed meisterdasid endale rinnamärke või lasid hoopis vahvaid
näomaalinguid teha. Ilm oli ilus ja rahvast oli palju ning osavõtt
turvalisuspäevast tasus ettevõtte seisukohalt kindlasti ära. G4S ja G4S
Noorteklubi telgid peaksid erinevatel vabaõhuüritustel ning perepäevadel alati
ühise tandemina käima. Laupäev näitas, et see töötab väga hästi”, sõnas Triin
Maripuu.






Viimsi turvalisuspäeval
osalesid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida politseiosakond,
Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskus, Tallinna Kiirabi, Maanteeamet, MTÜ Eesti
Naabrivalve, turvaettevõte G4S Eesti AS, Securitas Eesti AS, Kaitseliit,
Ohvriabi, valla keskkonnaamet ning uute osalejatena Naiskodukaitse ja
vabatahtlikud merepäästjad. “Soovin südamest tänada, et aitasite kaasa väga
meeldivale ja ilusale päevale. Rahvast osales rohkelt ning ürituse korraldajad
on väga rahul. Üritus täitis oma eesmärki!”, iseloomustas Viimsi abivallavanem
Jan Trei üritust.


]]></description> 
		<pubDate>Wed, 14 Sep 2011 14:18:56 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Maarika Haavistu</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2614</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S tagab turvalisust telemängus Rahaauk</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2612</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	
	
	



Esmaspäeval oli TV 3 eetris Rahaaugu esimene saade,
kus sai näha maailmas laineid lööva telemängu telgitagused. Kõigi Eesti, Läti
ja Leedu saadete tegemiste ajal tagab turvalisust G4S Eesti. Kui soovid rohkem
teada saada G4Si rollist, siis vaata allpool olevat saate salvestist
alates 15 minutist.





Telemäng hakkab olema eetris igal esmaspäeval kell
20.00 TV 3 kanalil.





„Rahaauk“ on üks põnevamaid telemänge maailmas, mille
teeb eriliseks see, et võidusumma - 100 000 eurot - antakse mängijatepaarile
sularahas kätte kohe saate alguses ning osalejate ülesandeks on seda mitte
kaotada.

		
		










	
	
]]></description> 
		<pubDate>Fri, 09 Sep 2011 12:04:11 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2612</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tartust joostes Rio de Janeirosse ja tagasi</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2609</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	






Esmapilgul
võimatuna tunduv väide pealkirjas (ookean ju vahel) omandab märgilise
tähenduse, kui silmas pidada kolmikõdede Leila, Liina ja Lily Luige eesmärki ja
unistust – joosta 2016. aastal Rio de Janeiros olüpiamaratoni. 







Arvestades, et neidude treeningmaht püsib
praegusel tasemel, koguneb igaühel neist selleks ajaks (ligi kuue aastaga) umbes 22000
jooksukilomeetrit. See on vahemaa, mis Google Earthi andmeil katab linnulennult
ära teekonna Tartust Brasiilia sambakarnevali pealinnana tuntud Rio de
Janeirosse ja tagasi. Etteruttavalt olgu öeldud, et Rio sobib ülihästi, sest
tants on jooksu kõrval õdede teine suur kirg. Kolmas kirg on loomulikult suvine
töö G4Si rannavalves. 







Poolteist aastat tagasi hakkasid õed harjutama
Eesti ühe edukama kergejõustikutreeneri Harry Lembergi käe all. „Väiksemaid
eesmärke ei tasugi seada,“ kommenteerib Lemberg neidude olümpiaunistust. „Kui
kõik jätkub plaanipäraselt, ei ole selles midagi võimatut – Londoni olümpia on
nende jaoks ehk liiga lähedal, kuid hea õnne korral võiks Leila ja Liina isegi
juba järgmisel aastal B-normi (2.43) ära täita.“







Esimesed edusammud on juba tulnud, Eesti
meistrivõistlustelt on võetud nii mõnigi medal. Maikuisel SEB Tartu
jooksumaratonil oli Liina naiste arvestuses kolmas, Leila neljas ja Lily
seitsmes. Juuni algul Rakvere poolmaratonil oli Liina esimene, Leila teina ja
Lily kuues. 







„Mul on neisse usku, nad on väga motiveeritud,
tublid ja kohusetundlikud – tahavad rohkemgi teha, kui vaja ja pigem tuleb neid
tagasi hoida,“ ütleb treener. „Õdede areng on olnud üllatavalt tugev.“ Lembergi sõnul peitub õdede edu saladus just
selles, et neiud on elu aeg mõõdukal määral sporti teinud ja liikunud. „Samas
ei ole nad kasvava organismi ajal tugevat koormust saanud, neid ole trenniga
n-ö ära tapetud,“ selgitab treener. „Nüüd, 25aastaselt on nende organism
valmis, et tõelist trenni teha ja koormusi taluda.“ 







Oma unistuse teoks tehes püstitavad neiud
omalaadse rekordi – teadaolevalt ei ole olümpiamängudel varem kolmikuid koos
võistelnud. Vähemalt ei suuda sellist fakti meenutada Lemberg ega spordiajakirjanik ja -ajaloolane
Tiit Lääne. „Näiteks vendi on küll olnud – isegi Eestist kaks paari, mõlemad
purjetajad,“ ütleb Lääne. „1928.a Amsterdami mängudel pronksi saanud Georg ja
Andreas Faehlmannid ning N-Liidu hõbedane paatkond Soulis – Toomas ja Tõnu
Tõnisted, kes Eesti eest võisteldes Barcelonas 1992. aaastal pronksi võtsid.“ Lääne usub, et tugeva kajastuse saaksid
olümpialastest kolmikud maailma meedias kindlasti. 








		
		
		
		

Kui maailma tippspordis peavad Leila, Liina ja
Lily end veel tõestama, siis G4S rahva seas neiud reeglina tutvustust ei vaja.
2003. aastal alustasud nad rannavalve abilistena Noorteklubi töömalevas. Sealt
see pisik suvise kire – vetelpäästjatöö vastu alguse saigi. „Tihti jäime kauemaks
kui ametlik tööaeg ette nägi,“ meenutab Liina. Lily lisab, et vahel lubasid
päris-rannavalvurid töömalevlastel ka vormi selga proovida: „See oli päris uhke
tunne!“







Nüüdseks on õed Tartu ja Lõuna-Eesti randades vahelduva
eduga viis suve ametis olnud. Nad ei kujuta ettegi, et see teisti võiks olla.
Ütlevad kui ühest suust, et see on parim töö, mida suveks soovida – värske õhk,
võimalus palju liikuda. 







Lisaks rannavalvetööle ja kahele trennile
päevas annavad õed Annelinna noortekeskuses ka tantsutunde. Hiphopiga hakkasid
neiud tegelema 9. klassis. Liinat on tants mõjutanud sedavõrd, et ta õpib
Viljandi Kultuuriakadeemias tantsu erialal. Leila ja Lily omandisid Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolis bioanalüütiku kutse, kud tants köidab neidki jätkuvalt. Neiud on
IDO-võistlustel saavutanud Eesti ja
Baltikumi meistritiitleid. Viimati võis laiem avalikkus neid näha tantsimas
Supestaari saate superfinalisti Artjom Savitski esinemisel. 







Eesti esimene meistritiitel pikamaajooksus
tuli õdelele juuni viimasel päeval, kui Liina võitis 10 km distantsi kulla.
Leila sai hõbemedali ja Lily oli kaheksas. 







Võimalusel teevadki õed kõike koos. Niivõrd
koos, et neil on raske üksteisele isegi erinevaid iseloomuomadusi leida.
Väikese arutamise järel lepivad nad siiski kokku, et Lily naerab kõige rohkem, Liina räägib kõige rohkem ja Leila on
kõige tõsisem. 




2011. aasta rannahooaja kokkuvõte. 
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 05 Sep 2011 11:52:33 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2609</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Contra: julge olla julge</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2607</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	








	
	
	
	

G4S on alates eelmisest sügisest
postitanud klientidele humoorikaid videoklippe, milles luuletaja Contra annab
turvaküsimustest värsivormis nõu. Uurisime, milline on poeedi enda suhtumine
turvalisusesse.





Kas turvaluulet kirjutades panid ka
endale midagi kõrva taha? 





Ei oskagi öelda,
pigem oli selline äratundmisrõõm teemadega tutvudes, aga eks ka
äratundmisrõõmuga on nii, et asjad võivad olla natuke ununenud ja siis
värskendad tutvust.





Aga loodan, et
mõned asjad ikka kinnistusid, sest ka kõige teadlikum kodanik võib segases
olukorras millegagi mööda panna.





Mille poolest erineb turvaluule romantilise
luule kirjutamisest? 





No turvaluulet võib
nimetada "luuletamiseks tellija materjalist". Eks ma lisasin G4S
mõtetele lihtsalt värve ja riime. Romantiline luule tuleb või vähemalt peaks
tulema nii, et ka algmõtted on enda omad. Ja filosoofiline ja sõnamänguline ja
loodusluule ka.Tellija materjalist luule kirjutamine sarnaneb mõnevõrra
matemaatikaülesandele, tegelikult on ka luuletuse puhul oluline, et lõpptulemus
tuleks ainuõige.





Milline turvaluule teemadest on
olnud kõige hingelähedasem – veeohutus, ohutus suurüritustel, väldi
valehäireid, väldi murdvargusi, ohutud pühad, esmaabi, valveseadmete hooldus,
koolilapse turvalisus, internetiturvalisus? Miks? 





Eks ikka lastega
seonduv, nad on üsna õrnas eas, elukogemust vähe, oluline ei olegi siin
esmajärjekorras, et mida lapsed peaksid tegema ja millest hoiduma kui see, et
kuidas neile seda kõige paremini selgeks teha.





Milliseid turvasoovitusi vajab
eestimaalane enim? 





Ma ei tea, kuidas
inimesed saaksid hakkama esmaabi andmisega, autojuhilubade saamiseks peaks see
selge vist olema. Ma ise autoga ei sõida, ja ma kardan, et arstiabi andmisega
jääksin hätta. Olen ka jäänud, kui pidin oma poja sünnitust metsa vahel vastu
võtma, hea et on mobiiltelefonid, millega saab kiirabise helistada.





Väga asjalik teema
G4Si käsitletutest paistab ka valveseadmete hooldus ja kontroll, seal on tõesti
asju, mille peale ei tarvitse tullagi. 





Maailma parim turvatöötaja on…? 





Turvatöötaja peaks
inimesse turvalisust sisendama, nii et tema tööpiirkonnas viibijal oleks tunne,
et ta on kaitstud. Olema lisaks karmusele ka parasjagu sõbralik, et tekitada
usku, et turvatöötaja on tema sõber, kes kindlasti appi ruttab kui vaja.





Mis on Sinu jaoks turvalisus? Kas
Eestis on turvaline elada? 





Turvalisus on
sisemine kindlustunne, mis moodustub paljude väliste tegurite koosmõjul.





Arvan, et Eestis on
pättide üle siiski mingi kontroll olemas, 100% kuritegude vältimist ei
õnnestu kuskil saavutada.





Rohkem murettekitav
on ehk hoopiski see, et inimesed ei julge enda nime all arvamust välja öelda,
ka see on osa turvalisusest, etsu sõnavabadus on kaitstud. Etsind
poliitiliste ja muude vaadete pärast taga kiusama ei hakataks. Üldist
klassisallimatust on vist siiski päris palju - üks versioon on veel ka see, et
tööandjatel onliiga suur võim töötajate üle, et need töökoha kaotuse
hirmust on pigem vait ja kannatavad. 





Millistel turvalisust puudutavatel
teemadel räägid enda poegadega? Milliseid tarkuseteri neile õpetad? 





Kaks esimest asja,
mis tulevad meelde, on internet ja ujumine. Ujuda poistele väga meeldib, aga
selline kord on küll, etkui üks tiigist ära tuleb, peab teine ka
tulema.



Võõraste internetisõprade eest kaolen hoiatanud. Lisaks kõige
tähtsamad liiklusreeglid, aga vanem poiss tegi jalgrattaeksami ära, nii et
liikluseeskiri talle võõras ei ole.
	]]></description> 
		<pubDate>Fri, 02 Sep 2011 10:34:58 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2607</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ja Contra: Turvaline koolitee</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2604</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











Pikk suvepuhkus on
saanud läbi ning lapsed on tagasi koolis või on alles esimesse klassi astumas
ja pika kooliteekonna alguses. Tahame Sulle meelde tuletada lihtsamad tõed,
kuidas Sinu lapsel kooliaeg võimalikult turvaliselt kulgeks.























































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Vali lapse jaoks ohutuim koolitee ja
käige iga päev sama teed mööda vältides tundmatuid ja halvasti valgustatuid
teelõike.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Jaluta koos oma lapsega kooli, poodi
ja sõprade juurde – nii saad jälgida, kuidas ta liikluses hakkama saab,
kontrollida valitud marsruudi ohutust ja näidata lapsele, kust hädaolukorras
abi saada.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Tuleta lapsele meelde korraliku jalakäija
põhitõed, tee ületamiseks kasuta
võimalusel foore ja ülekäiguradu, kunagi ei tohi astuda tänavale
pargitud autode vahelt ega ületada teed bussi eest või otse selle tagant.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Autoga last kooli viies kinnita lapsel
korralikult turvavöö.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Jalgrattaga kooli minnes tuleb alla 16
aastasel lapsel kanda kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Heledad riided või
helkuritega turvavest teevad lapse liikluses paremini märgatavaks.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Julgusta last eelistama sõpradega
suhtlemist üksi jalutamisele või mängimisele.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Selgita lapsele, kuidas pilkamine,
õrritamine ja vaidlemine sõprusele kahju teevad ning kuidas lahendada
lahkarvamusi sõnade, mitte rusikatega.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Õpeta last ära tundma kuritegelikku või
kahtlustäratavat käitumist ning julgusta teda teavitama täiskasvanuid oma
tähelepanekutest.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Õpeta last vältima ohtlikke kohti,
milleks võivad olla tühjad majad ja tänavad, lagunenud mänguväljakud ning
räämas pargid.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Veendu, et kooli sisekord näeb ette
vanematele helistamist lapse koolist puudumise korral.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kontrolli hoolikalt huvialaringide või
trennide tausta ja usaldusväärsust, sh tegevuslubasid ja personali
kvalifikatsiooni.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Aita lapsel vältida meelemürke õpetades
teda käituma aruka noorena, kes hoiab kõrvale alkoholi ja narkootikumidega
pidudest ning valib sõpru, kes ei vaja neid vaba aja veetmiseks.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Selgita lapsele meelemürkide ohtusid ning
märka nende kasutamisele viitavaid ohumärke. Nendeks võivad olla:
narkootikumidest rääkimine, palju sularaha või vastupidi - pidev rahapuudus,
äkiline kaalutõus või –kaotus, seosetu jutt, valetamine, eraklikkus,
depressioon ja paranoia.










Öeldakse, et
“lapsed on meie kalleim vara”, seega nende kaitsel ja turvalisuse küsimustes
järeleandmisi ei tehta. Kes meist pole noor olnud? Kõik me ju teame, et noorus
on hulljulgete katsete aeg, lastevanematena peame selgitama, mis tagajärjed
võivad kaasneda valede valikutega. 












Turvalist
kooliaega!
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		










Sinu G4S
































]]></description> 
		<pubDate>Tue, 30 Aug 2011 12:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Maarika Haavistu</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2604</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4Si krediidireiting - AAA</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2606</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	
	













		
		
		
		
		
		
G4S Eesti võitis teist
aastat järjest kõige konkurentsivõimelisema teenindusettevõtte auhinna, samuti
kinnitati ettevõtte reiting taas tasemel suurepärane (AAA).
G4S Eesti juhatuse esimehe
Andrus Ossipi sõnul annab konkurentsitiitel selge signaali tööturule, et G4S on kindel
ja stabiilne tööandja. „Samuti on see sõnumiks turule, et oleme parimate
turvalahenduste pakkuja ja kvaliteetne äripartner,“ ütles Ossip.
Konkurentsivõime
auhinna valguses Ossip tõi esile 2010./2011.a vahetuse eurorahale ülemineku
Eestis. „G4Sil oli seal kanda ülimalt töömahukas ja vastutusrikas roll, mis
mõjutas märkimisväärselt ka meie majandusnäitajaid,“ ütles Ossip. „Omal moel on
konkurentsitiitel tunnustuseks ka rahavahetuse ajal tehtud tublile tööle.“
Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu koostatavas
konkurentsivõime edetabelis osales 376 Eesti ettevõtet. Konkurentsivõimelisemad
ettevõtted selgitati vastavalt ettevõtete tegevusaladele välja kolmeteistkümnes
kategoorias. G4S Eesti võitis kõige konkutentsivõimelisema teenindusettevõtte tiitli
teist aastat järjest. 








		
		









Teist aastast järjest
tunnustas Krediidiinfo, Baltikumi
turuliider finantsinformatsiooni kogumise ja töötlemise osas, G4S Eesti
tegevust "Edukaks Eesti Ettevõtteks", omistades firmale reitingu
suurepärane (AAA). 
		









G4Si finantsdivisjoni
direktor Veiko Vetto sõnul on Krediidiinfo reiting ettevõtetele antav hinnang,
mis määratakse majandus-, finants- ja maksekommete koondhindena. Reitingu
arvestamise meetod on välja töötatud rahvusvaheliste mudelite alusel ja
aktsepteeritav ka väljaspool Eestit. "Oleme pälvinud kõrgeima reitingu
juba mitmendat korda. Sellega tõestame meie töötajatele, klientidele ja
hankijatele, et oleme neile kindel ja usaldusväärne koostööpartner, kes täidab
võetud kohustusi. Arvestades tänases majanduskeskkonnas valitsevat üldist
määramatust on selline tunnustus positiivseks eristumismomendiks Eesti ärimaastikul”,
lisas Vetto. 









ASi Krediidiinfo teatel on AAA reitinguga ettevõtteid Eestis vaid 0,6 protsenti. 











Reitingu kategooriad: 










	
	
	
	
	suurepärane ehk AAA (0,6%
Eesti ettevõtetest), 
	
	
	
	
	väga hea ehk AA (7,6%), 
	
	
	
	
	hea ehk A (14,4%), 
	
	
	
	
	rahuldav ehk BBB (27,0%), 
	
	
	
	
	kasin ehk BB (27,5%), 
	
	
	
	
	nõrk ehk B (14,0%), 
	
	
	
	
	mitterahuldav ehk C (8,7%)
















]]></description> 
		<pubDate>Tue, 30 Aug 2011 11:25:45 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2606</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Joonistusvõistlus &quot;Veerõõmud ja -ohud suvel&quot;</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2603</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	





		
		
		
		

29. juunist kuni 12.
augustini toimus veeohutuskampaania raames joonistusvõistlus “Veerõõmud ja
-ohud suvel”, kus kutsusime lapsi paberile jäädvustama veega seotud rõõme ja
muresid. Kokku laekus 17 tööd lastelt vanuses 7 – 12 aastat. Žürii valis
võidutööks 11- aastase Darja Kuznetsova joonistuse, kus oli jäädvustatud nii
keelatud kui lubatud tegevused rannas. G4S Noorteklubi ja Julged hoolida?
meeskond tänab ka staažikat joonistusvõistlusest osavõtjat Sulo Kuulerit vahva
töö eest – Sulo pole jätnud vahele ühtegi joonistusvõistlust.













		
		
		
		

Seekordsetesse laste
joonistusesse oli rõõmsate hetkede kõrval pildile jäädvustatud ka Päästeameti
selle-aastane sõnum “Kui jood, siis ära uju”. Lisaks purjus peaga ujumise
tekstile on lastele meelde jäänud ka lause “Ära hüppa tundmatus kohas vett”. 







“Täname kõiki tublisid
joonistajad. On tore tõdeda, et ohutuskampaaniad teevad oma tööd õigesti. Laste
töödest on näha, et erinevad turvalisusele manitsevad laused on hästi meelde
jäänud,” võtab joonistusvõistluse kokku G4S Noorteklubi juht Triin Maripuu.


		
		
		
		


		
		


		
		


		
		
		
		
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 24 Aug 2011 16:47:37 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2603</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Turvalisuse koolis tagavad osaliste koostöö ja probleemide märkamine</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2602</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	
	
	
	
	





Saates oma last kooli, eeldab iga lapsevanem,
et peale tarkuse pakub haridusasutus ta võsukesele ka kaitset. Milline peab
olema kool, et laps käiks seal rõõmuga ja lapsevanem saadaks ta “tarkust taga
ajama” kerge südamega? 









“Võib tunduda leierdatud mõttena, kuid kool on
ühiskonna nägu ning seal õppivad lapsed on ühiskonna läbilõige. Ka lapsed
võivad olla julmad ja sallimatud, mistõttu leian, et eelkõige muudab kooli
turvaliseks avatud ja aus suhtlemine ning loomulikult läbimõeldud
turvameetmed,” ütleb AS G4S Eesti valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus. 









Riikides, kus õppeasutustes on toimunud
terroriakte ja tulistamisi, näiteks USAs ja Soomes, esitatakse koolimajade
turvalisusele väga kõrgeid nõudmisi. Sellised koolid toimivad kui kindlused:
ümbruskonda jälgib videovalve, läbipääsud on varustatud metallidetektoritega
ning lapsevanemadki pääsevad kooli vaid etteteatamisel. “Iga kool peaks lähtuma
siiski oma vajadustest ning kõigepealt ära kaardistama võimalikud turvariskid,”
selgitab Kolumbus. Lahenduste leidmisel ja rakendamisel tasub kaasata
turvaeksperte. Politsei ja turvafirmad oskavad pakkuda olemasolevate vahendite
juures reaalselt toimivaid lahendusi. 









Paljud koolid hoiavad päeval uksed suletuna
ning koridoris istub “tädi”, kelle ülesandeks on kontrollida kooli tulevaid
isikuid ning mitte sisse lasta neid, kellel koolimajja asja pole. Alternatiivne
lahendus nõuab küll alguses pisut suuremat investeeringut, kuid üsna kiiresti
tasub end ära - elektrooniline läbipääsusüsteem. Tänapäeval on sarnast süsteemi
kasutamas mitmed koolid, näiteks Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas. Peale selle, et süsteem hoiab võõrad
koolimajast eemal, toimib ta distsiplineerivalt ka selle kasutajale,
fikseerides tema kooliskäimist piinliku täpsusega. Palju on arutletud ka videovalve
vajalikkuse üle, mille kasutamine Isikuandmete kaitse seaduse järgi on lubatud vaid inimeste või vara kaitseks. Piir eraelu puutumatuse ja turvalisuse
tagamise vahel on õhkõrn, videovalveseadmed võrdlemisi kallid ning seetõttu
paigutatakse videokaameraid
enamasti kooli ümbrusesse, koridoridesse ning garderoobidesse
tuvastusfunktsiooni täitma. Probleemide korral aitavad videosalvestised
analüüsida toimunut ning leida süüdlased, video toimib ka tõestusmaterjalina. 










		
		
		
		
		
		
		
		



Turvalisus ei ole ilmtingimata kallis









Margus
Kolumbuse sõnul ei tähenda turvameetmed alati suuri kulutusi. “Üks viis
ennetada koolis vargusi või vägivalda on määrata kindlate alade eest
vastutavad. Vahetundides kogunevad lapsed koridoridesse või kooliõue, seal
vallandunud energiaga võiks valgustada terve linna. Pahanduste vältimiseks saab
kasutada korrapidajaid. Selleks sobivad oma kooli õpilased, usun, et igas
õppeasutuses leidub noori, kes hea meelega panevad käed külge ja aitavad koolis
korda hoida,” leiab Kolumbus. Samuti soovitab ta kasutada vabatahtlike abi
õppeaasta alguses, kui kooli tulevad hiljutised lasteaia asukad, kelle jaoks on
võõras nii koolimaja kui ka koolitee. “Sügisel, kui lapsed veel alles harjuvad
koolielu- ja oluga, võiksid vabatahtlikud neid koolimaja
läheduses asuvate ülekäiguradade juures ka teeületamisel aidata. Lapsevanemad peaksid
veel enne õppeaasta algust koolitee lapsega üksipulgi läbi arutama, et
liiklusmärgid ja marsruut oleksid selged.”









Pahateod kardavad valgust









Nii rahvusvaheliste kui ka Eestis korraldatud uuringute järgi esineb
kiusamist kõige enam põhikoolis. Koolivägivallal on kaks palet: enamasti on see
füüsiline – lükkamised ja togimised, kuid ka vaimne ahistamine, mis järjest
jõulisemalt võtab küberkuju ning jätab lapse hinge sügava haava. Koolid võitlevad
vägivallaga erinevalt: luuakse käitumisjuhiseid kiusamise korral, viiakse läbi
küsitlusi ning tehakse koostööd koolipsühholoogidega. Üheks lisameetmeks toob
turvafirma esindaja välja kooliümbruses olevate “pimedate nurkade” kontrolli
alla võtmise. “Iga kooli juures on kohti, mida kasutatakse arvete klaarimiseks
ning tehakse tutvust alkoholi, tubakaga ja narkootikumidega. Tehke need paigad
kindlaks ning kui koolil endal puudub võimalus neid süstemaatiliselt
kontrollida, pöörduge politseisse ning uurige koostöövõimalusi turvafirmadega,”
lisab Kolumbus. Turvatöötajal on koolis mitmeid funktsioone, ta oskab märgata
ja hoida koolist eemal ebasobivad isikud, hoolitseb koolivara eest ning hoiab
silma peal ka õpilastel. “Kui koolijütsil on suitsu- või alkoholilõhnad juures,
jõuab see info koheselt kooli juhatuseni.”









Oska märgata









Kooli turvalisus ei ole ühiskonnast
eraldiseisev valdkond. Seda luuakse läbi lapsevanemate, koolide, kohalike
omavalitsuste ja Haridusministeeriumi koostöö. Õigeaegselt märgatud probleem ning kiire
tegutsemine aitavad ära hoida edaspidised ebameeldivad arengud. Ainult kooli enda pingutustest ja ka vahenditest ei piisa, turvaline
saab ta olema vaid siis, kui sellesse panustavad kõik osapooled. 









Turvasoovitused lapsevanemale:










	
	
	
	Julgusta last
eelistama sõpradega suhtlemist üksi jalutamisele või mängimisele. 
	
	
	
	Õpeta teda ära
tundma ohtlikke kohti – nt tühjad majad ja tänavad, lagunenud mänguväljakud
ning räämas pargid. 
	
	
	
	Selgita, kuidas
pilkamine, õrritamine ja vaidlemine sõprusele kahju teevad, ning kuidas
lahendada tülisid sõnade, mitte rusikatega. 
	
	
	
	Jaluta koos
lapsega kooli, poodi ja sõprade juurde – nii saab kontrollida valitud marsruudi
ohutust ja näidata lapsele seda, kust hädaolukorras abi saada. 
	
	
	
	Õpeta lapsi ja
noorukeid ära tundma kuritegelikku või kahtlustäratavat käitumist teie
lähikonnas ning teavitama täiskasvanuid vastavatest tähelepanekutest. 
	
	
	
	Veendu, et kooli
sisekord näeb ette vanematele helistamist lapse koolist puudumise korral. 
	
	
	
	Kui kasutad
päevakodude või huvialaringide teenuseid, kontrolli hoolikalt nende
usaldusväärsust, sh tegevuslubasid, personali kvalifikatsiooni, ekskursioonide
ja vanemate külaskäikude osas kehtivaid reegleid ning mainet. 
	
	
	
	Too lapsele näiteid vägivallast hoidumiseks täiskasvanute varal. Kui üks
laps togib teist füüsiliselt või võtab ära temale kuuluva asja, öeldakse tihti
“laste asi, juhtub ikka”. Täiskasvanute vahel oleks selline situatsioon
defineeritav õigusrikkumisena



Atikkel ilmus 15.08.2011 Postimehe erilehes
	
	
	













]]></description> 
		<pubDate>Wed, 24 Aug 2011 13:33:27 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Rain Uusen</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2602</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Intervjuu veeohutuskampaania võitja Marta Katteliga</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=941&amp;amp;article_id=2600</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	









		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		






Juulis alanud Facebook´i Julged hoolida? lehel toimunud
veeohutuse kampaania osutus väga menukaks – konto fännide arv tegi korraliku
kasvu. Kõikide
fännide vahel, kes jätsid hooliva kommentaari, loosisime iga nädal veekeskuste
kinkekaarte ning peaauhinnaks panime välja koostöös Sailing.ee´ga jahiga
meresõidu sõpruskonnale. Loosiõnn naeratas Marta Kattel´ile, kes peagi läheb avamerejahiga 2-tunnisele
seilamisele Tallinna lahel. Loe intervjuud peaauhinna võitjaga!

Kas ennetuskampaaniatest on kasu?

Ennetuskampaaniad aitavad inimestel mõista, mis tagajärjed
võivad tegevustel olla. Paljud õnnetused juhtuvad tähelepanematusest ja
hooletusest. Probleemsetel teemadel rääkimine aitab neid paremini teadvustada.
Lugesin Facebookis veeohutuse kohta, kuid kõige rohkem pani mind antud teemale
mõtlema kommentaari kirjutamine. Mõtlesin oma peas läbi, millest kirjutada. “Kui
lapsed tahavad minna ujuma, siis alati peab olema kaasas keegi täiskasvanu, kes
silma peal hoiab ja vajadusel tõttab appi, ujuma ei peaks üksi minema, ole nii
hea ujuja kui tahes võib ootamatult tekkida miski terviserike või siis kramp
jalga ja ongi kõik, kui kedagi appi tõttamas ei ole.”
		
		

Paanikaolukorras kipub kõik meelest ära minema. Näiteks on mul kodus
telefoni juures silmapaistev kleeps
telefoninumbriga 112, juhuks kui midagi peaks juhtuma. Olen käinud ka
elustamiskursustel.


	
	
	
	










	
Milline sõnum veeohutuse juures on Sinu jaoks
kõige olulisem? 


	
Mul on kolm last ja õnneks pole midagi
tõsist juhtunud. Väiksemaid äpardusi aga küll. Kui suurem poiss käis veel lasteaias,
siis ükskord rannas olles merelaine tuli nii suure hooga, et lükkas ta vees
pikali. Olin ise lähedal ja sain ta ruttu veepeale tõsta, kuid ikkagi läks
poisile vett kurku. Peale seda läks tükk aega, enne kui uuesti julges minna
sügavamale kui põlvist saati vette. Päris kindluse sai ta tagasi alles kooli
ujumistundides.


	
Lapsed on ettearvamatud ja neid peab alati jälgima. Elame
jõe ääres, mis ei ole küll väga sügav, kuid kindel reegel on, et üksinda ei tohi vee äärde minna. Alles see
aasta hüppas mu 3-aastane poeg kõhuli jõkke ja vajus sulpsti vee alla. Olin ise
õnneks kõrval ja sain ta kiiresti vee peale tõmmata. 10-aastane vend ujus eemal
ja tema arvatavasti poleks seda kohe märganudki. Kui lapselt küsisin, et miks
ta nii tegi, siis lapse vastus oli “Ma arvasin, et mul on ujumisrõngas ümber”.Kas Julged hoolidaga? liitusid selle sisu või auhinna
pärast?


	
Lehele sattusin, kuna sõbrad kirjutasid ja jagasid seda
teemat. Kuna ise elan ka jõe ääres ja lapsed tahavad väga ujumas käia, oli
teema päevakohane. Peaauhinda ma ei lootnud saada, kui siis pigem mingit väikest meenet. Kas ja kui palju me peaksime sekkuma teiste inimeste
tegevusse? 


	
Inimesed peavad julgema hoolida ja sekkuda. Eriti oluline
on ennetustöö laste juures, nad vajavad täiskasvanute juhendamist.
Lükkamismängud on ohtlikud, kuna ei tea, kuidas need võivad lõppeda. Ühel
üritusel mängisid lapsed ümber basseini ja mööda jooksev laps lükkas basseini
ääres kükitava lapse vette. Ehmatusest läks poisil vesi kurku ja tükk aega
läkastas. Ta oskas küll ujuda, kuid see oli nii ootamatu vette kukkumine ja
ehmatus tekitas väikese paanika. Sellised situatsioonid peab lastele lahti
seletama, isegi kui on võõrad lapsed. Ja kui näed, et mõni täiskasvanugi teeb
midagi, mis võib lõppeda õnnetusega ja sul on võimalus õnnetus ära hoida, siis
peaks ikka sekkuma tegevusse ja kas siis katkestama või küsima, kas ta on mõelnud ka tagajärgedele. Ise olen paaril
korral sekkunud ja õnnetus jäi tulemata.Mis oleks järgmine turvalisuse teema, mida peaks kajastama
ja miks?


	
Talv on tulekul, kütteperiood algab, seega tuleohutusest. 



	
&nbsp;




















	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 23 Aug 2011 09:02:22 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=941&amp;amp;article_id=2600</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Afganistani töötajad kaitsesid Briti nõukogu Talibani rünnaku eest</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2599</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	









		
		
		
		
Reedel, 19. augustil
ründasid Talibani mässulised Afganistani pealinnas Kabulis asuvat Briti nõukogu
hoonetekompleksi, kaheksa tundi kestnud tulevahetuses hukkus vähemalt 12
inimest ning haavata sai 15 inimest. Hukkunute seas oli ka kolm Briti nõukogu
esindust valvanud G4Si turvatöötajat, kuus töötajat said haavata, kuid tegemist
pole eluohtlike vigastustega.







Varahommikul, kella 5.30 ajal õhkas enesetaputerrorist Briti
nõukogu hoone ees enda seljas oleva pommivesti. Kümne minuti pärast plahvatas
hoone peasissepääsu juures lõhkeainet täis auto ning seina sisse tekkinud ava
kaudu sisenesid territooriumile kümmekond raskelt relvastatud terroristi.
Neljatestkümnest G4Si töötajaist koosnev Briti nõukogu kaitsev turvameeskond
tõrjus talibanide rünnakut kuni Afganistani ja Suurbritannia vägede
saabumiseni. Kiiresti toimetati kliendid, kaks tööl olnud naisõpetajat,
ohutusse ruumi, kindlustades nende puutumatuse kuni tulevahetuse lõpuni. Suurbritannia
saatkond on avaldanud tunnustust G4S Afganistani töötajate vaprale
tegutsemisele mässuliste rünnaku tõrjumisel.







Taliibide sihtmärgiks
valitud Briti nõukogu asub riigi saatkonnaga ühes hoones. Briti nõukogu on
Suurbritannia rahastatud agentuur, mis tegeleb peamiselt kultuuriprogrammide
ellu viimisega. Taliban võttis rünnaku omaks ning nende esindaja sõnul tähistab
see 1919. aasta vabaks saamist Suurbritannia võimu alt “Täna on meie
Suurbritanniast sõltumatuks saamise aastapäev. Nad tunnistasid meie iseseisvumist
92 aastat tagasi. Nüüd nad on meie maa taas okupeerinud, nad peavad meie
sõltumatust uuesti tunnistama,” ütles Talibani esindaja.







G4S Eesti mälestab
Afganistanis hukkunud kolleege.







Loe rohkem:



uudis vene keeles:
			
			
			


http://www.newsru.com/world/19aug2011/terror_afgan.html







uudis
inglise keeles:
			
			
			


http://www.bbc.co.uk/news/world-south-asia-14585563
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 22 Aug 2011 11:01:45 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2599</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Rannavalve päästevõistlus</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2598</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	








		
		
		
		
		
		




Eile kogunesid Piritale 8
kaheliikmelist G4S Tallinna rannavalvurite võistkonda, et selgitada välja
professionaalsemad ja kiiremad rannavalvurid. Esikoha kindlustasid endale
6-aastase staažiga Pirita rannavalvurid Janus Paurman ja Tõnis
Käsper.







Kuigi rannas lehvis kollane
lipp ja veesooja oli ainult 17 kraadi, ei heidutanud see võistlejaid – alati
peab olema valmis kannatanule appi tõttama. Legendi
järgi asus uppumisohus olev supleja rannast 400 meetri kaugusel. Umbes 75
kilogrammi kaaluva kannatanuni jõudmiseks pidid rannavalvurid läbima
mootorpaadiga rahvarohke suplusala. Suplejate rolli täitsid punased rannapoid,
mille vahel pidi paadiga slaalomit sõitma. Pärast slaalomit tuli kannatanu
paati tõmmata ja kiiresti kaldale toimetama. Kõigi võistlejate sõnul oli
raskeim etapp kannatanu paadist kaldale toimetamine. 







Esimesed võistlejad olid
kui katsejänesed, kelle pealt kaldal olijad said õppust võtta. Toimus elav
arutelu, kuidas kõige paremini paati juhtida, kannatanut päästa ja ta kaldale
toimetada. Ka kannatanu mängimine oli paras katsumus – enne starti tuli ta
merele toimetada ja sinna päästmist ootamata jätta. Külma vee kaitseks oli
uppujal kalipso seljas, mis ühtlasi kergendas ka vee peal püsimist. Kuna
teadvuseta inimene ei aita kaasa enda päästmisele, siis kõige raskemaks etapiks
oli lodeva inimese paadist välja tõstmine ja kaldale toimetamine. Kuigi
rannavalvuritel on selgeks õpitud erinevad kandmise võtted, tuli siin kasutada
loomingulisust. Oma rolli mängis kannatanu kehakaal ning nii haarasidki osad võistlejad
ta selga, teised lohistasid teda mööda liiva, kolmandad kandsid teda teineteise
vahel. Kuid eesmärk oli kõigil ühine – võimalikult kiiresti stardipunkti tagasi
jõuda.








		
		
		
		
		
		




Võistkonnad:








	
	
	
	Janus Paurman / Tõnis Käsper ( Pirita ) 3:52
	
	
	
	Vladimir
Artjomenko / Pavel Anufrijev ( Stroomi ) 4:34
	
	
	
	Tõnis Jaaniste / Rene Jürnaste ( Kakumäe) 4:37
	
	
	
	Anete Elken / Rimma Aru(
Harku)
	
	
	
	Sten Martmaa / Fred Martmaa(
Pirita) 
	
	
	
	Igor
Berendejev / Henry Hein ( Pikakari)
	
	
	
	Artjom Plaksin / Laur Nurkse ( Pirita )






















	
	










G4S Rannavalve meenutusi 2011 aastast:







Stroomi rand. Rannavalvurid võtsid ühel
juuniõhtul kinni kaks noorukit, kes rannas seitsmelt inimeselt rahakotte,
mobiiltelefone ja seljakotte varastasid. Kella poole kaheksa paiku õhtul
teatati rannavalvuritele, et kaks jalgratastel mööda randa sõitnud teismelist
poisikest varastasid rannakülastajalt koti. Pärast kiiresti toime pandud
vargust kihutasid posid jalgaratastel eemale. Saanud noorte pikanäpumeeste
isikukirjelduse, asusid rannavalvurid noorukeid rannaalalt ja rannapargist
otsima. Mõne aja pärast märkasidki rannavalvurid uut ohvrit varitsema tulnud
vargapoisse ja tabasid nad otse teolt. Rannavalve selgitas välja, et poisid
olid umbes kolmveerand tunni jooksul varastanud asju vähemalt seitsmelt
rannakülastajalt. G4S andis lapsvargad üle politseile. 







Harku rand. Soe vesi ja suvekuumus on sundinud
roomajaid vee poole liikuma ehk kuu ajaga püüdsid rannavalvurid Harku rannast
spetsiaalse vahendiga ja pandi ämbrisse tosin erineva suurusega ja erinevat
liiki roomajat. Suuremad said päästeametile üle antud, väiksemad õhtul metsa
vabadusse lastud.







Pirita rand. Häirekeskusest tuli kõne
rannavalvele, et rannast teatati kellegi Gennadi kadumisest. Tegemist oli
joobes kambaga. Häirekeskus saatis automaatselt randa päästemeeskonna
päästepaadiga. Mingi aeg hiljem helistati samast kambast häirekeskusesse, et
Gennadi on leitud. Häirekeskuse dispetšer palus Gennadi rannavalvele ette
näidata, et veenduda tema heas käekäigus, aga niipalju julgust purjus
seltskonnal ei olnud. Häire lõpetati.







Pikakari rand. Juuli esimesel päeval päästsid
rannavalvurid Tallinnas Katariina kai juures ohtlikus kohas ujuma läinud ja
uppumisohtu sattunud poisi. Kella poole kuue ajal õhtul hüppasid kaks 14aastast
poissi Katariina kailt vette ja hakkasid ujuma kaist umbes sajakonna meetri
kaugusel asuva laevavraki poole. Laevavraki juures ühe poisi jõud rauges ja ta
hakkas appi hüüdma. Poisi hüüdeid kuulis teisele poole kaid jääva Pikakari
supelranna vetelpäästja, kes hüppas vette ja uppumisohtu sattunud noorukile
appi ujus. Rannavalvur tõi vees sumava ja aeg-ajalt juba veel alla vajuva poisi
veest välja ning G4Si rannavalvepunktis anti talle esmaabi. 
		
		
		





		
		
		





		
		
		
		
		
		










]]></description> 
		<pubDate>Fri, 19 Aug 2011 09:48:30 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2598</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Energiline nädalavahetus</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2597</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	














Möödunud nädalavahetus oli
Narvas, Toilas ja Tartus rahva-, spordi- ja peorohke. Laupäeval võõrustas
piirilinn Energiajooksu, Toila park võttis vastu Eesti Energia suvepäevalisi
ning Tartus toimus Rulluisumaraton. Kõigi kolme ürituse turvapartneriks oli G4S.















Tartu Rulluisumaratoniga
kaasnes üks kurioosne vahejuhtum, mis sai kiirelt lahendatud meie
turvatöötajate sekkumisel. Ööl vastu pühapäeva peeti Tartus kinni joobes
noorukid, kes tõmbasid välja rulluisuraja märgistamiseks kasutatud lipud ning
ajasid umber aiapiirded ja kolm WC-kabiini. Edaspidi tegeleb jõujõmmidega,
kellest üks oli alaealine tütarlaps, politsei.















“Narva aasta suurimal
spordiüritusel, Energiajooksul, hoolitses turvalisuse eest G4S ja liikluse
reguleerimise eest - AS Ühisteenused. Abiks olid ka vabatahtlikud. Korraldus
oli väga hea ning koostöö kõigi osapooltega sujus tõrgeteta. Narva jaoks oli
see väga suur ja oodatud üritus, ainsa vingerpussi mängis ilm,” ütleb Ida
piirkonna valveosakonna juhataja Olav Liisveld lisas Liisveld.
















Eesti Energia suvepäevade
turvamiseks kaasati ka põhjapiirkonna jõude - ligi 20 turvatöötajat asusid
teele Tallinnast Itta juba reedel. 








“Toila pargis olime väljas
täiendatud jõududega, päeval oli korraga väljas ligi 40 inimest, kokku selle
projektiga oli seotud üle 60 inimese,” lisab Liisveld. “Kui päeval oli meil
peamiselt ürituse valve, siis õhtul ja öösel vajas suuremat tähelepanu
telklaager. Suvepäevalised panid telklaagrisse püsti ligi 250 telki, kus pidu
jätkus varajaste hommikutundideni - valvatava objektina on see väljakutse omaette,”
muheleb Liisveld.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 17 Aug 2011 09:03:48 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2597</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Halbu üllatusi ennetades</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2594</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	

















		
		
		
		
		
		10. augustil "Sakalas" ilmunud Tõnu Tamme arvamuslugu on
vastus 3. augusti "Sakalas" ilmunud Sigrid Koorepi repliigile «Kus lõpeb
turvalisus ja algab jälitamine?».
Niikaua kui on
eksisteerinud inimesed, kellel on vara, on olemas olnud ka need, kes seda
endale himustavad. Sama iidsetesse aegadesse ulatub valvuri- või turvatöötaja
amet, et vara kurja eest kaitsta.

















Mida turvafirmadelt oodatakse? Eelkõige probleemide ja kahju ärahoidmist. Kiiret reageerimist, kui
olukord seda nõuab. Oskust märgata ja vajaduse korral sekkuda.

















Suurematel Viljandi
kultuuri- ja spordiüritustel — pärimusmuusika festivalil ja suurjooksul ümber
Viljandi järve — on G4S aastaid külastajate turvalisuse eest hoolt kandnud.
Kodud, kauplused ja vabrikud vajavad samuti valvet.

















Igal aastal püüavad
turvafirmad kinni tuhandeid pikanäpumehi, vara lõhkujaid ja huligaane. Ainuüksi
G4Si turvatöötajad tabasid mullu 7173 korrarikkujat ja kaubandusettevõtetele
tagastasime pikanäpumeeste käest äravõetud kaupa ligi 90 000 euro eest.

















Hindamatu
on aga selle vara väärtus, mille vastu jäi kuritegu sooritamata,
sest turvatöötajad takistasid seda juba eos.

















Just vargused on see
kuriteoliik, kus turvatöötajate töö on olnud nii efektiivne, et selle tulemused
avaldavad positiivset mõju kogu riigi kriminaalstatistikale. Üha rohkem kurjade
mõtetega tegelasi loobub oma plaanist, sest turvafirma on kliendi eest valvel.
Loobub, sest lihtsam ja ohutum on varastada sealt, kus valvet ei ole.

















Paljud omavalitsused
loodavad kogukonna turvalisuse eest hoolitsemisel turvafirmade abile ning pole
pidanud usalduses pettuma.

















Kogemused näitavad, et
sellisest koostööst võidavad eelkõige inimesed, kelle vara kaitsevad lisaks
lukkudele ja taradele ka piirkonnas patrullivad turvamehed.

















Nad
hoiavad silma peal kohtadel, kus muidu on valgustkartvad teod kiired sündima:
hämaratel hoovidel, halvasti valgustatud tänavatel ja koolitagustel nurkadel,
kus noored kogunevad, et teha segamatult tutvust alkoholi ja tubakaga.

















Tähelepanu suunatakse
sinna, kus seda parajasti rohkem vaja on. Patrullide marsruute määrates lähtutakse
eelkõige kogukonna vajadustest ning arvesse võetakse aastaaegade eripära,
avalikke üritusi, õppeaasta algust, teede ehitusi ja politsei hinnangut
võimalike riskide kohta.

















Valveringkäike tehes jälgivad turvatöötajad,
et ei rikutaks kellegi vara ning peetaks kinni omavalitsuse eeskirjadest ja
avalikus kohas kehtivatest käitumisnormidest. Mitu korda on G4Si patrullid
aidanud leida autojuhte, kes on avariikohast põgenenud.

















Turvatöötaja
kohalolekust on abi ka äsja toimunud korrarikkumise tagajärgede kiirel
likvideerimisel. Vajaduse korral kaasatakse politsei, tuletõrje ja
kiirabi. Oma tegevusest ja tähelepanekutest informeeritakse alati politseid ja
omavalitsust, see annab omavalitsuse arengukavade koostamiseks põhjalikku
turvaalast ainest.

















Turvalisust ei saa kunagi
olla liiga palju. Eriti heaoluühiskonnas, kus on, mida kaotada, peab halbade
üllatuste ennetamisse rohkem panustama.

















Kui naabrid on üksteise
huvide eest väljas ja kogukonna kaitstuse eest aitavad hoolitseda inimesed, kes
julgevad sekkuda ega löö ka kriitilisel hetkel verest välja, on meie kõigi elu
rahulikum ja turvalisem.






		
		
		
		
		
		

]]></description> 
		<pubDate>Wed, 10 Aug 2011 10:06:14 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Tõnu Tamm</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2594</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tänuavaldus meie turvatöötajale</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2593</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	



G4S Eesti kontorisse saabus
südantsoojendav kiri linnakodanikult, kes tänab G4S kaubandusobjektide
turvatöötajat Oleg Avguzev´it oma mehe elu päästmise eest. Emotsioon sellest
kirjast oli nii tugev, et ei saanud seda oma lugejatega jagamata jätta. 





Oleg Avguzev on alles
hiljuti G4Si tööle asunud, tehes oma igapäevast turvatööd kolmel erineval kaubandusobjektil. Ta
on väga kiiresti töökeskkonda sulandunud ning lühikese ajaga pälvinud tähelepanu ka tööpostil. 







Avaldame
Asta kirja muutmata kujul:





Tere. Olen 64a naine ja
tahaks tänada teie firmat ja teie turvatöötajat tänu kellele mu mees veel täna
elus on. nimelt täna õhtul mustakivi peatuses seisnud kukkus mu mees kokku ja
ei hinganud enam. minu appikarjete peale jooksis mu juurde üks noormees kes
katsudes mu mehe pulssi hakkas mehele kohe kuntsliku hingamist tegema. ta andis
mulle oma telefoni et ma saaksin kiirabisse helistada. ja kuni kiirabi
saabumiseni tegi ta mu mehele kuntsliku hingamist. hiljem haiglas öeldi mulle
et kui mitte see noormees oleks mu mees surnud olnud. ma tean et selle noormehe
nimi oli oleg perekonna nimi oli tal hästi keeruline arbusov avgursov kahjuks
ei jäänud meelde. tal kukkus töötõend maha kui ta mu meest elustas. suure
ähmiga jäi mul meelde ainult ta ees nimi ja firmanimi. võibolla teil on
võimalik teda minu poolt tänada sest ma ise märganud seda teha suure ähmi
tõttu. öelge palun et asta tänab teda Ma tänan teie firmat et olete üles
kasvatanud nii tublid töötajad jumal hoidku teid teie tegemistes ja saavutustes
jumal kaitsku teid kõige halva ja kurja eest. tänan teid veelkord. 







Lugupidamisega,



Asta Mölder
		
		
		
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 08 Aug 2011 14:49:16 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2593</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Murevabad Eesti rannad?</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2591</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	









		
		
		
		

Ega reeglid ei
muuda meie ühiskonda, vaid ikka inimesed, kes peaksid käituma nii, et meil
kõigil oleks hea siin riigis elada. Rannavalve on Eestis tegutsenud alates
1998. aastast ning kõik need 13 aastat on rannavalvurite suurimaks mureks olnud
inimeste hoolimatus – kuidas veel saaks nimetada rannaliste jäetud
prügihunnikuid, klaastaarat, lemmikloomade ujutamist ja napsitamist veemõnusid
nautivate põngerjate silme ees? 















2011. aasta kahe suvekuu jooksul lahendas
G4S Rannavalve 4164 avaliku korra rikkumist, neist valdav osa, 3110 juhtumit,
olid seotud keelatud klaastaara kasutamisega rannas. Mis nendel rannavalvuritel
selle klaastaara vastu on? Kui rannameediku juurde tuuakse järjekordne röökiv
laps, kelle jalast turritab terav klaasikild, on asi naljast kaugel ning
sellepärast ollaksegi klaastaaraga rannalistega resoluutsed. Klaastaaraga randa
ei luba ja punkt. Klaas on väga kerge purunema ning hiljem on väikeste
klaasikildude liiva seest kokku korjamine tõtt öeldes võimatu. Pudelid võivad
ka liiva sisse peitu kaduda ning hiljem kogemata katki minna. G4S Rannavalve
juhi Henry Seemeli sõnul on sel aastal 833 esmaabi juhtumist ligi pooled seotud
kas lõike- või torkehaavadega.


Teiseks suureks probleemiks on
lemmikloomade, eriti koerte, randa kaasa võtmine. Sel aastal on rannavalvurid
557 juhul pidanud korrale kutsuma lemmiklooma omanikke, kes tõid oma
neljajalgseid sõpru avalikku randa.. Koerad ei ole õpetatud potil käima ning
kellelegi ei meeldiks päevitada kohas, kus eelnevalt on loom oma hädasid
teinud. Lisaks ranna reostamisele võivad lemmikud ka ootamatult käituda ja
sellega teistele ebamugavusi valmistada. “Igal inimesel on oma suhe loomadega, mõni
on allergiline, mõni kardab neid paaniliselt. Võõrad inimesed võivad looma
ootamatult käituma sundida ja muidu leplik sülekoer võib muutuda agressiivseks
– soovist kaitsta nii enda kui peremehe privaatsust”, teab Seemel omast
kogemusest. “Võib tunduda uskumatu, kuid randa on tuldud isegi madudega”.









Kõige enam hingevalu valmistavad eksinud
lapsed. Selle aasta kahe suve kuu jooksul on 16 G4Si poolt valvatavas rannas
vanematele “tagastatud” 102 rannas ära eksinud last. “Nelja klassi jagu lapsi! On
ette tulnud juhuseid, kus oleme lapsi otsinud lausa tundide viisi. Selle ajaga
on eelkõige laps kui ka lapsevanem endast väljas ja väga hirmul. Paanikas
väikelaps ei pruugi osata abi paluda, ta tormab otsima oma vanemaid ning
millegi muu peale ta tol hetkel ei mõtle,” ütleb Seemel. “Kindlasti ei tohi
suuremaid lapsi saata randa koos põngerjatega, sellega pannakse nooruki
õlgadele liiga suur vastutus.” Vältimaks südamevalu ja muretsemist lapse
kadumise pärast, võiks enne rahvarohkesse randa tulekut lapse käe peale
kirjutada vanema telefoninumber või muretseda spetsiaalne tasuta jagatav
käepael. 









2011. aastal on
vees elu kaotanud 40 inimest, G4S rannavalvurid on uppumisohust päästnud 5
hätta sattunud rannakülastajat. Uppumissurmade statistika järgi on üks
õnnetuste peamiseks põhjuseks alkohol. Suvekuudel on alkoholi müük alati suurem
ning sageli tullakse seda pruukima just veekogude äärde. Joobes inimesed ei
suuda õigesti hinnata oma ujumisvõimeid ega muid ohtusid, mistõttu tehakse
rumalusi. Sellest tulenevalt on Päästeameti selle aasta veeohutuse sõnum “Kui
jood ära uju!”. 









Kokkuvõtvalt on
rannavalvurite eesmärk tagada inimeste turvalisus rannas ja ohu korral
inimestele sellest märku anda. Seega, kui rannavalvur Sind kõnetab, siis teeb
ta seda soovist Sind aidata või hoiatada ohu eest. Kui arvad, et rannavalvurite töö on kiitmist väärt, ära hoia häid sõnu tagasi! 
		
		


		
		
		
		
		]]></description> 
		<pubDate>Fri, 05 Aug 2011 10:24:45 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2591</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Riik peab kulusid jälgima kogu aeg!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2590</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	









		
		
		Mart Laari avaldus, millega ta kutsus üles
avaliku sektori kulusid 10% võrra vähendama, tõi kaasa elava arutelu. Miks seda
vaja on, kas jälle üks kampaania? Masu ju äsja lõppes, aitab juba küll!
Põhimõte on aga erasektori poolt vaadatuna väga õige – riiki peaks meil olema
täpselt nii palju, et vähem oleks juba liiga vähe. Raha teenimine on raske töö
ning riik ei peaks seda, mida ettevõtlus on suutnud teenida, kergekäeliselt
laiali jagama.







Avaliku sektori olemuslik
probleem ei seisne selles, et aeg-ajalt on kulud “üle piiri” läinud ning siis
tuleks võtta joonlaud kätte ja vaadata, mida ja kui palju tuleb kärpida.
Kulusid tuleb hoolega jälgida kogu aeg – iga päev. Ettevõtted, kus arveid
viseerivad konservatiivsed raamatupidajad või ettevõttejuhid, on kasumlikumad
ja pikaajaliselt edukamad.







Erasektoris levis kriisi
ajal mõtteviis, et 1001 krooni kasumit või tulu on oluliselt parem kui 1000
krooni kasumit. Väiksed numbrid annavad kokku suure. Riik peaks mõtlema, et
kõik tema tehtavad kulutused oleksid põhjendatud ja ühiskonna poolt tellitud.
Ma usun, et ka Eestis, mis oma rahandusega kuulub täna kindlasti Euroopa
rahanduse paremikku, on avalikke teenuseid, mida pakutakse liiga palju. Üks
teemana üleval olnud teenus on nt liiga lai postkontorite võrk.







Kindlasti on õigus ka
rahandusminister Jürgen Ligil, kes hiljutises Postimehe intervjuus kinnitas, et
riik peab pidevalt optimeerima – nt tugiteenused. Mida selgemad ja ühetaolisemad
avaliku sektori asutused on, seda vähem on taunimist väärivat raiskamist.









Inimestest tuleb hoolida







Enam kui 3000 töötajaga
ettevõtte juhina tean, et töötajates ei tohi tekitada põhjendamatut stressi.
Kui inimesed peavad iga päev mõtlema, kas neil on homme töökoht või ei ole, kas
nad saavad homme sama palga kui täna või 10% vähem, ei suuda nad keskenduda
tööle ja pikaajaliste eesmärkide tulemuslikule elluviimisele.







Riigi rahanduse juhtimisel
saab rakendada mitmeid printsiipe. Saab lähtuda kogutavatest maksudest, mis on
tasakaalus eelarve põhimõte. Võib kulutada alati nii palju, kui reaalselt raha
sisse tuleb. Selle võimaluse häda on eelkõige selles, et siis kiputakse headel
aegadel kulutama liiga palju (kuna raha on palju) ning halbadel aegadel liiga vähe
– mõned ühiskonnagrupid võivad päris nälga jääda. 







Teine võimalus on lähtuda
vajadustest. Tavaliselt on siis aga väga lihtne sattuda kreekalikku
“võlavanglasse”, sest alati on vaja teha rohkem asju, kui tegelikult võimalik
on. Enamasti toimib kõige paremini nende kahe variandi kombinatsioon –
võimalused ja vajadused kaalutakse läbi ning lisaks vaadatakse, et pigem
tehakse vähem, kui on võimalik. Või lükatakse tegemist edasi.







Eestis hurjutatakse riiki
tihti sellega, et kõik venib. Kuid paljude asjade puhul on nende venitamine
paratamatult mõistlik. Asjad, mille eesmärk on teenida või teenindada, peavad
kuluma ära lõpuni – et nende väljavahetamine oleks odavam, kui nende pidamine.
Nt autode puhul. Kui on võimalik edasi lükata, siis pikendab see investeeringu
eluiga.












Rahakotirauad olgu Tõnissoni käes!







Eesti on olnud sunnitud
efektiivset/õhukest riiki taotlema viimased 2,5 aastat, kui algas masu. Mulle
tundub, et päris edukalt. Siiski on riik üsna skeptiline olnud mitmete teenuste
sisseostmisel – parem teeme ise, arendame välja igas organisatsioonis
paralleelstruktuurid jne. Me nagu kardame, et äkki mõni erafirma saab nt
riigile raamatupidamisteenust osutades kasumit. 







Politsei,
piirivalve ja kodakondsusameti ühendettevõtte tekkimisel ei vaevunud keegi
isegi arutama, miks kodakondsusamet kasutas eraettevõtte teenuseid. Valitses
mõtteviis, et kui juba politsei, siis valvame igal juhul ise. Arvestamata
võimalust, et riigi enda poolt korraldatus teenus võib osutuda selgelt
kallimaks ning mõtlemata asjaolule, et ehk saaksid vabanenud ametnikud täita
hoopis pakilisemaid ja tähtsamaid ülesandeid.







Ma olen kaugel arvamast, et
avalikus sektoris istuvad inimesed niisama ja keerutavad päevast päeva
pöidlaid. Ei. Peamine teema on minu meelest avaliku sektori kulude kohandamine
turu olukorraga. 







Osa tegevusi on võimalik
riigil sisse osta, kuna nii on kuluefektiivsem. Kuid on ka teenuseid, mida
tulebki riigil paratamatult kahjumiga opereerida, kuna see on ühiskonna
seisukohalt hädavajalik. Lihtsamad näited on laevaliiklus mandri ja saarte
vahel ning rongi- ja bussiliiklus, kus dotatsioonid on möödapääsmatud isegi
siis, kui seal opereerib erafirma.







Enamikel
juhtudel ei ole küsimus, kas teenust osutab riik ise või eraettevõte. Küsimus
on hoopiski selles, paljudel juhtudel võiks just vaba konkurents näidata, kas
näiteks kaitseministeeriumi objektide valvamisel on efektiivsem kasutada
noorsõdureid, kaitseliitlasi või turvatöötajaid?







Muidugi
on ka häid näiteid riigi ja erasektori koostööst: nt Riigi Kinnisvara AS ja eraettevõtete koostöös rajatud /rajamisel
olevad politsei- ja kohtuhooned. Tahte korral leiab
ühenduslülid üles ja need aitavad säästa palju eruosid.







Kõige rohkem põleb raha nii
riigis kui eraettevõttes seepärast, et püütakse asju teha lahedamalt, kui
Tõnissoni-laadne konservatiivne talupoeg julgeks või tahaks. Raha on tegelikult
palju kallihinnalisem asi, kui ta tema küllusehetkedel võib tunduda.









]]></description> 
		<pubDate>Tue, 02 Aug 2011 19:00:33 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2590</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S tagas turvalisust Tartu aasta kahel suurimal kultuuriüritusel</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2589</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	



		
		
Möödunud
nädalavahetusel lõid heade mõtete linna elu kihama kaks rahva- ja
kultuurirohket sündmust: Hansapäevad ja festival Europeade. G4Si roll oli
hoolitseda ürituste külastajate turvalisuse eest. Kui Hansapäevi on G4Si poolt turvatud juba 7 aastat, siis Euroopa suurima haardega rahvakunstifestivali
Europeade´il tagati turvalisust esmakordselt. Muljeid töisest nädalavahetusest
vahendab teenistusjuht Argo Raag.



Iga aasta osaleb
Europeade´il ligi 200 erinevat kollektiivi kokku 4500-6000 osalejaga. See on
Euroopa suurim rändfestival, toimudes igal aastal erinevas riigis. Ka Tartusse
tõi see tuhandeid kultuurihuvilisi.



“Tulime oma
ülesandega hästi toime. Korraldaja hinnang oli igal juhul väga positiivne,”
võtab kultuurinädala kokku G4S Lõuna piirkonna teenistusjuht Argo Raag.



G4Si poolt
hoolitses kultuurinautlejate turvalisuse eest korraga 20 turvatöötajat. “Meie
inimestel läks kirja 750 töötundi ning suur tänu ka minu poolt kõigile, kes
hoolitsesid selle eest, et Tartust ja festivalist jääks külalistele hea
mälestus”, lisab Argo Raag. Sarnaselt eelmistele aastatele, oli ka tänavu kõige
pingelisem laupäeva öö. Sel aastal tekitas pahandusi ka kõva tuul, mis kangutas
lahti nii mõnegi telgi kinnitused. “Olime kõik läbimärjad, kuid töö vajas
tegemist. Märkimisväärsetest sündmustest – tabasime teolt ühe varga koos
varastatud kaubaga ning saime pikanäpumeestelt kätte vaaditäie siidrit, mille
nad pidasid heaks maha jätta, kui nägid lähenevat turvatöötajat,” kirjeldab
Argo Raag.



	]]></description> 
		<pubDate>Fri, 29 Jul 2011 16:34:59 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2589</guid>
		</item>
		<item>
		<title>MajaNaguVaja Jäneda Talupäevadel</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2588</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[








	
	

	
	
	
	
	
	
	
	



Eesti majandus kosub
tasapisi - äsja ilmunud Eesti Panga statistikast nähtub, et eelmise aasta
juuniga võrreldes kasvas eraisikute laenukäive 27 protsenti 62 miljoni euroni
ning ettevõtete laenukäive 67 protsenti 171 miljoni euroni. Laenukäibe kasvust
tulenevalt on elavnenud on ka ehitusturg ning viimastel kuudel on tekkimas
olukord, kus ehitusmeestel on rohkem tööd kui nad jõuavad ära teha. 





Maja ehitamine, remontimine või
renoveerimine ei ole töö, mida iga aasta tehakse. Kui sul on plaanis oma
elamistingimusi parandada, tuleks enne tööde kallale asumist uurida
spetsialistidelt, kuidas oleks kõige otstarbekam seda teha. Selleks ongi loodud
projekt MajaNaguVaja, mis koondab endasse oma ala professionaalseid ja
usaldusväärseid ettevõtteid.





MajaNaguVaja projekt sai
alguse 1999. aastal ning tänaseks on selle projektiga liitunud 16 usaldusväärset
ja pikaajaliste kogemustega erineva valdkonna esindajat. Hoolitsetud on selle
eest, asjatundlikku teavet jaguks iga etapi tarbeks – vundamendi valamisest
kindlustuse ja koduvalveni. Inimeste ehk lõpptarbijate nõustamist tehakse
näidismaja baasil, kus iga huviline saab vaadata ja tasuta nõu küsida majaga
seotud teemade kohta.





MajaNaguVaja osaleb mitmel
suveüritusel ning sel nädalavahetusel ollakse Jäneda Talupäevadel. Kõik
huvilised on oodatud kaema MajaNaguVaja ja tutvuma projektis osalevate firmade toodetega.
Täpsem info kodulehele www.majanaguvaja.ee





G4S ja
Maja Nagu Vaja





G4Si jaoks annab osalemine
projektis MajaNaguVaja hea võimaluse astuda üks samm kliendile lähemale ning
reaalses situatsioonis näidata kodu turvalisemaks muutmise erinevaid võimalusi.
Projekti käigus on ehitatud väike näidismaja, mille sisse on G4S paigaldanud
valvesüsteemi ja ümber maja on seadistanud videovalvesüsteemi.





Valveseadmete paigaldusele
tuleks mõelda juba maja projekteerimise ja ehitamise käigus. Samaaegselt uste
ja akende paigaldamisega tuleks mõelda ka kodu ja vara turvalisusele.



Projekt on käigus olnud üle
10 aasta ning positiivse üllatusena tulevad inimesed juba teist või kolmandat
korda tagasi väärt nõu saama. Projekti vastu tunnevad suurt huvi just
isetegijad ja renoveerijad. MajaNaguVaja toob nende inimesteni teavet, kuidas
ise oma maja renoveerida või paremaks muuta.
	
	






	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 27 Jul 2011 11:23:54 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2588</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Londoni olümpia ametlik turvapartner on G4S</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2586</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	
	
	
	
	












		
		Veidi üle aasta enne
maailma suurima spordisündmuse avatseremooniat, valiti G4S 2012. aastal Londonis toimuvate olümpia-ja
paraolümpiamängude ametlikuks turvapartneriks. 









Alates 2008. aastast on G4S
olnud vastutav olümpiapargi turvalise arengu eest Stratfordis, Ida-Londonis.
Kolmekümnendate olümpiamängude ja ühtlasi maailma suurima spordisündmuse eel on
G4S’il leping olümpiapargi ehituse eest vastutava asutusega Olympic Delivery
Authority (ODA).









Unikaalne projekt









"Meil on nüüd üle 600 täiskohaga G4S
töötaja töötamas ODA lepingu juures” ütleb John Whitwam, G4S Secure Solutions
tegevdirektor, kes on olnud projekti eest vastutav algusest peale.









"See on unikaalne
projekt Ühendkuningriigis," lisab ta, "ja see hõlmab peaaegu kõiki
G4S tegevusvaldkondi”. Tema meeskonna ülesannete hulka kuulub sularaha
kogumine, riskijuhtimise nõustamine, patrullimine nii mootor- kui ka
veesõidukitega ning turvakontroll.









Kui olümpiapark valmis saab,
antakse see üle olümpiamängude ja paraolümpia korralduskomiteele (LOCOG). “G4S
jätkab kõikide turvateenuste pakkumist kogu mängude toimumise ajal ning teeme
seda ka peale mänge, kui olümpiapark muudetakse kogukonna hüvanguks
üldkasutatavaks spordikompleksiks,” ütleb John Whitwam.









G4Si vastutada on nüüd uute
töötajate värbamine ja väljaõpe, et tagada koos politsei ja kohalike võimudega
olümpiamängude turvaline läbiviimine rohkemas kui 130 mängudega seotud punktis.









Selle eesmärgi
saavutamiseks teevad G4S ja LOCOG koostööd näiteks Suurbritannia Turvatööstuse
Liiduga ning enam kui 90 haridusasutusega, et leida sobivate oskustega inimesi.









Tuhanded uued töötajad









Algatuse eesmärgiks on tuua
tuhandeid uusi töötajaid julgeolekutööstusesse, samuti anda vastavaid
kutsoskusi õpilastele üle kogu Ühendkuningriigi. 









"Õpilaste esmane roll
on kontroll ja järelevalve, turvaalade valve ning teatud määral varade
kaitse," selgitab Mark Hamilton, G4S Secure Solutions LOCOG operatsioonide
tegevjuht. "Olümpialadele sisenejad ja alalt väljujad otsitakse korralikult
läbi ning ühtlasi toimub ka akrediteerimise kontroll”. 









G4S tagab turvalisuse
kõigil olümpia ja paraolümpiaga seotud paikades üle Ühendkuningriigi. "Me
peame meeles pidama, et see toimub nii olümpia- kui ka paraolümpiamängude
kestel. Suveolümpiamängud toimuvad paar nädalat, paar nädalat on vaba, ning
siis maailmas suuruselt teise spordiürituse korraldamine – paraolümpiamängud,”
seletab Ian Horseman Sewell, G4S Suurbritannia suurürituste direktor.









Kui avatseremoonia toimub
järgmise aasta 27. juulil, saab Londonist esimene linn, mis on võõrustanud
olümpiamänge kolmel korral. Korraldajate sõnul toetub mängude õnnestumine väga
suurel määral 70 000 vabatahtliku panusel.









2012 aasta olümpiamängud ei
ole loomulikult ainult Londoni või Ühendkuningriigi teema. Võistlustest võtavad
osa enam kui 200 riigi tippsportlased. Neid omakorda saadavad toetajad, riigi
olümpiakomiteed, riigi paraolümpiakomiteed ning teised olümpiamängudega seotud
isikud. Lisaks tulevad Suurbritannia pealinna ka tuhanded meedia esindajad ja
sponsorid.









Rahvuslikud
olümpiakomiteed, sponsorid ja muud külalisorganisatsioonid kõik vajavad
erineval määral kaitset, mida G4S meeskond on valmis neile pakkuma. Sealhulgas
ollakse valmis turvama nii ärimehi, kuulsusi kui ka kuningliku taustaga
isikuid.


		
		
		
		


	
	
	
	


	
Raul Rebane: turvalisusega
nalja ei tehta


	
Alates
1998. aastast ajakirjaniku, teamleaderi kui ka EBU infogrupi liikmena
kokku 11 olümpial käinud Raul Rebane koges kõige karmimaid turvameetmeid
Atlantas. 


	
Kuidas hindate olümpiamängude turvalisuse
muutumist läbi aastate? Karmimaks, süsteemsemaks ja paremaks.
Tegelikult kõik, kes mängudele tulevad, peavad arvestama lisaajaga
turvakontrollis, kuigi süsteemi on kogu aeg lihvitud, siiski tekib ummikuid.
Minu kotti on vist tuhandeid kordi kontrollitud ja see muutub täiesti
automaatseks tegevuseks, sa ei pööra sellele enam üldse erilist tähelepanu-
need lihtsalt omad mängu reeglid. 


	
Millised on äärmuslikemad turvameetmed,
millega olete kokku puutunud? Atlantas 1996 pärast pommiplahvatust
olümpiapargis läks asi muidugi karmiks.


	
Ma
olin 14 minutit pärast plahvatust pressikeskuse värava juures, kuid siis oli
kogu perimeeter juba hermeetiliselt isoleeritud. Läti ajakirjanikud oli öö läbi
plahvatuspaigast 100 meetri kaugusel bussis kinni. Ise elasime alarmi üle
mängude avatseremoonia eel, kui meediakeskuses oli pomm. Sellest ei kirjutatud,
et mitte mänge rikkuda, kuid hiljem teatati, et ta oli. 


	
Meediakeskus ei ole tavaline
asi, see on hiigelsuur tehnikat täis hoone, kus töötab 11000 inimest. Enamik
evakueeriti, väike osa, teiste hulgas ka mina, jäime sisse. Helar Osila näiteks
ei saanud kätte oma avamise materjale, sest sisse enam ei saanud. 


	
Milliseid nõrku kohti olete turvalisuse
poole pealt näinud?


	
Eriti
ei ole, välja arvatud see, et kui kõik läheb hästi ja midagi ei juhtu, siis
hakkavad inimesed väsima ja kaotama valvsust. Eriti ole see märgata Moskva
mängude ajal, kus alguses olid kõik nööbid kinni, lõpus juba üsna lahti.


	
Kuidas turvameetmed mõjutavad sportlaste,
pressi ja pealtvaatajate üritusel osalemist? 

Ei sega midagi. Turvalisus on elementaarne nõue ja pärast Müncheni
katastroofi sellega enam nalja ei tehta....

	
&nbsp;






	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 25 Jul 2011 11:04:59 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Raudjalg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2586</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S turvab Euroopa juunorite kergejõustiku meistrivõistlusi </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2585</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	








		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		





21. – 24. juulil
toimuvad Tallinnas Euroopa juunioride kergejõustiku meistrivõistlused, olles
suurim spordivõistlus Euroopa kultuuripealinna programmis.













Tallinna saabub
ametlike delegatsioonidega üle 1600 väliskülalise nautima suurvõistluse
õhkkonda ja meeleolukat spordipidu. G4Si ülesandeks on tagada kogu ürituse
turvalisus nii Kadrioru staadionil kui ka Vabaduse väljaku üritustel. 













G4S soovitusi
spordivõistluse pealtvaatajatele:














	
	
	
	
	
	Mõtle varakult läbi, kuidas saad
     üritusele ja kuidas sealt ära.
	
	
	
	
	
	Kadrioru staadion asub Tallinna
     tasulise parkimise alal, kus kuni 15 min on tasuta parkimist, edasi kehtib
     hind vastavalt pargitud tsoonile. Rohelise aasa parklas on parkimiskellaga
     kuni 2,5 tundi tasuta parkimist, edasi kehtib hind vastavalt pargitud
     tsoonile. 
	
	
	
	
	
	Publik pääseb võistlusi vaatama
     Rohelise aasa tänava sissepääsust, Vesivärava tänava sissepääs on mõeldud
     tehnilisele personalile, sportlased pääsevad staadionile Lasnamäe-poolsest
     väravast, (Laagna tee Ilvese silla vastast).
	
	
	
	
	
	Ostes 4-päeva pileti, antakse
     külastajale randpeal, mis võimaldab üritusele igal ajal siseneda ja väljuda. Randmepael kaotab kehtivuse,
     kui seda on rikutud või on katki.
	
	
	
	
	
	Ühepäevapilet kehtib ühekordseks
     sisenemiseks – kui väljutakse staadionilt, siis sellega enam uuesti sisse
     ei lubata. 
	
	
	
	
	
	Lisaks ETV ja ETV2-le kannab Euroopa
     juunioride kergejõustiku meistrivõistlust otse üle ka Eurosport.



















21. Euroopa
juunioride meistrivõistlused kergejõustikus toovad Kadrioru staadionile kokku
üle 1000 noorsportlase 47 riigist. 4 päeva jooksul annavad nad endast kõik, et
kindlustada oma koht suurte kergejõustikustaaride hulgas. Ootame kõiki
kergejõustikusõpru Kadrioru staadionile omadele kaasa elama!







Spordivõistlustele saab pileteid osta Piletilevist, võitjate
autasustamised ja kontserdid Vabaduse väljakul on kõikidele huvilistele tasuta.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 20 Jul 2011 11:30:22 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2585</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Autovalvega varustatud Mongoolia autoekspeditsioon on tagasi Eestis.</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=899&amp;amp;article_id=2584</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	




G4S jälgimissüsteemidega
varustatud autoekspeditsioon Mongooliast Eestisse on tagasi. Reis kestis 3. juunist kuni 16. juulini ja kokku läbiti selle ajaga 20 481 km&nbsp; Teel oldud 43 päeva jooksul juhtunus nii mõndagi. Toome välja
mõned seiklused rändurite saadetud kirjadest.








	
	
	Romekil (maasturil) jälle tehnilised probleemid, seekord
     tõsisemad. Marsruuti vaadates nad nagu off-roadiga tegelema ei
     oleks veel pidanud, aga Rometi auto summuti tungis läbi põhja, põletas
     puukasti põhjast augu läbi ja grillis ühe koti putru ära. Õnneks auto
     põlema ei läinud.
	
	
	Uraalide jalamil otsides telkimisplatsi jäime orgu lõksu, kuna
     vihmaga muutusid rajad jube poriseks ja libedaks. Enam ülesse tagasi ei
     saanud, appi tuli võtta vintsid ja selle ekstreemretke off-road sai
     oma mudase alguse.
	
	
	Telkimiskoha leidmine ei ole alati kõige lihtsam ülesanne. Kohad,
     mis on kaardil märgitud teedena, on heal juhul korra-kaks läbi sõidetud
     rajad, mis vahel kuhugi ei viigi.
	
	
	Mongoolia piiril tuli maksta altkäemaksu - 10 pakki Veski-Mati
     putru!
	
	
	Romeki auto lisapaaki üritatakse kusagil ära lappida. kõigil on
     väga hale meel kuhugi kõrbesse maha voolanud kullahinnalise kütuse pärast.
	
	
	Jõudsime Gobi pealinna - Dalanza Dgad'i. Eile oli +42 kraadi, kõrbe
     tingimustes on see päris jube.
	
	
	Oleme 110 alguses ja ei lubata edasi minna - mets põleb. Teele
     jäävatest suurim jõgi on ületatud ja seltskond tegeleb autode pesemisega.
     Kolme päeva eest oli selles jões vool nii tugev olnud, et viis mõned UAZ'd
     kaasa.
	
	
	Käisime ka Baikalis ujumas. Külm tahtis kuljused ära võtta. Vesi u.
     +5-6 kraadi. Õhk oli järve juures +15 ja 500 meetri kaugusel järvest +30
     kraadi.
	
	
	Suutsin raudteenaela rehvi sisse sõita. See lapiti ära, aga rehv
     täna jälle jumala pastal. Teist rehvi on Metsik ise nööriga parandama
     pidanud.
	
	
	Viimaste uudiste järgi on reisilised Kasekülla jõudnud ning soojalt
     vastu võetud. Kasekülas nähti Eestimaa eestlast viimati aastal 2004, mil
     seda külastas folklorist Anu Korb. Külalapsed pidid eesti keelest aru saama,
     aga ise ei räägi. Külaelu nagu Venemaal igal pool on progresseeruvalt
     järjest vaesem ja viletsam.
	
	
	4. juunil startis Ülemiste keskuse parklast Mongoolia
     autoekspeditsioon, millele olid paigaldatud G4S jälgimissüsteemid.
     Matkaseltskonna sihiks oli läbida Kobi kõrb ja jõuda ka Bammi raudtee
     trassini. Reisi pikkuseks arvestati u. 20 000 km.


















]]></description> 
		<pubDate>Mon, 18 Jul 2011 14:54:12 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=899&amp;amp;article_id=2584</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Reisijad hindavad Tallinna Lennujaama julgestustöötajate abivalmidust kõrgelt</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2582</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









		
		
		
	
	
	
	
	
	
	
	





















































		
	
	
	
	




	
	
	
	
	
	
		
		
		
		
		
		
		
		
	
	
	
		Tallinna Lennujaam viib iga
aasta läbi reisijate rahulolu-küsitluse, milles tänavu osales 1018 reisijat.
Küsitletakse kõiki nii regulaarlennu kui ka tšarterlennu reisijaid. Lisaks
teenustele ja toodetele, selgitatakse välja ka reisijate üldine rahulolu sealhulgas
ka julgestuskontrolli punkti töö kohta. Tänavuse küsitluse
tulemuste üle on G4S julgestustöötajatel igati põhjust rõõmu tunda.











		








Küsitluse skaala on 5
astmeline - halb, rahuldav, hea, väga hea ja suurepärane. Rohkem kui 60%
reisijatest leiab, et Tallinna lennuväljal töötavad julgestustöötajad on väga
abivalmid. Ühtekokku leiab 90% reisijatest, et julgestustöötajad on heal
tasemel abivalmid. Statistika tõstab esile ka näiteks lennule registreerimise
check-in töötajate abivalmiduse. Eraldi uuriti ka reisijate arvamust ooteaja
pikkuse kohta julgestuskontrolli punkti järjekorras - vaid 2% vastajaist
leidsid, et ooteaeg on liialt pikk. Seega enamik Tallinna lennujaamast välja
lendavatest reisijatest leiab, et julgestuskontrolli järjekorras ootamisele kuluv
aeg on mõistlik. Üldine hinnang lennuvälja julgeolekule/turvatundele on samuti
positiivne - 99% vastanutest kirjeldasid seda tasemega "hea",
"väga hea" või "suurepärane". Vaid 1% leidis, et lennuvälja
julgeolek/turvatunne on rahuldav.











		













		








Küsitlusele vastajad said
eraldi ja vabas vormis välja tuua ka oma kommentaare ja märkusi. Julgestuse
seisukohast oli kommentaare väga erinevaid, nii sooviti, et "vedeliku
keelu" võiks ära kaotada, et kilekotte jagataks julgestuskontrolli punktis
ning et julgestustöötajad võiksid olla veel viisakamad, rõõmsamad ja kiiremad.
Küsitluse tulemused näitasid, et endiselt on lennujaama julgestustöötajad väga
abivalmid ja reisijatel on lennujaamas hea ja turvaline.






Valvedivisjoni esindusobjektide osakonna juhataja Villu Õuna sõnul on nii
kõrge hinnang pisut ootamatu, kuid ülimalt rõõmustav ning innustav. “Reisija tavaolukorras on asjalik,
kiirustav, muretsev ja peab ebamugavaks ja liialdatuks kõike seda, mis tehakse
lennuelse julgestuse huvides, pealegi ei ole meie inimeste loomuses häid sõnu
liialt raisata. Kuna reisijate tagasiside uuring kajastab nende
kogemusi sootuks teises toonis tavapärasele, võiks asjassepühendamatu olla
tõsiselt üllatunud. Mina mõistan
keskmisest enam lennueelse julgestustöötaja argipäeva ning tean, millise hulga head tahet, siiraid naeratusi, mõnusat
suhtumist ning julgustavat "head lendu!" on meie julgestustöötajad
Tallinna lennujaamas elule kutsunud. Seega ei üllata mind põrmugi tubli hinnang nende
tööle. Vahva on seejuures aga tagasiside, et reisija ikkagi hindab ja tunnustab
julgestustöötajat – varjatult.

Minu sügav kummardus nende ees, kes enda tööd teevad austuse ja
andumusega, hinnates kõiki ja kõike enda umber,” lisab Villu Õun.


		
		


		
		
		
		



	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
		

]]></description> 
		<pubDate>Wed, 13 Jul 2011 09:36:42 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2582</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ja Contra: kaitske enda lapsi internetis!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2579</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





























	
	
	
	





























 Suvi on tore
aeg – surfata saab lausa mitmes mõttes. Nii nagu veesurfiga tegeledes peab
meeles pidama teatud ohutusnõudeid, tuleb seda teha ka internetis surfates. Me
kõik kasutame internetti – kes tööl, kes koolis, kes kodus. Kui meie,
täiskasvanud, oskame end internetis kaitsta, siis laps ei oska kõiki ohte ette
näha.















		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
















Oleme
koostanud Sulle mõned näpunäited, lapse
ohutuks internetisurfiks:

















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Räägi oma
lapsega - selgita talle interneti põnevaid kasutusvõimalusi, aga ka seal
valitsevaid ohte. Julgusta last alati tulema Sinu juurde internetis
tekkivate probleemide korral.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Hoia ennast
kursis interneti võimalustega - õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida
Sinu lapski kasutab (sotsiaalvõrgustikud, MSN, Skype). Nii on Sul lihtsam
oma lapsele mõistlikku käitumist õpetada.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kontrolli
aeg-ajalt interneti brauseri ajalugu, et näha, mis lehekülgedel on Sinu
laps käinud.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Paiguta
arvuti tuppa, mida kasutab kogu perekond – nii saad paremini hoida silma
peal lapse arvuti ja interneti kasutusel.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kasuta
internetti koos lapsega - otsige lastele sobivaid lehti ja aita
tal hinnata leitud informatsiooni väärtust. Lemmiklehekülgedele
on võimalik seada järjehoidjad, nii et need on alati kiiresti leitavad.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Lepi kokku,
kuidas ja millal laps internetti kasutada saab - arutage koos
perega, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kaitse oma arvutit
viirusetõrjeprogrammiga ning paroolide ja/või muu isiku tuvastamise meetodiga.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Piira
mittesoovitavate lehekülgedele juurdepääs - vali võrguteenus, mis võimaldaks Sul blokeerida
juurdepääs lehekülgedele, mis pole lastele sobivaks tunnistatud.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kasuta
programme, millega on Sul võimalus piirata informatsiooni, mis teie
koduarvutist lahkub, et sealt ei edastaks tundlikku teavet.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Selgita
lapsele, et avalikes arvutites, jututubades ja foorumites ei tohi
levitada isikliku informatsiooni - pangakoodid, isikukood, koduaadress,
telefoninumber.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võõrastega suhtlemisel tuleb olla ettevaatlik –
interneti teises otsas ei pruugi olla see inimene, kellena ta ennast
esitleb.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kunagi ei
tohi kohtuda nelja silma all internetist leitud tuttavatega ega vastata sõnumitele, mis sisaldavad
roppusi või kummalisi väljendeid.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ära külasta kahtlase väärtusega kodulehti ega
usu võõraste jutte ning lubadusi loteriivõitudest või muudest
petlikest skeemidest.

































Lastevanemate
kohus on lapsi kaitsta, ka internetis. Tunne huvi lapse arvutikasutuse vastu
- mida paremini Sa oma lapse
arvutikasutusest aru saad, seda lihtsam on Sul eristada ohtlikku ja ohutut
käitumist. Kuigi laps võib olla väga osav tehnika kasutaja, kulub täiskasvanu
elukogemus virtuaalmaailmas käitumise mõistmisel alati marjaks ära.
















Soovime Sulle ja Sinu
lapsele turvalist interneti kasutust.
















Sinu G4S















		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		




]]></description> 
		<pubDate>Mon, 04 Jul 2011 08:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Maarika Haavistu, Andres Raudjalg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2579</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kommentaar konkurentsiameti uudisele</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2581</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	


Täna meedias
avaldatud uudis, et konkurentsiamet uurib G4Si ja teiste turvafirmade
väidetavaid hinnakokkuleppeid, põhineb ligi poolteist aastat tagasi
konkurentsiameti poolt algatatud kriminaalmenetlusel.



Menetlus sai G4Sile teatavaks 2010. aasta augusti alguses. Tollal saime
konkurentsiametilt vastava loa ja teavitasime uurimisest ise avalikkust ning
oma töötajaid. 



Pooleliolevat uurimist ei ole G4Sil ilma menetleja nõusolekuta võimalik
sisuliselt kommenteerida, seetõttu võime vaid kinnitada ja korrata juba
eelmisel aastal avaldatut - väited, nagu oleks G4Si kontserni kunagine
tütarettevõte sõlminud enam kui kümme aastat tagasi teatud teenuse müügi osas
keelatud hinnakokkuleppe ning järginud seda hilisemal perioodil, olid meie
jaoks üllatavad ja alusetud toona ja on ka praegu.&nbsp;



Lisaks on konkurentsiamet algatanud hiljuti ühe anonüümseks jääda
sooviva turvafirma kaebuse põhjal järelevalvemenetluse, uurimaks väidet, et G4S
on teatud teenuseid liiga madala hinnaga müünud. Ka see väide on G4Si juhtkonnale
teadaolevalt alusetu.


G4S teeb oma tööd ausalt ja puhta südametunnistusega.
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 30 Jun 2011 17:43:01 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2581</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Veeohutus – Facebooki konto Julged hoolida? uus kampaania </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2578</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[












	
	
	
	
	
	
	
	



Alates 29. juunist kuni 11. augustini teeb Facebooki konto  Julged hoolida?
 koostöös Päästeameti, Veeteede Ameti, Sailing.ee, Georg  Ots Spa 
Hotelli, Kalev Spa Hotelli &amp; Veekeskuse, Tallink Hotels, Meriton 
Hotels, Aqva Hotel &amp; Spa ja Tervise Paradiisiga Facebookis  veeohutuse kampaania. Julged
 hoolida? konto juurde loodud lehel  HOOLIN! kajastatakse 6 nädala 
jooksul erinevaid veega seotud teemasid,  näiteks kirjutame 
turvalisusest rannas, päästevestist, väikelapsest ja
  veekogust, veeõnnetustest jne. Lisaks avaldame iga nädal intervjuu  
huvitava inimesega, et küsida tema arvamust veega seotud teemadel - esimesena on meie külaliseks Henry Seemel.






Informatsiooni  parema leviku eest aitab hea seista Sailing.ee, kes on osalejatele peaauhinnaks  välja pannud 2-tunnise jahisõidu 12-le inimesele Tallinna lahel. Iga  nädal on ka vaheauhinnad, milleks on perepiletid erinevatesse  veekeskustesse.






  






Ootame kõiki G4Slasi liituma Facebooki kontoga  Julged hoolida?,
 mille eesmärk on jagada informatsiooni erinevate  turvalisuse teemadel.
 Kõigi turvalisuse-alased kommentaarid ja  soovitused on teretulnud.]]></description> 
		<pubDate>Wed, 29 Jun 2011 10:12:40 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2578</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Joonistusvõistlus &quot;VEERÕÕMUD JA -OHUD SUVEL&quot;</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2577</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	

















			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			







G4S
Noorteklubi ja Facebook´is tegutsev sotsiaalne liikumine Julged
hoolida? korraldavad 29. juunist – 11. augustini 2011 veeohutuskampaania
raames lastejoonistusvõistluse “VEERÕÕMUD JA -OHUD SUVEL”. Konkursi eesmärgiks on
panna lapsed mõtlema ja kaasa rääkima hoolivusest kujundite keeles, et näha
võimalikke veega seotud rõõmu- ja ohuallikaid läbi lapse silmade.



















Osalema on oodatud kõik lapsed,
kel huvi joonistada ning kes soovivad kaasa mõelda veeohutuse teemadel.
Võitjad kuulutatakse välja kolmes vanusegrupis: 






















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	kuni
     7-aastased
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	kuni
     12-aastased
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	kuni
     18-aastased
































Parimate piltidega saab tutvuda Facebooki Julged hoolida? kontol ja
G4Si blogis. Parimad tööd valib välja erapooletu kunstikolleegium, mille žüriiesimees
on kunstnik Tarmo Roosimölder. Joonistuse tähtsaimaks kriteeriumiks on loov
lahendus, pilte võib esitada erinevates tehnikates, kuid kindlasti A4
formaadis.























Töö tagumisele küljele palume lisada:






















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	töö autori ees- ja perekonnanimi/vanus
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	lapsevanema ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	maakond/linn






































Joonistusi
teemal “VEEOHUD SUVEL” ootame 11. augustiks aadressile: kysimused@ee.g4s.com
või G4S Eesti AS kontorisse (A.H.
Tammsaare tee 25, 11314 Тallinn). Lisaks saab töid jätta G4S Rannavalvurite kätte
või projektis osalevate hotellide vastuvõttu.























PARIMATELE AUHINNAD!























Kui soovite aidata info levitamisega, siis plakati saate
välja trükkida SIIN. (pdf kujul)





















Koostööpartnerid: G4S
Noorteklubi, Päästeamet, Veeteede Amet, Sailing.ee, Georg Ots Spa Hotell, Kalev
Spa Hotell &amp; Veekeskus, Tallink Hotels, Meriton Hotels, Aqva Hotel
&amp; Spa ja Tervise Paradiis.
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 27 Jun 2011 11:58:06 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2577</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Rääkigem rohkem uppumissurmadest – sellest ainult võidame</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2576</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	









		
		Nii vastuoluline ja
ebameeldiv kui see ka ei tundu, aitab uppumissurmadest rääkimine tegelikult
ära hoida veeõnnetusi. Üks laiaulatuslik kampaania aitab veelgi
rohkem. Iga sel viisil säästetud inimelu
olulisus pole mõõdetav ainult emotsionaalsel skaalal, vaid toob riigile
majanduslikult tagasi kordades rohkem kui ennetusse panustatud raha.









2010 uppus 97 inimest, mis
on kohutavalt suur number. Mullu suvel ei möödunud sisuliselt ühtegi nädalat,
mis poleks toonud teateid surmaga lõppenud veeõnnetustest. Mullu juunis uppus
10 inimest, tänavu kuu esimese 19 päevaga juba 13. Üle poolte uppunuist olid
alkoholi tarvitanud, mis muudab kurva pildi veelgi kurvemaks. Arvestades
seda, et viimase kümne aasta kokkuvõttes uppus Eestis keskmiselt 86 inimest
aastas ning näiteks 2009 oli see näitaja 61, siis mullune õnnetusstatistika oli
erakordne. Ometi oli sel negatiivsel rekordil ka üks hea külg – nimelt hakati
sellest teemast ühiskonnas üha rohkem juttu tegema. 









Olgu see siis meedias erinevate
kommentaaride ja arvamuslugude näol, ujumiskursuste propageerimise ja ujumise
algõpetuse jagamise interneti abil kolmanda sektori organisatsioonide poolt või
kriitikaga riigi alkoholipoliitika osas. Või lihtsalt manitseti kainele
mõistusele ning oma piire tunnetama. Isegi aastavahetuse paljuvaadatud
telesaade Tujurikkuja esitas omas võtmes versiooni sellest, kuidas eestlane
püüab järjekindlalt siduda viina, ujumist ja autosõitu. Kuivõrd hästi viimane õnnestus on mõneti
tekitanud vaidlusi detailide osas, kuid ilmselt ei vaidlusta keegi seda, et
tegemist oli mullu ühega aasta teemadest, mis vääris igasugust tähelepanu.









Kodanikualgatuse korras saaks lisaks
ujumisõpetuse andmisele tõenäoliselt parandada ka puudulikku rannavalvet
supluskohtades. Mitmel pool tegutsevad näiteks vabatahtlikud pritsumeeste
seltsid ning omavalitsuste toel annaks nende tublide meeste abil ilmselt
paljugi ära teha. Ujumiskohtade turvalisuse koha pealt on praegu
omavalitsuseti pilt väga kirju, kusjuures rannavalve olemasolu ei sõltu sugugi
alati valla või linna majanduslikust suutlikkusest.









See aasta on alanud
oluliselt paremini kui eelmine, mai lõpu seisuga oli uppunute arvuks 10. Ehk
üle kahe korra vähem. Tundub taas kehtivat seaduspärasus, et peab juhtuma
midagi erakordset või hirmsat, et asjad liikuma või muutuma hakkaksid. Ma
loodan, et mullused sadakond uppumissurma mõjub ühiskonnale sama raputavalt kui
hiljutine lugu koertega koos kasvanud lastest. See juhtus nimelt sellessamas
meie Eestis, mitte kusagil teises või kolmandas või neljandas Eestis. Ja
inimesed istuvad purjus peaga rooli, peksavad naisi, tarbivad narkootikume,
varastavad ja upuvad kahjuks ka meie Eestis, mitte kusagil mujal. Meeldib see
meile või mitte. 









Kampaaniakorras ennetustöö
tegemine omab tegelikult veelgi paremat tulemust, rääkigu skeptikud mis tahavad.
Seetõttu on Päästeameti sel juuni alguses käivitunud uppumise
ennetuskampaania, mis keskendub lisaks joobes ujuma mineku eest
hoiatamisele ka purjus sõprade veest eemale hoidmisele igati tunnustamist väärt
tegevus. Tore oleks, kui sellestki kampaania sõnumist tuleks üldisesse
kõnepruuki mõned „killud“, mis ajusse sööbiks. Mõtlen mõnd sellist mõistet
nagu selleks on „selge grupijuht“, mis Kuku raadio aastatepikkuse tööga on
meelde jäänud. 









Mullu septembris, uppumiste
tippaja lõpus, pakkus Päästeamet välja mõtlemist väärt plaani. Juhul kui amet
saaks 30 miljonit krooni uppumissurmade ennetuseks järgmise kolme aasta
jooksul, siis vähendaksid nad uppumissurmasid 20% võrra. PRAXISE analüütiku
Andres Võrgu hinnangul tooks sellisel juhul investeeritud kroon ühiskonnale
tagasi ligi 10 krooni ehk Päästeameti projekti tootlus oleks 1000%. Rehkenduse
aluseks on keskmine uppumissurmade näitaja, mille vähendamine viiendiku võrra
tähendaks ligemale 17 inimese päästmist aastas. Kui ühe inimelu väärtuseks
võtta tagasihoidlikult 6,8 miljonit krooni, siis saamegi kokku aastas võidu
ligi 115 miljonit krooni. 
		
		
		

		
		
		
Mis võiks kellelgi selle vastu olla, et säärased teoreetilised mõttekäigud ja
plaanid tegelikkuseks saaks. Seda enam, et tegemist on teostatava kavaga. Samas
jääb riiklik propaganda paratamatult ainult üheks osaks inimese ennastsäästvas
harjumustes ja käitumises. Teise osa peaks igaüks ise lisama, näiteks
korralikult ujuma õppides. Ka koolis antavast ujumisõpetusest lastele
kindlasti ei piisa ja ainult selle peale vanematel ei tasu lootma jääda.
Praegu ei oska pool eesti täisealisest elanikkonnast ujuda või ujub halvasti.
Et see pilt paraneks tuleb meil ilmselt mõnda aega rääkida uppumissurmadest.
Kahjuks nii see on.


		
		
		
		





	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 27 Jun 2011 10:04:44 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2576</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Ainult puupead ei saa peapõrutust!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2575</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











	
	
	
	












		
		
		
		30.maist kuni 21.
juunini korraldas G4S Eesti koostöös
Maanteeameti, Põhja Prefektuuri ja Hawaii Expressiga Facebooki Julged hoolida? lehel&nbsp; kampaania “Kanna
kiivrit”. Eesmärgiks oli jagada inimestele informatsiooni kiivri kandmise kohta
ja koguda kommentaare teemal “Milleks kiiver?”.











Kampaania jooksul avaldas oma arvamust
kiivri kandmise kohta 139 fänni ja meie rõõmuks tuli juurde 591 uut sõpra.
Vaadates neid numbreid, on ilmselge, et inimesed peavad turvalisuse teemat
olulisemaks kui loosimist. 











Juba varsti, 29. juunil korraldame HOOLIN!
lehel uue kampaania. Seekord võtame luubi alla veeohutuse, iga nädal avaldama
uut informatsiooni erinevate veeohutust puudutavate teemade kohta.











Loe paremaid väljavõtted inimeste arvamusest
kiivri kandmise kohta. Head lugemist ja kaasamõtlemist!











See lehekülg
tuletas mulle meelde, et peaksin selle ka endale ja oma lähedastele muretsema.











Minul on ainult üks
pea, minu lapsel on ainult üks pea ning uusi päid poes ei müüda. Kui mina seda
ainulaadset asja ei kaitse, kes siis veel?











Tuleb ikka kanda, ka lapsele eeskujuks,
isegi kui ei meeldi ja palav, aga lastele see kohustuslik ju ja tuleb näidata
mis on õige.











Eks see kiiver üks
tüütu ju on. Aga siiski parem kiiver kui mingi raske peatrauma.











Olen muutunud koos
lapsega kasvades targemaks ja enam ei sõida ise ilma kiivrita ega mitte kunagi
luba seda ka oma lapsel teha.











Kiivrid on niisama
ka lahedad, ise kannan rattaga sõites samuti kiivrit, et mitte tekitada lapses
muljet "käitu minu sõnade, mitte tegude järgi". Muidugi helkurvestid
kuluks ka ära pimedamal ajal.











Tänavapildis on
siiski päris palju täiskasvanuid kes seda ei kasuta, lapsed tundub, et on
tänapäeval selles valdkonnas targemad ja haritumad. Õnneks.











Kukkudes saadud
marrastused paranevad aja jooksul, ehk ainult armid jäävad. Peapõrutus aga võib
tekitada pöördumatu kahju.











Isegi lühikestel
sõitudel on igaks juhuks kiiver kaasas. Kuigi mõned arvavad, et see näeb nõme
välja, pole minu arust lõhkine pea kindlasti lahedam kui terve ;)











Olen kas epudrilla
või ülbik aga nii head pead tuleb lihtsalt hoida.................











Kiiver pole
kellelegi teisele kasuks kui vaid endale.











ka meie peres
kantaxe kiivrit ikka enda turvalisusele mõeldes. kas siis sõites alevis või
kodu ümber ikka kiiver alati peas. ja kiivril on kleepekas kirjaga MINU AJUD
MINU KIIVER.











Kõige enam on mind
kiivri vajalikkuses veennud jutt kukkumisest kiirel sõidul, millest jäi
kiivrisse sügav mõlk, ent kukkuja jäi terveks.











Lubasin siis, et
ostan endale kiivri siis kui laps küsib: "Emme, miks sinul kiivrit
pole?" Nüüd on see aeg käes.. Aga mõistan alles nüüd, kui rumal ma olin ja
2 suve oma eluga vene ruletti mängisin!











Minul oli uks sõber
kes otsis meeletult oma koera. Ta sõitis rattaga ja ei vaadanud autosi. Siis ta
sõitis otse auto teele niimoodi vasta auto esitiiba ja ta lendas üle auto, aga
tal oli õnneks kiiver peas.











alguses oli ikka
üsna "pugeja" tunne kui rattaga sõites kiivri pähe panin. Nagu oleks
mingi koba, et ei julge ilma kiivrita sõita. Õnneks läks see valehäbi ruttu
mööda.











Kuidas ma saaksin
ise ilma kiivrita sõita, kui lapselt selle kasutamist nõuan?











Ja naaber ei saa
aru, et kui laps istub tal ratta lastetoolis peaks kiiver olema. Ta vastas
mulle minuga midagi ei juhtu.











Kui aasta tagasi
varganäod meie rattad keldrist ära viisid, siis alles jätsid nad vaid lenksude
küljes kõlkunud kiivrid. Ju siis ei osanud hinnata turvalisust.











Minu tütrega juhtus
raske autoavarii-nimelt sõitis lapsele otsa ülekäigukohas auto, laps liikus
rattaga. Ja mu lapse päästis KIIVER , mille olime just 2 nädalat ennem õnnetust
ostnud.











Esialgu mõtlesin,
et milleks kiiver? Kui aga aastaid tagasi üks sportlane Otepääl rullitades
surma sai, sest sõitis esimest korda kiivrita, kukkus esimest korda, esimest
korda oli kraavis telefonipost..... Nüüd rullitades ja sõites jalgrattaga kannan
alati kiivrit ja ei tekki küsimustki - Milleks kiiver?











Kiiver on ääretult
ilus ja ellujäämiseks vajalik aksessuaar:)











"Ainult
puupead ei saa peapõrutust!" Kuna lapsele ei meeldi, et teda puupeaks
kutsutakse, siis kannab ta meeleldi kiivrit:)











Milleks kiiver?
Sest Sinu pere ootab Sind koju!











nagu tsiklimehed
ütlevad, kõigepealt osta korralik varustus ja siis kui raha üle jääb osta ratas
ka.











Nauditav ja tore
tegevus ei peaks ometigi lõppema kurvalt. Ja kui mingi õnnetus peakski juhtuma,
olgem ikka kindlad, et oleme ise enda kaitseks kõik teinud. Kiiver on khuul! J











olen ka hobirattur
ning ei olnud mul kiivrit ega ka kindaid, ainult nokamüts. Ühel õhtul jäin
pimeda peale ning ei näinud kõnnitee äärekivi , ning prauhhti olingi külili.
Õnneks murdsin ainult näpuluu aga kui mõtlen, et kui vähe jäi puudu kui oleksin
peaga vastu äärekivi kukkunud. Järgmine päev läksin oma kipsis sõrmega poodi,
ostsin kiivri ja kindad











Targemad õpivad
võõrast kogemusest. Ja igal juhul maksab kiiver vähem kui vigastuse tõttu
tekkiv materiaalne ja moraalne kahju











Sõbrad on minult
mitu korda küsinud, miks ma kiivrit kannan? Olen neile vastanud, et mulle
tõesti meeldib mu elu ning ma ei kavatsegi seda nii vara lõpetada või vigasena
elada.











Mõtlesin lihtsalt
et tal (lapsel toim) ikka liiga värske kapsas veel et sellel katki kukkuda
lasta. Seejärel mõtlesin enda pea peale ja jõudsin enamvähem samale järeldusele
- mu pea pole küll nii värske kapsas kui lapse oma, aga omamoodi väärtuslik
ikkagi :)









Ajuvabad inimesed sõidavad ilma kiivrita, sest neil pole midagi kaotada
:)
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 22 Jun 2011 11:13:44 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2575</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4Si turvatöötaja Raido Sults on Põhja Prefektuuri osavaim abipolitseinik </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2574</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[








































Laupäeval, 11. juunil pidasid Põhja Prefektuuri abipolitseinikud kutsemeisterlikkuse võistlusi. Osavaimaks tiimiks tunnistati Kesklinna jaoskonna esindus koosseisus Raido Sults ja Joel Vain.









		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		





Murastesse, Politsei ja piirivalve kooli kokku tulnud kaheksa kaheliikmelist
esindust pandi esmalt proovile õigusaktide tundmises ja politsei taktika
ülesandes, ehk reageerida tuli väljakutsele ning lahendada politsei sekkumist nõudnud vahejuhtum. Enne lõunasööki testisid võistlejad täpsust
lasketiirus, pärastlõunal ootas aga ees vigursõit rolleriga ning kombineeritud
spordivõistlus. Kõik ikka selleks, et tõsta korrakaitsjate abiliste teadlikkust
ja oskusi ning pakkuda vaheldust igapäevatööle.




































Raido Sultsil on
G4Sis töötamise staazi kaks aastat. Turvatööd alustas ta Kristiine
kaubanduskeskuses ning hiljuti suundus Stockmanni meeskonda. Abipolitseinikuks
sai Raido 2007. aastal – vahetult peale
aprillisündmusi.






















Raido kommentaar väärikast tiitlist:
		
		
		
		
		
		
		
		
		“Patrullikogemust on
mul üle 4000 tunni, selle ajaga olen kokku puutunud vägagi erinevate
olukordadega, seega taktikalise ülesande lahendamises tundsin end üsna
kindlalt. Seda võidurõõmu oli võimatu sõnadesse panna – tegevus, mida ma
armastan kõige rohkem ja mida ma olen valmis igal ajal ja igal juhul tegema.
See võit tähendab minu jaoks väga palju. Tänu abipolitseiniku tegevusele olen
ma väga palju arenenud, omandanud erinevaid oskusi ning saanud palju väga häid
tuttavaid ja sõpru. Abipolitseiniku kogemustepagas on kindlasti aidanud
lahendada nii mõnedki turvatööga seonduvad olukorrad palju lihtsamalt kui
muidu.”
	
	
	
	
	
	
	
	Fotol: Põhja prefekt Elmar Vaher õnnitleb Raido Sultsi võidu puhul
	
	Fotograaf: Olga Fesko
	
	
	
	
	
	
	
	
	


]]></description> 
		<pubDate>Wed, 15 Jun 2011 13:29:22 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2574</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Mongoolia autoekspeditsiooni jälgib G4S Autovalve</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=899&amp;amp;article_id=2572</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[












	
	
	
	


	



	
	




Laupäeval, 4.
juunil pühkis kodumaa tolmu autorehvidelt Ülemiste keskuse parklast
Mongooliasse startinud autoekspeditsioon. Kahele maasturile paigaldatud G4S
jälgimissüsteemid võimaldavad kõikidele huvilistele vaadata, kus reisiseltskond
parasjagu asub: www.g4s.ee/mongoolia.





Eksootilisele
reisile võeti kaasa mitu kotitäit kuivainetega, sest Mongoolia on üks
hõredamalt asustatud riike maailmas ning kaupluse leidmine keset steppisid võib
osutuda mission impossible´ks. Sama hõre on ka levi, mistõttu suhtlemine
ekspeditsiooniga võib olla kaunis hektiline. Matkaselstkond kavatseb läbida
Kobi kõrbe ja jõuda ka Bammi raudtee trassini. Reisi pikkuseks arvestatakse u.
20 000 km. Suurema turvatunde annavad seiklejatele kahele Nissan Patrolile
paigaldatud nutiseadmed, mis edastavad infot autode teekonna kohta ka siis, kui
levi puudub.




Mida kujutavad
endast autodele paigaldatud valveseadmed ning mis kasu neist veel on, selgitab
põhjalikumalt tootejuht Raido Sepp. “Auto liikumist on võimalik jälgida
kõikjal, kus levi ja sateliitühendus on hea. Seal, kus neid ei ole, saab ka
andmeid, kuid teatud ajanihkega. Autole paigaldatud kontroller salvestab
teekonna andmeid, mis võimaldab tagantjärgi vaadata, kus auto käinud on. Andmed
uuenevad iga 7 sekundi tagant, neid säilitatakse vähemalt aasta aega, seega
vajadusel saavad rändurid kodumaale naastes oma teekonda rahulikult
analüüsida.”




Kodumaa
tingimustes, karmima stsenaariumi juures – kui nutiseadmetega auto ühtäkki kaob
koduhoovilt, saab Autovalve teenusega liitunud omanik arvestada G4S patrullide
abiga, kes aitavad otsida ärandatud sõidukit. Auto liikumist saab jälgida ka
välismaal, mis suurendab autoomaniku võimalusi oma sõiduk tagasi saada.




NB! Vaata
videolõiku Autovalve seadmetest SIIN.
	
	]]></description> 
		<pubDate>Fri, 10 Jun 2011 13:56:34 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=899&amp;amp;article_id=2572</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kiivri propaganda - poolt ja vastu</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2571</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



























Esmaspäevases Postimehes ilmus Hendrik Alla
arvamuslugu “Tobedavõitu kiivripropaganda”, millest võib välja lugeda, et
kiivri kandmine ei ole popp ja kiiver kuulub spordivõistluste juurde. Arvamus
kiivri populaarsusest joonistub välja ka Maanteeameti poolt tellitud uuringust
“Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas”, millest ilmneb, et kiivri
mittekandjate osakaal on tunduvalt suurem kui kiivrikandjate oma.










		
		
		
		
		
		

Allikas: Maanteeamet
		
		
		
		
		
		





Ega kiivrit ei
kanta mitte autode vaid ikka enda turvalisuse ja heaolu pärast. Loomulikult
oleks super, kui meie liikluskultuur küündiks Madalmaade tasemeni, kuid selleni
on meil pikk tee käia. Enne heaoluühiskonna tasemeni jõudmist peame hoidma oma
elanikke ja kiivripropaganda on selleks üks võimalikke viise.





Jalgrattaga või
rulluiskudega võib õnnetus juhtuda ükskõik kus, ka külavaheteel. Jalgratta
esiratas võib hakata võbelema ka kogenud ratturil. Peaga vastu maad kukkumine
on sellises situatsioonis rohkem kui tõenäoline ning siis on kiiver ainuõige
elupäästja. Üldjuhul on kergete õnnetustega üldtraumad väikesed, kuid peatrauma
võib saada saatuslikuks. 







Kiiver peaks olema sama loomulik tegevus kui autos turvarihma
kinnitamine. Veel kümme aastat tagasi ei kinnitanud meist keegi linnas sõites
turvavööd, täna on see loomulik. Emori poolt koostatud uuringust selgub, et
lapsed järgivad selgelt vanemate eeskuju – kui vanemad kannavad hoolsalt
jalgrattakiivrit, siis teevad seda ka lapsed. Seega tuleks kindlasti jätkata
kiivri kandmise propageerimist ja loomulikult tegema juurde ka korralikke
jalgrattateid.
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 08 Jun 2011 09:52:22 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2571</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kuldmuna 2011 kujunduslahenduste nominatsioonis sai G4S Eesti esikoha</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2570</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	
	
	
	
	
	







		
		
		
		17.
detsembril Pärnu Spordihallis korraldatud G4S Eesti tänuüritus parimatele
töötajatele sai reklaamkonkursil Kuldmuna 2011 kujunduslahenduste
nominatsioonis esikoha.











G4S
korraldab iga aasta oma parimatele töötajatele aastalõpugala, kus nõukogu
esimees Lauri-Veikko Saloranta ja juhatuse esimees Andrus Ossip autasustavad
kontserni parimaid töötajaid.











2010.
aasta G4Si aastalõpugala kujunduslahenduse ja ka kogu köögipoole eest vastutas
firma X3M Marketing. Firma tegevjuhi Ken Matsalu sõnul oli nii suurejoonelise
ürituse korraldamine ka kogemustega tegijale parajaks väljakutseks.











Aastalõpugala lahendus
		
		
		
		




		
		
		
		
		
		
		
		



Gala-show
ja kujunduse kandvaks ideeks sai aasta-aegade vaheldumine ja tunnuslauseks “G4S
iga ilmaga!”. Ambitsioonika ülesande täitmiseks töötati välja uudne ja
terviklik 3D kujunduskontseptsioon, mille põhikomponentideks olid heli-,
videokujundus ja dekoratsioonid. Spordihalli saal muudeti 4000 m2 kanga ja
põrandakatte abil blackboxiks, kuhu ehitati spetsiaalne kõlarite
süsteem, mis tekitas soovitud surround efekti ning edastas ürituse
tarbeks loodud aastaaegade helisid (nt. kevad – linnulaul, sügis – vihm, äike
jne).











Laes olevatele
kangaribadele projetseeriti läbi valguslahenduste ilmastikuoludele
iseloomulikke varjundeid. Seintel rippusid suurte valgete ekraanide ees
mitmemeetrised raagus puud, kuhu kuvati aastaaegadele omaseid elemente
(värvilised lehed, vihmasadu, lumesadu jne.)











Mitmetasandilist
lava ühendasid LED ekraanid, mis näitasid lähtuvalt programmist erinevate
aastaaegade pilte, jättes mulje justkui vahelduks maapind otse esinejate jalge
all. Programmi toetamiseks oli osa lavast ehitatud kunstjääst. Kuldmuna-vääriliseks
tunnistatud tulemuse tagas kõikide kujunduskomponentide ladus koostöö, mis
andis edasi aastaaegade vaheldumist ja tõi saali ehedaid emotsioone suvest,
sügisest, talvest ja kevadest.












	
	
	
	
	
	
	
	



G4S Eesti aastalõpugala ülevaade:


	
	
	
	







	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 06 Jun 2011 09:28:35 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2570</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Joonistusvõistlus “Minu ema on super”</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2569</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[








	
	
	
	
	
	












Maikuu
joonistusvõistlusele “Minu ema on super” saabus kokku 46 vahvat tööd
super-emadest. Enamus pilte oli joonistatud 7-12 aastaste laste poolt, kuid
saabus ka 6 ema-pilti väikestelt kunstnikelt ning esmakordselt jõudis
konkursile ka 3 tööd 15-aastastelt neidudelt.











Kuni 6-aastaste
kategoorias tuli võitjaks 4-aastase Astrid Lii Sepp, tema töös jäi žüriile
silma ema kõhule joonistatud hiigelsuur lepatriinu. 











7-12. aastaste kategoorias tunnistati
parimaks Iris Mäeotsa pilt “Minu emme sisimas”. Noore kunstniku hoogne käekiri
ja hea värvivalik jäi paljudele žüriiliikmetele koheselt silma, vahva detailina
on noor kunstnik ema küüned roheliseks värvinud. Pirte Laura Lemberi töö “Minu
ema leiab mind alati üles” paistis
silma filosoofilise lähenemise poolest. Joonistusvõistlusel oli ära tunda ka
vanade tegijate käekirja, žürii märkis ära Getrin Vaarmanni töö kui parima
teostusega pilt. Paljudele avaldas muljet ka Gustav Gretškovi töö, kus ühte
joonistusse oli pandud palju huvitavaid sõnumeid. Diplomi said veel Nele
Truber, Kristjan Tuus, Taavi Laidka, Kaili Malts ja Carina Maris Volmerson.











Kuni 18-aastaste kategoorias jäeti auhind
välja andmata, kuna žürii arvates oleks noored võinud tööga rohkem vaeva näha
ja aega panustada.











Vaadates meile laekunud töid, siis
super-emad on tublid kodu korrashoidjad ja laste eest hoolitsejad, kes saavad
hakkama korraga väga paljude töödega. Ema on super, sest ta jõuab kõikjale ja
alati aitab lapsi, olgu tegu siis südameprobleemiga või päästab superema lapsi
varaste käest. Ootame huviga isadele pühendatud kuud, et näha laste
ettekujutust superisadest.











Žüriisse kuulusid
kunstnik Tarmo Roosimölder, Andres Lember, Anne-Katrin Kallaste, Julia Garanža
ja Triin Maripuu.









Suvekuudeks, juunist kuni augustini, läheb joonistusvõistlus nagu
lapsedki suvepuhkusele, et jätkata septembri kuus.








		
		
		
		
		







Autor: Iris Mäeots








		
		
		
		
		







Autor: Pirte Laura Lember








		
		
		
		
		







Autor: Getrin Vaarmann








		
		
		
		
		







Autor: Gustav Gretškov
	
	
	
	
	








		
		
		
		
		
		
		
		
		
		







Autor: Carina Maris Volmerson
		
		
		
		
		








		
		
		
		
		







Autor: Kristjan Tuus
		
		
		
		
		








		
		
		
		
		
		
		
		
		
		







Autor: Nele Truber
		
		
		
		
		








		
		
		
		
		
		
		
		
		
		







Autor: Kaili Malts
		
		
		
		
		








		
		
		
		
		
		
		
		
		
		







Autor: Taavi Laidka
		
		
		
		
		]]></description> 
		<pubDate>Fri, 03 Jun 2011 13:18:03 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2569</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ja Contra: Rannavalve soovitused</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=814&amp;amp;article_id=2566</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[































Suvi on mõnus aeg puhkuseks
ning rannas aja veetmiseks. Kuigi ollakse puhkamas, tasub rannas siiski
tähelepanelik ja ettevaatlik olla, sest õnnetused ei hüüa tulles. Viimaste
aastate on uppunute statistika väga kurb, eelmisel aastal uppus Eestis 97
inimest, aasta enne seda 63. Kuigi rannahooaeg on alles alanud, on tänaseks
uppunud juba 10 inimest.















		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		










Veekogu ääres ohutult ja
turvaliselt aja veetmiseks oleme Sinu jaoks kirjutanud mõned soovitused:













	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Eelista rannavalvega randu
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ära mine ujuma üksinda või pimedal ajal 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Väldi ujumaminekut tundmatus kohas – ära mine suplema jõgedesse,
     järvedesse, tiikidesse, kanalitesse või karjääridesse, kui nende kallastel
     puudub korrastatud supluspaik 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ära uju lüüside, mootorpaatide, laevade, laevavrakkide, muulide ja
     kaide läheduses
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Tundes külma või väsimust, tule viivitamatult veest välja –
     lihaskramp ei hüüa tulles, samuti ei tasu ujuma minna ülekuumenenult
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad
     ulatuvad põhja
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Avalikus supelrannas viibi vees ainult ujumiseks tähistatud alas:
     meres on poidega tähistatud ala 1,5 meetri sügavuselt, siseveekogudes -
     1,7 meetri sügavuselt
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Meres ujudes väldi murdlained 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ära mängi kunagi uppumist: igat olukorda võetakse tõsiselt, kõrval
     olev abivajaja võib seetõttu jääda märkamata
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ära kunagi jäta lapsi veekogu juures järelevalveta,
     nautides rannamõnusid suuremas seltskonnas, määrake veeohutuse eest
     vastutav, kes hoiab väikestel suplejatel silma peal
	
	
	
	
	
	Vägijoogid, kuum päike
ja jahutav vesi on ohtlik kooslus: väldi sedaÄra mine ujuma täis kõhuga: toidu
seedimisel koguneb veri seedeelundkonda ja lihastes võib puudu jääda
hapnikurikkast verest, mis soodustab lihaskrambi teket 
























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Pööra tähelepanu, millised on ilmastiku- ja
     veeolud. Punase lipuga ei tohi ujuma minna
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ära võistle vee all ujumises, hinge
     kinnipidamises ja ära suru kedagi vee alla
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Järgi kõiki ohutusnõudeid ja kuula rannas
     töötavate vetelpäästjate korraldusi

























Päästeameti hinnangul on
rannavalvurite jaoks avaliku supelranna peamisteks probleemideks kasside ja
koerte poolt ranna reostamine, klaasikillud, suvitajate alkoholi
liigtarvitamine ja laste tähelepanuta jätmine.














Turvalisuse huvides teata
kohe rannavalvele kui märkad rannas: 













	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	joobes ja/või alkoholi tarbivaid inimesi või
     huligaane 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	väikesi lapsi, kes on täiskasvanute järelvalveta
     vees või rannas
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	eakaid inimesi, kes ujuvad üksinda sügavas vees
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	ujujaid, kes on läinud väljapoole tähistatud
     ala. 

























Ilmastiku- ja veeolude
kohta annab informatsiooni rannas lehviva lipu värv. Roheline lipp näitab, et
veetemperatuur üle 18ºC, ilmastikutingimused head ning suplemine on kõigile
ohutu. Kollane lipp tähendab, et veetemperatuur on 16-18ºC, puhub mõõdukas
maatuul, ilmastikutingimused on muutlikud ning suplemine on ohtlik lastele,
eakatele, haigetele ja kehva ujumisoskusega inimestele. Punane lipp tähistab
veetemperatuuri alla 16ºC, tormi ehk tugevat tuult ja kõrgeid laineid, äikest
või keskkonnareostust – seega on suplemine selles rannas kõigile ohtlik.














Sel rannahooajal on G4Si
valvata 16 randa üle Eesti: Pirita, Kakumäe, Harku järv, Stroomi, Pikakari,
Emajõe linnaujula, Emajõe vabaujula, Annekanal, Pärnu, Paralepa, Vasikaholmi,
Pühajärve, Elvas Verevi rand, Türi ja Paide tehisjärv ja Toila rand.














Suvel enne randa minekut
vaata alati värsket rannainfot www.g4s.ee/rannad.
Samuti veendu, et Sinu enda ja lähedaste turvalisust on tagamas rannavalvurid.

Soovime Sulle turvalist
suve!
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Tue, 31 May 2011 10:44:19 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Maarika Haavistu</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=814&amp;amp;article_id=2566</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tallinki kinkekaartide võitjad on selgunud!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2568</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[








































Ajavahemikul 28. märts kuni 06. mai 2011
toimus G4Si Koduvalve kampaania, mille perioodil said koduvalvega liitujad kingituseks Tallinki kinkekaardi, mis sisaldab kruiisi kahele Rootsi. Kampaania raames said ka kõik G4Si erakliendid soovitada enda sõpru liituma koduvalvega. Kõigi soovitajate vahel
loosisime välja viis Tallinki kinkekaarti Rootsi kruiisiga kahele.
	
	
	
	
	
	Fortuuna
tahtel osutusid võitjateks Nerijus Pocevicius, Viivi
Verrev, Martin Schwindt, Terje Heerde ja Piret Suurväli.



















Aitäh kõigile soovitajatele ja palju õnne võitjatele!
Kõigi võitjatega võtame ise ühendust.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	











































]]></description> 
		<pubDate>Tue, 31 May 2011 09:50:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Maarika Haavistu</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2568</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Lingikogu kiivrist ja sellega seonduvast</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2564</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	











		
		
		
		
			
			
			
			
		
		
		
		
		
		
		
		







Kool on läbi,
seiklusterohke suvi on uksele koputamas. Kauaoodatud vabadus käes, muutuvad
lapsed peale rasket kooliaastat vallatuteks varssadeks, kes pääsevad värskele
murule kepsutama. Julged hoolida? jätkab Facebookis www.kiiver.ee poolt
algatatud kiivri kampaaniat, et toetada selle sõnumit “Tegija kannab kiivrit”
ning viia see võimalikult paljudeni. Kutsume liituma diskusiooniga teemal
Milleks kiiver? - kas kiiver peab olema kohustuslik ainult lastele või võiks
see laieneda ka täiskasvanutele. Kõigi arvamuse kirjutajate vahel loosime
21.juunil, kell 16.00 stiilse jalgratta ja kiivri. 





















Koostöös
Maanteametiga, Politsei- ja Piirivalveametiga ja Hawaii Expressiga oleme kokku kogunud hulga erinevaid
internetilehekülgi, et tuua teieni võimalikult mitmekesine ülevaade kiivri
kampaaniatest ja ka mõtlemapanevatest faktidest. Kui lisaks allolevale kogule
on Sul pakkuda veel häid internetilehekülgi,
mis oleks kasulik lugemine ka teistel, palun saada lingid e-postiga
aadressile: kysimused@ee.g4s.com
ja me lisame selle siia postitusse.





















Teiste riikide
kampaania näiteid: 
		
		
		
		
		
		





Soome - Munapää



















Aasia - www.asiainjury.org



















New York -&nbsp; NYC DOT -
Don&amp;apos;t Be A Jerk

































Noortele
jalgratturitele:



















Maanteeamet



















Jalgrattur
peab tundma liikluseeskirja | Ohutus Kõigile



















23.Ohud Teel



















Laste Liiklusklubi



















Liiklustestid | Tiigrihüppe Sihtasutus



















Eksamikysimused_ek.pdf
(application/pdf Object)



















Politsei- ja
Piirivalveamet :: Lastenurk



















Maanteeamet


















































Statistika:
			
			
  


Maikuu
on kaherattalistele alanud õnnetustega






















Liiklus.ee
- - Liiklus.ee



















WHO
| Global status report on road safety 2009



















WHO | Helmet
use saves lives



















Bicycle Helmet Statistics



















Share the Road



















Bicycle Helmets for the 2011 Season

Huvitavat:


Hawaii Express



















http://www.rattarikkaks.ee/



















Citybike LTD



















Tallinna
kerliiklusteed - g4205s53938
(application/pdf Object)

































Jalgratta üritused:



















Tallinn Bicycle
Week / Tallinna Jalgrattanädal
























Suuremad jalgrattapoed üle Eesti:



















Hawaii Express



















Rademar



















Sportland



















Veloplus
		
		
		
		
		
		





Soovid osta
kasutatud jalgratast:
	
	
	
	
	
	
			
			
			































		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		


		
		
		Kasutatud Jalgrattad | Rattapood Velonaut



















Uus Maailm » VELOKUUR



















www.uuskasutus.ee

































Parimad videod
kiivri kampaaniatest:



















YouTube
- Stay A Hero, Stay Safe



















YouTube
- AIP Foundation: Coffin



















YouTube - Great Wear
a Helmet Campaign



















YouTube -
Road Safety - HELMET



















YouTube -
Wear a helmet - No Excuse



















YouTube -
Wear a helmet - Safety commercial



















YouTube - Wear SIRIM approved
child helmets



















http://wn.com/road_safety__helmet__cannes_bronze



















YouTube
- AIP_vietnam_30_agency_hig.mp4



















YouTube
- Hövding krocktest



















YouTube -
Dainese airbag suit for 2010



















YouTube
- Don&amp;apos;t Be a Jerk - Ride With Traffic, Not Against It



















YouTube -
Don&amp;apos;t Be a Jerk - Yield to Pedestrians



















YouTube -
Don&amp;apos;t Be a Jerk - Stay Off the Sidewalk.



















Bicycle Safety Campaign



















YouTube -
Helmet































	
	
	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Sun, 29 May 2011 22:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2564</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Noorteklubi pakub tööd malevas ja põnevust laagrites</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2565</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
















		
		
		
		
		
		


G4S Noorteklubi suvi saab olema põnev ja
tegevusterohke. Aga juba teeme plaane ka sügiseseks Suure Semu Seikluseks,
millega plaanime laieneda Saaremaale.






Malevasuve avalöök




6. juunist saab avalöögi noorteklubi
malevasuvi. Tallinna, Tartu ja Pärnu 60 klubinoort saavad suvel tööd rannavalve
abilistena. Töökogemuse saamine ja oma taskuraha teenimine on laste jaoks
niivõrd oluline ja taaskord said malevakohad täis vaid mõne päevaga. Malevakoha
eesõigus oli 13. – 15. aastastel noorteklubisse kuuluvatel poistel ja
tüdrukutel, kes on aasta jooksul pea kõikidel üritustel kohal käinud. G4S
võitis Pärnu rannavalve riigihanke ning esmakordselt on klubikad rannavalvureid
abistamas ka suvepealinnas. 






Midagi uut - linnalaager! 




Juunikuus on Tallinna lapsed oodatud
registreerima linnalaagrisse. Laagri ajad on vastavalt nõudlusele kas 6 -10
juuni, 13 -17 juuni või 27 juuni - 1 juuli. Iga laagripäev on eritemaatiline ja
põnevat tegevust täis. Laagrinädala jooksul külastatakse laagri juhendajaga
erinevaid asutusi, käiakse ekskursioonidel, loengutel, mängitakse mänge,
tehakse sporti ja väljasõite. Õpitakse palju uut ja huvitavat: esmaabi, metsas
ellujäämine, vetelpääste jpm. Ühe laagrinädala hind on 40 eurot, milles sisaldub
ka soe lõuna. 






Spordi- ja puhkelaager




3.-8. juuli toimub noorteklubi igasuvine
spordi- ja puhkelaager. Laager täis sporti, puhkust ja nalja toimub sel suvel
Toosikannu Puhkekeskuses Raplamaal. Laagrituusiku hind klubiliikmetele on 95
eurot (hinnas sisaldub ka transport laagrisse ja tagasi). Kui ühest perest
tuleb laagrisse 2 või enam last, on laagri tasu lapse pealt 80 eurot.






Metsalaager




Veel üks esmakordne ettevõtmine – metsalaager.
Augustikuus lähevad klubijuhid ühe grupi noortega metsa elama J Laager on plaanis korraldada koostöös tõeliste metsavendadega, kelle
abiga õpime metsa elu tundma ja metsas hakkama saama. Laager on lastes juba
suurt elevust tekitanud, mis näitab, et telkidega metsa ronimine ja mugavast
teleka ja arvutimängudega igapäevaelust on lastel lausa karjuv vajadus korra
välja astuda. 






Suur Semu Seiklus ka Saaremaale




Maikuus kuulutab G4S Noorteklubi välja
selleaastase seiklusmängu Suur Semu Seiklus. Üritus leiab küll aset alles 15.
septembril, kuid osavõtjate rohkuse tõttu algab registreerime juba kevadel.
Lisaks Tallinnale, Tartule ja Pärnule toimub seiklusmäng sel sügisel ka
Saaremaal Kuressaares.




1. juunil saadetakse kahepäevasele põnevale
preemiareisile seiklusmängu eelmise aasta võitjad. Kolmest Eesti linnast
sõidavad Toosikannu Puhkekeskusesse 129 õpilast, et saada osa vahvatest
võistlustest, lõbusatest mängudest ja uhkest õhtusest peost.






Too sõber klubisse




Kõikide G4S Noorteklubisse astunute vahel
loosib noorteklubi välja Tallinki nelja inimese kruiisi Stockholmi. Samuti
osalevad loosimises need, keda uus klubikas on liikmeankeedis märkinud
soovitajaks. Kampaania kestab 12. maist
1.juulini. Kruiis loositakse välja noorteklubi suvelaagris 3. juulil.






Informatsiooni
G4S Noorteklubi tegemiste kohta loe kodulehelt www.g4sklubi.ee




]]></description> 
		<pubDate>Tue, 24 May 2011 12:55:44 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Triin Maripuu</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2565</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S turvas Microsofti pealikku Steve Ballmerit Tallinna visiidil </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2562</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	
	
	
	
	






		
		
		
		
		
		


Laupäeval käisid Tallinnas
Microsofti juht Steve Ballmer ning Skype’i juht Tony Bates. Kõrged külalised
tutvusid Skype’i arenduskeskusega, kohtusid president Toomas Hendrik Ilvesega
ning pakkusid rohket kõneainet kohalikule meediale.









G4Si poolt valvatava Tallinna
Skype´i arenduskeskuse objekti turvalisuse eest vastutav Raido Suurmets räägib
oma kogemusest seoses IT-liidrite külaliskäiguga:









Hästi
hoitud saladus.









Põhjalikum töö algas mõned
päevad enne Steve Ballmeri visiiti. Sellest, et Pealik kavatseb Tallinnasse
tulla, sahistati ammu - alates San Franciscos toimunud konverentsist, kuid
täpsem info pääses liikvele alles visiidi eel. Ühtlasi anti teada, et Skype´i
on oodata ka Eesti riigipead, president Ilvest, mis andis päevale veelgi
suurema kaalu. 









Äripäeva ja Postimehe
fotograafid hakkasid Skype´i maja piirama juba reedel, laupäeval ilmusid kohale
kõik Eestis olevad telekanalid pluss mitmed reporterid ja fotograafid. Kõige
eredama mulje jättis VIP-persoon ise - vahetu, lõbus ja äärmiselt sõbralik
inimene, kes suhtles vabalt, viskas nalja ja ilmselgelt tundis end Tallinnas
hästi. Tänu oma elavale iseloomule oli ta turvameeskonna jaoks üsna raske
“objekt”, kuid inimesena on ta kahtlemata väga huvitav isiksus.










		
		
		
		
		
		


G4S ja
Skype.









X-day hommik algas vara,
tööle jõudsin enne kella 7. Ajakirjanikud olid juba platsis. Esimese asjana
võtsin ühendust teiste Euroopas asuvate Skype´i kontoritega, mis olid samuti
Steve Ballmeri visiitide listis ning jagasin neile vajalikku teavet (toim: kõik
Skype´i kontorid üle Euroopa on G4Si valve all ning info jookseb Tallinnasse
kokku).









Väga rikastav oli koostöö
Microsofti turvaülemaga, kellele olin kohaliku nõustaja eest: tutvustasin meie
seadusi, andsin põgusa ülevaate Eesti ajaloost ning tegin palju tõlketööd. 
		
		
		
		
Päeva meeleolukaim osa oli õhtusöök Wabaduse kohvikus: teel sinna suhtles
Ballmer vanalinnas jalutavate turistidega ning tegi nii mõnegagi pilti.









Kokkuvõttes oli see väga
sisukas laupäev ja väärt kogemus.





Vaata Postimehe pilte
IT-gurude visiidist.






	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 19 May 2011 08:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2562</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Ühineme üleskutsega toetada Liibanonis röövitud kaasmaalasi</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2561</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	























 
		
		
		
		AS G4S Eesti kutsub kõiki oma töötajaid ja teisi kaasmaalasi ühinema
president Toomas Hendrik Ilvese üleskutsega kanda Liibanonis röövitud seitsme
eestlase perede toetuseks kuuerevääril kollast linti.&nbsp;Alates teisipäevast on G4Si logodega autodele kinnitatud kollased 
lindid, sümboliseerimaks toetust Liibanonis röövitud eestlastele ja 
nende peredele. 









































Oma pöördumises ütles
president Ilves “Liibanonis röövitud seitsme Eesti kodaniku pered vajavad meie
kõigi toetust. Mitte pealetükkivat uudishimu, vaid rahulikku ja osavõtlikku
toetust, mis sõnab: teie mure on meie mure, me loodame ja usume koos teiega.” 







































AS G4S Eesti juhatuse esimehe Andrus Ossipi
sõnul on väike kollane lint rinnas märgiks, et selle kandja on mõtetes röövitud
kaasmaalastega ja soovib nende peredele jõudu ja jaksu. “Riik teeb kõik, et
Liibanonis röövitud mehed elusate ja tervetena koju jõuaksid, lisaks
diplomaatide jõupingutustele toetavad hätta sattunud kaasmaalasi meie kõigi
head mõtted ja soovid. G4Si tööpere nimel soovime peredest lahutatud
kaasmaalastele parimat ning anname oma lootusest märku kollase lindiga rinnas,”
lisas Andrus Ossip. Näitamaks oma siirast soovi toetada kaugel olevaid
kaasmaalasi on meil kõigil võimalus panna rinda väike kollane lint.








































		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		











Kollane lint sai lootuse
sümboliks 1979. aasta Iraani pantvangi kriisi ajal - 4. novembril võtsid iraani
õpilased U.S.A. Teherani saatkonnas pantvangi mitu saatkonna töötajat. Sama
aasta detsembris sidus vanima saatkonna töötaja abikaasa, Penelope Laingen,
kollase lindi oma koduaias Marylandis ümber puu. Peale 444 päeva kestnud
vangistust pääsesid saatkonna töötajad õnnelikult koju lähedaste juurde.
Kollased lindid lehvisid siis kõikjal.







































Olgem optimistlikud ning andkem hätta
sattunud meeste lähedastele tuge hoolimist väljendava kollase lindiga rinnas. 





































President Ilves: “Väike
asi, suur sõnum. Igaüks saab lihtsate vahenditega selle ise valmistada ja rinda
kinnitada.” G4S on teinud väikese video, illustreerimaks kollase lindi tegemise
lihtust – igaüks saab soovi korral sellega hakkama.]]></description> 
		<pubDate>Mon, 16 May 2011 22:35:13 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2561</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ja Contra - Kuidas käituda üritustel?</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2559</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[















































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


























		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		













Selle aasta pikk ja
lumerohke talv on nii mõnelgi suvemälestused kaugele kapinurka lükanud. Aeg on
suveriietelt tolm maha pühkida ja puhkusi planeerima asuda. Kuigi üritused
toimuvad aastaringselt, on suveüritused alati rahvarohkemad. Väikese sissejuhatuse
suvisesse kultuurimaailma teeb rahvapoeet Contra, kes vormis luuleks üritusele
mineja meelesepea. 

















































G4S soovib kõigile
kultuuri- ja spordisündmuste nautlejatele ilusaid ja meeldejäävaid elamusi.























Enne
üritust:


























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Mõtle varakult läbi, kuidas saad üritusele ja
     kuidas sealt ära.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võimalusel tule üritusele ühistranspordiga
     või jala.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Jälgi liikluskorraldust – kui autoga tulek on
     vajalik, tuleb jälgida liikluskorraldajate märguandeid ning parkida
     sõidukid selleks ette nähtud kohtadesse.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ära jäta autosse väärisesemeid – need
võivad ahvatleda vargaid teie sõidukit lõhkuma.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Soeta pilet eelmüügist – sellega hoiad kokku
     aega ja väldid piletisabas seismist
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Tutvu ürituse sisekorraeeskirjadega – mis on
     üritusel lubatud ja mis mitte. Kas vihmavari on lubatud? Kas pildistada
     tohib? Kas lemmikloomadega saab sisse? Kas rulluiskudega saab sisse? jne















































Üritusel:


























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Hoia piletit – paberpiletit ei saa enam
     kasutada, kui pileti kontrollriba on rikutud, eemaldatud või selle kiri on
     loetamatu. Randmepaela ei saa enam kasutada, kui see on rikutud või katki.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võta kaasa isikuttõendav pildiga dokument –
     pass, ID-kaart või juhiload.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Piisav kogus sularaha – igal pool ei ole
     võimalik pangakaardiga maksta (n. toitlustamine, pakihoid jne). Kohati on
     sularahas arveldamine ka kiirem ja mugavam. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võta kaasa nii vähe asju kui võimalik –
     turvalisuse kui ka mugavuse huvides võta kaasa vaid vajalikud asjad.
     Näiteks võta vihmavarju asemel kilest vihmakeep.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Hoia oma asjadel silm peal – kohapeal võib vaja minna vaid sularaha ning ühte isikut tõendavat dokumenti. Levinumad kohad, kust asjad rahvahulgas
     kaduma lähevad, on seljakotid, tagataskud ja lauapealsed. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kaasa võetud söögi ja joogiga tavaliselt sisse
     ei saa     – tutvu ürituse
     sisekorraeeskirjadega ennem kui sööki jooki kaasa varuma asud.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Probleemide korral pöördu turvatöötaja poole –
     kui sinu või kõrvalseisjaga juhtub õnnetus või tunnetad mis tahes ohtu
     endale või teistele (keegi käitub agressiivselt või häirivalt), teavita
     sellest kohe turvateenistust. Turvatöötajad on kohal publiku turvalisuse
     tagamiseks.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kuula turvatöötajate ning korraldajate nõuandeid
     – need ei ole kindlasti pahatahtlikud, vaid külastajate turvalisuse
     huvides.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kui lähed üritustele lapsega, pane talle tasku
     mõlema lapsevanema visiitkaart või kleebi riietele sedel
     telefoninumbritega. Suures segaduses võib laps päheõpitud telefoninumbrid
     ära unustada.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Käitu peoplatsil väärikalt
– nii on kõigil hea üritust nautida.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võtta kaasa rõõmus meel!
























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	























Head elamuste nautimist - Sinu G4S
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	


	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 11 May 2011 12:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2559</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Mõned näpunäited kiiremaks lennueelse kontrolli läbimiseks</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2558</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	














		
		
		
		
		
		
		
		
		
		






Tänases Äripäevas ilmus väike uudis, et
Tallinna Lennujaamast reisile minnes tuleks varuda aega vähemalt kaks tundi.
Tegelikult on see nõue olnud juba pikka aega. See, kui kiiresti on võimalik läbida
julgestuskontroll, sõltub paljuski ka reisijatest. Kuigi kõik nõuded on nii
seinal kui lennujaama telekates kirjas, eksivad inimesed ikkagi.










Mõned näpunäited
käsipagasi pakkimisel:







	
	
	
	
	Käsipagasiga tohib iga inimene võtta
     kaasa ÜHE kuni 1 l mahutavusega
     läbipaistvasse suletavatesse kilekotti pakitud vedelikud. Vedelike alla
     kuuluvad nii pastad (ripsmetuššid, huuleläiked jms), vedelikud (lõhnaõlid,
     juukselakid, näoveed jms) kui ka kreemjad toiduained (kodujuust, jogurt
     jms). 
	
	
	
	
	Vedelike topsikud ei tohi olla
     suuremad kui 100 ml. Mõnikord jäetakse väike tilk näovett suurde pudelisse
     ja arvatakse, et kuna selle kogus on väiksem kui 100 ml, võib niimoodi
     vedelikke kaasa võtta. 
	
	
	
	
	Üle 6 cm pikkused terariistad tuleb
     panna äraantavasse pagasisse. Terariistad ei ole ainult noad, vaid ka muud
     teravate otstega esemed (n. kammid, veinikorgitsad jms)
	
	
	
	
	Suured elektroonilised seadmed
     (arvutid, telekad, mängukonsoolid) tuleb panna eraldi kasti. Nende peale
     ei tohi panna muid esemeid, kaasa arvatud riideid.
	
	
	
	
	Kõik taskud tuleb tühjaks teha –
     sendid, võtmed ja telefonid ja muu seal leiduv tuleb panna eraldi kasti.
	
	
	
	
	Kõik esemed, kus võib olla metalli
     sees (juukseklambrid, vööd, kaunistatud jalanõud), tuleks enne
     julgestuspunkti läbimist eemaldada.



































Viibisin ka ise
aprillis ühe päeva julgestuskontrollis õppides sealset ametit. Kiiresti hakkas
silm eristama kahte sorti inimesi – ühed, kes teavad nõudeid unepealt ja
asetavad kõik esemed lindile ilma küsimata ning teised, kes alles küsimise
peale hakkavad kottidest vedelikke kilekotti panema. Hiljuti paigaldas G4S
sinna samasse ruumi ka masina, kus 1 EURO eest on võimalik osta kilekotte –
ikka selleks, et inimesed saaksid kiiremini oma lennule. 










Paar näidet
lennujaama elust – proual on kaasas kaks kilekotti vedelikega. Kuna abikaasa
seisis teises järjekorras, sai proua ühe kilekoti kiiresti abikaasale anda.
Olukord lahenes kiiresti. 










Reisijalt
küsitakse, ega teil vedelikke kotis ei ole. Vastus on ei. Kui aga käsipagas
läbib screeni, on seal näha mitu vedelikku. Kahjuks peab julgestustöötaja selle
koti käsitsi läbi otsima ja siis uuesti screenist läbi laskma. Kui screen
tuvastab veel seal keelatud esemeid, siis peab see sama pagas ka kolmandat
korda screeni läbima. Kuid kõik see nõuab aega.










Kuna kuulume
Euroopa Liitu, siis meil kehtivad samad seadused, mis teistele Euroopa Liidu
riikidele. Tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatus on kirjas iga väiksemgi
detail, mida lennujaama töötajad peavad järgima – omavoli on lubamatu. Seega
minu soovitus on enne lennule minekut oma riietus ja käsipagas hoolikalt läbi
mõelda, et ei tekiks asjatud ajakulu.








Kel huvi rohkem asjasse süübida, saab vastavat seadust lugeda siit 
		
]]></description> 
		<pubDate>Tue, 10 May 2011 12:37:14 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2558</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Joonistusvõistlus: Nalja peab saama võidutöö</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2557</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	
	
	
	












		
		
		
		
		
		
		
		



Aprillikuu
joonistusvõistlusele “Nalja peab saama” laekus oodatust vähem joonistusi, kuid
kõik saabunud tööd olid väga huvitavad ja sisutihedad. Rõõm oli näha, et iga
laps joonistas oma nägemuse naljast või naljakast olukorrast. Osad lapsed
mõtlesid ka raamist välja ning kujutasid esemeid ja loomi ebatavalistena
(pingviinimajad) või ootamatutest olukordades (kilpkonnad).












Kokku laekus võistlusele 9
tööd. Vähese tööde hulga põhjuseks võib olla kauaoodatud soojad kevadilmad, mis
aprillikuu nädalavahetustel lapsi õue meelitasid. Kuna võidutööd oli väga raske
valida, otsustasid žüriiliikmed anda diplomi ja väikese auhinna kõigile
vapratele kunstnikele. Kuid pidades kinni reeglitest, otsustas žürii anda
vaimukama auhinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilasele Kristjan Tuusile. 
		
		
		



		
		
		Kristjani
joonistusel mängivad kõige aeglasemad loomad kilpkonnad korvpalli, skoor on ka
vastav 1-0. 












Uus teema lähtub maikuu
tähtsündmusest emadepäevast - “Minu ema on super”. Seekord on lapsel võimalik
võita lõhnav kingitus ka oma emale. Auhinna saab küll kätte peale emadepäeva,
kuid kallile emale on tore teha kingitust igal ajal. 










Head joonistamist!









Noored kunstnikud olid:








Kristjan Tuus, Sulo Kuuler, Erik Brück, Steven Salmistu, Ken Lilloja, Mona Mia Lember, Karl Salumets, Annabell Sarv, Enoola Liza Kookla 
	
	
	
	




	
	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 04 May 2011 12:40:21 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2557</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4Si kullerid said esimese hübriidauto</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2555</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	


Kirjeldades
uut tööautot, kasutab G4S kuller Marina Minskaja ülivõrdeid.
Marina sõnul liigub auto niivõrd sujuvalt ja vaikselt, et linnas ei ole
mootorihäält üldse kuulda.

		
		



“Ka trassil on sellega väga hea sõita:
automaat on võrreldes manuaaliga ikka väga mugav,” kirjeldab Marina ning lisab,
et uue auto seni kõige pikem reis oli Narva, mille väike loodussõbralik auto
tegi ära ühe hingetõmbega. Hübriidajamiga Toyota Auris on oma klassis esimene
mudel, millel on ülimoodne täishübriidsüsteem, mis jälgib sõidutingimusi, et
otsustada, millal sõita elektrivoolu, bensiinimootori või mõlema jõul.
Tulemuseks on oma klassi suurim ökonoomsus – keskmine sõidumaa ühe tankimisega
on 1200 km. Auto keskmine kütusekulu on kõigest 3,8 l / 100 km ja
kasvuhoonegaasi eritus 89 g/km. Peatudes lülitab tark auto end ooterežiimile,
mis tähendab, et kütus sel hetkel ei kulu. Linnaliikluses on selline auto väärt
abimees. 
		

Kas mootori ümberlülitumist on tunda? “Selle paari nädalaga, mis ma hübriidiga
sõitnud olen, pole ta andnud ühtegi põhjust nurisemiseks. Väga vaikne ja
nutikas auto,” ütleb Marina, kelle sõnul on uue auto kohta tulnud küsima ka
kliendid. “Seda märgati juba enne kleepsude kleepimist, kuid nüüd on ta tõeline
pilgupüüdja,” lisab Marina.



Tuletame
meelde, et G4Sil autoparki kuulub veel üks loodussõbralik auto, millega G4S
Cash Solutions Londonis raha veab. Loodetavasti tuleb selliseid autosid
kontserni peagi juurde.

		
		



Auto tehnilised andmed:




 
	
		
  
			
  
				MOOTORI ANDMED
  
 
		
 
		
  
			
  
				Kütus
  
  
			
  
				Hübriid
  
 
		
 
		
  
			
  
				Mootori tüüp
  
  
			
  
				1.8H VVT-i
  Hybrid Synergy Drive 
  
 
		
 
		
  
			
  
				Mootori maht
  [l]
  
  
			
  
				1,8
  
 
		
 
		
  
			
  
				Mootori maht
  [cm3]
  
  
			
  
				1798
  
 
		
 
		
  
			
  
				Mootori võimsus
  [kW]
  
  
			
  
				73
  
 
		
 
		
  
			
  
				Mootori võimsus
  [hp]
  
  
			
  
				99
  
 
		
 
		
  
			
  
				Pöördemoment
  [Nm@rpm]
  
  
			
  
				142
  
 
		
 
		
  
			
  
				Silindrite arv
  [tk]
  
  
			
  
				4
  
 
		
 
		
  
			
  
				Hooldusvälp
  [km]
  
  
			
  
				15000
  
 
		
 
		
  
			
  
				KÄIGUKASTI ANDMED
  
 
		
 
		
  
			
  
				Tüüp
  
  
			
  
				Automaat
  
 
		

	








	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 02 May 2011 22:57:29 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2555</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Jevgeni Blinov – vehkleja, kes üllatas G4Slasi</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2554</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	
	
	
	
	









Ega ma olnud samuti temast midagi kuulnud. Kaabermaast, Novosjolovist
ja Loitist olin, aga temast mitte. Võis ju olla, et just sel ajal, kui Anu
Säärits aastate eest spordiuudistes rääkis, kuidas Jevgeni Blinov juunioride
EM-ile sõidab, tegin parasjagu sprotisaia. Ja võis ka nii olla, et kui Lembitu
Kuuse tema mullust Eesti meistrivõistluste hõbemedalit mainis, olin tühja
pudelit taarakasti viimas. Kõik võib olla. Vehklemise endaga oli täpselt sama
lugu. Ma ei teadnud sellest muud, kui et “neljas koht on jama.*” Ei huvitanud,
seepärast ei teadnud. Ent pruugib vaid kellelgi tundmatul võita “Läänemaa
lahtistel” valitsevat maailmameistrit, kui hakkab huvitama. Intriigi ju tahaks.










Reedel, veidi enne
kella kümmet, just siis, kui ma Jevgeni poole sõidan, mängib Ivo Linna
viienda-kuuenda klassi lastega Vikerraadios Miniturniiri. Ivo küsib ja lapsed
vastavad. “Millisel spordialal võisteldakse 14 meetri pikkusel ja 1,5-2 meetri
laiusel rajal?” Just. Vehklemises. Lustivere Põhikool sai punkti ja mina
targemaks. Pool tundi hiljem olen ma Kadaka Selveris. Pood on Moskva saia
kreemi lõhna ääreni täis, justkui omaaegse Kolhooside Ehituskolonni KEK-i
puhvet. Jevgeni ja tema pika ninaga kingad jalutavad nagu juhuslikult mulle
otse sülle. No ei ole sportlase kasvu mees, mitte ei ole. 










		
		
		
		
		
		









“Kas sa tead, et sa
oled Eestis tundmatu?” Valveruumi aastatega lääpa istutud ratastega kontoritool
kägiseb mu tagumiku all. “No, Õhtuleht kirjutab, et tundmatu.” Tool vaikib, kui
koos temaga veidi vasakule kaldu vajun. 









“Ma ei tea, miks
nad nii kirjutavad. Ma olen teda ju varemgi võitnud. Trennis vehkleme temaga
üsna tihti. Seal oleme üsna võrdsed.” Õhtuleht kirjutas, et ta olla võitnud poolfinaalis
ka Eesti teist numbrit. 









Juhuslikkust
vehklemises ei ole. Et võtad kätte ja kobistad ära. Koroonas võib vahest
juhtuda, et lööd kaheksa nuppu kohe esimese löögiga auku ja partii tehtud. Või
tuleb pokkeris hea käsi ning võidad mängu ilma bluffimatagi. Viiteteist korda
kogemata vastast ei torka. “Vehklemises on kõik siin,” Jevgeni koputab vastu
vasakut oimukohta. Ta teab, et ta on ebamugav vastane: lühike, kiire ja
vasakukäeline.









“Pikkade kätega
oleks ju lihtsam vehkida. Või noh, vehelda?”









“Ma olen selle
võrra kiirem. Mingit vahet ei ole.”









Eesti koondis
määratakse enne iga võistlust ja eelmise olulise võistluse põhjal. Kaks paremat
automaatselt ja kaks ülejäänud määrab vehklemisliidu peatreener. 









Jevgeni on praegu,
pärast Läänemaa lahtisi, teiselpool piiri, viies. Ta kavatseb märtsi algul,
“Tallinna Mõõgal” ennast kahe parema eestlase hulka vehelda, et ei peaks mitte
kellestki, peale iseenda sõltuma. ISE. Mulle selline arrogants meeldib.









“Tead, sa oled
sümpaatselt poh… ee ükskõikne.”









Ta ei mõista.









“Et ülearu tõsiselt
seda kõike ei võta. Et noh, elus on muud kah ja mine tea, ehk selline ülbe
enesestmõistetav enesekindlus su pea külma ja närvid korras hoiabki?” Koputan
oimukohta. Parema käega. 









Ta ei vasta, vaid
näpib vasakuga raadiosaatja nuppu.









Jevgeni töötab
G4Sis poole kohaga. Vahel treenib endast kaks korda vanemat meest, kes on
jaapani vehklemises ehk spochanis maailmameister. Spochan on vehklemine ühe
torke peale pika jaapani mõõgaga. Umbes sellisega nagu ninjafilmides pahasid
notitakse.









”Ma teen ise kah
vahest spochani. Tavaliselt hoitakse seda mõõka kahe käega, ma hoidsin ka ja
midagi ei tulnud välja. Võtsin ühte kätte ja läks paremaks.” 









Läks paremaks on
vähe öeldud, sest äsja lõppenud IV Võitluskunstide Maailmamängudel sai Jevgeni
spochanis kuldmedali.









See pole veel kõik.
Vahepeal, kui ta vehelda ei viitsinud, siis käis hoopis kick-boximas. “No
niisama, et end liigutada.” Ma ei imestaks, kui ta ka seal varsti võitma
hakkab.









“Mida sa tegelikult
teha tahad. Ma mõtlen turvatöö asemel?” Vastus tuleb kohe. Ta tahab joonistada.
Töötada seal, kus saab joonistada. 









“Joonistada?” Tool
kägiseb. “Mida joonistada?” Jevgeni sobrab oma telefonis. “Sa oskad
joonistada?” 









“Näe,” Jevgeni
tõuseb esimest korda ja näitab oma telefonist pilti grafiitpliiatsiga joonistatud
väga ilusast naisest. “Minu elukaaslane.” 









“Ja see on sinu
tehtud? Sinu?? See on ju väga hea!”









“Minu.” Ma kadestan
sellise käe ja silmaga inimesi. Mina oskan ainult parte joonistada. 









“Sooh. Mida veel?”
see oli rohkem hämmeldus, kui küsimus. Jevgeni näitab veel: ta on tuttavale
lastetuppa tapeedi asemele maalinud katkendi Madakaskari multikast. Pisikeselt
telefoniekraanilt paistab joonistus nagu autentne fototapeet. “Tead, sa oled
uskumatu tüüp.” Jevgeni istub ja paneb telefoni taskusse. Vasemasse taskusse. 









Õrritan: “Tuleb ehk
veel midagi?”









“Sõpradele teen
vahest tattoosid.”









“Tõsiselt või?.” Mu
suu on vett täis. 









“No ühe auto küljed
olen kah ära värvinud. Või noh, aerograafilise pildi joonistanud.”









“Sa oled uskumatu
tüüp. Täiesti uskumatu tüüp.” Pea vangub imestusega samas rütmis. Peab väga
kindel käsi olema, et teise mehe auto täis joonistada. Närvidest rääkimata.
Oleneb küll auto hinnast aga viletsa pildi eest võib vist peksa saada küll.










		
		
		
		
		
		









“Muide, kas sa tead, kui pikk ja lai on see
vaip, millel vehklejad võistlevad?”









Õlakehitus. Ma
ütlesin talle.









Aga intriigi ma ei
leidnudki. 



* - vehkleja Kaido
Kaabermaa lause intervjueerijale, pärast Barcelonas saavutatud neljandat kohta.
	
	
	
	
	
	
	
	Jevgeni Blinov






	
	
	
	2006 – valitud
Eesti Vehklemisliidu poolt Eesti parimaks nooreks vehklejaks; juunioride MK etapil 3. koht
	
	
	
	2007 – juunioride
MK etapil 5.koht; juunioride Maailmameistrivõistlused
võistkondlik 5. koht
	
	
	
	2008 – Eesti
koondise kooseisus Euroopa Meistrivõistlustel 10.koht; Põhjamaade Juunioride
Meistrivõistluste 3.koht
	
	
	
	2010 – Eesti
Meistrivõistluste hõbemedal vehklemises.
	
	
	
	2011 – Läänemaa
lahtiste meistrivõistluste 2.koht
	
	
	
	IV
Maailmamängude kuldmedal spochanis




















	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 27 Apr 2011 12:58:49 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Janno Juhkov</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2554</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S kullerteenus katab kogu Eesti</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=856&amp;amp;article_id=2552</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[&nbsp;











	
	
	
	
	
	







Hoolimata faktist, et
kullerteenusel täitub sellel kevadel 11. tegevusaasta, on väga paljud inimesed
üllatunud, kui kuulevad, et G4S Eesti vormides toimetavad Tallinnas, Tartus ja
Narvas ka töökad kullerid. „Kas tõesti? See ei olegi siis ainult turva ettevõte?“
Alati on rõõm selgitada, et lisaks turvateenustele kannab G4S Eesti AS endas ka
palju muud põnevat. 










G4S Kuller katab ära terve
Eestimaa. Töönädala sees külastatakse nii saari kui kõiki suuremaid linnu:
Tartu, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Jõhvi, Rapla, Paide. G4S Kuller kasutab
vedudeks „piruka tüüpi“ autosid ja busse.










Teenuseliikidest on
esindatud standardne 24 tunni teenus, mille raames viiakse saadetis sihtkohta
hiljemalt järgmiseks tööpäevaks ajavahemikus 08:00-17:00. 










Tallinna, Tartu ja Narva
ning nende linnade lähiümbruses on võimalik saata ka kiireloomulisi pakke, mis
jõuavad kohale vastavalt kliendi soovile: ühe, kahe või kuue tunni jooksul
alates tellimuse esitamise hetkest.










Kui kliendi tegusasse päeva
satub mõni ootamatus - lauanurgale unustatakse tähtis kiri või riigihankes
osalemise dokumendid vajavad kellaajalist kohaletoimetamist, pakub G4S Kuller
selleks otstarbeks „Eesti Ekstra“ teenust, kus kliendi saadetis liigub saatjalt
saajani koheselt pärast tellimuse esitamist. Tähtsa saadetise kättetoimetamise
aeg sõltub vaid selle pealevõtmise ja sihtpunkti sõitmiseks kuluvast ajast.










Kuidas G4S Kuller töötab?
Tellimused esitatakse kliendi poolt telefonile 651 1560, e-posti teel
kuller@ee.g4s.com või läbi iseteeninduse http://kuller.g4s.ee










G4S Kulleri iseteenindus,
valmis selle aasta märtsi keskel, on internetipõhine keskkond, mille kaudu
klient saab esitada tellimusi, jälgida saadetise staatuseid ning hallata pakiveokulusid.
G4S Kuller julgustab oma kliente uut keskkonda kasutama ja seda enda kasuks tööle
panema.










Iseteeninduses saab klient
luua personaalse aadressiraamatu, mis muudab tellimuse esitamise väga lihtsaks
– kogu vajaliku paberimajanduse saab täita mõne klikiga. Kui Teie ettevõttes on
mitu inimest, kes vastutavad logistika või kulleri tellimise eest, haldab
iseteenindus neid inimesi ühtse tervikuna. See aitab ära hoida hilisema peavalu
ja meenutamise, kes ja milliseks otstarbeks mõne veo tellis. 











		
		
		
		
		
		
		
		






Peale tellimuse esitamist
võib klient rahulikult oma igapäevategemiste juurde naasta, sest G4S Kuller
juba tegeleb Teie saadetistega. 










G4S Kulleri klientideks on
peamiselt juriidilised isikud, kellega on sõlmitud omavaheline koostööleping.
Kullerteenuse leping ei kohusta klienti millekski. Leping annab võimaluse
paremateks hinnakokkulepeteks, iseteeninduse ligipääsu paroolid ning
arveldamise ühes kalendrikuus sooritatud sõitude põhiselt. Kui teie firmale on
oluline oma töötajate aeg ja kindlustunne, et saadetis jõuab õigel ajal õigesse
kohta, siis valige kullerfirmat hoolega. G4S kuller vastutab saadetise
puutumatuse, tellimuse täitmise täpsuse ja konfidentsiaalsusreeglite täitmise
eest.


]]></description> 
		<pubDate>Thu, 21 Apr 2011 10:16:58 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Maret Mitt</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=856&amp;amp;article_id=2552</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Mobiilne raha - Eesti järgmine väljakutse?</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2551</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	







	
	M-parkimine
on siinmail laialt levinud ja saanud üheks Eesti kaubamärgiks laias maailmas.
Ometi on see vaid murdosake mobiilse makseviisi praegustest ja lisanduvatest
võimalustest. Eesti järgmiseks proovikiviks võiks mobiilse raha võimalikult
ulatuslik kasutuselevõtt – see muudaks meie elu veelgi mugavamaks ning Eesti
paistaks taas silma tiigrikarva IT-riigina. Liiatigi toetab sellist sammu
tehnoloogia areng.





Ammu see oli, kui autot parkides pidi
varuks olema vajalikus väärtuses parkimiskaarte või tuli tihti tulutult otsida
parkimisautomaati. Praegu on Tallinnas m-parkimise osakaal üle 70 protsendi
ning teist maksmisviisi ei kujuta ettegi – see on lihtsalt nii mugav ja
praktiline. Mobiiltelefon on olemas peaaegu iga eestimaalase taskus, mõnel
lausa kaks. Tegemist on täiesti igapäevase tarbeesemega nagu hambahari.





Kujutage nüüd ette, et
lähete poodi, telefon taskus, valite välja kauba ja maksmiseks asetate mobiili
korraks kassaaparaadi juurde. Veidi võõrastav ja harjumatu nagu iga uus asi,
samas mugav. Pole vaja saata pangale SMSi, vaid mobiiltelefon kasutab
arveldamiseks lähiväljasidet (NFC, ingliskeelne lühend).





Jaapanis ja Lõuna-Koreas on
osas poodides võimalik nii juba maksta, eelmise aasta lõpus teatas üks Rootsi
hotell, et hakkab kasutama lähiväljasidet hotellitubade uste avamiseks –
hotelli pole ennast vaja sisse registreerida, vaid piisab vajaliku info mobiili
laadimisest.






		
		
		
		


Järjest hakkab tulema
turule telefone, mis sisaldavad NFC-lahendusi, ning nii VISA kui ka MasterCardi
uuemad arendused lähtuvad sellest, et mobiili kaudu hakatakse rahaasju üha
rohkem ajama. See on selle ja lähema paari aasta küsimus.





Mobiilse raha juurutamine
on paljuski elukvaliteedi osa. Pealegi takistaks see Eesti muutumist
keskpäraseks riigiks, kus elu läheb küll enam-vähem normaalselt, kuid millest
pole muul maailmal põhjust palju rääkida. Vastupidi – meie vahepeal uinunud
IT-tiiger hüppaks taas ja see pälviks tähelepanu. Ja see tähelepanu pole veel
kõik, lisanduvad majanduslikud argumendid, kas või mobiilsete maksetehingute
suurenev efektiivsus.





Kui Eesti võtab riikliku
koordineerimise raames kasutusele m-maksesüsteemi, siis täiendab seda ­uudisväärt
fakti teadmine, et mobiilset raha on võimalik kasutada meil kõigil. Praegu on
meil oluline ära tabada trend.





Juhtivaid telekomianalüüsifirmasid
Juniper Research on ennustanud, et pool mobiilikasutajatest teeb aastaks 2014
mobiilimakseid, olgu siis allalaaditavate muusikafailide eest tasudes või poes
reaalseid kaupu ostes.





Niisiis tuleks otsus ­m-maksmisele
üle minna teha võimalikult ruttu, et mitte jääda sabassörkijaks. Samuti saaks
ära kasutada algava majanduskasvu võimendusefekti. Eesti vooruseks on väike ja
kompaktne riik. Sellist mõõtu riigis saab asju ära teha kiiresti, nagu kinnitab
ka hiljutine euro kasutuselevõtt.





Kui Tartu Ülikooli
majandusprofessor Raul Eamets tuli mullu lagedale ideega teha Eestist
sularahavaba riik, siis mobiilse raha idee pole nii radikaalne ning on palju
kergemini ja ka odavamalt teostatav. Kahtlemata mõjutab m-maksmine teiste
arveldusviiside kasutamist. Oletada võib, et kaar­dimaksed muutuvad suures osas
m-makseteks, sest elektrooniline või mobiilne raha on olemuselt paljuski
sarnased, kui kasutusmugavus kõrvale jätta.





Üha moodsamaks muutuvas
ühiskonnas pole sularaha kusagile kadunud, vaid üldine suundumus on
hoopis vastupidine – Euroopa Keskpanga andmeil kasvab sularahamaksete arv
Euroopas pidevalt, näiteks alates 2000. aastast on ringluses oleva sularaha
hulk kasvanud umbes kümme protsenti aastas.





Eesti tegelikkus on
statistiliselt täpselt sama, mis mujal Euroopas keskmiselt, ehk 55 protsenti
tehingutest tehakse sularaha eest ja 45 protsenti tehingutest on
kaardimaksed. On palju tehinguid, kus sularaha on omal kohal – olgu sel
siis praktiline või emotsionaalne põhjus, traditsioonidest ma ei räägigi.


Mobiilne raha ei muuda
ainult elu mugavamaks ja lihtsamaks, sel on ka märgiline tähendus. Eesti võiks
vabalt selle märgi rinda kinnitada ja uhkusega kanda. Esimesed Eesti ettevõtted
on juba teatanud NFC-lahenduste väljatöötamisest.
		
		Artikkel ilmus 15.aprilli Postimehes.
		
]]></description> 
		<pubDate>Mon, 18 Apr 2011 08:54:40 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2551</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Puuetega inimesed – väärtuslik tööjõud</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2550</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







	
	
	
	
	
	
	
	









Tööotsijate jaoks on
viimased aastad tööturul olnud keerulised. Enim on kannatanud puuetega
inimesed, kes levinud väärarvamuse
kohaselt ei suuda või ei taha tööd teha. Õnneks on tööandjate suhtumine
puuetega inimestesse aasta-aastalt paranenud ning üha enam nähakse neis
väärtuslikku tööjõudu. 











Positiivne kogemus









G4Sil on puuetega inimeste
värbamisest seni tuua vaid positiivseid näiteid. Tublisid
töötajaid on ametis olnud nii sularaha- kui ka turvatehnikadivisjonis. Tänasel
päeval töötab meil 36 osalise töövõime kaotusega ning 2 puudega
inimest.









Mõistma peab, et erivajadusega kolleegi töökeskkonda
sulandumine on palju raskem ja aeganõudvam kui erivajaduseta inimesel.
Seepärast peaksid tööandaja ja kaastöötajad tegema kõik selleks, et seda
protesessi osapooltele võimalikult lihtsaks teha. Mõned kuud G4Si juhtimiskeskuses
töötanud puudega noormehe Deniss Fortõgini sõnul ei ole tal kerge hakkama saada.
„Nii suure hulga inimestega suhtlemine nõuab teatud oskusi ja kogemusi. Mul on
hea meel, et iga päev toob midagi uut, mida saan jälle kõrva taha panna,“ on ta
samas optimistlik ja õppimisele avatud.

		
Fotol: Deniss Fortõgin









Mõned aastad tagasi
püüdsime leida puuetega inimestele töövõimalusi oma ettevõttes laiemalt.
Kahjuks saime neid otsida vaid teatud ametikohtade lõikes – turvatööd puuetega
inimesed kõrgendatud tervisenõuete tõttu tihti teha ei saa. Tol korral sai
Põhja piirkonnas üheks suurimaks takistuseks see, et meie peamajas puudusid
kaldteed ning invalift ratastooli kasutajatele. Kohandused ei saanud
ümberehitusteks luba ning head soovid tookord paremaid päevi ootama jäidki.
Nüüd paistab, et paremad päevad koos uue kontorihoone valmimisega on peatselt
käes ning seetõttu oleme alustanud ettevalmistusi puuetega inimeste
värbamiseks. Sobilike kandidaatide leidmiseks teeme koostööd nii Töötukassa, Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse kui ka MTÜga Abikäsi. 
















Strateegiline otsus









Ettevõtetes
läbiviidud uuringud on korduvalt näidanud, et puuetega inimeste töölevõtmise
kogemuse põhjal otsustab ettevõte puuetega töötajate arvu suurendada. Igapäevaelu toimetulekuraskuste ületamine on puuetega
inimesed muutnud leidlikuks ning probleemide lahendamise oskus töökohal annab
neile lisaväärtust. Puuetega inimesed oskavad kõige paremini arendada ja toota
tooteid või teenuseid, mis on suunatud neile tuttavale turuosale (nt puuetega
inimesed ja nende pered). Puuetega klientidele juurdepääsu tagamine
ettevõttesse muudab selle atraktiivsemaks ja külastatavamaks ka kõigile
teistele klientidele. 









Puuetega inimeste töölevõtmine
on igale ettevõttele strateegilise tähtsusega otsus, mis on seotud nii riskide
kui ka võimalustega. Oleme avatud tegema kohandusi tööpaigal ja
töötingimustes, et viia maksimumini kandidaatide suutlikkus meie ettevõttes
tööd teha. Usun, et positiivne suhtumine ja asjatundlik
personalipoliitika toovad meile nii head mainet kui ka käegakatsutavat tulu.
Rääkimata sellest, et saaksime tööturule tuua inimesed, kes vaatamata oma
terviseprobleemidele on õigel ametikohal täisväärtuslik tööjõud. Võimalusi puuetega inimeste
töölerakendamiseks püüame lähiaastatel kindlasti suurendada - eelkõige on vaja
head tahet. Seda meil jätkub!

		
		


		
			Puuetega inimeste töölevõtmine on igale
     ettevõttele strateegilise tähtsusega otsus, mis on seotud nii riskide kui
     ka võimalustega.
			Püsiv töövõimetus tähendab seisundit,
     kus inimene on püsiva terviserikke tõttu osaliselt või täielikult kaotanud
     töövõime. 
			Puue on seisund, mille puhul inimene
     vajab kõrvalabi igapäevaelus. Tallinnas on puuetega inimesi ~22 000,
     Eestis ligi 10% elanikkonnast. 
			Tööealistest puudega inimestest töötab
     Eestis umbes 17%, samal ajal kui näiteks Suurbritannias üle poole.
			1993. aastal oli 15–69-aastasi, kes
     pidasid oma mittetöötamise peamiseks põhjuseks haigust või puuet, 31 000.
     2008. aastal juba 50 000. 
			Nõukogude aja lõpus oli
     invaliidsuspensionäre veidi üle 38 000, 2009. aastaks oli
     töövõimetuspensionäride arv kasvanud 70 000-ni.
			Suurbritannia tööministeeriumi
     1990-ndate lõpus tehtud uuringus vastas 82% ettevõtete juhtidest, et
     puuetega inimesed puudusid töölt niisama palju või vähem päevi kui nende
     kolleegid. 79% küsitlusele vastanutest tunnistas, et puuetega töötajad on
     niisama tootlikud või tootlikumad kui nende puueteta kolleegid
			2006 aastal algatasid Eesti Tööandjate
     Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Sotsiaalministeerium puuetega
     inimeste sõbralikku tööandjat tunnustava märgi ja brändi väljaandmise. 
		


		

]]></description> 
		<pubDate>Thu, 14 Apr 2011 15:39:40 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Gerly Tuisk</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2550</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Õnnetusi firmapeol ennetab turvaküsimustele mõtlemine</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=814&amp;amp;article_id=2549</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	




Vahva firmapidu
võib hetkega muutuda õudusunenäoks, kui mõne töötaja elu või tervis ohtu satub.
Sestap soovitavad eksperdid juba korraldusfaasis turvalisuse ja tervisega
seotud küsimused täpselt läbi mõelda. 







“Pidutsedes kipuvad
ohutusnõuded tihti meelest minema või ei pöörata neile nii suurt tähelepanu,
kui võiks,” tunnistab päästeameti tuleohutuse planeerimise ja analüüsimise
talituse peaspetsialist Liis Seisonen. “Nii võivadki õnnetused just pidutsevate
seltskondadega kergesti juhtuda.” 







Esmaabivahendid olgu olemas. Näiteks aasta
tagasi sõitsid päästjad ajakirja Kroonika peole, kus tähistati Krista Lensini
saamist peatoimetajaks – säraküünlad panid tööle automaatse signalisatsiooni.
2009. aasta lõpus kutsuti päästjad Saue valda, kus oli süttinud Alliku küla
seltsimaja välissein – küünlad olid asetatud seinale liiga lähedale. Mullu
oktoobris katkestati endises Heliose kinos Tallinnas noortepidu, kuna hoone ei
vastanud ohutusnõuetele.







G4Si turvajuht
Riivo Lõoke rõhutab, et esmaabivahendite olemasolu vabaõhuüritusel on vähemalt
sama tähtis kui ilus ilm. Suurtel koosviibimistel, kui seltskonnas on lapsi ja
kõrges eas inimesi, peaks peopaigas olema esmaabi saamise koht, kuhu saaks
pöörduda väiksemate tervisemuredega. 








			
			
			
			

Arvesta
veeohutusega. “Hoiatav näide möödunud aastast – suvepäevaliste telklaager
püstitati alale, kus pesitsesid maaherilased,” meenutab Lõoke, kelle ülesanne
on tegeleda erinevate ürituste turvalisuse tagamisega. “Rannavalve meediku
juurde tekkis järjekord kümnetest nõelata saanud inimestest, mistõttu pidime
arstimeid juurde tooma.”







“Korraldaja peab arvestama, et kui
suvepäevade läheduses on mõni veekogu, ei jää ujumise võimalus kasutamata.
Järelikult tuleks mõelda ka veeohutusele,” lisab G4Si rannavalve projektijuht
Henri Seemel. 







“Mõistlik on eraldada
suplemiseks kindel koht, millel on lihtsam silma peal hoida. Hea, kui töötajate
seas on inimesi, kes on nõus vabatahtlikult võtma enda peale rannavalvuri
kohustused ning jälgima suplusala, kui teised samal ajal pidutsevad,” ütleb ta.







Seemeli sõnul kasutavad
suuremad ettevõtted vetelpäästeteenust ning G4Si rannavalvuritel on alati
kaasas meedik ja päästmisvahendid.







“Esimeste
suvepäevaliste tulekuks on rannavalvuritel suplusala juba ära märgistatud,
infotahvlid vee- ja õhutemperatuuridega üles seatud ning mootorpaat sõiduks
valmis,” selgitab Seemel. “Vetelpäästjate varustuse hulka kuulub võimas
prožektor, mis valgustab suplusala ka öösel, kui veekogu hakkab ligi tõmbama
vägijookidest tiivustatuid.”







Mõtle peokommetele.
Lõokese sõnul tuleks juba enne pidu mõelda, millised on kollektiivi peokombed,
ja sellest turvateenuse pakkujale teada anda. Tuleks arvestada näiteks
võimalusega, et mõni töötaja võib purjus peaga hakata autoga koju sõitma.







“Kokkuleppel
korraldajaga oleme jälginud, et ürituselt lahkujad ei istuks joobnuna rooli,”
lausub Lõoke.




“Samuti soovitame eraldada turvateenistusele ruumi, kus vajadusel saavad
puhata peomelust need külalised, kelle käitumine mõjub teistele häirivalt,”
lisab ta.
	
	
	
	
	
	PEA MEELES:





	
	
	ÜRITUSE
korraldamisel tuleks hinnata võimalikke riske lähtuvalt kohast, ajast ja
seltskonnast.
	
	
	TURVATEENISTUST palgates
anna infot varasemate ürituste kohta: millised on külaliste ootused ja
peokombed.
	
	
	SUUREMATEST
üritusest on mõistlik informeerida kohalikku omavalitsust ja politseid.
	
	
	MURETSE sobivas
koguses esmaabivahendeid, veel parem on, kui üritusel on oma meedik.
	
	
	VEEKOGU läheduses
toimuvatel koosviibimistel on arukas määrata veeohutuse eest vastutavad isikud
või tellida rannavalve.
	
	
	PUHKE- JA AKTIIVSE
tegevuse alad peavad asuma üksteisest piisaval kaugusel.
	
	
	VÄLTIMAKS kutsumata
külaliste tulekut märgista eraürituse territoorium, kasuta käepaelu ja/või
ürituse sümboliga särke.
	
	
	LOODUSES toimuvatel
üritustel on mõistlik määrata tuleohutuse eest vastutavad isikud ning
kehtestada tule- ja suitsutegemiskohad.
	
	
	PÄÄSTEAMET soovitab
enne peo toimumist üle lugeda soovitused aadressidel www.rescue.ee/669 ja
www.veeohutus.ee.


























Allikad: G4S Eesti,
Päästeamet


Lugu ilmus Õhtulehes.
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 11 Apr 2011 10:58:28 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Liis Kängsepp</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=814&amp;amp;article_id=2549</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Jõelähtme vald</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2547</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	




		
		Alates
1. aprillist kuni 31. jaanuarini 2012 tagab Jõelähtme vallas korda G4S Eesti,
jätkates varasemat koostööd turvateenuste osutamisel valla asutustele.





G4S
võitis Jõelähtme Vallavalitsuse riigihanke, edestades Securitase ja Alfastari
pakkumusi. Müügi- ja klienditeenindusdivisjoni Põhja müügiosakonna juhi Artur
Aunapu sõnul on tubli töö tegi müügijuht Eero Soone,
kes oskas õigesti prognoosida konkurentide hinda ning saavutada maksimaalset
võimalikku tulemust. “Hangetes osalemine on täppisteadus – pakkudes liiga
kõrget hinda kõrbed, liiga väikest – kaotad igal juhul. Mul on hea meel, et
saame jätkata head koostööd Jõelähtme vallaga. Eelkõige võidavad sellest
koostööst valla asutused, kes ei pea harjuma uue turvafirmaga ning kes on meie
tööga väga rahul olnud,” lisas Artur Aunapu.





Lepingu
kohaselt tagab G4S tehnilises valves olevate klientide pidevat ja operatiivset
teenindamist. Õiguserikkumise avastamisel informeeritakse koheselt politseid
ning osutatakse võimalikku ja vajalikku abi õigusrikkuja kinnipidamisel ning
kuritegeliku ründe tõkestamisel. Koostööleping vallavalitsusega hõlmab 16
erineva objekti teenindamist.



Tulemusega jäi rahule ka Jõelähtme Vallavalitsus, kes on G4S Eesti
teenuseid kasutanud ka varem ning ei pidanud teenuseosutajat vahetama. Suve
alguses algavad läbirääkimised Jõelähtme vallavalitsuse ja Jõelähtme
Golfiklubiga patrullteenuse osutamiseks valla territooriumil.
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 07 Apr 2011 09:53:30 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2547</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Joonistusvõistlus: Loodus ärkab kevadel võidutööd</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2543</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

Märtsikuu joonistusvõistlusele “Loodus ärkab kevadel”
 laekus kokku 42 tööd: 4 kuni 7-aastaste laste tööd ja 38 kuni 
12-aastaste tööd. Töid laekus nii koolidest (Tallinna Lilleküla 
Gümnaasium ja  Tallinna Rahumäe Põhikool), G4Si töötajate lastelt kui ka
 Tallinna lähedastest küladest. Märtsis katsetasid mõned väikesed 
kunstnikud uut lähenemist ning saatsid võistlusele korraga mitu tööd, 
muutes žürii valikut veelgi keerulisemaks.


Kõik
 laste joonistused väljendasid kevade ootust, seda nii värvides kui ka 
ideedes. Huvitav oli vaadata erinevaid kevadisi ideevälgatusi ning 
roheluse ja päikese ootusi.


Kunstnik Christel Allik valis välja tööd, kellele andis erinevaid tunnustusi:
	
	
	Vahva teostus – Manfred Sumberg
	
	
	Hea idee – Margot Peitel
	
	
	Ilus mõte – Vanessa Rahnu
	
	
	Vahva unistus – Markus Oliver Hirv
	
	
	Linnulaulu preemia – Joonas Juhansoo


Kunstnik
 Tarmo Roosimöldri pilk langes nendele töödele, kelle kunstiline 
lähenemine sarnanes tema omaga. Tarmo poolt ära märgitud tööd on:
	
	
	Martin Rakita
	
	
	Kaili Malts 
	
	
	Linda Luts
	
	
	Markus Oliver Hirv
	
	
	Manfred Sumberg
	
	
	Anna Tammet.


Eraldi väärib äramärkimist Brita Maria Maripuu vahvat töö, mis oli esitatud huvitavas omatehtud ümbrikus.


Lisaks kunstnikele, hindasid töid G4S Noorteklubi poolt Andres Lember ja G4Si poolt Kristiina Alliksaar ja Maarika Haavistu.Kõige enam hääli said kuni 12-aastaste kunstnike kategoorias Manfred Sumbergi kevadine linnu-rändur 








ning kuni 7-aastaste rühmas osutus parimaks väikese Mariel Saska töö, mille tegi eriliseks erinevate tehnikate julge kasutus.









Teiste laste töid:



 

 





 

 







 






]]></description> 
		<pubDate>Wed, 06 Apr 2011 08:19:28 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2543</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Joonistusvõistlus: Nalja peab saama</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2544</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



















		
		
		
		
		
		


G4S Noorteklubija
Facebook´i konto Julged hoolida? kutsuvad:






Tule joonistama!Aprillis ootame joonistusi teemal: 






NALJA PEAB SAAMA






Joonistusvõistlusega
tahame kutsuda lapsi mõtlema ja kaasa rääkima 




sõprusest ja
hoolivusest kujundite keeles. Parimatele auhinnad!






2011. aasta iga kuu
ootame joonistusi kolmes vanusekategoorias:






· kuni 7-aastased
· kuni 12-aastased
· kuni 18-aastased






Pilte võib esitada erinevates tehnikates, kuid
kindlasti A4 formaadis. Parimad tööd valib välja kunstikolleegium. Aprilli pilte
ootame 30. aprilliks
aadressile kysimused@ee.g4s.com või
G4S Eesti AS
kontorisse - A. H. Tammsaare tee 25, 11314, Тallinn. 






Täpsem info konkursi kohta ja järgnevate kuude teemad
leiad G4Si blogist http://www.g4s.ee/blogi
või G4S Noorteklubi lehelt www.g4sklubi.ee
.


Plakati saab välja trükkida siin.
		
		
		

]]></description> 
		<pubDate>Wed, 06 Apr 2011 08:00:28 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2544</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ehitab uue peahoone</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2542</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	




G4S
Eesti ehitab Tallinna uue peahoone, kuhu koondatakse kõik praegu pealinna eri
paigus asuvad üksused. 



„Tänane peahoone Tammsaare teel on meile
selgelt väikeseks jäänud. Lisaks on praegu mööda linna laiali meie karjäärikeskus
ja koolitusklassid, sularahadivisjon, Alarmtec ja Ühisteenused,“ ütles G4S Eesti juhatuse esimees Andrus
Ossip. „Oleme kavandanud juba üle aasta uue maja ehitamist, kuhu koondada kõik
kontserni üksused – nüüdseks oleme välja valinud hoone asukoha, korraldanud
eskiislahenduste konkursi ja peagi algab projekteerimine.“ Kui kõik läheb
plaanipäraselt, valmib uus peahoone järgmise aasta lõpuks. 





Motiveeriv
maja



Personalidirektor Eela Velström tunneb
heameelt, et uue peahoone valmimisega tõotab
tõusta selgelt meie töökeskkonna
kvaliteet – see on aga töötajate motivatsiooni hoidmisel oluline faktor.
„Loodan väga, et ühte hoonesse koondumine suurendab ka sidusust, suhtlemist ja
koostööd erinevate divisjonide vahel,“ lisas Velström. 



Uus peahoone kerkib aadressile Paldiski
maantee 80. Krunt jääb Paldiski maanteel linnast väljuva suuna ääres. Praegu
asub krundil kasutatud autode müügiplats. 



G4S Eesti uue peamaja arhitektuurilise
eskiislahenduste konkursile esitati kuus tööd. Konkursi võitsid
arhitektuuribüroo Salto arhitektid Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke. Uue maja rajamist juhtiva infotehnoloogia divisjoni direktori Andrus
Jauki sõnul tõusis Salto pakutud lahenduse puhul teistest selgemini esile parim
funktsionaalsus ning üldpinna ja kasuliku pinna suhe. „Eskiis on küll valmis,
kuid selleks, et saaksime endale moodsa, meile vajaliku funktsionaalsusega
hoone, on veel pikk tee minna,“ ütles Jauk. „Projekteerimise teevad keerukaks
meie erinõuded – moodsa büroohoonega tuleb integreerida üliturvaline
rahatöötluskeskus, juhtimiskeskus, koolitusruumid ja spordisaal. Lisaks tuleb
arvestada meie suure autopargiga.“ 





Kuni
kaheksa korrust



Salto arhitektide kavandi kohaselt ehitatakse
G4Si tulevane kuni kaheksakorruseline peahoone monteeritavast raudbetoonist.
Hoone fassaad on kaetud tumeda klaasiga. Maja fassaadi on planeeritud katma nn
lamellid, mis toimivad passiivse jahutussüsteemina. Arhitektide kinnitusel on
lamellide tihedus valitud nii, et need hajutaks vaadet alt tänavapinnalt
büroosse, samas on arvestatud sellega, et topeltfassaad ei häiriks vaadet
ruumidest välja. Lamellide tihedus varieerub vastavalt ilmakaarele ning
konkreetsete ruumide valgusvajadusele ning vaatepotentsiaalile. 



Arhitektide sõnul pidasid nad eskiislahenduse
loomisel silmas, et kuna hoone asub liiklusmagistraali ääres, peab ta olema
meeldejääv ja hoomatav sekunditega, mis kulub autosõidukiirusel hoonest
möödumiseks: „Must kuup on ühelt poolt efektne ja range, samas annavad vabakäe
joonega tõmmatud lamellid majale inimliku ja pehme mõõtme.“ 
		

		
		



Konkursil
osalenud bürood:




	Arhitektuuribüroo Salto; Maarja Kask, Karli
Luik, Ralf Lõoke
	Allianss Arhitektid; Illimar Truuverk, Priit
Hamer
	Arhitektuuribüroo Pluss; Indrek Suigusaar,
Armin Valter
	Arhitektuuribüroo JVR; Kalle Vellevoog, Velle
Kadalipp
	Koko arhitektid; Raivo Kotov
	R-Konsult; Irina Raud, Ain Kalberg, Tarmo Õkva














	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 05 Apr 2011 10:07:56 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2542</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Toidupanga mündikampaania kogus 1 226 054 krooni</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2541</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
, 
























































14. oktoobrist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 said kõik eestimaalased annetada kroonimünte, et toetada Toidupanga tegevuse
laienemist üle terve Eesti. Toidupanga
heaks aitasid kampaaniat korraldada kodanikuliikumine Teeme Ära, Eesti Pangaliit, Eesti Kodanikuühiskonna
Sihtkapital, Eesti Kaupmeeste Liit ning AS G4S Eesti. Kampaania esimeses
etapis vastutas G4S Toidupanga kogumiskastide laialiveo eest: kokku sai üle
Eesti laiali veetud ligi 800 annetusanumat. Veebruaris ja märtsis
transporditi kogumiskastid sularahakeskustesse, kus raha üle loeti ning kanti
Toidupanga arvele. 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		

		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
Rohkem kui 800st erinevast Toidupanga mündikampaania annetusanumast leidsid G4S
inkassaatorid mitte ainult kroonimünte, vaid ka palju muud. Kõige rohkem oli
annetusanumates mõistagi eesti kroonimünte (67%) ja eesti paberrahasid (28%). Lisaks eesti ja
euro münditele, pandi mündikogumistünnidesse ka hulgaliselt teiste maade
rahasid. 6 G4S Noorteklubi last sorteerisid ära ligi 40
kilogrammi münte ning tegid nendest näituse. Kokku leidsid lapsed 69 eri riigi rahasid, millest osad enam ei kehti, ühe
riigi raha ei suutnud lapsed tuvastada. Lisaks oli kogumistünni pandud ka mõned
väga erilised rahad: esimese Eesti Vabariigi münte, 1910. a Vene kopikaid,
1937. a USA sent, 1950. a Saksa mark &nbsp;ja veel teisi münte. Kahjuks leidsid lapsed
tünnist ka muid mündi taolisi esemeid: patareisid, žetoone, seibi jms. 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		G4S Noorteklubi
usinad liikmed Harald Sumberg, Manfred Sumberg, Karl Metsküll, Jan Erik
Ojassaar ja Mattias Richard Viks sorteerisid kõik need mündid ükshaaval ära.
Tulemusega saab tutvuda Toidupanga Mündinäitusel, mis asub G4S Eesti peahoones
aadressil Tammsaare tee 25.










Pildil: Toidupanga koostöövõrgustiku tegevjuht Piet Boerefijn ja G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	














		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		











G4S Noorteklubi tublid rahasorteerijad











		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		












		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		 
		
		
		]]></description> 
		<pubDate>Thu, 31 Mar 2011 13:51:21 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2541</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Sina reisid, meie valvame</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2540</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











	
	
	
	
	
	
	
	










	
	
	Alates 28. märtsist kuni 6. maini viib G4S läbi
Koduvalve kampaania, mille eesmärk on tutvustada koduvalvet kui efektiivset
sissemurdmisi ennetavat vahendit, mille olemasolu aitab kaitsta oma kodu
ebameeldivate ja ootamatute olukordade eest.











G4Si
viimased uuringud on selgelt näidanud, et vaatamata riskide teadvustamisele
panustatakse oma vara kaitsmisesse väga vähe. Kampaaniaga soovimegi kutsuda
inimesi mõtlema kodu turvalisusega seotud probleemidele – näiteks kodust eemal
olles on kodu valveta. Alati on meeldiv koju naasta teadmisega, et see on
täpselt selline nagu sinu lahkudes. 











Käesoleva
kampaania sõnumiks on üleskutse minna reisile julge südamega: “Kui kardad kodu
üksi jätta, siis võta G4S Koduvalve. Kingituseks anname kruiisi kahele Rootsi.
Sina reisid, meie valvame." Kampaania raames liitunud saavad kingiks
tasuta Tallinki kruiisi kahele Rootsi. 











Tasuta
kruiisi võimaldav kinkekaart väljastatakse kliendile pärast valvesüsteemi
paigaldust ja G4S juhtimiskeskusega ühendamist. Liituja peab valvesüsteemi paigalduse
ja G4Si juhtimiskeskusega ühendamise võimaldama hiljemalt 31. maiks.





Pakkumise info ja kampaania reeglid asuvad SIIN.
	
	
	
	
	
	
	
	Raadioreklaami saab kuulata SIIN.
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Mon, 28 Mar 2011 15:19:18 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2540</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Varga peas põleb müts!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2539</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Teisipäeval, 29. märtsil kell 16.00 toimub
Facebook´is Julged hoolida? kontol G4Si ja politsei koostöös
valminud probleemfilmi “Varga peas põleb müts” esilinastus.
	
	
	
	
	
	
	
	
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	

		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		Lühifilmiga soovitakse anda noortele selge sõnumi, et kauplustest varastamine
ja kauba rikkumine on karistatavad ning vahelejäämise võimalus on suur.
“Tänapäeval on kaubanduskeskused ja supermarketid pea eranditult varustatud
korralikke videovalvesüsteemidega, mis tähendab, et varastel on väga vähe
võimalusi märkamatuks jääda,“ ütles AS G4S Eesti valvedivisjoni direktor Margus
Kolumbus. “Räägime noortega avatud kaartidega - näitame, millised tehnilised
võimalused on turvatöötajate käsutuses poevarguste avastamiseks. Loodan väga,
et meie film annab noortele mõtlemisainet ning nii mõnigi saatuslik viga jääb
tegemata,” lisas Kolumbus.
	
	
	
	
	
	
	
	
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
Filmi tegemisel on kasutatud turvakaamerate salvestisi.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 24 Mar 2011 19:56:29 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2539</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Talvine mainekampaania</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2538</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
































“Teenuse reklaamimiseks on leitud asjalik,
veenev vaatenurk, mis pole pealetükkiv, vaid osutab teenuse kasule lihtsate,
arusaadavate ja seostuvate valdkondade kaudu,” kommenteerib G4Si mainekampaania
talvist vaheetappi üks selle märgatavust uurinud veebiküsitluses osalenud
respondentidest. Kampaania plakateid võis näha Tallinnas, Tartus ja Jõhvis.

















		
		
		
		
		
		
		
		



Uuringufirma Norstati poolt läbi viidud
veebiküsitluses osales 150 inimest vanuses 25 kuni 55 eluaastat. Uuringu
tulemuste järgi oli kampaania märgatavus üle keskimise taseme. 39% küsitletuist
mäletas G4Si reklaame ning oskas luua seost ettevõttega. Reeglina jääb suuri
allahindlusi lubava tootereklaami mäletatavus pisut alla 50% ja imagokampaania
- 30% piiridesse. Kampaania sihtgrupis - otsustajate segmendis oli
reklaamsõnumite mäletamise tase 43%. Enim teeb rõõmu hinnang reklaamisõnumite
mõjususele - tervelt 70% end eestlasteks märkinud respondentidest hindas
reklaami turvateenusele sobivaks. Enim hinnati head selget kujundust ja seda,
et reklaamikeel loob turvafirmale sobivat emotsiooni ning kaitsva, mitte
hirmutava imago, tutvustades avalikkusele turvafirma väga laia
tegevusskaalat. Tõsi, väike osa
küsitletuist märkis, et turvafirma võiks kasutada maskuliinsemat reklaamikeelt,
näidates relvi ja jõulist käitumist.














Mõned küsitluses avaldatud
kommentaaridest:









· “Teenuse reklaamimiseks on leitud asjalik,
veenev vaatenurk, mis samas pole pealetükkiv, vaid osutab teenuse kasule
lihtsate, arusaadavate ja seostuvate valdkondade kaudu."









· ” Väga selgelt seletab lahti reklaamija
mastaabi ja erinevad teenused.”









· ” Näitab probleeme, mis antud firma võib
lahendada või vähendada.”









· ” Teevad firma inimlikuks. Ütlevad mida
kõike ta teeb.”









· "Sobivad näitamaks
turvateenuse laiemat olemust, et turvateenus ei tähenda üksnes vormiriietuses
meest/naist."









· "Tüüpiline skandinaaviapärane reklaam.
Sõnum on muidugi eksitav - need on numbrid kui midagi ei juhtunud ja me ju ei
tea kas ja kui palju G4S tegelikult suutis meie elu turvalisemaks teha."









· "Suur turvafirma. Kogu aeg või peamiselt
kogu aeg üritustel on kord majas. Kiire reaktsioon väljakutsele."









· "Pilt paneb teksti lugema -
seega loetakse sōnumit, mida reklaamija soovib edastada."









Täname kõiki küsitluses osalenuid!












]]></description> 
		<pubDate>Mon, 21 Mar 2011 11:46:14 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2538</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Kuller</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2537</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[








G4S Kuller on ärikliendilie
mõeldud professionaalne, kiire ja soodne kullerteenus. Kõik saadetised
toimetatakse üle Eesti uksest ukseni. Koostatud teenuseprofiilid katavad ära
peamised klientide vajadused, kuid lisaks sellele pakume võimalust panna kokku
teenus, mis töötab just nii nagu Teie soovite.



G4S Kuller omadused ja teenused:



Paindlik - standartne 24 tunni teenus
garanteerib, et saadetis viiakse sihtkohta järgmiseks tööpäevaks. Saatmine
ja kätte toimetamine vastavalt kliendi vajadusele.



Operatiivne - kiirteenused tagavad
saadetiste kohalejõudmise soovitud sihtpunkti 1, 2 või 6 tunni jooksul, alates
tellimuse esitamise hetkest. Kiirteenustega on kaetud Tallinn, Tartu, Narva ja
nende linnade lähiümbrus.



Moodne – iseteeninduskeskkond võimaldab kulleri tellimise
protsess teha võimalikult lihtsaks ja läbipaistvaks. Aadressiraamat, saadetise
staatus, tellimuste ajalugu ning transportteenuste arvepidamine on nüüdsest
kättesaadav ühes, terviklikus keskkonnas.



Turvaline –
kõik meie poolt transporditavad saadetised
on kindlustatud.



Jälgitav –
saadetise kättetoimetamine fikseeritakse kirjalikult.



Mugav –
saadetis liigub uksest ukseni.



Praegu on hea aeg G4S Kulleri pakkumise
küsimiseks. Tehes seda märtsikuu jooksul, saate prooviks kuni kolm kullervedu
tasuta.



Tulge tutvuma!


			
			
			
			


]]></description> 
		<pubDate>Tue, 15 Mar 2011 15:47:28 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2537</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tähtede Mäng</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=816&amp;amp;article_id=2536</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
















18.
märtsil toimub Kuressaare Spordikeskuse suures saalis
Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste poolt korraldatav heategevuslik korvpallimäng
Tähtede Mäng 2011. Meelelahutuslikus võistluses osalevad
korvpallistaarid Martin Müürsepp, Tarmo Kikerpill,
Jaak Salumets, Heino Enden ja Mario Polusk. Teist aastat järjest on
ürituse peasponsor G4S Eesti.







Viiendat korda toimuv
Tähtede Mäng on noorte algatatud ettevõtmine, mille eesmärk on heategevusliku
mõtteviisi levitamine koolinoorte seas. Tähtede Mängu igaaastane piletitulu on
läinud annetuseks erinevat abi vajavatele Saare maakonna lastele. Sel aastal
läheb piletitulu Kallemäe kooli Kuressaare filiaali toimetulekuklasside
toetuseks, et muretseda lastele vajalikud füsioteraapia vahendid.







Möödunud aastal omistas ÜRO
Lastefond UNICEF Sinilinnu aastapreemia Saarema Ühisgümnaasiumile Tähtede
Mängu korraldamise eest. 







Seekord soovivad SÜG
õpilased piletitulu annetada lastekodulaps Ivile, kellele on hädasti
vaja uut ratastooli, sest vanast toolist on ta välja kasvanud. Ratastooli hind
on umbes 1300 EURi. Teine abivajaja on väike 2-aastane liikumispuudega ja pime
poiss Andrian-Dagmar, kes vajab hädasti seisulauda, mille abil saaks
teda seisma, istuma ja roomama panna. Momendil elab poiss lastekodus ja tundub.
Seisulaud maksab üle 1000 EURi.







“Kuulates neid lugusid ja vaadates neid
lapsi on hingel lihtsalt nii valus. See üritus on vähim, mida saame nende laste
jaoks teha. Aga õnneks ei ole ilmast
veel headus ja head inimesed otsa saanud!” sõnas SÜGi huvijuht Diana Õun







Peatse kohtumiseni! 
		
		
		



		
		
		
		
		
		







Tähtede Mängult
heategevuseks kogutud summad ja annetuse saajad:







2007 – 8006 kr –
väikelastekodu teatrireisi rahastamiseks



2008 – 21 000 kr – Kallemäe
kooli toimetulekuklasside spordivahendite soetamiseks





2009 – 30 000 kr – Kallemäe
kooli toimetulekuklasside füsioteraapia vahendite soetamiseks





2010 – 20 248 kr – kahele toredale tüdrukule
Emmale ja Lisselile Mikrofesi aparaatide muretsemiseks.

]]></description> 
		<pubDate>Tue, 15 Mar 2011 10:34:53 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=816&amp;amp;article_id=2536</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Videovalve ühe euroga</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=824&amp;amp;article_id=2535</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[












	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	










„Hoovid
korda” projekt jagab toetust turvakamerate paigaldamiseks


















	
	
	
	
	
	
	Taotluste esitamise lõpptähtaeg 14. märts 2011.
	
	
	
	
	
	
	Toetust saavad taotleda mittetulundusühingute ja sihtasutuste
     registris registreeritud korteriühistud.
	
	
	
	
	
	
	Toetust antakse Tallinna linnas tegutsevatele korteriühistutele
     kuni 70% projekti maksumusest.
	
	
	
	
	
	
	Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 15980 eurot aastas
     ning 39950 eurot kolmel aastal kokku.
	
	
	
	
	
	
	Korteriühistutel on vaja esitada oma
linnaosa valitsusele vormikohane avaldus koos nõutud lisadega ning vähemalt 3
hinnapakkumist teostatavatele töödele.













Korteriühistus videovalve
rajamine maksab kortermaja elanikule alla ühe euro kuus. Kulu võib veelgi
väiksemaks jääda, kuna turvakaamerate soetamiseks on esmakordselt võimalik
toetust küsida ka Tallinna linna projektist „Hoovid korda”.















Henry Seemel on 60
korteriga ühistu esimees. Aastas ligikaudu kolmel kuni viiel korral toimusid
autodest vargused või plekimõlkimised, kus süüdlane lahkus sündmuskohalt. Ei
aidanud ka hoovi sissesõidu ette pandud raudvärav. Ka see sõideti maha ja
ühistul tuli endal kanda värava remondikulud.















Seepeale hakkaski Seemel
uurima videovalve võimalusi, et võtta kontrolli alla, mis korteriühistu
territooriumil toimub. Eesmärk oli kaamerate vaateväljaga katta kogu maja
ümbruse territoorium ehk maja teenindusmaa, selgitab Seemel. Kaameratega pidi
saama tuvastada inimeste ja tehnika liikumist ning valvama ka maja
territooriumil asuvat parklat, samuti jälgima sisse- ja väljasõitu. Esmalt
otsustati Hiinas toodetud väikeste kuppelkaamerate kasuks, mis Seemeli ütlusel
oma hinnaga väga ei koorma. Kaameratele oli lisatud ka infraled, et oleks
võimalik salvestada pimedas.















Kuppelkaameratega oligi
näha territootiumil toimuv liikumine. Kuid liikumise fikseerimisest üksi on
vähe, leidis Seemel. Nägema peab ka territooriumile sisenenud auto numbrit, et
probleemide korral oleks salvestuse materjal kasutatav tõendusmaterjalina.
Selleks võeti sissesõitude juures lisaks kasutusele ka pika objektiiviga
kaamerad, mis tagavad salvestusel auto numbri ja juhi näo nähtavuse.















ASi G4S Eesti turvatehnikadivisjoni
müügijuhi Mart Veebeli sõnul on videovalvesüsteemides valida analoogkaamerate
ja IP-kaamerate vahel. Nende kaameratüüpide üks peamisi erinevusi ongi pildi
kvaliteedis ehk resolutsioonis. 2-3 meetri kauguselt teeb ka analoogkaamera oma
tööd hästi ja pilt on piisavalt selge, et tuvastada isikuid. Kaugemalt filmtud
pildi zoomimisel tekivad aga analoogkaamera pilti kastikesed. IP-kaamerate
valik on lai – kaamerad algavad 1 megapikslist kuni 10 megapikslini. Tavapildis
silmaga vaadates mingeid erinevusi ei erista, kuid pilti zoomides rohkemate
megapikslitega kaamera pildis teravus ei kao. Veebeli väitel ongi
analoogkaamerad 3-4 aasta pärast ilmselt ajalugu ja tulevikku vaadates tuleb
rääkida pikselkaameratest. Kaamera valiku soovitab Veebel kindlaks teha
katse-eksituse meetodil. Paberi pealt andmeid vaadates tema väitel valikut teha
ei saa. Pakutavate kaamerate pilti tuleb ise vaadata ja otsustada oma vajaduste
üle. Veebel soovitab kõigepealt ühistus kokkuleppele jõuda, milliseid alasid
videokaamera pildi abil tahetakse jälgida ja seejärel pöörduda lahenduse
saamiseks turvafirma poole, kes soovitab kuhu ja kui palju kaameraid tuleb
eesmärgi saavutamiseks paigutada. Tänavu on Tallinna korteriühistutel võimalik
kaamerate soetamiseks kuluv raha suures osas ka tagasi saada. Alates 3.
jaanuarist võtab linn korteriühistutelt vastu taotlusi raha eraldamiseks
projektist „Hoovid korda”. Esmakordselt on selles projektis võimalik raha
taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks - 70% videosüsteemi soetamise
kuludest saab katta linnalt saadava abiga.















Seemelil eelmise aasta
sügisel ühistusse videovalvet rajades kuskilt toetusi taotleda ei olnud.
Sellest hoolimata otsustati videovalve lahendus luua, kuna majaelanikud tundsid
vajadust parandada turvalisust. Vaja läks selleks kokku 7 kaamerat. Kuna
ühistul endal koheseks investeerimiseks vahendeid ei olnud, siis leiti lahendus
seadmete rentimises. Nii kujunes iga korteri kuluks vaid 0,5 eurot kuus.















Majaelanikud on rahul.
Pärast videovalve paigaldamist ja vastavate hoiatavate siltide paigutamist
igale majanurgale, ei ole olnud ühtegi vandaalitsemise juhtu. „Eriti õnnelikud
on need, kes käivad välismaal. Sinu kallis sõiduk on
jäänud maja ette seisma ja sa võid iga kell interneti kaudu end ühistu
videovalvesüsteemi sisse logida ja veenduda, et autoga on kõik korras,” räägib
Seemel. Reaalajas videovalve pilti saavad jälgida kõik majaelanikud. Selleks on
neile antud paroolid, millega üle veebi kaamerate pilti jälgida. Näiteks saab
ema jälgida hoovis mängivaid lapsi, kui nende mängupaik ei jää otse akende
alla.















Ühistu juhatusel on võimalik vaadata ka salvestisi. Selle abil saab
lisaks vandaalitsemistele näiteks kindlaks teha, kui kvaliteetselt osutatakse
ühistule teenuseid – kas prügi veetakse õigel ajal, kas majahoidja pühib lund
kõigist kokkulepitud kohtadest jne.





		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
























Miks
kasutada korteriühistus videovalvet?
































	
	
	
	
	
	
	Võimaldab jälgida tõkkepuid, sissepääse, mänguväljakuid, pargituid
     autosid jne
	
	
	
	
	
	
	Videokaamera pilt on võimalik tuua iga korteri arvutisse
	
	
	
	
	
	
	Oluliselt säästlikum kui valvuri palkamine
	
	
	
	
	
	
	Videovalve hoiatussiltide kasutamisel on ennetav mõju
     vandaalitsemisele
	
	
	
	
	
	
	Vandaalitsemise ja sissemurdmise korral on videopildi abil
     süüdlased lihtsalt tuvastatavad








Analoog
videosüsteemi ja IP videosüsteem võrdlus















Analoog
































	
	
	
	
	
	
	Analoogkaamerad
	
	
	
	
	
	
	Digisalvesti
	
	
	
	
	
	
	madal resolutsioon 0-3 Mpix
	
	
	
	
	
	
	Soodsaim hind






IP videosüsteem
































	
	
	
	
	
	
	IP kaamerad
	
	
	
	
	
	
	IP salvesti
	
	
	
	
	
	
	Kõrgresolutsioon kuni 5 Mpix
	
	
	
	
	
	
	Ühilduvus teiste süsteemidega (valve, läbipääs jne)
	
	
	
	
	
	
	Analüütika kasutamise võimalus (näiteks
numbrite tuvastus ja võrdlemine andmebaasis olevatega ning selle alusel
tõkkepuu avamine lubatud numbriga sõidukitele)
	
	
	
	
	
	
	Piiramatu kasutajate arv
	
	
	
	
	
	
	Kaamerate ühendamise võimalus üle interneti






Lugu ilmus ajakirja Elamu veebruari numbris.
	
	
	





]]></description> 
		<pubDate>Wed, 09 Mar 2011 21:47:15 +0200</pubDate>
		<dc:creator></dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=824&amp;amp;article_id=2535</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Joonistusvõistlus “Hoolin oma sõbrast”</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2534</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
























“Kui sõber kukkus, haiget sai,











siis lohuta ja tee ka pai.











Kui ikka nukker on ta meel,











siis võid ka kalli teha veel.











Kui ei lohuta ka see,











oma komm siis pooleks tee.”











Jaagup Vana,
(6.a)








G4S Noorteklubi ja Facebooki konto Julged hoolida?
poolt algatatud joonistusvõistluse veebruari teemal “Hoolin oma sõbrast” laekus
kokku 31 tööd, neist 6 kunstnikku olid alla 7-aastased ja 24 kunstnikku olid
7-12-aastased.


















Nagu ütleb eesti
vanasõna - jagatud mure on
pool muret ja jagatud rõõm on topelt rõõm. Laste rõõmu ja muret võiski näha ka
kõigis joonistustes - paberile oli joonistatud nii portreesid oma parimatest
sõprades, kui ka tegevusi, kus aidatakse oma sõber hädast välja või kus tehakse
oma sõbrale head meelt. Selle kuu joonistuste eripäraks oli ka paberile kirja
pandud soovid, mida oma sõbrale taheti öelda. 


















Joonistamisega saab
anda lapsele võimaluse oma pingeid välja elada. Kui jooksmine on hea viis
energia väljaelamiseks, siis läbi joonistuste saavad lapsed oma emotsionaalseid
pingeid maandada. Sageli tunnete sõnadesse panek võib olla keerulisem, kui seda
paberi peal väljendamine. 


















Kõik võistlusel osalenud lapsed olid
ühtviisi tublid ja andekad. Kõige enam hääli sai Silleriin Aru (10.a)
guaššidega tehtud töö, teise koha sai Getrin Vaarmann (11.a) ja kolmandaks tuli
Enoola-Liza Kookla (3.klass). Nooremas vanusegrupis võlus Jaagup Vana (6.a) oma
töö ja luuletusega, tublid olid veel Nele Marii Rahnu (6.a) ja Marii Koplimets (3.a).
Märkimist väärib ka tubli Martin Laas (1.a 11.kuud). Suur tänu kõikidele lastele ja ka laste juhendajatele, kes võtsid
aega, et tuua lapsed joonistamise juurde.


















Žüriisse kuulusid kunstnikud Tarmo Roosimölder,
Elina Sildre ja Joonas Sildre ning G4S Noorteklubi juht Triin Maripuu ja Facebooki
konto Julged hoolida? esindaja Kadi Sumberg.
		
		
		
		
		


















Tarmo Roosimöldri
sõnul oli joonistamine kõigile mõnus tegevus. “Laste loomingut tuleks
soodustada ja pakkuda neile erinevaid võimalusi enda väljendamiseks. Tänapäeva
virtuaalmaailmas tulekski lapsi kaasata rohkem naturaalsete tegevuste juurde,
et nende loominguline maailm saaks mitmekesisem. Võidutöö juures meeldiski
mulle tema värvikasutus ning et töö ei olnud üleliia punnitatud.” 


















Elina ja Joonas
Sildre sõnul panid joonistused mõtlema, mis toimub pildi sees. “Põdemise võiks
vahele jätta ja lihtsalt joonistada ning mitte teisi kopeerida. Iga töö on ilus
ja huvitav, sest see on kellegi nägemus mingist sündmusest või inimesest,” julgustab Joonas Sildre kõik lapsi pliiatseid
või pintsleid kätte haarama.


Kesmine vanusegrupp:



		
		
		



		
		
		



		
		
		



Noorem vanusegrupp:



		
		
		



		
		
		



		
		
		
		
		
		
	]]></description> 
		<pubDate>Sun, 06 Mar 2011 16:23:50 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2534</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ja Contra: Väldi valehäireid</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2530</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	



















		
		
		
		
		
		
		
		



Uuringufirma TNS Emor poolt läbi viidud G4Si kliendirahulolu uuringust selgus, et 35% suuräriklientidel, 42% tehnilise valve klientidel ja 42% eraklientidel on viimase aasta jooksul ette tulnud probleeme valehäiretega. Kuna valehäired on probleemiks nii teenuse saajale kui ka teenuse osutajale, otsustasime sellele probleemile tähelepanu pöörata, tehes rahvakunstnik Contraga humoorika video. 















Valehäirete vähendamine aitab nii kliendil kui ka G4Sil säästa aega ja raha ning, mis kõige tähtsam, G4Si patrullekipaaž . 

		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
AS G4S Eesti juhtimiskeskuse andmetel laekub kõige rohkem valehäireid hommikutundidel kella 7-10 ning õhtul kella 17-19 vahel.



















			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			
			















&nbsp;Valehäired võivad põhjustada rahulolematust nii kasutatava turvasüsteemi kui ka turvafirmaga. Valehäirete vähendamiseks saab nii mõndagi ette võtta. Kõigepealt tuleks välja selgitada nende põhjused. Peamisteks valehäirete levinud põhjusteks on: 


















&nbsp;
















	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	vale koodi sisestamine 
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	volitatud kasutajate puudulik koolitus 
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	lahtiunustatud uksed ja aknad 
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	ringiliikuvad lemmikloomad 
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	kodust väljumine ja kiire uuesti sisenemine signalisatsiooni deaktiveerimata 
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	liikumisandurite läheduses rippuvad esemed 
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	valveseadmete tühjad akud või patareid 
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	rikkis seadmestik 
	

	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	loodusnähtused (tugev tuul, äike jms) 






























&nbsp;Enamasti on valehäirete põhjuseks siiski inimlik viga. Kui valehäirete põhjusteks on rikkis seadmed, siis seda saab vältida õigeaegse hoolduse tellimisega. 


















&nbsp;















Vältige valehäireid, sellega hoiate nii ennast kui ka kogukonda põhjuseta häirimast












]]></description> 
		<pubDate>Tue, 01 Mar 2011 09:24:34 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2530</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Elektrijõul liikuv sularahaveok</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2529</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[k






		Suurbritannia juhtiv sularaha käitleja G4S Cash Solutions Ltd tutvustab maailma esimest elektrijõul liikuvat sularahaveokit. 

&nbsp;

Kõikide eelduste kohaselt aitab peamiselt Londoni südames asuvaid ärisid teenindav sõiduk oluliselt vähendada heitgaasi koguseid ning vältida kuni 4974 kilogrammi süsinikdioksiidi õhku paiskamist. Tegemist on G4Si järjepideva programmiga, mis võitleb keskkonna saastatusega ning hoiab kontrolli all kontserni tegevusest tulenevat mõju keskkonnale.

&nbsp;

Autos on kasutatud liitium-ioon akusid, sõiduk ei erita süsinikdioksiidi ega muid saasteaineid. Revolutsioonilise sõidukiga on võimalik läbida kuni 100 miili (ligi 160 km), see on märksa pikem teekond, kui Londoni kesklinnas laadimispeatuste vahel läbimiseks kuluv. Sõiduki katusele on paigaldatud ka lisaenergiat tootev päikesepaneel, mis aitab kokku hoida elektritarbimist. Ken Niven, G4S Cash Solutions tegevjuht, kommenteeris: "Ma usun, et meie elektrisularahaveoki prototüüp näitab teed järjest keskkonnasõbralikumale liiklusele kesklinnades, kätkedes endas nullmääraga reostust ja minimaalset mürataset ning on seejuures ka majanduslikult kasumlik." 

&nbsp;

Dave Armitage, Vehicle Design Manager ütles: "See murranguline uuring on oluliseks etapiks meie keskkonnasäästlikuse programmis. G4Sile kuulub Ühendkuningriigi suurim autopark, mistõttu peame olema teejuhiks ning näitama eeskuju ka teistele.” 

&nbsp;

Selle sõiduki ekspluateerimine on kuni seitse korda odavam kui samaväärsete diiselautode kasutus ning arvestades erinevaid kaasnevaid hüvesi, aitab ta pikemas perspektiivis kulusid oluliselt kokku hoida ning vähendada meie ökoloogilist jalajälge," lisas Dave Armitage.

G4S osaleb alternatiivkütuste hindamisel, möödunud aastal paigutati Suurbritannias fotogalvaanilised paneelid 71 sõidukile ning tänavu lisandub neile veel 63 autot, et vähendada kontserni ökoloogilist jalajälge. ]]></description> 
		<pubDate>Fri, 25 Feb 2011 16:39:40 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2529</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Andrus Ossip: Ebaseaduslikud konkurentsieelised maksavad kätte</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2528</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	
		Aeg, mil ehitusturul võideti
hankeid ükskõik mis hinnaga, peaasi, et oleks tööd ja tekiks mingi rahavoog, ei
olnudki nii ammu. Täna valitseb sarnane seis turvateenuste turul. Vahe on vaid
selles, et turvaturul ei kasutata nii
palju alltöövõttu: teisele firmale pole võimalik enese finantsseisu
parandamiseks maksmata jätta ja oma töötajaile tuleb palk kindlasti välja maksta,
olgu see siis kas või riiklik miinimum ja hilinemisega. 




Turvaturg on olnud juba
kaks aastat järjest languses: 2009 langes turg 20 protsenti. Mullused ametlikud
numbrid selguvad küll aprillis, kuid juba võib öelda, et eelmise aasta langus
jääb 10–15 protsendi vahele. Ja sellest ei tasu järeldada, et elu meie ümber
oleks turvalisemaks muutunud. Miks turg langeb?







Masu on toonud turule
mitmeid vanu ja uusi tegijaid, kelle ühine joon on “uutmoodi” strateegia, mille
nurgakiviks on miinimumpalgaga töötajad ja teenuse väga odav hind – kohati lausa
2003. aasta hind. Samas on seitsme-kaheksa
aastaga muutunud teenusepakkuja jaoks olukord väga oluliselt. Lisandunud on tervisenõuded turvatöötajatele, muudetud
haigusepäevade tasustamist, suurendatud töötuskindlustusmakseid jne - millest
kõigest tekib olulisi lisakulutusi. Juba ainuüksi miinimumpalk on võrreldes
aastaga 2003 tõusnud kahekordseks. 







Sellele vaatamata väidavad „uutmoodi“
teenuse pakkujad, et teenus on jätkuvalt kvaliteetne ning mis põhiline, ka
turvaline. Samasugused trendid on ka ehituses. Kui vahepeal tundus, et ka
ehituses on võimalik maksta arvega, siis nüüd on kuulu järgi väiksemate tööde
puhul sulas arveldamine muutunud taas „trendikaks“. 







Turvaettevõtete Liit, mis
koondab turu suuremate tegijate seas neidsamu uusi ja vanu, oli üks väheseid
erialaliitusid, mis oli selgelt vastu 2011. aastaks miinimumpalga tõstmisele.
Põhjus on lihtne – suures osas turvaettevõtetes on oluline osa töötajaist tööl
just miinimumi eest. Kui G4S-is jääb miinimumpalgaga töötajate arv alla
kümnendiku töötajate koguarvust, siis näiteks meie turul suuruselt kolmas
ettevõte ei julgenud seda numbrit avalikustadagi. 







Turvaturul on palju erineva
sisu, kvalifikatsiooninõuete ning raskusastmega töökohti: vastavate oskuste ja
tasuga on ka töötajad. Klient peab teenust ostes ise otsustama, mida ta tahab,
kui palju on nõus panustama ning ka seda, kas ta saab ikka kvaliteetse ja
soovitud teenuse. Kas töötaja, kes peab täitma vastutusrikkaid ülesandeid, on
ka motiveeritud ja suuteline kõike lubatut tegema?







Majanduse elavnemise
kontekstis tähendab kõik see turvaturu jaoks ühtlasi ka tööjõupuudust – nii
nagu täna napib töötajaid ehituses, tekib töötajate puudus turvasektoris
hiljemalt aasta lõpuks. Esimesi märke on näha juba praegu. Kuna turvaturgu
iseloomustab üks madalamaid keskmisi palku eri sektorite seas üldse, on selge,
et majanduse elavnemisel ei lase suurem töötajate puudus end kaua oodata. 








		
		
		
		

Klient, kellele on kõige
tähtsam ja peaaegu ainuke valikukriteerium võimalikult odav hind, mida talle ka
lepingut tehes pakutakse, seisab ühel hetkel silmitsi hinnatõusu või ka
tõenäoliselt teenusepakkuja pankrotiga. Paraku ei saa head ja usaldusväärset
teenust pakkuda liiga väikse raha eest. Mõistlik ja õiglane hind sisaldab endas
ka garantiid ja teenusepakkuja võimekust reaalselt teenust osutada. 







Loomulikult on ka turvaturul
oma faciod, kes hinda pidevalt alla pressivad – ükskõik missuguse hinnaga
ettevõtte enda jaoks. See viib olukorrani, kus klient ei mõistagi, missugune on
teenuse õiglane ja mõistlik hind. Mündil on alati ka teine külg – küsitluste
järgi tajub enamik inimesi turvateenust kalli teenusena, mida ei ole juba
aastaid saanud endale lubada. 







Turvateenuseid pakkuv
ettevõte peaks olema suuteline tagama kliendi kaitstuse, mitte vastupidi.
Mitmed märgid näitavad, et täna on turvaturul ettevõtteid, kes ei saa
majanduslikult hakkama. Näiteks on masu-aastail lisandunud patrullide arv
hakanud vähenema. Kui seni müüdi klientidele odavat teenust, siis täna
ettevõtted lihtsalt lahkuvad teatud piirkondadest, jätmata kliendile isegi
õigust nuriseda.




Õnneks ei ole segastele aegadele vaatamata
turvateenuste sektori poolt vaadates riigi üldine julgeolek palju kannatanud.
G4S statistika ütleb, et kuigi on märgata mõningast kasvu poevarguste osas,
siis eraisikute sektoris on vähemalt G4S valve all olevatele klientidele
sissemurdmiste arv jätkuvalt vähenenud.
Märkimisväärset riski kasvu võis aga täheldada ärikliendi sektoris, mis on ka
kindlasti sektor, mis masu ajal on rohkem oma turvalisuse latti alla lasknud.
On suur vahe näilise ja tegeliku turvalisuse vahel. Peaksime eelistama viimast.
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 23 Feb 2011 10:31:43 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2528</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Aitame koos!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2527</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[










	
	
	
	




	
	



Niisamakiiresti, kui levis tuli, vajavad Haapsalu Lastekodu kasvandikud meie abi. Vähim, mida teha saame, on jagada infot annetuskontode kohta ja teha annetus vastavalt oma võimalustele. Jaga seda fotot kontonumbritega ja aitame koos lapsi, keda traagiline õnnetuse puudutas.
	
	




	
	



Edaspidist infot abistamisvõimaluste kohta postitame Facebooki kontole JULGED HOOLIDA?
	
	




]]></description> 
		<pubDate>Mon, 21 Feb 2011 21:43:53 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2527</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Triin Maripuu - G4S Aasta Tegija</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2525</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	







Kui Triin kodust
komme sai, jooksis ta neid esmalt naabrilastega jagama, jätmata endale
tihtipeale ainsatki maiustust. See väike seik, mida meenutab G4S Eesti aasta
tegija 2010 G4S Noorteklubi juht Triin Maripuu lapsepõlvest tema ema,
iseloomustab Triinu jäägitult tänaseni.







„Ega mina seepärast
õnnetu ei olnud, et kommita jäin, vastupidi,“ ütleb Triin ise. „Mulle nii väga
meeldib, kui teistel on hea.“ Laste ja noortega tööd tehes teistsuguse
suhtumisega ilmselt edukas olla ei saakski. Jah, hakkama tõenäoliselt saaks,
kuid tõeliselt edukas olla kindlasti mitte. Tõelist edu mõõdetakse selles
maailmas laste silmasäraga, sest just see on peegliks, mis näitab, kui palju
noortejuht on endast andnud. Ja seda, kuidas säravad noorteklubi laste silmad
alati pärast kordaläinud üritusi, saab vaatama minna igaüks.









Triinu arvates saab
endaga rahul olla siis, kui oled endast andnud 101 protsenti: „Ise vahel tunnen
küll, et ei jaksa enam 101 protsenti anda, aga vähem ka kuidagi ei oska.“





Jah, loomulikult
saab edukust mõõta ka täiskasvanute maailma kombel. Sel aastal ettevõttele ja
noorteklubile jagatud tunnustuste põhjal võib rõõmuga väita, et seda 101
protsenti on ka täiskasvanute maailmas osatud vääriliselt mõõta ja hinnata.
Loetelu on võimas: G4S on vastutustundlikem ettevõte Tartus ning kõige laste-
ja noortesõbralikum ettevõte Tallinnas, noorteklubi tegevus pälvis aga UNICEFi
aastapreemia – Sinilinnu.





Kõige rohkem
meeldib Triinule korraldamine. „Korraldamise, tegemise rõõm on see, mille
pärast üldse tasub asju ette võtta. Muidugi on võimalik ka ainult eesmärki
silmas pidades, hambad risti, tulemuseni jõuda ja alles siis edu üle
rõõmustada, kuid minu arvetes ei ole see õige – sellest, mida teed, tuleb osata
rõõmu tunda, see annab elule sisu,“ arutleb Triin.





Sõbrad väidavad, et
Triin põeb ränka positiivsuse sündroomi, mille sümptomiteks on oskus väikestest
asjadest rõõmu tunda ja valdavale enamusele inimestest negatiivseina tunduvais
asjades helgeid külgi näha.

&nbsp;

Aktiivse suhtlejana
on Triinul häid tuttavaid palju. Ja suhelda tahab Triin pidevalt. Aastavahetuse
eelne seis Facebookis teatab, et Triinul on 555 sõpra. Tõelisi sõpru, kellega
kõigist maailma asjadest rääkida saab ja kellele kõike usaldada saab, loeb
Triin aga kokku ühe käe sõrmedel. Loomulikult on ta ka lastele eeskätt hea
sõber, mitte kasvataja või õpetaja.





„Mu kõige paremad
sõbrad on aga hoopis mu pere,“ lisab Triin. „Meil on tohutult ühtehoidev ja
hooliv pere.“ Perest, usub Triin, on ta kaasa saanud ka oma ellusuhtumise ja
väärtushinnangud. Teadmise, et saavutamiseks tuleb pingutada ja et seda
pingutust tuleb osata nautida: „Väiksena ei meeldinud mulle üldse
murdmaasuusatamine, kuid mu isa on suur suusasõber. Nii käisingi lapsena
suusatamas suuresti selleks, et isale heameelt teha. Nüüd aga naudin seda
täiega.“





Just sport on see,
mis aitab Triinul akusid laadida: „Mida tühjemaks pigistatuna ennast tunnen,
seda rohkem pean ennast liigutama, et taas energiat leida.“





Endast andmise
kohta on Triinul veel üks lugu rääkida. 18-aastase keskkoolinoorena töötas
Triin suvevaheajal Pirita rannas G4Si rannavalvurina. Vahetusest vabadel
päevadel käis veel lisaks TOPi ujulas instruktoriks. Üsna meeletu koormus noore
inimese jaoks. Ja nagu sellest veel vähe oleks, võttis ta hilistel õhtutundidel
kodus ette keldri remondi. See viimane oli mõeldud reisil viibivate vanemate
üllatamiseks. „No ikka korralikult tegin: ikka pahtlid ja värvid ja siis
puuriga augud seina ning tüüblite ja kruvidega riiulid üles. Isa pärast küll
natuke torises, et ei leia oma asju enam üles,“ meenutab Triin.





G4Si rannavalvesse
sattus Triin 16-aastasena. Henry Seemel, kes Pirita koolis päästeõpet käis läbi
viimas, kutsus. Ja juba järgmisest suvest sai Triinust Pirita ranna vanem.
„Siis tuli suureks saada – kui tajusid oma vastutuse suurust. Vastutust rannas
olevate inimeste turvalisuse eest, vastutust rannavalvurite meeskonna eest.“





Nüüd vastutab Triin
sadade laste eest, juhtides Eesti suurima eraalgatusliku noorteorganisatsiooni
tööd. „Noorteklubi juhiks sattusingi otse Pirita rannast,“ naerab kõrgkoolis
noorsootöö eriala lõpetanud Triin. „Ühel ilusal päeval tuli randa Andres Lember
ja rääkis mu noorteklubi juhiks.“ (Tõele au andes peab allakirjutanu
tunnistama, et seda tegu pole kordagi kahetseda tulnud.)





Sel aastal täitub
Triinul klubijuhina viis aastat. „Vahel harva, no näiteks pärast nädalase
lastelaagri lõppu on küll tunne, et ei taha enam pikka aega ühtegi last näha,
ja et endale ei taha ka kunagi lapsi, aga see tunne on väga ajutine,“ räägib
Triin. „Ma arvan, et minust saab kunagi väga hea ema.“

		
		




	]]></description> 
		<pubDate>Sun, 20 Feb 2011 23:20:45 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2525</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tunnustatud turvalahendus 2010</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2524</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	












		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		









AS G4S Eesti pälvis Eesti Turvaettevõtete Liidult tiitli
“Tunnustatud turvalahendus 2010” riikliku eurole ülemineku rahavahetuse
projekti eduka elluviimise eest. Auhind anti pidulikult üle 17.veebruaril
toimunud X Turvakonverentsil. Lisaks G4Sile, kui projekti elluviijale,
tunnustati ka projektiga tihedalt seotud koostööpartnereid Eesti Panka,
Politsei- ja Piirivalveametit, Eesti Pangaliitu, Eesti Post ASi ja Eesti
Kaupmeeste Liitu.























Auhinnatseremoonial sõnas AS G4S Eesti juhatuse esimees Andrus
Ossip: “Kogu eurole ülemineku projekt kinnitab, et eraettevõtted saavad olla
usaldusväärsed ja kindlad partnerid riigile. Koostöö kõikide osapoolte vahel
sujus ülimalt hästi. Tänud kõikidele koostööpartneritele”. Rahavahetusperioodil
toimusid kõik sularahaveod ilma ühegi
tõrketa ning G4Si valve all olevates rahavahetuspunktides ei toimunud ühtegi
rünnakut. "Ilmselt nüüd võime tõdeda, et Eestis teostati
sularahaautomaatide esmakordne eurodega täitmine lühima aja jooksul võrreldes
teiste eurole üle läinud riikidega. Kuid kõik see nõudis palju eelnevat
planeerimist ja erinevate stsenaariumite läbimõtlemist,” lisas
sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher.























Lisaks koostööpartneritele, tänab Ossip ka projektiga seotud G4Si
töötajaid. “Teie hea töö ja kiirel ajal ka pere arvelt tehtud ületunnid on
aidanud projekti edukalt ellu viia. Vaadates sellele kiirele ajale tagasi,
võime koos tõdeda, et oleme ühe väärtusliku kogemuse võrra rikkamad,” lisas
juhatuse esimees. ETELi tunnustus on veel üheks kinnituseks, et europrojekti
raske ülesandega tuldi suurepäraselt toime. 
		























Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärma sõnul oli eurole üleminek mastaapne ettevõtmine, kus keskset rolli mängis sularaha logistika ning vedude turvalisuse tagamine. "Eurode eeljaotus pankadele ning aastavahetuse kõige tähtsam ülesanne, ATMide varustamine eurodega, kulges tänu G4Si professionaalsele tööle väga ladusalt,“ ütles Katrin Talihärm.
		
		Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on Eesti Turvaettevõtete Liidu tunnustus europrojektis osalejatele äärmiselt meeldiv. "Protsess sujus hästi tänu juba kevade alguses alustatud koostööle. Rõhutan, et selle aasta parim turvalahendus sündis üsna keerukas olukorras, kus kaupmehed soovisid eurosid varuda võimalikult hilja ning G4S alustada jaotust võimalikult vara." 
		
		Tunnustatud Turvalahendus 2010 nominendid olid veel kaks projekti:
AS Hansabi poolt teostatud SEB Pank AS-le pangakaartide kopeerimist takistav
Antiskimmer turvalahendus ning AS Securitas Eesti patrullteenus 24CityPatrol
turvalahendus WW Passaažile. 





















Tunnustatud turvalahendused
on Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) poolt 2001. aastal ellukutsutud algatus.
Tunnustamise ettepanekud tulevad ETELi liikmetelt eesmärgiga tõsta esile
tellijaid, kes on võtnud turvalisuse küsimusi suure vastutustundega ning on
märkimisväärselt panustanud turvalisuse tagamisse. Valituks osutuvad need ettevõtted ja organisatsioonid, kes on oluliselt
panustanud inimeste turvalisuse tõstmisesse ning pakkunud
innovaatilisi, tehniliselt ja korralduslikult keerukaid lahendusi
turvavaldkonnas.
	]]></description> 
		<pubDate>Fri, 18 Feb 2011 09:23:10 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=839&amp;amp;article_id=2524</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Eesti Energia</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2523</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	














		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		

















Alates
1. märtsist pakub G4S Eesti turvateenust Elering OÜ ja Eesti Energia
Jaotusvõrkude OÜ üle Eesti paiknevas 142 alajaamas, lisaks tuleb valvatavate
objektide hulka ka Elering OÜ peamaja. Leping sõlmiti 2 aastaks, 1-aastase
pikendamise võimalusega.



















Elering
OÜ ja Eesti Energia Jaotusvõrkude OÜ näol on tegemist suure ja stabiilse
kliendiga, kellega on välja kujunenud pikaajaline ja hästitoimiv suhe –
eelnevatel aastatel osutas G4S turvateenust ligi 80-le neile kuuluvas
alajaamas. Märtsis jõustuva lepinguga muutub G4S Eesti sisuliselt ainukeseks
nii tehnilise valve kui valveseadmete hoolduse partneriks. MKD turvalahenduste
osakonna juhataja Jaan Nappuse sõnul on tal hea meel, et võideti suurkliendi
poolt korraldatud hange. “Pikaajalised ja stabiilsed kliendid on iga ettevõtte
jaoks suur väärtus,” lisas Nappus.



















Elering
OÜ ja Eesti Energia Jaotusvõrgud OÜ on energia ülekandega tegelevad ettevõtted,
mis ühendavad terviklikuks energiasüsteemiks Eesti suuremad elektrijaamad ja
jaotusvõrgud.









Lisaks meile kvalifitseerusid ühishankes osalema ka AS Pristis ja
Securitas Eesti AS.
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
]]></description> 
		<pubDate>Thu, 17 Feb 2011 16:02:50 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=851&amp;amp;article_id=2523</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Rongid ja graffity</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=850&amp;amp;article_id=2521</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	
	
	
	









Alates 2010. aasta jõuludest kuulub G4Si valvatavate objektide hulka üks üsna
iseäralik objekt - „rong“. Kui olla lõpuni täpne, siis valve all on 100 meetrit
ronge. Valvatavaks alaks on Edelaraudtee rongide Pärnu seisupark. Nimelt on
Pärnu vandaalid ja graffity-harrastajad sedavõrd agarad ja ogarad, et
Edelaraudtee otsustas nende tegevuse ohjeldamiseks pöörduda turvafirma poole.










Adrenaliinijanused noored seavad oma elu ohtu: rongide vahel sõelumine on kõike
muud kui ohutu. Teiseks, rongi puhastamine kahtlase kunstilise väärtusega
taiestest väga kulukas. Sõltuvalt rongikoosseisu pikkusest, võib ühe rongi ülevärvimise hind ulatuda
kümnetesse tuhandetesse eurodesse!! Vandaalide tabamiseks on raudteelased välja
pannud ka pearaha. 










“Esimene reaktsioon kliendi päringule oli suur üllatus. Samas - kui oleme valve
alla lennukeid ja lõhkeainepunkreid võtnud, siis peab ka rongi valve võimalik
olema,” naerab projekti eestvedaja Pärnu MKD kliendihaldur Vija Raadik.
“Kliendi kindel soov oli, et kaamerate pilt võimaldaks isikute tuvastamist, mis
tegi ülesande pisut keerukamaks. Tuhat tänu Alarmteci inimestele, kes kaamerate
valimisel lahkesti aitasid,” lisab Vija. Nii sai Pärnu rongijaama püstitatud
üks lisapost, mille külge kinnituvad kolm G4Si juhtimiskeskusesse pilti otse
edastavat valvekaamerat, lisaks on veel mujal kaameraid. “Kui valvatavas alas
on liikumist, läheb häiresignaal juhtimiskeskusesse, kus saab vaadata, mis seda
häiret põhjustas,” ütleb Vija. Etteruttavalt võib öelda, et esimese valvekuu
jooksul pole Pärnu seisupargist sissetungide kohta ühtegi häiret laekunud. “Graffity on rohkem suvine tegevus,” pakub
vaikuse võimalikuks põhjuseks Edelaraudtee Halduse AS juhataja Neddy Kramer. 





“Meie sõnum graffity-kunstnikele on kategooriline: rongijaam ei ole selliseks
tegevuseks sobiv koht! Kui aga keegi soovib kõigele vaatamata sellega tegeleda,
soovitan tal eelnevalt tulevaste kahjude hüvitamiseks suurema summa raha
kõrvale panna! Edelaraudtee rongid Pärnus on G4S poolt kaitstud ja see, kes
tuleb kahju tekitama, saab karistada! Õige pea tulevad videovalve alla ka
teiste linnade rongijaamad: järgmised kohad, kus võtame ebaseadusliku
kunstitegevuse luubi alla, on Tallinn-Väike ja Türi rongi seisupargid,” lisas
Neddy Kramer
	
	
	
	
		
		
		
		
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Mon, 14 Feb 2011 11:04:11 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=850&amp;amp;article_id=2521</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Europrojekti kokkuvõte</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2520</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	
	
	
	
	
	










Eurod on meil käibel juba üle kuu, kuid G4S Eesti sai nn piltliku
joone europrojektile alla tõmmata alles jaanuari lõpus. See muidugi ei tähenda,
et kogu töö on lõppenud ja kõik kroonid ringlusest kokku korjatud, kuid
numbriliselt saame teha kokkuvõtte, mida rahavahetus meile tähendas.




Eurod
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Europrojekti raames vedasid meie rahaveoautod üle Eesti laiali 9,1
miljonit euro kupüüri ja 70,5 miljonit euromünti. Kuna rahavahetusperioodil oli
paljudes ettevõtetes kasutusel tavapärasest suurem hulk sularaha, siis selleks
perioodiks lisandus meie valvatavate objektide nimistusse lisaks 304 mehitatud
valve objekti üle Eesti.




Kroonid
		
		
		
		
		





		
		
		
		
		
		
		
		



Jaanuari lõpu seisuga oleme kokku korjanud,
üle lugenud ja Eesti Pangale üle andnud ligi 8 miljardi krooni väärtuses Eesti
ringluses olnud rahatähti. Münte on Eesti Pangale üle antud 125 miljonit tükki
kogukaaluga 360 tonni. 













Sularahadivisjoni direktori Veiko Vaheri
sõnul muutis europrojekti teostamise keerukaks asjaolu, et eurod tuli laiali
vedada samaaegselt tavapärase tööga ning väga lühikese aja jooksul.
Aastavahetusel täideti 30 tunni jooksul üle 804 Eesti asuva sularahaautomaadi,
ehk keskmiselt toimus 27 täitmist tunnis. "Ilmselt nüüd võime tõdeda, et
Eestis teostati sularahaautomaatide esmakordne eurodega täitmine lühima aja
jooksul võrreldes teiste eurole üle läinud riikidega,” lisas Veiko Vaher. Kogu
europrojekti raames läbisid sularahaveokid teekonna, mis on võrdne kuuekordse
ümbermaailmareisiga. Uute sularahaveokite ja rahalugemisseadmete soetamiseks
investeeriti ligi 1 278 200 eurot. Videot uutest rahalugemismasinates saad
vaadata SIIT.




Rünnakuid ei toimunud
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Europrojektiga kasvas G4Si meeskonna töökoormus
kolmandiku võrra. “Suureks väljakutseks oli paralleelkäibe perioodil
rahavahetuse turvalisuse tagamine 178 Eesti Posti postkontoris,” ütles
valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus. “Olukorras, kus ringluses on korraga
kaks raha, on rünnakute oht rohkem kui tõenäoline. Mul on väga hea meel tõdeda,
et meie valvatavatel objektidel ei toimunud sel perioodil ühtegi rünnakut. G4Si
nimel tänan Eesti Politseid suurepärase koostöö ja toe eest. See oli seni
suurim koostööprojekt politsei ja turvafirma vahel, mis andis meile rohkelt
uusi teadmisi ja kogemusi,” lisas Margus Kolumbus.
		
		
		
		
		
		
		
		
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 10 Feb 2011 11:37:24 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2520</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Hoolin oma sõbrast</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2519</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[







Joonistusvõistlus - Hoolin oma sõbrast! Veebruaripilte ootame 28. veebruariks aadressile: 
kysimused@ee.g4s.com või G4S Eesti AS  kontorisse: A.H. Tammsaare tee 25
 11314 Тallinn 
]]></description> 
		<pubDate>Wed, 09 Feb 2011 13:51:53 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2519</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Lapsed näevad turvalist raha värvikana</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2518</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	
	


	
	
	G4S Noorteklubi ja Facebooki konto Julged
hoolida? poolt algatatud terve aasta kestva joonistusvõistluse esimesel
kuul laekunud 46st tööst osutusid võtjateks Rocca Al Mare Kooli ja Lilleküla
Gümnaasiumi õpilaste joonistused. Turvalisele rahale pühendatud jaanuari tööd
kujutasid maksevahendeid vikerkaare värvides ja rohkete turvaelementidega.




	
	
	Joonistusvõistluse eesmärgiks on juhtida
laste tähelepanu turvalisust puudutavatele teemadele ning anda noortele
võimalus avaldada oma mõtteid kujundite keeles. Esimese konkursikuu võidutööde
autorid kuni 12-aastaste seas on Roger Matthias Laas RAMi koolist, teise koha pälvis Kristjan Hendrik Tuus Lilleküla
Gümnaasiumist ning kolmandaks tuli Moon Ree Jalakas RAM koolist. Nooremas
vanusegrupis osutus parimaks 4-aastase Angela Haavistu töö. Laste töödest oli
näha, et paljud tunnevad raha turvaelemente ning oskavad neid ära tunda ja
nimetada. Noored kunstnikud disainisid fooliumribasid, vesipilte ning paaril
tööl oli lisatud ka sõrmejäljend.




	
	
	Laste loomingut hindas kolmeliikmeline
žürii - kunstnikud Christel Allik ja Tarmo Roosimölder ning G4S Noorteklubi
juht Triin Maripuu. Kunstniku Christel Alliku sõnul olid kõik tööd ühtviisi
fantaasiarikkad ja auhinnaväärilised. “Väga hea üritus, mis toob lapsed
arvutite juurest eemale ning paneb mõtlema oluliste teemade üle. Näha on, et
laste peades on head mõtted. Minu lemmik oli rõõmuraha ehk RUK. Raha
turvalisust ilmestas kindlus keset aasasid ja rukkipõlde,” lisab Allik. Tarmo
Roosimöldrile jäi joonistusvõistluse töödest enim silma huvitavate
joonistustehnikate katsetamine ja ka üsna mitme noore joonistaja vihjed raha
turvaelementidele. “Hea oli vaadata hoolikalt viimistletud töid. Minu üks
lemmik oli tuld purskav draakon, kes oli kujutatud väga lennukalt ja hoogsalt,”
lisas Roosimölder. 




	
	
	Žürii poolt märgiti ära veel Kauri Kinks,
Richard Kask, Greete Kampus, Mona Isolde Lassmann, Mona Mia Lember, Roland
Erich Uriko ja Robin A. Kiil´i sisukad tööd. 






	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 09 Feb 2011 09:06:15 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2518</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Ühikas</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2516</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



	
	
	
	



Kui paljud ettevõtted pakuvad
oma töötajatele lisaks tööle ka soodsat majutuse võimalust? Vist mitte paljud.
Mõeldes omadele, ehitas G4S 2007. aastal Marsi tänavale ühiselamu. Tänaseks on
palju üürilisi tulnud ka väljapoolt ning paari aastaga on ühika elanikkond
muutunud väga mitmekesiseks.






		
		
		
		

“Meil on siin praegu väga
värvikas seltskond: neli portugallast, üheksa Saksamaa tudengit, kaks Türgi
kodanikku, üks Soome neiu ning veebruaris tulevad ka pakistaanlased,” loeb
kokku hiljuti G4Si ühiselamusse kolinud välismaa asukaid selle ülem Kalev
Põlluaas.





Ühiselamu bossi sõnul on
neil ka varem välismaalastest elanikke olnud – lätlasi, sakslasi ja inglasi,
kuid tänavu on neid märksa rohkem kui eelnevatel aastatel. Inglastega seoses
meenub ühiselamu ülemal üks juhtum, kus teada-tuntud inglise huumor jäigi talle
arusaamatuks: mis naljakat on välja kistud ja üle koridori lahti rullitud
tuletõrjevoolikus? Muide, sarnaselt äsja mainitule, on ka teised ühiselamu
“naljad” leidnud kiire lahenduse tänu videovalvekaameratele, mis ilmselt
muudavad Marsi tänava ühika pealinna kõige turvalisemaks ühiselamuks.





Sügisel võttis ühiselamu pealik
vallutusretke Tallinna kõrgkoolidesse: vestles koolide majandusalajuhatajatega,
tutvustas ühiselamu võimalusi ning jättis tudengitele infomaterjale. Selle
tulemuseks ongi värvikaks rahvusvaheline seltskond Marsi tänava ühikas. “Nagu
näha, huvi on vastastikune ning meie sügisesed pingutused on vilja kandnud,”
muheleb Kalev. Peale välismaalaste ja G4Si töötajate elavad Marsi tänava
ühiselamus juba mitmendat aastat ka Audentese võrkpallurid - kool asub ühikast
vaid paari sammu kaugusel.





Jaanuari lõpu seisuga pakub
viiekorruseline vanaema triikrauda meenutav ühiselamu soodsa hinna ja kõrge
turvalisusastmega majutust ligi 120 inimesele, kellest 71 on oma töökohaks
märkinud G4Si. Ruumi oleks veel 70 elanikule. “Meil on inimesi, kes elavad siin
ühiselamu avamisest saadik,” ütleb Kalev. Väljapoolt tulijatele on ühe kuu
kohamaks 108,65 &euro; ning erinevalt paljudest teistest pealinna ühiselamutest, ei
pea elanik kommunaalmaksude pärast pead valutama, sest need on juba hinna sisse
arvestatud. Ühiselamus on kahe toaga boksid, ühes toas on kaks voodit. Kahe toa
peale on WC, dušširuum ja kööginurk pesumasina, elektripliidi, õhupuhastaja ja
külmkapiga. Ühiselamust 300 meetri kaugusel asub Tondi Selver, sama kaugel on
ka bussipeatus.



“Kui kellelgi on huvi meie
ühiselamu vastu, helistagu julgelt: 503 7344,” ergutab Marsi tänava ühiselamu pealik
Kalev Põlluaas.
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 07 Feb 2011 17:16:02 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2516</guid>
		</item>
		<item>
		<title>OK - oskan kõike!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2515</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	




G4S
Noorteklubi alustas sel aastal noorte turvalisusele suunatud üritustesarjaga
“OK”. Tegemist on koolitustsükliga, kus kõik klubipesad läbivad iga kuu erineva
turvatemaatika, mis on eluks väga vajalik oskus. Näiteks jaanuaris läbis iga
piirkonna klubinoor esmaabi andmise kursused. Veebruari kuu teemaks on
jääohutus, lisaks tulevad veel raudteeohutuse, enesekaitse, veeohutuse,
tuleohutuse, metsas ellu jäämise jms teemad.







Kokku
läbitakse aasta jooksul 12 turvalisuse teemat ning aasta lõpus toimub kõikide
klubinoorte teadmiste kontroll. Parimatele on kindlasti auhinnad! Projektiga
tahab G4S Noorteklubi tõsta laste oskust näha ohte ja oskust erinevates
ohusituatsioonides õigesti käituda. Oluline on noortele anda edasi teadmine, et
neist endist sõltub palju. Mida hoolivamad ja tähelepanelikumad on nad iseenda
ja teiste vastu, seda turvalisem on meie elukeskkond.







Uue
projektiga “OK” tahab noorteklubi liita kõik klubipesad üheks suureks
perekonnaks. Iga kuu viivad kõik klubijuhid oma noortega läbi sama turvalisuse
teema. See annab lastele kokku saades tunde, et ollakse võrdsed ja sama keelt
kõnelev noor. Ja neid kokku saamise võimalusi on mitu – jaanuaris toimuv
talvelaager, klubisünnipäev märtsis, juulis toimuv suvelaager, augustis toimuv
metsalaager ja loomulikult igasuvine töömalev. Metsalaagrist veel lühidalt nii
palju, et see on üks osa OK sarjast suurematele klubikatele. Ööbimine on
telkides, tingimused metsikumad ja seega lastele kindlasti veelgi põnevam kui
tavaline laager.




Et kõigest sellest põnevast osa saada, tuleks liituda G4S Noorteklubiga.
	
	
	
	
	
	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Fri, 04 Feb 2011 11:59:29 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2515</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Lõpu valgus</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2514</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	
	
	
	
	
	
	







Millalgi pool aastat tagasi
olin ma arvanud teadvat, mis on pinge. Tegelikult ei teadnud ma siis veel
midagi. Alles pärast seda, kui tööpinge mõõdupuu möödunud aasta viimastel
kuudel muutus, sain teada. Sain teada, et sularahadivisjoni pingetaluvuse lävi
on palju kõrgem, kui me arvasime seda veel mõni aeg tagasi olevat. 










804 sularahaautomaati ja 24 tundi, 179 postkontorit, 80000 pakitud
stardikomplekti, 20% tavapärasest enam ületunnitööd, jumal teab mitu miljardit
ringlusest lahkuvat üleloetud krooni, mustmiljon tonni veetud euromünte, ligi
10 tonni euro paberraha pole ju naljamäng, mis möödaminnes loetud, veetud,
täidetud saab. 










Meist sõltus kogu Eesti riigi rahandus ning maine maailma ees. Mõni ime
siis, et pinget igas lülis tunda oli. Veoosakonna vahetuse ülem on oma
hinnangus viimastele nädalatele luuleliselt otsekohene: “See oli räige töö ja
magamata ööd.” Ma usun teda.










***










Pärast viiendat katset võtab Jüri Sillaste, põhja piirkonna
osakonnajuhataja, lõpuks kõne vastu. Ta vastab nagu tavaliselt aga on tunda, et
tal on kiire. 










“Kiire?”










“Ropult. Mis mureks?”










“Kas sa täna ööbisid kodus?”










“Mis siis? Eile sain üle nädalate juba üheteistkümnest koju magama.”










“A’ kas lapsed tunnevad isa ära? Naine sinuga üldse veel räägib või?”










“Juba räägib jah.” 










“Muud ma ei tahtnudki. Okei siis. Jõudu.”










“Imelik mees oled. Davai.”










Mul on temast kahju. Tal peab väga hea naine olema, et ta Jüri viimaste
nädalate paarikümnetunniseid tööpäevi talub. Peaks talle G4S-i poolt lilli
viima. Mõistmise eest.










***










Põhja piirkonna rahaveo juht Argo Räpp on tagasi tõmmanud. Tema jutt on
jäänud viimastel nädalatel palju lühemaks, kui varem. Ilmselt on ajaga kitsas:
“Asjad sujusid suht hästi ja veel paremini, kui arvata oleks osanud.” Hingab
korra ja jätkab, et “Üks omapärane juhtum meenub. Vedasime ühte pangakontorisse
mitu alusetäit euro münte. Kui inkassaator oli mündid aluselt seifi tõstnud,
mis kestis ikka hea aja, siis avastati, et sorry, siia seifi ei saa ikka raha
panna, see tuleb uuesti välja võtta ja teise seifi ümber tõsta. Inkassaator vaatas
korra tellerile otsa ja hakkas rahuliku ilmega münte jälle alusele tagasi
laadima. Hiljem helistati ja tänati, et on teil ikka rahulikud töötajad,
kontoris kardeti, et sellise “nalja” peale sõimab inkassaator neil näo täis ja
jalutab minema.” 










***










Veiko Vaheri hääl kostub telefonist nagu üheksakümnendate alguses NMT
telefonist. Tuhmilt ja kajata. “Ei, minu meelest läks ju kõik vägagi hästi.
Sularahaautomaadid, eeljaotus, kaaseeljaotus, Eesti Posti postkontorid.
Vedajatel on juba pisut kergem ent sularahatöötlejatel kestab see pingeline aeg
veel mõnda aega. Ütleme, et nad on väsinud, aga õnnelikud veel ei ole. Ainuüksi
Tartus seisab praegu lugemise ootuses 26 tonni kroone.” Ta peab pausi ja lisab:
”Ma kummardan meie töötajate ees. See oli väga hea töö.”










***










Praegu arvan ma teadvat,
mis on pingelangus, ent selle uus mõõdupuu pole veel saabunud. Veebruaris ehk.
Ma loodan, et see meid käpuli ei löö. Eemalt, läbi hommikuse kerge lumetolmu,
paistab päikesetõusupunast juba veidi teistmoodi, justkui pingevabamat valgust.
Lõpu valgust.











		
		
		
		



		
		
Foto: Andres Putting
			
			
			


STATISTIKA:











	
	
	
	
	ETEL omistas G4S Eestile TUNNUSTATUD
     TURVALAHENDUSED 2010 esikoha riikliku eurole ülemineku rahavahetuse
     turvalahenduse eest 
	
	
	
	
	Kokku täideti 804 ATM-i sularahaga
	
	
	
	
	01.-15.01.2011 rahavahetusperioodil turvas G4S
     179 Eesti Posti postkontorit 
	
	
	
	
	Kokku tegid valvedivisjoni töötajad turvalisuse
     tagamiseks Eesti Postis, pankades ja kaubandusettevõtetes üle 51 725
     lisatöötunni. 
	
	
	
	
	390 tonni EUR münte mille väärtus on 60 miljonit EUR.
     Sellele siis lisandub 600 miljoni eest EUR paberraha.
	
	
	
	
	G4Si rahaveokitel tuli eurode kohale toimetamiseks
läbida teekond, mis võrdub 6x ümbermaailmareisiga.






]]></description> 
		<pubDate>Thu, 27 Jan 2011 11:01:33 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Janno Juhkov</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2514</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Koos on kindlam!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2512</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











	
	
	
	
	
	
	
	
	
	








Koostöös
Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-iga pakub G4S Eesti koduvalveklientidele
0-eurose omavastutusmääraga täisväärtuskindlustuse põhimõttel toimivat
kodukindlustust, millega märtsini liitudes saab kodus olevat vara terveks
aastaks tasuta kindlustada.&nbsp; Kui soovid saada kindlustuspakkumist, külastage meie kampaanialehte http://kampaania.g4s.ee/kodukindlustus/index.html. 
		
		












Seesam
Kindlustuse turundusjuhi Eve-Liis Arvisto sõnul on G4S kodukindlustuse suureks
eeliseks see, et ootamatu sündmuse korral saavad kulutused kahjueelse olukorra
taastamiseks kaetud, sest kodu on kindlustatud täisväärtuskindlustuse
põhimõttel. “Olukord, kus kindlustussummast kodu taastamiseks ei piisa, on
selle kindlustusliigi puhul välistatud. Poliisile ei märgita kindlustussummat
ning kahju korral hüvitatakse summa, mis on vajalik õnnetuse-eelse olukorra
taastamiseks,” ütles Eve-Liis Arvisto. Samuti on lihtsam nüüd koduse vara
kindlustamine. “Koduomaniku seisukohalt on mugav, et enam ei pea vara
kindlustamiseks esitama detailset nimekirja asjadest, mis kodus olemas on, sest
nüüd arvutatakse vara maksumus vaid elamispinna ruutmeetrite järgi. Sellise lihtsustuse
aluseks on reaalse kahjustatistika järgi leitud keskmine varade maksumus,”
täpsustas Seesami Kindlustuse turundusjuht. 













		
		
		“Kindlustusfirma
seisukohalt on G4Si valves olevate kodude kindlustusriskid väiksemad, sest need
on paremini kaitstud võimalike ootamatuste eest – nii saame pakkuda oma
klientidele kindlustust palju parematel tingimustel,” ütles G4Si müügi- ja
klienditeenindusdivisjoni direktor Priit Sarapuu. "Koduomaniku ootused
kindlustusele on reeglina sarnased: et kahjujuhtumi puhul kataks hüvitise summa
kõik ebameeldivad kulutused ning et kogu asjaajamine oleks võimalikult kiire ja
mugav. G4Sil on üle Eesti 80 reageerimisvalmiduses patrullekipaaži, kes
vajadusel aitavad vormistada kahjuteadet ja kahjuavaldust,” täpsustas Priit
Sarapuu.






Vastavalt erinevatele vajadustele ja sissetulekutele saavad G4Si
koduvalve kliendid valida kahe kindlustusvõimaluse vahel: pakettkindlustus või
koguriskikindlustus. Pakettkindlustuse puhul on kodu kaitstud konkreetsete
riskide vastu – tulekahju-, tormikahju-, plahvatuse-, sissemurdmise- ning
torustiku lekkest alguse saanud veekahjudest. Koguriskikindlustus on kõige
laiema kaitsega ja kliendisõbralikem kindlustuspakett, mis katab enamiku
äkiliste ja ettenägematute sündmuste poolt tekitatud varakahjud.
	
	
	
	
	
	
0-eurose omavastusmääraga soodsa kodukindlustuslepingu saavad sõlmida kõik G4S
koduvalve kliendid, liitudes jaanuarist märtsini saab pere aastaks oma kodus
oleva vara kindlustuse tasuta.
	
	
	
	
	
		
		
		
			
			
	
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Tue, 25 Jan 2011 11:55:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=826&amp;amp;article_id=2512</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Hoovid korda teabepäev</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2509</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





















		
		
		
		Juba
mitmendat aastat toetab Tallinna linn korteriühistute hoovialade korrastamise
rahastamist. Uuendusena saab 2011. aastal toetust taotleda ka ühistu hoovi turvakaamerate
paigaldamiseks. Omades aastatepikkust kogemust videovalvelahenduste
loomises, korraldab G4S korteriühistu esimeestele videovalve teabepäeva.






Teabepäeva
eesmärgiks on jagada korteriühistu esimeestele infot, mis kasu on kortermajal
videovalvest, milline videovalve süsteem konkreetse ühistu personaalsetele
soovidele ja vajadustele kõige paremini vastab ja kuidas taotleda projekti
„Hoovid korda“ raames toetust videovalvelahenduste loomisele. 
		
		
		
		
		

		
		
		
		
		
Korteriühistutel on õigus linnalt nimetatud määruse kohaselt toetust saada kuni
70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud
15 980 eurot aastas ning 39 950 eurot kolmel aastal kokku. Toetus makstakse
välja toetusesaaja poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ning eelnevalt
teostatud töö kvaliteeti kontrollides.
		
		
		
		
		







G4Si poolt korraldatud teabepäev toimub eelregistreerimise alusel 27. jaanuaril, kell 18:00 G4S Koolituseksuse ruumides aadressil Mustamäe tee 5, III korrus. Teabepäev on tasuta. Info telefonilt 651 1800.
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		Rohkem infot projekti HOOVIDKORDA kohta saad siit. 
	]]></description> 
		<pubDate>Sun, 23 Jan 2011 11:55:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2509</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Otepää MK</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2510</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
Nädalavahetusel 22. ja 23. jaanuaril Otepääl Tehvandi Spordikeskuses toimuva FIS murdmaasuusatamise MK etapi üheksakordne turvapartner G4S pani kokku talispordisõbra meelespea, millega arvestamine aitab häirimatult nautida suusaspordi suursündmust, kuhu oodatakse ligi 15 000 pealtvaatajat.



Parkimine




	
	Mõtle läbi parkimisega seonduv - nädalavahetusel saab Otepääl parkida ainult eelnevalt ostetud autoloaga. Hoolitse, et Sinu autoluba asuks sõidukis nähtaval kohal alates Otepää linna sissesõidust kuni parkimise lõpuni. 
	
	Kõigile autoga tulijatele on avatud kolm Otepää linnapiiril asuvat parklat, mis asuvad Tartu, Rõngu ja Valga maanteede ääres. Tartu ja Rõngu maantee parklatest viivad soovijaid tasuta bussid Otepää keskväljakule ja tagasi.
	
	Ärge jätke autosse nähtavale kohale vargale ahvatlust pakkuvaid asju!
	
	Autoga tulles jäta endale väike ajavaru: varasemate aastate kogemus näitab, et võistluste eel võib Otepää lähistel liiklus tavalisest veidi aeglasem olla – eriti Tartu maanteel, alates Nõunist.

Lapsevanemale




	
	Pange end soojalt ja mugavalt riidesse - ilmateade lubab mõõdukaid külmakraade. Kihiline riietus aitab kõige paremini sooja hoida, eriti hoolikalt vali aga jalanõusid ja kindaid! 
	
	Väiksemate suusafännide riietel võiksid olla vanemate kontaktidega kleebised – see hõlbustab lapse eksimise korral tema vanemate kiiret leidmist.
	
	Alla 12-aastastele lastele on sissepääs tasuta.
	
	Alkohol ei sobi spordiga kokku, külma vastu võta termos sooja joogiga.

Ära unusta!




	
	Kutseid ja erilubasid vahetatakse käepaelte vastu väravates. Enne teele asumist veendu, et võtsid oma kutse kaasa. 
	
	Staadionile pääseb läbi kolme värava, kõigil külalistel tuleb läbida pileti- ja turvakontroll, milleks suure rahvahulga puhul võib kuluda veidi aega. 

Ei soovita! 




	
	Võistluste territooriumile ei lubata siseneda suuskade ega koduloomadega, samuti alkoholijoobes või kaasavõetud alkoholiga isikuid.
	
	Võistluste territooriumile ei ole teretulnud suured loosungid ja bännerid – nad võivad segada teisi vaatajaid, varjates suusarajal toimuvat. 

Otepää MK etapil külaliste ja pealtvaatajate turvalisuse eest vastutav G4S soovib kõigile suusaspordisõpradele elamusterohket võistlust! 






]]></description> 
		<pubDate>Thu, 20 Jan 2011 12:16:39 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2510</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Mainereklaamid sillutavad teed müügikampaaniatele</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2508</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





	
	
	
	
	
	














Sel nädalal algas suuremate linnade välimeedia pindadel G4Si
mainereklaami kampaania, mille eesmärk on esile tuua ja kinnistada G4Si
väärtusi ja tugevusi ning seeläbi sillutada teed nii püsivatele koostöösuhetele
olemasolevate klientidega kui ka uutele müükidele.












G4Si mainereklaami sõnumid
ja pildikeel on valitud printsiibil, et need tekitaks positiivseid emotsioone
ja tooks esile kaubamärgile soovitud väärtusi ja ettevõtte tugevusi. Kampaania
välja töötamise aluseks olid ettevõtte strateegilised eesmärgid, turu- ja
tarbijauuringud ning G4Si brändistrateegia. 







Kaasaegne turundus
keskendub üha enam kogemuslikkusele, mille eesmärgiks on jätta kokkupuude
kaubamärgiga – olgu see siis kokkupuude reklaamsõnumi või juba konkreetselt
toote ja teenusega – tarbijale meelde positiivse kogemusena, meeldiva
emotsioonina. 







Hästi suunatud kogemus loob brändi kuvandit, kasvatades seeläbi kaubamärgi
väärtusi, edendades lojaalsust, soovitamist ja müüki. Brändi kuvandi
kinnistumisel taastekib kogetud positiivne emotsioon alateadlikult iga kord,
kui tarbija sama teenuse või teenusepakkuja kaubamärgiga kokku puutub. 







Juhtimaks G4Si brändi
kuvandit soovitud suunas, vajamegi mainereklaami kampaaniaid. Sellega laome
tugeva vundamendi järgnevatele, läbi aasta planeeritud müügitaktikalistele
turundustegevustele.








		
		
Käesoleva aasta
mainereklaamides kasutame seitset sõnumit, mis rõhutavad G4Si unikaalset
positsiooni järgmistes valdkondades: turvalised ostud, turvalised koolipäevad,
turvalised lennud, turvalised kultuurisündmused, turvalised spordielamused,
turvaliselt kohale toodud eurod ja turvalised äritehingud.







Reklaamsõnumites toome
esile valdkonda iseloomustava üllatava fakti ja seostame G4Si selle faktiga.
Sõnumite mitmekesisusega näitame G4Si laiahaardelisust ja tugevust eri
valdkondade turvalisuse tagamisel. Esiletoodud faktide kaudu teadvustame turule
G4Si konkurentsieeliseid ja seda, et ükski
teine turvafirma ei küündi samale tasemele. 







Reklaamide pildikeele
läbivaks motiiviks on käed, mis inimese alateadvuses seostuvad hoidmise ja
kaitsemisega. Pildikeele kasutamine on järjepidev – hoidvate käte motiivi
kasutame üle Eesti ka kohalikesse omavalitsustesse püstitatavates püsivates
mainereklaamides. 







Mainekampaania esmaseks meediakanaliks on suuremates
piirkondlikes tõmbekeskustes, nagu Tallinn, Tartu ja Jõhvi asuvad välimeedia
reklaampinnad. Lisaks kasutame reklaamikanalina otsustajate seas suurema
loetavusega üleriigilisi ajalehti.




Mainereklaami tegevused
kestavad terve aasta vältel, kuid suurem tähelepanu on kontsentreeritud
ajavahemikele 3. -14 nädal; 22. – 30. nädal ja 39 – 47nädal.
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 19 Jan 2011 10:26:41 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2508</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Uued rahalugemismasinad, VIDEO</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2507</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	











		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		





Alates laupäevast (15.01.2011) on meil
Eestis ainuke kehtiv maksevahend euro. Kui kellelgi on veel kroone tagataskus,
siis neid saab vahetada ainult pankades või hoida mälestuseks. 


















Euro on meile kõigile, nii firmadele kui
eraisikutele, olnud suur muutus. Igaüks meist on pidanud tegema hulga
toiminguid nii oma igapäeva korraldustes kuid eelkõige mõtetes. Võtab veel
mõnda aega, enne kui jõuame ära harjuda uute vääringutega. Kuid pole hullu –
Eesti talendiks on kaks aastat järjest saanud peastarvutaja. Ju meil on see
geenides ja harjumine läheb ruttu. 


















Seoses euro tulekuga tegi ka G4Si sularahadivisjon mahukaid
investeeringuid – soetati uusi
rahaveokeid ja rahalugemisseadmeid. Kuna eurode kontrollimine on Eesti
kroonidega võrreldes mõnevõrra keerukam, osteti lisaks olemasolevatele
masinatele Saksamaalt uus paberrahalugemise masin ja Rootsist mündilugemise
masinad. Kokku kulus europrojektile ligi 20 miljonit krooni ehk õigem oleks
öelda 1 278 200 &euro;. 
















Paberraha kontrolliv ja sorteeriv masin
jõuab lugeda kuni 42 000 rahatähte tunnis, mis on võrreldav umbes 10-ne kogenud
kassiiri tööga. Mündilugemismasinate maksimaalne kiirus on 4 000 münti minutis,
mis võimaldab Eestis ringluses olevad euromündid vähem kui 200 tunniga üle
lugeda. Kuid ega masin ilma inimeseta hakkama saa. Siinkohal tookski esile
olulised punktid, mis raha sorteerimisel silmas peetakse. 

















	
	
	
	
	
	
	
	On kolme sorti raha,
     mis kõrvaldatakse ringlusest – rikutud raha, praakraha ja võltsitud raha.
	
	
	
	
	
	
	
	Rikutud raha on kas põlenud, läbi pestud, määrdunud, puruks rebitud või ära soditud. Kõik need omadused ei
     kahanda raha väärtust. Sellise rahaga tuleks pöörduda panka, kus see
     vahetatakse ümber. Oluline on teada, raha vahetatakse ümber, kui rahast on järgi vähemalt 51% ning selle seerianumber ja
     nimiväärtus on tervikuna loetavad.
	
	
	
	
	
	
	
	Kui raha on
     peaaegu pooleks rebitud, siis raha saadetakse ekspertiisi, kus uuritakse,
     kas olemasolevast rahast on 51% alles või mitte. Kui alles on ainult 49%,
     siis järelikult on kellelgi teisel see 51% rahast. Kui raha on pooleks
     rebitud ja kleeplindiga uuesti kokku kleebitud, siis peab kontrollima
     mõlema rahapoole õigsust. Oluline on ka, et raha tagumisel küljel asuvad
     seerianumbrid ühtiksid.
	
	
	
	
	
	
	
	Küll on olemas teatud
     määrdumus, mille puhul võib olla tegemist varastatud rahaga. Nimelt on
     kõigil sularahavedajatel transportimisel raha spetsiaalses nn
     pommikohvris. Kui rahavedaja laseb sellest kohvrist lahti enne
     ettemääratud aega, siis kohvris plahvatab nn tint”pomm”, mis teeb kõik
     rahad värviga kokku. Seega kõik selles kohvris olnud rahad kuuluvad
     konfiskeerimisele. See süsteem on välja mõeldud vältimaks rahavargusi
     rahavedajate käest.






&nbsp;
	
	
	
	
	
	
	






 







	
	
	
	
	
	
	Raha sorteerimise masinad on õpetatud ära tundma ja vajadusel
     kõrvaldama võltsitud, määrdunud, rikutud või katkiseid rahatähti. Samuti
     sorteerib see masin rahad lähtuvalt tema kvaliteedist – näiteks
     sularahaautomaatidesse kõik kupüürid ei sobi.
	
	
	
	
	
	
	
	Uue mündilugemismasinaga muutub müntide pakendamise kord – nüüdsest
     on mündid pakendatud nn tropside asemel kasutajasõbralikematesse
     kilekottidesse.
	
	
	
	
	
	
	
	Praakraha on küll õige rahatäht, kuid trükkija eksimuse tõttu on
     sellel puudu või üle osad turvaelemendid.
	
	
	
	
	
	
	
	Võltsitud raha kohta saate lugeda täpsemalt meie varasemast
     artiklist või tulla G4S Eesti poolt korraldatud euroraha turvaelementide koolitusele. 
























Nagu ütleb Eesti vanasõna -
kümme korda mõõda, üks kord lõika. Uus raha on palju väärtuslikum, kui me seda
esialgu tajume. Reisidelt olen aja jooksul hulga münte tagasi toonud ja lapse
rahakassasse pannud. Nüüd, kui kehtib uus raha, otsustas laps need mündid oma
rahakotti panna. Tuletades talle nädalavahetusel meelde, et Eesti kroonidega
enam maksta ei saa, asus laps oma uut raha kokku lugema. Ja mis selgus. Lapse
kotis oli lisaks kahele 5 &euro; paberrahale ka hulga münte ning kokku oli selle väärtus 500 Eesti
krooni! Vanasti poleks laps kunagi nii suure rahaga ringi käinud. Seega, kui
kaotate 2 &euro; mündi, kaotaksite nagu 30 krooni.














	]]></description> 
		<pubDate>Mon, 17 Jan 2011 14:44:51 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2507</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Andsime politseile üle 7173 korrarikkujat</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2505</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
















G4S turvatöötajad andsid eelmisel aastal politseile üle 7173 korrarikkujat, mis on kümnendiku võrra rohkem kui 2009. aastal. 













Sarnaselt varasematele aastatele paistsid õigusrikkumiste suurema arvu poolest piirkonniti silma eelkõige Põhja (Tallinn, Harjumaa ja Rapla) ja Lõuna (Järva-, Tartu-, Valga-, Võru- ja Jõgevamaa) piirkonnad. Võrreldes 2009. aastaga kasvas politseile üle antavate korrarikkujate arv enim just Põhjas ja Lõunas. Põhja piirkonnas anti politseile üle 5427 õigusrikkujat, Lõunas – 858, Idas - 606 ning Lääne piirkonnas - 282 korda rikkunud isikut.













Kolm neljandikku õigusrikkujatest tabati varguselt kaubandusettevõtetest. “Viimastel aastatel on vargused kaubandusettevõtetest püsinud võrdlemisi samal tasemel, kuid järjest rohkem on neid juhtumeid, kus vargusega jäävad vahele pealtnäha viisakad inimesed,” ütles AS G4S Eesti kaubandusobjektide osakonna juhataja Meelis Keldrema. “Ilmselt peegeldab see pilt ühiskonnas toimuvat, mistõttu loodan väga, et majanduse elavnemisega kahaneb ka selliste piinlikke varguste osakaal,” lisas Keldrema. 













2010. aasta rekordvarguseks võib pidada veebruari lõpus ühest Tallinna kauplusest 18 633 krooni eest erinevaid kosmeetikatooteid varastada püüdnud naisterahva ebaõnnestunud plaani. Üle Eesti tagastati kaubandusettevõtetele vargustelt tabatud õigusrikkujate käest äravõetud kaupa rohkem kui 1 400 000 krooni eest (89 476 &euro;). "Hindamatu on aga selle vara väärtus, mille vastu jäi kuritegu sooritamata või seda takistati juba eos turvatöötajate poolt," lisas Meelis Keldrema. 













2010. aasta jooksul registreeris G4Si juhtimiskeskus ligi 1 000 000 häiresignaali, kolmandikul juhtudel vajas olukorra lahendamine patrullekipaaži sekkumist. “Eelmisel aastal tegutsesid vargad märksa nahaalsemalt, mõneti lausa ülbelt,” ütles AS G4S Eesti valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus. “Rünnati väiksemaid kauplusi ja ärisid, kus turvatöötaja puudumisel puutus müüja kurjategijaga füüsiliselt, üks-ühele kokku. Sularaha, juveelitooted, alkohol - kergesti realiseeritavad tooted - on kurjategijaid alati ligi tõmmanud. Ärid, kus turvameetmed pole piisavalt tõhusad, ei jää ka varastel märkamata,” lisas Kolumbus. 













Sügisel G4Si tellimusel TNS Emori poolt läbi viidud küsitlusuuring näitas, et kolm neljandikku ettevõtjatest teadvustavad sissemurdmiste ja varguste riski. “Kahjuks, vaatamata ohtude tajumisele, panustatakse väiksemate äride turvalisusesse siiski liiga vähe, kõige efektiivsemaks ja soodsamaks vahendiks peetakse turvauksi ja –lukke, millest ilmselgelt ei piisa, kui jutt käib võimalikust ründest,” ütles valvedivisjoni direktor.






Eestis kasutavad G4Si valveteenuseid ligi 45 000 püsiklienti, kelle teenindamiseks on pidevalt töös 80 patrullekipaaži. Enamik suuremaid kaubanduskeskusi valvatakse G4S turvatöötajate poolt.













NB! Allolevalt lingilt on võimalik vaadata, alla laadida ja linkida intervjuud Margus Kolumbusega, milles ta toob välja G4Si tähelepanekuid 2010. aasta kuritegevuse trendidest.













]]></description> 
		<pubDate>Thu, 13 Jan 2011 11:22:29 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2505</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tule joonistama!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2504</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











	
	
	
	
	
	
	
	
	
	 G4S Noorteklubi ja
Facebook´is tegutsev sotsiaalne liikumine Julged hoolida? korraldavad
lastejoonistuste võistluse. Konkursi eesmärgiks on panna lapsed mõtlema ja kaasa
rääkima hoolivusest kujundite keeles ja seeläbi anda võimalus oma hoolivat
suhtumist ka välja näidata. 









Osalema on oodatud
kõik Eestis elavad lapsed, kel huvi joonistada ning kes soovivad kaasa mõelda
hoolimise ja turvalisuse teemadel. Joonistuskonkurss toimub 2011. aasta jooksul
ja iga kuu antakse lastele mõtlemiseks ja joonistamiseks erinev teema. Võitjad
kuulutatakse välja kolmes vanusekategoorias: 
		
		
		
		
		
		






	
	
	
	
	
	kuni 7-aastased
			
			
			
			
			
			
	
	
	
	
	
	kuni 12-aastased
			
			
			
			
			
			
	
	
	
	
	
	kuni 18-aastased
			
			
			
			
			
			











Parimate piltidega saab tutvuda Julged
hoolida? kontol ja G4Si blogis, kus kuulutatakse välja ka iga kuu võitjad.
Parimad tööd valib välja erapooletu kunstikolleegium, mille koosseisu kuulub ka
professionaalne kunstnik. Joonistuse tähtsaimaks kriteeriumiks on loov
lahendus, pilte võib esitada erinevates tehnikates, kuid kindlasti A4 formaadis.















Jaanuari kuus
ootame joonistusi teemal TURVALINE RAHA.













Anname lastele
vabad käed raha kujundamisel: joonistused võiksid peegeldada laste nägemusest
tulevikurahast.















NB! Jaanuaripilte
ootame 31. jaanuariks aadressile: kysimused@ee.g4s.com
või G4S Eesti AS kontorisse: 







A.H.
     Tammsaare tee 25 







11314 Тallinn
PARIMATELE AUHINNAD!
		



Kui soovite aidata meid konkursi info levitamisega, siis plakati saate välja trükkida siin. (pdf kujul)
		
		
		
		




		
		
		
		
		
		
		
		 








	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 12 Jan 2011 08:58:33 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Triin Maripuu</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2504</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Hantlid, higi ja Krabbendam</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=816&amp;amp;article_id=2503</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[









	
	



















		
		
		
		Ma oleks pidanud sinna tegelikult müts pihus
minema. Alandlikult ja vaikselt aga uhkus ei lubanud. Hea veel, et ma jalaga
ust lahti ei löönud. 







“Tere Aivar, mina olen Janno, ma tulin
trenni.” Ja enne, kui kõnetatu noogutada jõudis lisasin igaks juhuks, et “ärge
mind leebemalt kohelge”, ning et sillad ikka korralikult põletatud saaks võtsin
asja kokku: “Üldiselt ma tulin siia tapale.” 









Kui
pikk on lühike?







Peatreener Kuusmaa noogutas: ”Loomulikult. Ei
midagi lihtsat. Ära loodagi.” 







214 sentimeetrit teeb sajakonna kilose kangiga
peegelseina ääres poolkükke. Ma vist kuulsin kuidas ta põlve ragisesid. See on
üks neist helidest, mis kananahka tekitab. Arigato jõusaalis on kõrgust ja
õhku.







“Kohe kui pikad lõpetavad, alustavad
lühikesed. Täpselt kell 11. Näe, siin on treeningkava.”







“Ahah. Eee…nii pikk?”







“Ei, ei - teisel pool. See siin on soojenduse
kava. Ära seda vaata.”







“Sooh.”







Kaks lehekülge kaheteistkümneses kirjas
nummerdatud lauseid. Times New Roman vist. Mul on esimest korda endast kahju.
195 sentimeetrit lühike Gregor Arbet jalutab treeneri tagant
laisk-unisel-õõtsuval sammul jooksulindi poole. Tema on selles maailmas
lühikeste hulka arvatud. Algatuseks veel enne soojendavaid kangiharjutusi on
3x7 minutit ratast, jooksu ja sõudmist. Täpne värk. Kakskümmend üks minutit ja
ma ei viilinud sekunditki. Seejärel tuleb füsioterapeut Priit Lehismets ja
venitab meid veerand tunniga igast otsast ära. 







Treener Alar Varrak nummerdab markeriga
joogipudeleid ning keegi seletab eilsest ma-ei-tea-kust nähtud korvpalli
viimasest minutist. Räägiks kaasa, aga ei oska. Veel on kõik hea.







Kuusmaa näib olevat mind oma šefluse alla
võtnud. Ta annab mulle paariliseks Tanel Soku ning jääb ise lähedusse jälgima,
et mulle kang pähe ei kukuks. 







See on kuradima väsitav kangitamine, seitse
erinevat astumist, lükkamist ja kükkimist ning igaüht neist kümmekond korda
ilma kangi vahepeal maha panemata. Paar minutit jutti, puhkuseks aega ainult
niipalju, kui Tanel oma samasuguse seeria tegemiseks vajab. Ja nii kolm korda
järjest. See on Aivari sõnul vigastusi ennetava mõjuga soojendus. Seesama, mida
ma ennist kava pealt vaatama ei pidanud. Mul hakkab teist korda enesest kahju.







Saal on keerulisi jõumasinaid täis aga ainus
instrumentaarium, mida treenerid tunnistavad on kang ja hantlid. Kolmveerand
tunni pärast olen vedel nagu sült: igasugu musklid ja tagumikulihased tõmblevad
kordamööda. Ma ei teadnud veel, et veerandtunnine, võimlemissaaliparketil
kõhuli, hantlitega vehkimine on veel ees. Nagu ei teadnud ka seda, kuidas üks
kolmekilone hantel käes veerand tunniga kolmekümneseks muutuda võib. 







“Õhtul Kalevis näeme.” Kuusmaa sätib end
lahkuma. “Sa ikka tuled ju?” 







See vist ei olnudki iroonia. “Nojah. Ma tulen
varem kohale, vaatan pikki kah.”







***








		
		
		Paar tundi hiljem, kui ma Kalevi Spordihalli
parklas istun, õnnitleb Salme Vikerraadios oma kauaaegset sõbrannat Tarmo
Pihlapi ja “Valgete roosidega.” Mõned asjad siin maailmas ei muutu vist iial.
Autos on mõnusalt soe ja uni tikub peale. Ma tundsin juba ennist, paar tundi
tagasi kangiga punnides, et tagumik on üleliia prink. Nüüd pärast lõunasööki
lisandus sellele veel liialt täis kõht. Ranne valutab, põlv kogub enesesse vett
ja leib läheb vaikselt omasoodu luusse. Isegi istuda ei ole hea.
Saalitreeninguni on mõni tund aega. Jalutan rammestuse peletamiseks Stockmanni
kemmergusse. 







Pikad on oma treeninguga poole peale jõudnud,
kui Kalevi Spordihallist sisse astun. Ma käisin kakskümmend aastat tagasi
laulupeo ajal siinsamas öödiskol. Aivar vist ootas mind, sest enne, kui koti
maha panen on ta platsis: ”Noh, kuidas on?”







“Mis asi?” Ma tean küll mis asi aga ikkagi
küsisin. Retooriliselt. Et mehem välja näha ja mehed ei kurda. Hommikuse
treeningu eel lendu lastud laused hoiavad mu hala tagasi. 







“Kann on hell. Muud ei olegi,” võtsin pisut
valu omaks.







“Muu tuleb homme.” Tegelikult ei ole mulle
seda elutarkust vaja. Tean ise väga hästi, et homme saan trepist alla ainult
tagurpidi ja öö tuleb magada kõhuli. 









Kalevi
vana - ajudega







“Ah, mis sellest. Seleta mulle parem selle
iidse “Kalevi vana” fenomen lahti.” Aastakümneid tervet Euroopat paar korda
mängu jooksul lollitanud kombinatsioon on üks Eesti korvpalli firmamärke. Igal
eestlasel on see peas, kõik vastased teavad, aga lahti ei haruta. Aivar
joonistab ja näitab. Mina noogutan ja kiidan. 







“Aga see kombinatsioon toimib ainult siis, kui
siin,” markeri tume ots maandub korvpalliplatsi kujutisega tahvli keskele,
“seisab eestlane. Tõsijutt. Siin on ajusid tarvis.”







“Selge”, vastan selges eesti keeles. “Ma lähen
panen ketsid jalga.”







***







Mul lastakse ainult mõned minutid niisama
palli visata kui neli treenerit, lisandunud on Martin Müürsepp, asjaga pihta
hakkavad. Sööt, jooksuga teise äärde, põrgatusega sisse ja vise korvile ja nii
kümmekond minutit. Umbes nõnda ma arvasingi üht õiget korvpallitreeningut käivat. Hiljem saan ma eneselt teada, et see
oli ka ainus osa, mis mulle selles treeningpäevas meeldis. Edasi on aga ainult
üks stepperil hüppamine ja karglemine
paremalt vasemale ja jooks ühest saaliotsast teise. Nagu mul muud teha ei
oleks, kui 10-15 aastat noorematega võidu kihutada. 







Korra on mu vanusest kasu kah: treeningu
lõppedes aetakse meid vanuselisse järjekorda, ning see, kes kaks vabaviset
järjest sisse viskab, saab kotile. Ma olen esimene õnnelik, kes õhtule saab. Ja
teist korda kuue tunni jooksul vedel kui sült.







Ma arvan, et järgmise ühistreeningu teen
triatleetidega. See peaks kergem olema.


]]></description> 
		<pubDate>Tue, 11 Jan 2011 10:38:46 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Janno Juhkov</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=816&amp;amp;article_id=2503</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ja Contra: Soovime, et ükski ootamatus Sinu plaane vankuma ei lööks</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2502</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



















































































































































		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		












Iga aasta lõpus saadab G4S oma klientidele
meeleoluka uusaastatervituse. Kui eelmisel aastal kandsid meie häid uue aasta soove
kaunid liivamaalingud
ja üleeelmisel aastal mahlakate väljenditega animatsioon, siis
tänavu tervitab 2011. aastat Contra luule, mille sõnumeid kannavad edasi
doomino klotsidest ehitatud kujundid. 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		































































































Seekordne uusaastatervitus osutus
tehnilises mõttes väga keerukaks, nõudes tegijatelt kõva närvikava ning hästi
arenenud peent motoorikat. Doominoklotsidest pani kujundeid
kokku Eveli Pettai, kes kahe päeva jooksul ladus 4 pilti, millest igaüks
sisaldas kuni 3000 klotsi. Muide,
klotsid telliti Hollandist. Kõikide kujundite ladumiseks läks ca 12 000
doominot. Eveli Pettai on ka varem sarnaste projektidega tegelenud, märkimisväärseim
neist on maailmarekordis osalemine Hollandis. Võttel oli kasutusel 3 kaamerat –
üks filmis doominote kukkumist pealt ning kaks külgedelt. Materjal filmiti üles
50 kaadrit sekundis ehk kaks korda reaalajast kiiremini. See võimaldas montaažis
kasutada topelt-aeglustust, andes vaatajale võimaluse näha doominote langemist
eriti detailselt.































Spetsiaalselt G4S doomino-video võteteks
ehitati reklaamiagentuuri Taevas ruumidesse tugevdustega ladumisalus ning selle
ümber konstruktsioon kaamerate kinnitamiseks. Ühe kujundi ladumiseks kulus ligi
3 tundi, kokku võttis protsess aega kaks päeva. Kujunditest kõige keerulisem
oli spiraal, sisaldades kõige rohkem klotse.














G4S soovib kõigile head uut aastat! 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 03 Jan 2011 14:57:43 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2502</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Täitsime eurodega kõik Eestis asuvad sularahaautomaadid!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2500</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




























Täna poole kaheksaks olid meie inkassaatorid täitnud kõik üle Eesti asuvad sularahaautomaadid. Sularahaautomaatide täitmine on kulgenud
plaanipäraselt ning Ilmataat on soosinud meie sularahavedajaid.&nbsp;







Sularahavedajad alustasid ATMide eurodega täitmist 30. detsembri õhtul. Vähem kui 30 tunniga täitsid nad kõik&nbsp; ligi 800 Eestimaa eri piirkondades asuvat sularahaautomaati.
Täita nii suur hulk sularahaautomaate veidi enam kui ööpäeva jooksul oli G4Si 
jaoks väga ambitsioonikas ülesanne. See oli väga pingeline ööpäev. G4S tänab Eesti Politsei töötajaid, kes julgestasid kõiki selle vastutusrikka 
perioodi rahavedusid. Koos tulime euroveoga 
edukalt toime - kõigil Eesti inimestel on võimalik uue aasta alguses võtta 
automaatidest endale eurosid.
		

































Foto: Andres Putting
		
		
		
		
		
		
		










		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
















	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Fri, 31 Dec 2010 07:11:14 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2500</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Muudatused arve tasumisel 2011. aasta jaanuaris</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2494</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[























































































Hea klient, alates 1.
jaanuarist 2011 liitub Eesti euroalaga ja ametliku maksevahendina võetakse
kasutusele euro. Alljärgnevalt on esitatud info, millega palume arvestada:














































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Alates 1. jaanuarist
koostab G4S Eesti arveid eurodes ja
sellest tulenevalt märkige maksekorraldustel summad kindlasti eurodes.
Samuti tuleb eurodes maksta 2010. aastal Eesti kroonides esitatud arved mis on
seisuga 01.01.2011 tasumata.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Arvel esitatakse
tasumisele kuuluvad summad eurodes, vastavalt kehtivale korrale näidatakse arve
kogusummat teavitamise eesmärgil kuni 30.06.2011 ka Eesti kroonides.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kliendid kes tasuvad
teenuste eest otsekorraldusega ei pea oma lepingut pangaga ringi sõlmima.
Alates 01.01.2011 toimuvad arveldused automaatselt eurodes. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kõik seni G4S Eesti ja
kliendi vahel sõlmitud lepingud kehtivad edasi alates 01.01.2011, lepingus
sätestatud rahalised väärtused Eesti kroonides arvestatakse ringi eurodesse
vastavalt ametlikule kursile ja kehtestatud ümardamisreeglitele.&nbsp;




































































]]></description> 
		<pubDate>Thu, 30 Dec 2010 12:05:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2494</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Täna alustame sularahaautomaatide eurodega täitmist!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2498</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




























































Täna
õhtul alustavad meie inkassaatorid üle Eesti ligi 800 sularahaautomaadi (ATM)
eurodega täitmist, millega kaasneb ATMide järk-järguline sulgemine kuni uue
aasta alguseni. 
	
	
	
	
	




Kuula sularahadivisjoni Veiko Vaheri intervjuud Kuku raadiole, milles ta selgitab eurole ülemineku ja rahaveoga seonduvaid küsimusi.
	
	
	
	
	

































































































































































Rahavahetus
ATMides toimub 30. detsembril tööpäeva lõpust kuni 31. detsembri orienteeruvalt
kella 19.00. Eurodega täidetud sularahaautomaadid suletakse järk-järgult ja 31.
detsembril alates kl 19.00 on suletud kõik G4Si teenindatavad ATMid. Erandina
väljastab 31. detsembri hilisõhtuni Eesti kroone väike arv Sampo ja Nordea
panga ATMe. Plaanijärgselt
saab kõikidest sularahaautomaatidest eurosid välja võtta alates 1. jaanuari
esimestest minutitest. Ligi
800 Eestimaa eri paigus asuvat sularahaautomaati peavad meie inkassaatorid
täitma eurodega vähem kui 30 tunni jooksul. Sularahavedu ja ATMide täitmine
toimub ööpäev läbi politsei julgestuse saatel. Kuna
sularaha väljavõtmine on alates täna õhtust piiratud, soovitame varuda
aastavahetuseks mõistlikul määral sularaha, et tagada maksevõimekus ka neis
olukordades, kus pangakaardiga tasumine pole võimalik. 













































Suur
huvi uue raha vastu jaanuari esimestel päevadel võib põhjustada olukorra, kus
rahvarohketes kohtades asuvates ATMides saab osa nominaalidest kiiremini otsa.
Probleemide tekkimisel&nbsp; tasub esmajärjekorras teavitada panga
klienditeenindust. Sellistel juhtudel palume inimestelt mõistvat suhtumist:
automaate täidetakse uute eurodega pidevalt ning sularaha vedajad on
kõrgendatud valmisolekus, et vajadusel raha juurde tuua.













































G4S
Eesti on Eesti Panga ja kommertspankade suurim koostööpartner sularahaveo- ja
rahatöötluse küsimustes. Eurovahetus on&nbsp; meile juurde toonud ka täiendavad tööjõukulud
- rahavahetusprotsessi turvalisuse tagamiseks teevad G4Si turvatöötajad ligi 30
000 lisatöötundi. Kindlustamaks värskete eurotähtede õigeaegset saabumist
kõikidesse punktidesse, tuleb G4Si rahaveokitel rahavahetusperioodil läbida
ligi 240 000 kilomeetrit.












		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		


]]></description> 
		<pubDate>Thu, 30 Dec 2010 09:52:34 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2498</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S: varuge aastavahetuseks sularaha!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2496</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
























































AS G4S Eesti tuletab meelde, et alates 30. detsembri õhtust kuni 1. jaanuari esimeste tundideni toimub sularahaautomaatide eurodega täitmine. ATMide sulgemine eurode laadimiseks toimub järk-järgult, täidetud automaadid pannakse kinni. 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		













Aastavahetuseks
ning sellele järgnevaks nädalavahetuseks soovitab G4S varuda piisav kogus
sularaha, et vältida ebamugavaid olukordi seal, kus pangakaardiga maksmine pole
võimalik. “Aastavahetuse eel on inimestel sageli kiire ning paljud ostud jäävad
viimasele hetkele. Paraku sel aastavahetusel ei ole võimalik harjumuspäraselt
võtta sularaha kohe, kui selle järgi vajadus tekib. Vältimaks täbaraid
olukordi, kus sularaha on ainus maksevõimalus, näiteks taksos, ning kõik
sularahaautomaadid on kinni, soovitame juba eelnevalt läbi mõelda, kus ja kui
palju võib sularaha kuluda,” ütles sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher.













Eurodega
harjumine nõuab aega ning aastavahetusele järgneval nädalavahetusel on
võimalikud järjekorrad sularahaga arveldavates asutustes. “Esimestel
europäevadel kasvab müüjate koormus oluliselt, mistõttu soovitame varuda
kannatust ning olla mõistvad võimalike viivituste suhtes,” lisas Veiko Vaher.

















Kui
ees seisavad suuremad väljaminekud ning vaja läheb tavalisest rohkem sularaha,
soovitab G4S raha välja võtta usaldusväärse inimese seltsis. Plaanides võtta
sularahaautomaadist välja suurem summa, veenduge, et see on ohutu, samuti ei
ole üleliigne ettevaatus, kui kaasa tuleb mõni hea tuttav,” lisas Veiko Vaher.















Olles pankade suurim koostööpartner sularahaveo-
ja rahatöötluse küsimustes, hoolitseb G4S, et eurod oleksid sularahaautomaatidest kättesaadavad 1. jaanuari esimestest
tundidest. G4S Eesti teenindab ligi 800 sularahaautomaati üle Eesti, nende
eurodega täitmiseks läbivad sularahadivisjoni
autod üle 240 000 kilomeetri.











		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 28 Dec 2010 11:13:56 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2496</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ja Contra: Ära lase peomelus turvatundel kaduda!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2491</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[































	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	














	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	








Luuletaja Contra ja
G4S tuletavad meelde: tehes ettevalmistusi pühadeks, mõelge ka turvaabinõudele.
Poeet Contra ja G4S Eesti panid kokku turvaluule, tuletamaks meelde lihtsamaid
turvatõdesid luulelises vormis. 
		
		
		
		
		
		
		
		















		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		

























Koduvalve























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Varastel ei ole pühi: kodunt ära
     minnes pane valve peale.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Lahkudes kodunt pikemaks ajaks,
     veendu, et valveseadmete akud on korras. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Anna naabritele teada, kui kauaks ära
     lähed. Palu neil oma kodul silma peal hoida.






































Ilutulestik























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ilutulestiku süütaja olgu kaine!
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ilutulestik peab olema fikseeritud,
     nt. telliskividega. Lihtsalt lumme torgatult võib ta ümber kukkuda.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ilutulestiku kasutamisel järgi alati
     kasutusjuhendit. Veendu, et pealtvaatajad ja eluhooned on ohutus kauguses.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ilutulestikud hirmutavad loomi,
     võimalusel ära jäta lemmikut üksi koju. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Paugutamisest hirmunud loomad võivad
     põhjustada valehäireid ning tekitada kodus parajat segadust. Lemmiku
     närvide säästmiseks pane ta kinni kõige vaiksemasse ruumi. 






































Tuleohutus
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Muretse koju tulekustutusvahendid
     ning näita kõigile pereliikmetele, kuidas neid kasutada.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Veendu, et suitsuandur on töökorras.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ära jäta lapsi üksi lahtise tule
     lähedusse. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Ruumist lahkudes kustuta kõik küünlad
     ja elektrikaunistused. Eriti ettevaatlik peab olema jõulupuuga, kuivanud
     kuusk süttib sekunditega. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kui toidu tegemisel süttib rasv või
     õli, ei tohi seda veega kustutada!
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Tulekahju korral helista
     viivitamatult päästekeskuse numbril 112.





















	
	
	
	
	
	Soovime Teile kõigile rahulikke jõule ja turvalist uut aastat!
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	



]]></description> 
		<pubDate>Wed, 22 Dec 2010 13:11:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2491</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Hädaabi teenus ulatab seeniorile käe</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=838&amp;amp;article_id=2490</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[&nbsp;ea







	
	
	
	
	
	
	
	






		
		
		Möödunud sügisel šokeeris avalikkust kahe eaka
naise jõhker röövmõrv Tartumaal. Tühise summa saagiks saanud röövmõrvar süütas
lisaks ka üksi elanud memmede kodud. On ääretult kurb, aga aeg-ajalt loeme ikka
ja jälle ajalehtedest räiged fakte kuriteo ohvriks langenud vanainimestest.











Iga aasta toob paraku kaasa uudiseid
memmedest-taatidest, kes on metsas marjul või seenel käies ära eksinud.
Üldjuhul tuleb nende otsimiseks-leidmiseks käivitada politsei ja kaitseliidu ühisoperatsioon.
Õnneliku lõpuga lugude sekka juhtub kahjuks ka traagilisi, kus eakat eksinut
leida ei õnnestugi.











Kas oskab keegi hinnata, kui palju on aastas
juhtumeid, kus üksi elavat vanainimest tabab äkiline terviserike, kuid
abikutsumisvõimalus puudub? Kui paljud lähedased kaotavad omale armsa inimese,
kuna abi ei õnnestu kutsuda piisavalt kiiresti? 











Ja ehkki tihti need lood ju meid isiklikult ei
puuduta, on kõigi nende kurbade lugude taga reaalsed inimesed – kellegi emad,
isad, vanaemad ja vanaisad. Inimesed, kellest lähedased tegelikult hoolivad,
kuid kelle juurde nad tänapäeva kiire elu- ning töötempo tõttu ei jõua nii
tihti kui südames sooviksid.











Kuidas tagada hingerahu ja teadmine, et üksi
elaval emal, isal, vanaemal või vanaisal on kõik korras? Kuidas olla kindel, et
hätta sattumise korral abi nendeni võimalikult kiiresti jõuks? Et keegi oleks
nende eest valvel?












		
		
		G4S on välja töötanud unikaalse teenuse
eakatele, mis toob vajaliku abi vaid ühe nupuvajutuse
kaugusele. Olgu tegemist terviserikke, õnnetusjuhtumi või turvaküsimusega, abi
jõuab teieni alati kõige kiiremal moel.











Teenuse tarbimiseks on vaja spetsiaalset
telefoni, millel on hädaabi kutsumise nupp. Kui vajutada sellele nupule,
jõuab abipalve kohe G4Si juhtimiskeskusesse. Seejärel võetakse abivajajaga
viivitamatult ühendust, et selgitada, millist abi täpselt vajatakse. Kui
olukord nõuab, tõttab viivitamatult appi G4Si lähim patrullekipaaž. 











G4Sil on üle Eesti ööpäevaringses valmisolekus
ligi 80 patrullekipaaži – see tagab abi kiire kohalejõudmise. Kui tarvis kaasab
G4S ka kiirabi, politsei või tuletõrje. 











G4S Hädaabi teenus
toimib kõikjal Eestis. Kui te ei tea, kus täpselt
asute, leiab G4S appikutsuja asukoha
mobiilse positsioneerimise abil ning saadab abi õigesse kohta. Kõikidest
appikutsetest teavitatakse ka teie lähedasi.











G4S Hädaabi teenus annab kindlustunde eakale,
et abi on alati käepärast ja südamerahu lähedastele, sest teile armsate
inimeste eest ollakse valvel. 











Teenuse hindadega saad tutvuda siin.



		
		
		

]]></description> 
		<pubDate>Tue, 21 Dec 2010 17:25:19 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Andres Lember</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=838&amp;amp;article_id=2490</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Andrus Ossip: oleme turvaturuliidrid</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2487</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













		
		
		Küsimustele vastab Andrus Ossip, AS G4S Eesti juhatuse esimees:
		
		
		


Mis on olnud 2010. aasta pöördepunktid turvaturul? 






Sel aastal on turvateenuste turult kadunud
osa ettevõtteid. Samas peab ütlema, et oleksin oodanud suuremat
konsolideerumist, mida kahjuks pole juhtunud. Üllatusena on väga tihedale
turule tulnud ka uusi üritajaid. Kõige selle juures on G4S säilitanud nii
turuliidri positsiooni kui ka oma turuosa.






Enamike
turvaettevõtete soov on olla turul hinnaliider. Kahtlemata on ka muid
konkurentsieeliseid, millega turul konkureerida. Hea näitena tooksin
turvaettevõte Alfastar, kes keskendudes oma sihtklientidele, on suutnud
säilitada oma turuosa.






Sinu
2010. aasta säravaim sündmus?






Aasta kõige oodatum sündmus on kohe tulekul - Eesti
üleminek eurole. Kogu selle protsessi edukaks läbiviimiseks on meie ettevõttele
usaldatud suur ülesanne – kõik Eestis käibele tulevad eurod on üle loetud meie
tragide töötajate poolt. Kogu G4S-i meeskond annab sellel kiirel ja olulisel
ajahetkel endast rohkem kui 200% - ikka
selleks, et eestimaalastele tuleks rahavahetus kiirelt ja sujuvalt.






Kindlasti
tahan uhkusega ära märkida G4Sile omistatud aasta parima teenindusettevõtte
tiitlit. Südame teeb soojaks ka kaks ettevõttele antud auhinda järjepidava töö
eest lastega - Unicef Eesti Sinilinnu
aastapreemia ja Laste- ja Noortesõbralikuma ettevõtte tiitel.






Mida
head soovid uueks aastaks G4S klientidele?







Meie
inimesed on muutumas hoolivamaks ja riik turvalisemaks. Minu ja kogu G4S Eesti
eesmärgiks on olla jätkuvalt truu abimees sellel teekonnal. Soovin, et meil
kõigil oleks siin ohutu ja mõnus elada.
Turvalise Eesti ja ka Sinu eest valvel – G4S Eesti.



		
		
		
		
		
		

]]></description> 
		<pubDate>Tue, 21 Dec 2010 09:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2487</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Priit Sarapuu: soovin kõigile turvatunnet</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2483</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















		
		
		Vastab müügi- ja klienditeeninduse divisjoni direktor Priit Sarapuu:


Mis on olnud 2010. aasta pöördepunktid turvaturul? 






2010. aastal on Eesti majandus hakanud elavnema, kuid turvaturul
toimuv on endiselt staatiline – toimub iga hinna eest klientide eest
võitlemine. Kurvaks teeb olukord, kus ettevõtted teevad järeleandmisi teenuse
kvaliteedis mõtlemata jätkusuutlikkusele – teenuse hinda on kerge alandada,
kuid selle hinnaga peab suutma pakkuda kvaliteetset teenust pikemat aega kui
üks kuu.




Hea meel on, et vaatamata hinnarallile, ei ole G4S teenuse
kvaliteedis järeleandmisi teinud. Oleme endiselt usaldusväärne partner oma
klientidele.






Sinu 2010. aasta säravaim sündmus?






G4Si jaoks on kindlasti märgilise tähendusega uue strateegia
väljatöötamine aasta esimesel poolel. Tegemist on otsuste ja plaanidega, mille
rakendamine peab tagama meie ettevõtte pikaajalise edukuse. Strateegias
sõnastatud eesmärkide elluviimiseks oleme juba sel aastal teinud rea
ettevalmistusi: müügi- ja klienditeenindusdivisjoni restruktureerimine ja
tugevdamine ning turundus- ja arendusdivisjoni loomine. Ettevõtte jõuline
panustamine arendusse ja müüki saavadki olla meie kiire kasvu mootoriks. 








Mida head soovid uueks aastaks G4S klientidele?






Ükskõik mis teenust valite, soovitan lisaks hinnale keskenduda ka
teenuse kvaliteedile. Turvafirma teenust vajatakse reeglina keerulistes
olukordades, mil oodatakse kiiret ja usaldusväärset tegutsemist. 




Eelkõige soovin ma Eesti riigile majanduskasvu, millest saaksid
osa kõik eestimaalased. Ja loomulikult turvatunnet, mida ainult G4S selle
eurohunniku kaitseks pakkuda suudab.



		
		
		
		
		
		


]]></description> 
		<pubDate>Fri, 17 Dec 2010 08:41:46 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2483</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S Hädaabi teenus</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=838&amp;amp;article_id=2482</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





























































		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		


		
		
		
		
		
		Facebooki kontol Julged hoolida? toimub kampaania,
milles osalemiseks peab kirjutama pildi alla kommentaari. Eesmärgiks on teada
saada, kuidas me hoolime oma vanematest/vanavanematest ja kui tihti me neid
vaatamas käime.
		
		
		
		Siit saab kuulata raadiointervjuud Tarvi Hirvega, kes tutvustab G4S Hädaabi teenust.
				
				
				
				

Kampaania reeglid





	
	
	
	
	Seenioritelefoni ja G4Si Hädaabi teenuse loosimine (edaspidi kampaania) toimub esmaspäeval, 22.
     detsembril 2010. aastal kell 10.00 AS G4S Eesti Põhja piirkonna esinduses,
     aadressil A. H. Tammsaare tee 25, Tallinn. 
	
	
	
	
	
	Loosimisel osalevad kõik Facebookis pildi alla kommentaari jätnud
     inimesed.
	
	
	
	
	
	Kommentaarid pannakse Exceli tabelisse ja võitja valitakse välja
     juhuvaliku funktsiooniga (random).
	
	
	
	
	
	G4Si Hädaabi lepingu tohib sõlmida kolmanda isiku nimele. Hilisema
     lepingu ümbervormistamise korral ei osuta AS G4S Eesti hädaabi teenust
     tasuta.
	
	
	
	
	
	Seenioritelefon antakse võitjale üle üleandmisakti alusel.
     Telefoniga seotud küsimustes tuleb pöörduda AS EMT poole.
	
	
	
	
	
	Hädaabi teenuse eelduseks on EMT lepingu olemasolu. Selle
     puudumisel peab võitja sõlmima EMT-ga lepingu ise.
	
	
	
	
	
	Võitja on vabastatud G4Si Hädaabi kuutasust kuni 31.12.2011.
     Lisaks võimaldab kampaania korraldaja ühe patrullekipaaži väljakutse kuus
     tasuta. Kõigi teiste teenuste ja kõnede eest tuleb maksta hinnakirja
     järgi.
	
	
	
	
	
	Lisainformatsiooni saab kampaania ja G4Si Hädaabi tingimuste kohta
     e-posti aadressil kysimused@ee.g4s.com
     või telefonil 651 1824.
	
	
	
	
	
	Kampaaniat korraldab AS G4S Eesti.














]]></description> 
		<pubDate>Wed, 15 Dec 2010 09:02:54 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=838&amp;amp;article_id=2482</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Andres Lember: ennetame halbu üllatusi</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2479</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















		
		
		Vastab turundus-arendusdirektor Andres Lember:
		
		
		
		



Mis on olnud 2010. aasta pöördepunktid turvaturul? 





2010. aastat turvaturul jääb ennekõike
meenutama konkurentsisituatsiooni veelgi teravamaks muutumine, koos sinna
juurde käiva meediakäraga. Kahjuks tõi aga konkurentsivõitlus välja varjukülgi,
mis ei mõjuta ainult häid äritavasid ja -eetikat hüljanud ettevõtteid või nende
juhte, vaid heidavad halba varju kogu valdkonnale. Meenutuseks mõned näited:
pankroti veerele jõudnud Hotronic Security tegevjuhi lahkumine ettevõttest koos
kliendibaasiga + hilisem Hotronic grupi katse kantida kliendid ümber grupi
ainsasse maksuvõlast jmt kohustustest puhtana hoitud ettevõttesse.
Meediaveergudele jõudnud Pristise kokkulepped, mille uurimiseks on käimas
kriminaalmenetlus. Kindlasti ei näita turvavaldkonda ja Eesti ärikultuuri heast
küljest ka kohtusse jõudnud vaidlus selle üle, kui palju siis Pristis ikka
Skorpioni eest maksma peab. 





Olemuslikult kuuluvad siia loetellu ka osade ettevõtete
meeleheitlikud katsed iga hinna eest - põhjendamatult madala teenusehinnaga või
oma võimekuse kohta valetades - kliente haarata. Lisaks sellele, et alla
omahinna teenuse müük solgib turgu, jääb sellisel puhul tihti kaotajaks klient.
Markantseim näide oli vast ühe Tallinna lähedase valla patrullteenuse hange,
mille K-Grupp põhjendamatult madalat hinda pakkudes võitis, kuid mõni aeg
hiljem vallale teatas, et nad siiski ei suuda teenust osutada. 





Kokkuvõtvalt - see on olnud raske konkurentsivõitluse ja klientide
säilitamise aasta. Lisaks on majanduslangus muutunud turu ülistaatiliseks ja
eriti eraklientide valmisolek teenuse ostmiseks on väga madal. 





Sinu 2010. aasta säravaim sündmus?





MTÜ G4S Noorteklubi juhatuse liikmena on minu jaoks kindlasti
meeldejäävaimaks sündmusteks kõik need tunnustused mille noorteklubi on
pälvinud ja tunnustused, mille G4S Eesti on pälvinud tänu aastatepikkusele
sihikindlale noorsootööle. Tartu linn andis meie ettevõttele kõige
vastutustundlikuma ettevõtte tiitli, Tallinna linn nimetas G4Si kõige laste- ja
noortesõbralikumaks ettevõtteks. Noorteklubi omakorda pälvis UNICEFi Eesti
Rahvuskomitee aastapreemia - Sinilinnu. 





Mida head soovid uueks aastaks G4S klientidele?

Eelkõige hingerahu. Ja kindlat teadmist sellest, et
koos G4Siga on nende asjad korras, G4S ennetab nende halbu üllatusi - oleme nende eest valvel.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Mon, 13 Dec 2010 12:55:31 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2479</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Veiko Vaher: keskenduge põhitegevusele</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2476</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




















Vastab sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher:
		
		
		
		
		





		
		
		
		
		Mis
on olnud 2010. aasta pöördepunktid turvaturul? 






Juulis kinnitati ametlikult, et Eesti läheb
üle eurole 01.01.2011. Seda võis suure tõenäosusega eeldada juba 2010 kevadel
ja kuna G4S on nii Eesti riigi kui ka kõikide pankade ainuke partner
sularahavahetuse korraldamisel, siis on meie divisjoni põhitähelepanu ja
energia kulunud eelkõige selle rahavahetuse ettevalmistamisele. 






2010. aastast rääkides tuleb mainida, et üle
hulga aja on rahaveoteenuse turul tekkinud meile arvestatav konkurent.
Konkurendi turule tulek on igati tervitatav, kuna on pannud meid veelgi rohkem
panustama kvaliteedile ja klienditeenindusele. 








Sinu
2010. aasta säravaim sündmus?






Kindlasti
on selleks eurovahetuse ettevalmistamine. Kuna meie ettevõtte roll rahavahetuse
teostamisel on väga oluline siis tunnetame ka vastutust ja tähelepanu mis
sellega kaasneb. 








Mida
head soovid uueks aastaks G4S klientidele?

Klientidele soovik uueks aastaks, et nad saaksid
keskenduda oma põhitegevusele ning ei peaks liialt tegelema turvalisuse
küsimustega. Jätke turvalisus G4S-i mureks ja usaldage meid kui professionaale.













]]></description> 
		<pubDate>Fri, 10 Dec 2010 09:37:23 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2476</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Jälgi Eesti esimest Facebook´i otseülekannet sotsiaalsest eksperimendist</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2474</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




















Täna toimub esmakordselt Eestis Facebook´i vahendusel sotsiaalne
eksperiment, mille eesmärk on vaadata, kas inimestel on julgust tegutseda kui
naabruses asuvasse majja tungivad murdvargad. Kogu sündmust on võimalik vaadata
otse-eetris alates kella 14:00 Facebook´i Julged hoolida? kontol. 







Eksperiment paneb proovile eestimaalaste hoolivuse ja julguse
sekkuda kahtlasesse olukorda. Planeeritud sissemurdmine toimub ühte Tallinna
elamurajoonis asuvasse korterisse. Vargus toimub täiesti varjamatult päise
päeva ajal. Poole tunni jooksul on Julged hoolida? Facebook´i kontoga
liitunud inimestel võimalus jälgida edaspidist sündmuste arengut
otse-eetris. Samuti antakse edasi
reaalajas võttemeeskonna kommentaare ning mõtteid sündmuskohal toimuvast. 







Julged hoolida? püstitab küsimuse: kas eestlased on oma
kaaskodanike suhtes tähelepanelikud ning abivalmid või vohab meie ühiskonnas
valdavalt ükskõiksus ja passiivsus. Eesmärgiks on välja selgitada, kas inimesed
on aldid sekkuma olukordadesse, kui
löögi all on võõras vara ning kas julgetakse hoolida ka siis, kui toimuv ei
puuduta neid isiklikult. 





Kogu tegevus on kooskõlastatud Eesti Politseiga.
Korraldusmeeskond saab koheselt teada politseini jõudnud antud tegevust
puudutavast informatsioonist. Algatust Julged hoolida? toetav
turvakontsern G4S Eesti teeb tihedat koostööd Eesti Politseiga. Oktoobris
juhtisid Põhja Prefektuur ja G4S inimeste tähelepanu õigeaegse
korrarikkumistest teavitamise vajalikkusele teavituskampaania “Märka ja anna
teada” raames.



		
		
		
		
		
		
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 08 Dec 2010 17:18:17 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2474</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ja Contra: Kingi sõbrale südamerahu</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2470</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[













































































		
		
		On detsembrikuu ja
ringi liiguvad häid soove toovad päkapikud. G4S sooviks on pakkuda Teile
südamerahu ja seda ka Teie sõpradega jagada. Kuni detsembri lõpuni on käimas
Soovita sõpra kampaania, millega liitunutele kingime kolmeks kuuks tasuta
koduvalve.



















Turvaline kodu sõltub paljudest pisiasjadest, mille peale me ise ei
pruugi sageli tulla. Häid soovitusi saab
lugeda G4S-i Turva ABC-st, kus oleme olulised punktid Teie jaoks kirja
pannud. Kõige kindlam on aga usaldada turvafirmat ja jätta kodu valvamine G4S
hooleks. Jaga oma teadmisi sõpradega, nii saame koos meie kodud turvalisemaks
muuta.





































		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 07 Dec 2010 08:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2470</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Margus Kolumbus: turg on korrastumas</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2468</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



















		
		
		
		Vastab valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus:
		
		
		
		



Mis on olnud
2010. aasta pöördepunktid turvaturul?
		
		
		
		



2010. aastal pole
turvaturul väga suuri pöördepunkte olnudki, sest 2009. aastal alanud trend
jätkub. See, mis turvaturul toimub, on üsna sarnane ehitusturule. Pakkumised
teenuse osutamiseks tehakse alla omahinna lihtsalt sellepärast, et leping kätte
saada lootuses, et hiljem raha juurde küsida. Kusjuures selle käitumismalli
juhtfiguure on raske välja tuua, kuna see iseloomustab pea kõiki konkurente
v.a. mõni üksik erand. Ühe ääremärkusena võiks välja tuua Hotronicu
"langemise" turul. Samas varade ja lepingute "ümberkantimisega
nn puhtale juriidilisele kehale" jätkatakse teenuse osutamist riikliku ja
sisejulgeoleku seisukohalt strateegilistel objektidel. Siin on üleval arusaamad
eetilise äri seisukohalt. Kuigi aasta lõpupoole räägitakse meedias
majanduse tõusust (tõsi, seda küll suuresti tänu ekspordi elavnemisele), on
siseturule suunatud turvateenuste valdkonnas jätkuv surve hinnalangusele.







Sinu 2010. aasta
säravaim sündmus? 





Sõna otseses mõttes
on 2010. aasta säravaim sündmus meie talv ja sellega kaasnenud lumi, mida
seekord sai ilmselt liiga palju. Hetkel aknast välja vaadates tundub, et see
kordub. Kindlasti jäi ja jääb meelde
kõik, mis on seotud EUROga. Nii suvel tulnud otsus EURO kastuselevõtust
Eestis kui sellega kaasnevad väga huvitavad väljakutsed tööalaselt.





Mida head soovid uueks aastaks G4S klientidele? 

G4S klientidele soovin uueks aastaks kindlasti
edu ja kordaminekuid nii tööalaselt kui isiklikult, aga kindlasti ka kainet
meelt otsuste langetamisel oma turvariskide maandamiseks.
	
	
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Mon, 06 Dec 2010 09:46:52 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2468</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Eela Velström: Soovin kõigile julget pilku tulevikku</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2461</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

































		
		
		
		
		
		
		
		Vastab personalidivisjoni direktor Eela Velström:
			
			
			
			
			
			
			






Mis
on olnud 2010. aasta pöördepunktid turvaturul?











Personali
osas on rõõmustav see, tööturul on tunda elavnemist ja ka meie võtame taas
juurde töötajaid mitmetele ametikohtadele. 











Sinu
2010. aasta säravaim sündmus?











Suurepärane
suvi! Ja nüüd veel suurepärasem talv! Mulle meeldib elada siin ja praegu.











Mida
head soovid uueks aastaks G4S klientidele?











Soovin
kõigile julget pilku tulevikku - Eesti majandus on kosumas ja meil kõigil käed
tööd täis. Olgem üksteise suhtes hoolivad ja loogem koos ühist turvatunnet!




		
		
		
		
		
		
		
		


]]></description> 
		<pubDate>Thu, 02 Dec 2010 12:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2461</guid>
		</item>
		<item>
		<title>3/4 ettevõtjatest kardab vargusi ja sissemurdmisi oma äridesse</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2462</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

































Ülevaate TNS Emori poolt läbi viidud uurimusest valveteenuste
kasutamisest analüüsib valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus.










Siin on võimalik kuulata Kuku raadio intervjuud Margus Kolumbusega.
		
		
		


Viimased aastad on majanduses olnud muutusterohked ning teada
saamaks ettevõtete käitumist turvalisuse tagamisel, tellis G4S novembris
Emorilt uuringu. Osad vastused olid ootuspärased, kuid selgus ka palju uut.
Suurimaks üllatuseks oli vahe riskide teadvustamise ja konkreetsete lahenduste
leidmisel. Küsitlustest tuli välja, et 74 % firmadest teadvustavad
sissemurdmise ja varguse riski, kuid neist reaalset kasutavad valveteenust
ainult 38%. 

























Arvamustes, mis oleksid kõige efektiivsemad vahendid vara
kaitsmisel, koorus välja järgnev – kõige efektiivsemaks ja soodsamaks vahendiks
peeti turvauksi ja –lukke, millele järgnesid valveteenused, varakindlustus ja
seejärel lokaalsed valvesüsteemid. 







































Kõige teravamalt tajuvad sissemurdmiste ja varguste riske
kaubandus- ja logistikaettevõtete juhid. Vaadates viimase aja statistilisi
näitajaid, on sagenenud avalikud
vargused just väiksematest ettevõtetest. Kurjategijad valivad sularahaga
opereerivaid kohti ning väiksemaid ärisid, kust võetakse kaasa kergesti
realiseeritav kaup nagu juveelitooted ja alkohol. Valides oma ettevõttele
turvateenust, tasub läbi mõelda kogu turvalisusega seonduv - kui vara saab
kindlustada, siis inimeste elu ja tervis on hindamatud. 






Valveteenust hindavad riskide ennetamisel ja kahjude vähendamisel
tõhusaks 2/3 juhtidest. Suurema töötajate arvu ja käibega firmad kasutavad
valveteenust rohkem, eelistades kombineeritud turvalahendusi. Samuti selgub
uuringust, et valveteenuse efektiivsust hindavad kõige kõrgemalt selle
kasutajad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata eurovahetusperioodile, mil suurenevad sularaha kasutavate firmade
turvariskid veelgi. Soovitan kõigil üle vaadata senised turvameetmed ning
vajadusel neid tõhustada. 










Kõige vähem kasutavad turvafirmade teenuseid Lõuna-Eesti
väikefirmad: küsitluse andmetel teevad Tartu piirkonnas koostööd turvafirmadega
vähem kui kolmandik ettevõtetest ning Lõuna-Eestis – alla kümnendiku
küsitletuist. 

Uuringufirma poolt teostatud küsitluses osales 450
ettevõtte tippjuhti. Uuring kaardistas üldiseid hoiakuid ettevõtte varade
kaitsel ja turvalisuse tagamisel. ]]></description> 
		<pubDate>Thu, 02 Dec 2010 08:55:01 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Margus Kolumbus</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2462</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Soovitused videovalvesüsteemile</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2460</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




















Viimastel kuudel on palju kirjutatud videokaameratest. Anname
mõningaid nõuandeid, mida kaamera ostmisel ja paigaldamisel peaks silmas
pidama.








Videovalvesüsteem paigaldatakse mõne protsessi või objekti
jälgimiseks. Seega selle eesmärk on andmete kogumine, salvestama ning
taasesitama. Videosüsteemi sisendseadmeteks on kaamerad ning keskseadmeks
videosalvesti või server.








Süsteemi tööle rakendamiseks paigaldatakse vajalikesse
kohtadesse kaamerad, millega fikseeritakse jälgitav ala ning kaameratest
koondatakse signaalid keskseadmesse.








Olulised punktid kaamerate paigaldamisel on teada,:







	
	
	
	
	mida kaamera peaks vaatama ehk kuhu saab kaamera paigaldada ja
     milline peaks olema selle vaatenurk;
	
	
	
	
	millist informatsiooni on vaja pildist välja lugeda (tuvastada
     numbrit, nägu, inimest või näiteks teha kindlaks kas keegi liigub või ei):
	
	
	
	
	millises valguses kaamera tööle hakkab.














		
		
		
		
		
		
		
		



1. Kaamera nurga valikul tuleb paika panna pildi
laius, mida kaamera peaks nägema. Mida laiem on kaamera nurk, seda rohkem
pildile mahub, kuid seda vähem on selles võimalik eristada detaile. Mida kitsam
on pildinurk seda vähem kaamera näeb, kuid seda paremini on võimalik eristada
detaile.








2. Pildist informatsiooni väljalugemiseks on eelnevalt
vaja teada sealt saadava informatsiooni kasutusala. Tavaresolutsiooni korral
võib väita järgmist:







	
	
	
	
	kui inimene on pildis väiksem kui pildi kõrgus, siis on võimalik
     tuvastada, kas pildis liigub inimene või mõni muu objekt;
	
	
	
	
	kui inimene on pildis sama suur kui pildi kõrgus, siis on võimalik
     tuvastada tuttavaid isikuid (näiteks töökeskkonnas ära tunda oma firma
     töötajaid);
	
	
	
	
	kui inimene on pildis suurem kui pildi kõrgus (pildil on inimene
     umbes poole keha ulatuses), on võimalik tuvastada võõrast inimest või
     vähemalt fikseerida tema tunnuseid.













3. Valguse valikul kehtib reegel, mida kvaliteetsem kaamera
seda parem on pildi kvaliteet pimedas. Kuid rusikareegel on, et mida rohkem
valgust, seda paremat pilti kaamera annab. 








Veel üks oluline aspekt kaamerate paigaldamisel. Tavaliselt
unustatakse kaamerat paigaldades ära tõsiasi, et sellest andmehulgast, mis me
oleme salvestanud, on tarvis vajalik info kiiresti üles ka leida.
Üldjuhul võib arvestada, et kui salvestus on tehtud ilma lisainfot salvestusele
lisamata (liikumine pildis ja muu metadata), siis konkreetse video läbivaatamiseks
läheb sama palju aega kui selle salvestamine aega võtab. Ehk, kui on soov läbi
vaadata 1 tund videot, kulub selleks 1 tund.








Et
vajaliku info otsimist lihtsustada, on välja arendatud (ja arendatakse kogu aeg
juurde) palju erinevaid tarkvarasid, mis on võimelised videot analüüsima selle
salvestamise hetkel ning sinna vajalikku metainfot juurde kirjutama. Selliselt
töödeldud videost on vajalik info kättesaamine oluliselt lihtsam.






Et eelnevat paremini selgitada, toon ühe näite. Kui meil on Exeli tabel
1000 reaga, siis konkreetse nime leidmiseks abivahendeid kasutamata, tuleb kõik
kirjed ükshaaval läbi käia. Funktsioon “Leia” aitab meil konkreetse kirje
oluliselt kiiremini üles leida. Sama kehtib ka videoga. Mida parem ja
täiuslikum on video otsingumootor seda kiiremini on meil võimalik soovitud
kohad videos üles leida.
	]]></description> 
		<pubDate>Wed, 01 Dec 2010 09:58:33 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Priit Orasson</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2460</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Priit Valk:Suurimaks tänuks meile on alati Teie siiras rahulolu!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2459</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















































		
		
		
		
		
		
		
		Vastab turvatehnikadivisjoni direktor Priit Valk:
		
		
		
		
		
		
		






Mis on olnud 2010. aasta pöördepunktid turvaturul? 








Lõpuks ometi on toimunud murrang majanduskasvu langustrendis ja
sellega koos ka turvaturul. Paljud märgid näitavad, et oleme nüüdseks kriisi
põhjast läbi ja edasi läheb majanduses olukord vaikselt aga stabiilselt
ülesmäge.








Oma valdkonnas pean väga oluliseks meedias laia käsitlemist
leidnud Hotronicuga seotud teemasid. Avalik arvamus on selgelt kaldunud suunas,
kus taunitakse klientide ümberkantimist seotud ettevõtetesse. Tunda on, et
kliendid teadvustavad oma turvateenuse
pakkuja majandusraskusi kui otsest ohtu oma äri turvalisusele ning sellega
seoses on paljud neist algatanud teenuspakkuja vahetuse. Loodan väga, et
sarnaselt hakkavad mõtlema ka erinevad riigiasutused ning teenuste tellijad
munitsipaalsektorist.










Sinu 2010. aasta säravaim sündmus?








Väga häid emotsioone on tekitanud vahepeal G4Sist ära käinud
tippspetsialistide tagasitulek - kõik nad on vahepeal professionaalses mõttes
oluliselt edasi arenenud ning see annab
kindla tunde vaatamaks tulevikku. 








Samuti rõõmustab see, et G4Si maine tööpakkujana on väga kõrge -
parimaks näiteks on hiljutised arendusdivisjoni töötajate otsingud. Oleme oma
meeskonda tugevdanud oma ala tõeliste tegijatega.










Mida head soovid uueks aastaks G4S klientidele?








Häid soove sülemiga
uueks aastaks kingin, 
		
		
		
		
		
		





see kingitus on
südamest ja kestab aastaringi!






		
		
		
		
		
		

Suurimaks tänuks meile on alati Teie siiras rahulolu!




















]]></description> 
		<pubDate>Tue, 30 Nov 2010 10:11:24 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2459</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Villu Õun sai Kodanikupäeva aumärgi</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2457</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





























		
		
		
		
		
		
		
		
		
		


		
		
		
		
		26. novembril
Kodanikupäeva raames tunnustasid peaminister Andrus Ansip ja siseminister Marko
Pomerants Stenbocki majas 17 tublimat ja tegusamat kodanikku. Kodanikupäeva
aumärgi saajate seas oli ka meie töötaja Villu Õun.




		
		
		
		
		Oma sõnavõtus ütles
peaminister, et kodanik ei ole oma riigis kui klient, sest klient ei pea
vastutama. «Kodanik vastutab oma valikute õigsuse eest, vastutab oma tegevuse
või tegevusetuse eest. Teie ei ole käitunud kui teenuse tarbijad. Olete olnud
eeskujuks paljudele inimestele ning teinud oma igapäevast tööd eeskujulikult,»
lausus peaminister.




		
		
		
		
		AS G4S Eesti
juhatuse esimehe Andrus Ossipi sõnul on tal hea meel, et ettevõttes töötab nii
pühendunud ja põhimõttekindel inimene. "Villul on tugev militaartaust,
suured kogemused turvavaldkonnas ning kõrgelt hinnatud isikuomadused, mis
kokkuvõttes teevad temast mehe, kellelt meil kõigil on midagi õppida. Õnnitlen
Villut tähtsa aumärgi saamise puhul ning soovin kordaminekuid ka
tulevikus," ütles Andrus Ossip.





		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		






		
		
		
		
		
		
		
		
		
		Villu Õun on pälvinud kodanikupäeva aumärgi
eelkõige oma pühendunud töö eest Kaitseliidus. Ta on Kaitseliidu liige alates
1994. aastast, 2002. aastast kuulub ta Rapla Maleva juhatusse. Viimased aastad juhib
ta&nbsp; Rapla Maleva lahingukompanid, kelle juhina on üks tema
aukohustest viia iga aasta oma üksus Võidupüha paraadile.




Raplas teatakse Kaitseliitu just temaga
seoses. Villu sõnul on tema eesmärgiks innustada olemasolevaid ja tuua juurde
uusi kaitseliitlasi. “Iga riik on siis midagi väärt, kui kodanikud seda armastavad
ja toetavad. Riik on oma kodaniku nägu” lisas Villu. Sihikindla mehena liigub
ta oma püstitatud eemärkide poole - kui 2008.aastal oli kaitseliitlasi Rapla
Malevas 500, siis selle aasta lõpuks on juba 600 piir ületatud. Suurest
pühendumusest annab aimu Kaitseliidule kuuluv aeg, mis aastas kokku on umbes
1/15 tema tegemistest. 










		
		
		
		
		
		
		
		
		
		







Üheksakümnendate
algul kuulus Villu Õun Jäägrikompanii ridadesse, oli üks turvafirma Tammiskilp
(mis hiljem müüdi Skorpionile) asutajaliikmetest ning töötas ka Kaitseliidu
peastaabis. G4S Eesti kontserni
kuuluvates ettevõtetes on Villu töötanud alates 2003. aastast. 









Kodanikupäeva
aumärk on hinnaline kingitus kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest,
mida antakse Eesti kodanikele iga aasta 26. novembril seoses Eesti Vabariigi
kodanike dokumenteerimise aastapäevaga.









Villu Õun töötab G4S Eestis valvedivisjoni
esindusobjektide osakonna juhatajana. Pikemat lugu Villu Õunast ja tema elust
saate lugeda septembris ilmunud G4S Pressist.

]]></description> 
		<pubDate>Mon, 29 Nov 2010 11:21:53 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2457</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Meie töötaja Eesti Talendis</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2456</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[












G4S on Eesti suurim
turvaettevõte, kus töötab suur hulk erinevaid inimesi. Nad hoolitsevad
lennueelse julgestuskontrolli eest, püüavad vargaid, vastutavad suurürituste
turvalisuse eest, loovad keerukaid tehnilisi turvalahendusi ja teevad palju
muud huvitavat. Põnevaid lugusid meie inimeste töödest ja hobidest saate
edaspidi lugeda rubriigist “meie töötajad”. Saagem tuttavaks!




Anatoli Jevstratov
on 21-aastane Tallinna noormees, kes töötab G4Sis turvatöötajana. Anatoli
tööpostiks on Tallinna Torupilli Selver. Noormehel on ka üks suur harrastus –
muusika, millele kuulub ta vaba aeg ja süda. Tänu vahetustega turvatööle on tal
võimalik pühenduda muusikale ning tulevikus alustada õpinguid. 




Hiljuti sai Anatoli
rõõmustava uudise, et pääses TV3 “Eesti Talendi” 30 finalisti hulka. Kui võtta
arvesse, et talendi-tiitli jahtijaid oli üle 500, on meie mehel läinud enam kui
hästi. Talendisaates esines Anatoli rokiliku ballaadiga, kuid poolfinaalis
tahab ta üllatada hoopis uue žanriga. 
		
		
		



		
		
		
		
		
		




Kui Anatoli peaks
võitma, seab ta uuesti sammud Georg Otsa-nimelisse muusikakooli. Vaatamata
hiljutisele ebaõnnestumisele sisseastumisel, ei jäta noormees jonni. Anatoli
loodab, et edu Talendisaates suurendab tema šansse õpinguteks menukas muusikakoolis.
		
		
		

		
		
		
9-aastaselt jäi Anatoli koos 6 õe-vennaga orvuks. Kuni täisealiseks saamiseni
elas ta Peeteli kiriku koguduse peres. Kuigi side õdede-vendadega kadus
lapsepõlves, loodab Anatoli neid tulevikus leida. Talendisaates osalemine on
hea võimalus endast märku anda. 




Vaata Anatoli esinemist siit.
			
			
			
		
		
		
Järgmine talendisaade on TV3 eetris laupäeval, 27. novembril kell 19.30, kus valitakse
poolfinaali pääsevad esinejad. Haarake siis kõik telefonid pihku ja hääletage
oma lemmiku poolt. 






Saate „Eesti talent“ peaauhind on 250 000
krooni ning võitja selgub jõuludeks.

]]></description> 
		<pubDate>Fri, 26 Nov 2010 15:13:40 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=832&amp;amp;article_id=2456</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Projekt &quot;Hoovid korda&quot;</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2454</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




























23. novembril ilmus
rõõmustav uudis pealinna korteriühistutele, et alates 2011. aastast saab projekti „Hoovid korda“ raames
taotleda toetust ka turvakaamerate paigaldamiseks ühistu aladele.








Selline sõnum annab märku, et järjest rohkem
mõistetakse - turvalisuse tagamiseks tuleb pingutada nii inimestel endil kui
linnavõimudel. 








Kindlasti aitavad muuta
õuealasid turvalisemaks ja inimsõbralikumaks ka kaasaegsed tehnoloogiad. 
		
		
		
		
		
		
		
Videokaamera hoovis toimib kui valvur. Teadmine, et hoovis toimuv ei ole enam
anonüümne, mõjub korralekutsuvalt nii majaelanikele endile kui hoovi tulevatele
külalistele. Videovalve on heaks abivahendiks, kui parkimiskultuur jätab
soovida ning hoovis alalõpmata pargivad võõrad autod. Sageli lõhutakse ja
sõidetakse katki väravaid ja tõkkepuid – ka siin on videovalvest abi.
Kahtlemata on videovalvest kasu varguste ennetamisel ja “vabakutseliste
graffitikunstnike” eemalehoidmisel. 









			
			
			
			
			Kortermajade hoovide korrastamine ja
turvalisemaks muutmine läheb korda väga paljudele. Veendusin selles suvel, kui
osalesin Kristiine Linnaosavalitsuse ja politsei poolt korraldatud kuritegevuse
ennetamise teavitusüritusel, kus andsin koos müügiesindaja Ramon Kajuga
ülevaate turvafirma võimalustest valvamaks korterite ühisvara.
Linnaosavalitsuse saalis oli võimatu leida mõni tühi istekoht – vaatamata
suurepärasele rannailmale. Üritusel üles kerkinud küsimustest eristusid selgelt
kaks kõige teravat teemat - vargused keldriboksidest ning maja ümbruse
turvalisuse tagamine. G4S lahendus on lihtne ja mõistliku hinnaga. Keldribokse
aitab vargakindlaks muuta tehniline valve ja videovalvelahendus on tõhus vahend
maja ümbruse turvalisemaks muutmiseks.








Korteriühistutele sobivaid ja
alates 01.jaanuarist projekti “Hoovid korda” poolt doteeritavaid lahendusi
tutvustasime ka oktoobris Eesti Päevalehes. Päevalehe artikliga saad tutvuda siin.








Kuigi korteriühistutele
sobivate lahenduste vastu on huvi olnud üsna suur, jõutakse lõpptulemusteni
harva. Sagedaseks probleemiks on osutunud konsensuse puudumine, mille üheks
põhjuseks on terviklahenduse hind. Nüüd, kus projekt “Hoovid korda” on saanud
olulise täienduse, saavad paljud korteriühistud endale lubada ammu soovitud,
kuid rahanappuse tõttu seisma jäänud videovalvesüsteemide paigaldust. Kaamerad
paigaldanud majade näitel võib kinnitada, et videosilma tekkimisel hoovi
lahenevad paljud probleemid. Klientide kommentaaridega on võimalik tutvuda
samas Eesti Päevalehe artiklis.








G4Si poolt pakutavaid
videovalveseadmeid leiate meie kodulehe veebipoest.








Projekti "Hoovid
korda" täiendatud määruse kohaselt on alates 2011. aasta 01.jaanuarist
ühekordse toetuse suuruseks 15 980 eurot aastas ning kolmel järjestikusel
aastal kokku 39 950 eurot. 








Määruse uus redaktsioon
jõustub 1.jaanuaril 2011 a.








Loodan, et „Hoovid korda“
projekt toob Tallinnasse mitmeid turvalisi hoove ja tänu sellele muudab kõigi
linlaste elu turvalisemaks.

]]></description> 
		<pubDate>Thu, 25 Nov 2010 09:08:17 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2454</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Millest koosneb juhtimiskeskus?</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2451</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




































Mida arvaksite töökuulutusest: tööd saab raudse närvikavaga öötööd
mittepelgav suurepärane suhtleja? Saage tuttavaks, just sellised inimesed
töötavad G4S juhtimiskeskuses operaatoritena.1700 kõnet päevas









Rääkides juhtimiskeskuse inimestest, toonitab selle juhataja Margus
Alamets, et need on eelkõige head meeskonnamängijad: tähelepanelikud, kõrge
stressitaluvusega ning väga head suhtlejad. 









Viimast kinnitab ka juhtimiskeskuse kõnede arv: ööpäevas võetakse vastu
kuni 1700 kõnet ning veel rohkem helistatakse välja – klientidele ja
ekipaažidele. Päevases vahetuses on 15 operaatorit, öises – 12. Võrdluseks,
mõnesaja meetri kaugusel asuvas Põhja prefektuuri juhtimiskeskuses vastatakse ööpäeva jooksul ligi 1000 abivajaja kõnele, millest
umbes kolmandik nõuab politseipatrulli saatmist sündmuskohale. Korraga on politsei juhtimiskeskuses tööl
13-14 inimest. 









Lihtne matemaatika ütleb, et üks G4Si operaator võib teha 12-tunnise
vahetuse jooksul kuni 150 kõnet. Kui võtta arvesse, et ööpäevaringsete häirete
taga on alati kellegi mure või kiiret lahendamist vajav probleem, pole imestada, et kuus neelab juhtimiskeskuse
kohviaparaat 20 kilo ube. 









Vahetuse ülem Enn Sõõrumaa, 19-aastase turvastaažiga mees, meenutab,
kuidas käis töö 90ndate alguses. “Vanalinnas, Pikal tänaval asuvas ESS
juhtimiskeskuses oli üks ainus suur kollane kettaga telefon, millele häirekõned
tulid. Kui see kasvõi korra ööpäevas helises, läks operaatori päev kirja
pingelise ja kiirena,” muigab Enn.









Piltlikult öeldes on juhtimiskeskus kui vabrik: probleem võetakse
vastu, fikseeritakse, töödeldakse ning tulles konveierilindilt on leitud juba
kõiki osapooli rahuldav lahendus.










		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		





Kes ja miks helistavad?









Juhtimiskeskuse tipptunnid on samad mis liikluseski: kõige rohkem
häireid ja kõnesid tuleb hommikul pisut enne kella 8.00 ja õhtul 17-18 vahel.
Just siis eksitakse valvestuse mahavõtmisel ja ka peale panemisel kõige rohkem.










Politsei koostööpartnerina saadab G4Si juhtimiskeskus vajadusel
patrulle ka politsei väljakutsetele. Samal printsiibil toimib ka koostöö mitme
kohaliku omavalitsusega. Patrullid hoiavad lepingulisel piirkonnal silma peal,
reageerides nii külakaupluse juures toimuvatele ülemeelikutele kogunemistele
kui ka koolitagustele suitsupausidele. 









Tõele au andes, tulevad juhtimiskeskusesse ka sellised kõned, mille
peale nõrgema närvikavaga inimene haaraks palderjani tablettide järele.
Olukordi on erinevaid nagu ka inimes







Juhtimiskeskus numbrites:52 tehnilise valve operaatorit









8 mehitatud valve operaatorit









366 patrullkoosseisu töötajat




80 patrullautot
		
		
		
		
		









4 vahetuse ülemat









4 vanemoperaatorit 











keskmine tööstaaž 6 aastat









keskmine vanus 33,5 aastat



kamba peale kokku on juhtimiskeskuse töötajatel 162 last






		
		
		
		
		
		

]]></description> 
		<pubDate>Mon, 22 Nov 2010 15:32:09 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2451</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Milleks meile vaja turvafirmat?</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2450</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
Teisipäeval, 16. novembri õhtul pidas G4Si patrullekipaaž Tartus kinni Vana Kaubamaja kullapoe röövis kahtlustatava mehe. Märkimisväärseks teeb selle juhtumi kinnipüüdmise kiirus – möödus ainult 5 minutit alates häire saamisest kuni kinnipidamiseni.



Kell 18.16 sisenes kullakauplusesse meesterahvas, kes lõhkus pudeliga vitriinklaasi, haaras alused kuldkettidega ning põgenes varastatud kraamiga. Poemüüja edastas koheselt paanikahäire G4S juhtimiskeskusesse ning välja saadetud patrullekipaaž jõudis kohale 2 minutiga.



Kuna läheduses viibinud G4S turvatöötaja kuulis klaasiklirinat, edastas ta koheselt põgeneva röövija tundemärgid ja liikumissuuna G4S patrullekipaažidele, kes asusid poeröövijat otsima.



Kell 18.21 märkas G4Si patrullekipaaži töötaja Turu tänaval meest, kes vastas äsja edastatud kullapoe röövija kirjeldusele. Turvatöötajat märgates viskas varas kuldesemed asfaldile maha ning osutas kinnipidamisel aktiivselt vastupanu. Kuna ekipaaži turvatöötaja oli ametis kinnipidamisega, palus ta politseisse helistada samal ajal hoovis viibinud linnakodanikul. 



Mõne minuti möödudes anti röövis kahtlustatav isik politseile üle.



See on positiivne näide sellest, kuidas koostöö turvafirmaga võib päästa Sinu vara. Varast tähtsam on aga inimelude hoidmine. Ettevõtetes, kus on suurem risk vargusteks, tuleks erilist tähelepanu pöörata töötajate turvalisusele. 



Oktoobris 2010 läbi viidud Emori uuringust selgub, et ainult 38% ettevõtetest kasutab turvafirmade tehnilist valvet, mehitatud valvet või patrullteenust. Seega tekib küsimus, kuidas teised ettevõtted tagavad töötajate ja ka ettevõtte turvalisust? Kindlasti on abi turvaustest ja –lukkudest, lokaalsetest alarmsüsteemidest või lokaalsetest videovalvekaameratest. Kuid need abinõud on peamiselt suunatud vara kaitsmiseks. Turvafirma kogemused näitavad, et suurema turvalisuse varale ja töötajatele tagab aga leping turvafirmaga.



Kokkuvõtteks võib tõdeda, et kõige efektiivsemad lahendused on kombineeritud lahendused nagu seda teisipäevane juhtum selgelt näitab. Kullapoel oli olemas leping turvafirmaga. Vana Kaubamaja keskuses oli olemas mehitatud valve. Patrullekipaaž reageeris operatiivselt ja kindlasti oli abiks ka kaaskodaniku kiire reageering helistada politseisse, kellele edastame G4Si poolt tänu hoolida julgemise eest.




]]></description> 
		<pubDate>Thu, 18 Nov 2010 11:51:16 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2450</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Rocca al Mare kooli 3.c lapsed kogusid Toidupangale 4102.50 krooni.</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2447</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
















































8. novembril
korraldas Rocca al Mare kooli 3.c klass mardipäeva laada, kus kogu müügist saadud raha annetati
Toidupangale. Laste sooviks oli aidata puudust kannatavaid kaaslasi, kelle vanematel
ei jätku piisavalt raha igapäevase laua katmiseks. Kõik laadal müüdud
söögid-joogid olid laste enda poolt valmistatud ning müüdi viimse raasuni ära.
Kokku koguti 4102.50 krooni.















		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		

Raha käisid vastu
võtmas&nbsp;G4S inkassaatorid ja Toidupanga esindajad, kes selgitasid lastele
Toidupanga eesmärke. Toidupanga nõukogu esimees Erki Tamm tänas Rocca al Mares
lapsi sularahaannetust vastu võttes: “Eelkõige soovin ma tänada nende laste
nimel, keda te abistate. Toidupank on äärmiselt liigutatud, et te olete otsustanud
hädasolijaid niivõrd ettevõtlikult aidata.” Münte pungil täis annetuskast
rändas kohapeal mündikampaania inkassaatori G4S-i esindaja kätesse. Edasi viidi raha G4S sularahadivisjoni, kus raha üle loeti ja kogu summa Toidupanga pangakontole üle kanti.














Lastele oli suureks
üllatuseks, et Eestis on nii palju lapsi, kes vajavad Toidupanga abi – 20
000. See teeb enam kui 25 Rocca al Mare koolitäit õpilasi. Lisaks müügist saadud tulule tegid hoolivad
lapsed veel samal päeval oma klassis väikese korjanduse, kogudes juurde umbes
40 krooni.














Kõik lapsed kiitsid
laadalisi, kes olid usinad ostjad ja lahked annetajad “Paljud õpilased, kes
nägid, et me annetame kogu raha lastele, kes ei saa iga päev oma kõhtu täis, ei
tahtnudki vahetusraha tagasi!” oli ettevõtlike laste ühine vastus. 3.klassi õpilane Manfred
rääkis “Minu pere aitab ühte perekonda toiduabiga, kes ei saa endale kõike
söögipoolist lubada. Oluline on, et
laste söögilaud oleks mitmekülgne, et saada kätte kasvamiseks vajalikud
vitamiinid.” 












Aidata on lihtne - piisab, kui oled ettevõtlik ja tahad aidata!
3.c laste kogemusest võib öelda, et aitamine saab olla lõbus ja põnev tegevus.
Mõnikord võiks korra peatuda ja mõtelda, kuidas me ise saame teisi aidata. Näiteks
kokku korjata sahtlipõhja jäänud sendid&nbsp; ja tuua need Toidupanga kogumiskasti.
		
		
		
		
		&nbsp;&nbsp;
	]]></description> 
		<pubDate>Tue, 16 Nov 2010 13:28:03 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2447</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Sinilind </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2446</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

































		
		
		
		
		G4S Noorteklubi sai taas kord UNICEF Eestilt Sinilinnu aastapreemia.
Auhind anti üle reedel, Toompea lossi Valges saalis. Sinilinnu aastapreemia
antakse inimestele või ettevõtetele, kes on Eesti laste heaks aasta jooksul
andnud oma parima; olnud oma tegevusega lastele eeskujuks, aidanud kaasa laste
arengule, turvalisusele, tervisele või teinud laste ja noortega ennetustööd.










		
		
		Eelmine Sinilinnu aastapreemia anti üle 2006.
aastal Falck Noorteklubile. G4S Noorteklubi juhi Triin Maripuu sõnul on klubil
väga hea meel saadud tunnustuse üle. “Sellised tunnustused annavad kinnitust,
et ollakse õigel teel. Vaatamata majandusraskustele on G4S jätkanud
järjepidevat ennetustööd lastega. Eesmärgiks on võetud iga aasta avada üks uus
klubipesa uues piirkonnas, et üha rohkematel noortel oleks ligipääs klubilisele tegevusele.” G4S Noorteklubi tegutseb
Tabasalus, Tallinnas, Keilas, Tartus, Rakveres, Jõhvis, Haapsalus ja Pärnus.









&nbsp;“Ainult südamega näed hästi.
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu” lausus Ene Ergma auhinda kätte andes. Seda
võib kinnitada ka kõikide klubijuhtide kohta – nad on inimesed, kes kuulavad
oma klubi lapsi avatud südamega. Iga kuu korraldatakse kõikides klubipesades
huvitavaid ja mitmekülgseid tegevusi, mille planeerimisel võetakse arvesse
laste soove. Samas toimuvad ka erinevad üle-eestilised üritused, milleks on
suvelaager, töömalev, talvepäevad ja populaarne Suur Semu Seiklus. 









Iga üritusega soovib G4S Noorteklubi laiendada laste silmaringi, anda
neile uusi teadmisi, õpetada seisma enda eest ja arvestama teistega.
Noorteklubi juhi Triin Maripuu sõnul tasub lastesse panustada ning neilt tagasi
saadav positiivne energia on tohutu liikumapanev jõud. “Säravad lastesilmad ja
nende vahetud emotsioonid on kui ergutav eliksiir, millest ammutan mõtteid uute
põnevate ettevõtmiste jaoks,” lisas Triin Maripuu.










		
		
		
		
		Sinilinnu aastapreemia on oma nime saanud Belgia kirjaniku Maurice
Maeterlinck muinasjutu “Sinilind” järgi. Sellest raamatust on inspiratsiooni
saanud ka Raimond Valgre, kes kirjutas romantilise laulu “Muinasjutt
Sinilinnust”. Unistused ja lootused on need, mida iga inimene vajab, et nende
poole püüelda ja neid täide viia; - seepärast on ka UNICEF valinud oma
traditsioonilise aastapreemia nimetuseks “Sinilind”.

]]></description> 
		<pubDate>Sun, 14 Nov 2010 19:57:59 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2446</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Euromündid</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2445</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




































Eelmisel nädalal ilmus lugu
europaberrahadest. Seekord on fookuses euromündid.











Euromünte on kokku 8 üldnimetust – 1-, 2-, 5-, 10-, 20-, 50-sendised ning
1- ja 2-eurosed. Kõikidel euromüntidel ühine euroopa külg, milleks on esikülg.
Müntide tagumine külge on disainitud vastavalt iga riigi sümboolikale - Eesti
euromüntide tagumisel küljel on meie au ja uhkus, Eestimaa kaart ja sõna EESTI.










Kõikidesse euromüntidesse on tootmisprotsessi käigus sisse valatud
masinloetavad turvaelemendid. Väärtuslikumad, 1- ja 2-eurosed on tehtud keeruka
tootmisprotsessiga kahevärviliseks ning tänu sellele protsessile on neil
spetsiifilised magnetilised omadused. Väiksemad euromündid on kõik
ühevärvilised, kas siis vasetooni või kuldsed. Euromüntide üheks
turvaelemendiks on erinevalt märgistatud servad. 
		
		
		
		




		
		
		
		
		
		
		
		









Meenemündid.









Kõigil euroala liikmesriikidel on õigus üks kord aastas välja anda
2-eurose nimiväärtusega mälestusmündid, tähistamaks konkreetset ajaloosündmust
või tähtpäeva. Sellistel juhtudel saab uue kujunduse 2-eurose rahvuslik külg ja
servad. Spetsiaalselt kujundatud eurod kehtivad seadusliku maksevahendina kogu
euroalal. Esimese 2-eurose mälestusmündi emiteeris 2004.
aastal Kreeka Ateena olümpiamängude auks.









Lapsed ja euro.









Paljudele
täiskasvanutele on euro juba tuttav raha. Noorematele kodanikele on see aga uus
ja huvitav. Kindlasti vajavad nad esialgu vanemate nõu, kuidas uut raha õigesti
hinnata. 15 korda väiksemad summad võivad tekitada tunde, et asjad on muutunud
odavamaks. Tuleb olla hoolas, et nad ei kulutaks kogu saadud raha kohe ära.
Esialgu on soovitav lastele anda taskurahaks münte ja väiksemaid paberrahasid.











Õpetamaks lapsi uut
raha kasutama, on loodud mitu internetimängu











Euroopa keskpanga poolt loodu internetimäng













Sampo panga poolt loodud rahakasutamise õpetuse internetimäng



]]></description> 
		<pubDate>Fri, 12 Nov 2010 13:57:35 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2445</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Lõpp unetutele öödele.</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=824&amp;amp;article_id=2444</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

























		
		
		
		
		Rahulik kodutänav, majad üksteise kõrval
reas. Kahepere majas elab teisel korrusel noorpere ja alumisel korrusel ema
koeraga. Ühel ööl kui noored parajasti väljas olid, kuulis vanaema mingit
kobinat. Arvates, et noored tulid koju, läks ta neile tere ütlema. Kuid oma
laste asemel kohtas vanem proua elutoas röövijaid ning tema ebaõnneks ei olnud
need arglikud pisivargad. Vanamemmele anti naha peale ning lukustati koos
koeraga WC-sse. 









Sama ebameeldiv on
olukord, kui hommikul avastad, et öösel on su kodus vargad käinud, kui kogu
pere magas rahulikku und. Kõik esikusse jäänud asjad on ära viidud – telefon,
rahakott ja arvuti. Taoliste varguste põhjuseks on sageli inimeste enda
hooletus. Kas unustatakse uks lukku keerata või heauskselt usaldatakse valve
koerale. 









Sellised sündmused
panevad meid mõtlema, mis on meie jaoks oluline? Tunded, emotsioonid, teadmine,
südamerahu – neid ei saa raha eest osta. Loomulikult on meil kahju ära viidud
asjadest, kuid neid on alati võimalik kindlustada. Kuidas aga edasi minna siis,
kui kokkupuutes vargaga saab kannatada Sinu pereliige? Kui turvatunne kaob, on
seda väga raske uuesti tagasi saada. 









Mida me ise saame
teha turvalisema kodu nimel?






	
	
	
	
	
	Veendu, et kõik uksed ja aknad on
     lukus
	
	
	
	
	
	Ära hoia oma võtmeid ja muud
     väärtuslikku esikus
	
	
	
	
	
	Koduvalve olemasolul pane osa
     eluruumidest ööseks valve alla
	
	
	
	
	
	Kaalu võimalust hankida perele
     paanikanupp















Paanikanuppudest on
kõige mugavamad võtmehoidja tüüpi puldid, mida saab kaasas kanda. Varsti
peaksid müüki tulema ka mobiiltelefonid koos hädaabi-nupuga. Ohtlikes
olukordades võivad käed väriseda ning hädaabinumbri valimine võib osutuda
keerukaks. 









Novembri pimedad
ööd ja lühikesed päevad lihtsustavad varaste liikumist. Et kindlustada Sulle
nii kodus kui kodunt eemal olles südamerahu, oleme oma klientidele teinud
sõbrakampaania. Kui Sul on juba olemas koduvalve, siis kontrollige selle
korrasolu. G4S Eesti soovitus on alati kodunt lahkudes signalisatsioon peale
panna, et tagasi tulles vältida ebameeldivaid avastusi.


]]></description> 
		<pubDate>Wed, 10 Nov 2010 11:27:09 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=824&amp;amp;article_id=2444</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S ja Contra: Mida võiks teada eurovahetusest?</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2440</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[























	
	





























		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		











01.01.2011 läheb
Eesti üle eurole. Seni 18 aastat käibel olnud Eesti kroon saab auväärse koha
ajalooraamatutes. Kuid see ei juhtu üleöö. 
















&euro;-päeval muutuvad
pangakontol olevad kroonid automaatselt eurodeks kursiga 1 EUR = 15,6466 EEK.
Järgneva kahe nädala jooksul on kõikidel tarbijatel võimalik oma sularahaostude
eest tasuda paralleelselt nii eurodes kui ka kroonides ning vahetusraha antakse
üldjuhul tagasi juba eurodes. Paralleelkäibe perioodi lõppemisel muutub euro
ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis.
















Kõigis sularahaga tegelevates
pangakontorites saab teenustasuta kroone eurodeks vahetada üks kuu enne ja kuni
pool aastat pärast&euro;-päeva. Eesti Pangas saab kroone eurodeks vahetada
tähtajatult, vahendustasuta ja ametliku kursiga. Seega ei tasu hirmu tunda, kui
unustate osa kroone vahetada - need ei kaota väärtust.
















1. juuli 2010 – 30. juuni 2011 peavad kõik
kaupu ja teenuseid müüvad ettevõtted hindu näitama nii kroonides kui eurodes.
Riigi poolt tasuta jagatavad eurokalkulaatorid hakkavad postkastidesse jõudma
novembri teisel poolel. Neid saavad
kõik postkasti omavad adressaadid. Eesti Posti töötajad toovad kodudesse kokku
561 000 eurokalkulaatorit.
















Eesti münte on
ringluses kokku ligi 456 miljonit tükki, kogusummas üle 154 miljoni krooni, millest hinnanguliselt pool on hävinenud ja kadunud. Alates oktoobrist
käivitasid pangad nn “Mündikampaania”, mille eesmärgiks on koguda elanikkonnalt
kokku hoiupõrsastesse ja taskupõhjadesse seisma jäänud metallraha. Müntide
vastuvõtmine ja arvele kandmine on pangakontorites sel perioodil tasuta.
Samaaegselt toimub ka Toidupanga mündikampaania, kus kogutakse raha Toidupanga
tegevuse laiendamiseks.
















Alates septembrist kindlustab AS G4S Eesti
sularahadivisjon 390 tonni euromüntide turvalist laialivedu pankadesse ja
suurematele äriklientidele. Kokku on vahetatavate paberrahade ligilähedane
väärtus 600 miljonit eurot ja müntide ligilähedane väärtus 60 miljonit eurot.
















AS G4S Eesti on ette valmistanud euromüntide
2 standardpaketti: 111&euro; väärtuses ja
kaaluga 1,57 kg ning 198&euro; väärtuses ja
kaaluga 2,76 kg. Neid saab osta alates oktoobrist. 
		
		
		
		
		
		
		







Lühiülevaadet,&nbsp; kuidas ära tunda õige euro, vaata siit.







G4S Eesti korraldab Euroraha turvaelementide koolitust.





Järgmine artikkel euroteemal ilmub juba nädalapärast.


]]></description> 
		<pubDate>Wed, 03 Nov 2010 16:45:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2440</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kuidas ära tunda õige euro?</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2441</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

	
	














































		
		
		
		
		“Kaitsepolitsei on vahistanud ka mõned
valeraha valmistamise ja levitamisega seotud isikud, samuti tabati Tartus
koopiamasin Canon”. Sellise ammuse
lause võib leida internetiavarustest. Tänapäevastel valerahalevitajatel on juba
palju kaasaegsemad vahendid. 






















Varem eurorahaga liitunud maade kogemustele tuginedes võib öelda, et euroraha kasutusele
võtvates riikides on esimesel poolaastal kasvanud valerahade arv.
Eurodel ei ole olemas n-ö superturvaelementi, vaid turvalisuse tagab
turvaelementide kogum. Kauaaegne AS G4S Eesti sularahaspetsialist ja euroraha
turvaelementide koolitaja Ene Kloch annab nõu, millele uue raha juures tuleb
erilist tähelepanu pöörata.






















Paberrahad on tehtud unikaalsest puuvillapaberist ning need ei ole kunagi
siledad ja valged. Tänu spetsiifilisele
trükkimisprotsessile annab trükitav värv igale rahale erineva kerge värvitooni.
























		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		



















VAATA. Kõigil paberrahadel on esiküljel EURO kirjutatud nii ladina kui
kreeka tähtedega. Paberraha esiküljel võib olla kahesugust allkirja, sest ECB-l
on olnud kaks presidenti. Vaatlemisel hoia raha vastu valgust ja jälgi:























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Vesipilti,
     mis peab ühtima esiküljel oleva akna- või väravapildiga ning mille all on
     alati näha heleda tooniga nimiväärtus. Vesipildi kõrvale jääb magnetriba
     ehk triipkood. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Raha
     mõlema külje ülemisse nurka on trükitud katkendlikud turvamärgid, mis
     valguse käes vaadeldes moodustavad nimiväärtuse tervikliku numbri.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Turvaniiti,
     mis asub raha keskel ja mille peale on trükitud nominaali väärtus ja EURO.
     
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Pangatähtede
     kujunduses on kohati kasutatud mikrokirja, mis alati on selge.










































KALLUTA. Kõigi paberrahade esiküljel on fooliumembleemiga hologramm,
mis raha liigutades läigib vikerkaarevärvides. Kogu hologramm on täies ulatuses
kaetud õhukese läbipaistva, kuid nähtava lakikihiga ning sellele paigutatud
elemendid ei tohi olla üheaegselt nähtavad.























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	5-,
     10- ja 20-eurostel on hologramm ribana ning kallutades ilmub nähtavale
     rahatähe nimiväärtus ja &euro;.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	teistel
     eurodel paikneb hologramm märgina paremas servas ning kallutades ilmub
     nähtavale rahatähe nimiväärtus ja akna- või väravapilt.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Hologrammribal
     või –märgil on näha punktiirkirjas &euro;. 










































Paberrahade tagaküljel kasutatakse nimiväärtuse trükkimiseks siiditrükki,
mis kallutades muudab värvi. 























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	5-,
     10- ja 20-eurostel on see keskel kuldse ribana, mis kallutades sillerdab. 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Suurematel
     eurodel muutub kallutades paremas servas trükitud nimiväärtus lillast
     oliiviroheliseks.










































KATSU.
Paberrahade trükkimisel kasutatakse kõrgtrükki, mis jätab raha esikülje
reljeefsena ehk krobelisena. Krobelisust pead tundma:























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	suurelt trükitud nimiväärtusel, 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	selle ees asuval kastikesel, 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	akna- või uksepildil, mis peab olema täies ulatuses reljeefne, 
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	lisaks on 200-eurostel alla servas ja
     500-eurostel paremal küljel reljeefsed ribad vaegnägijatel. 













































Järgmine artikkel euroteemal ilmub juba nädalapärast.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kui soovid täpsemalt tutvuda euroraha turvaelementidega, siis tutvu programmiga siin.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Wed, 03 Nov 2010 11:00:00 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Ene Kloch</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2441</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Aita Sinagi Toidupanka!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2439</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

























































		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		












Oktoobrist kuni
jaanuari lõpuni toimub Toidupanga mündikampaania, kogumaks raha Toidupanga
tegevuse laiendamiseks. Hetkel saavad igapäevast toiduabi inimesed
Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Tartus, kuid abivajajaid on rohkem – üle Eestis
on ligi 100 000 inimest, kes elavad toimetuleku piiril või alla selle, nende
seas on rohkem kui 20 000 last. Kampaania koostööpartnerid on Teeme Ära!, Eesti
Kaupmeeste Liit, Eesti Pangaliit ja AS G4S Eesti.

















Üle Eesti on hetkel kokku 243
mündikogumispunkti. AS G4S Eesti sularahavedajad toimetasid kauplustesse ja
pangakontoritesse kokku 297 suurt münditünni ja 245 väiksemat kogumiskasti.













„Meie jaoks on
Toidupanga mündikampaanias osalemine hea võimalus panna õlg alla suurepärasele
algatusele, millest võidavad ühiskonna kõige vähem kindlustatud pered“, tõi
kaasa löömise põhjustest rääkides välja AS G4S Eesti sularahadivisjoni direktor
Veiko Vaher. Abivajajate arvu kasv tuleb esile ka varguste statistikat uurides.
AS G4S Eesti kaubandusobjektide osakonna juhi Meelis Keldrema sõnul on
majandussurutisega tekkinud uut tüüpi poevargad, kes põhiliselt varastavadki
toitu. “Järjest sagedamini jäetakse maksmata
teiste kaupade kõrval mõne üksiku hädavajaliku toote eest, mille jaoks
parajasti raha napib. Peab tõdema, et viimase aastaga on selliste “olude
sunnil” varguste osakaal aina kasvanud,” lisas Keldrema. Ettevõtted, kes
veel soovivad mündikampaaniaga liituda, saavad oma heast tahtest kampaania
korraldusmeeskonnale märku anda ning seejärel oma asutuse sees või klientidele
suunatult kogumiskastid üles panna. Kõik registreeritud kogumiskohad leiab
www.toidupank.ee lehelt, „annetuskohad“ lingi alt.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	G4S Eesti soovitused kogumiskasti ülespanijale:
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kogumispunktil peab
olema vastutav isik, kes jälgib kogumiskasti kasutust, täitumist ja turvalisust

















Soovitused
kogumiskasti tegemisel:














	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kogumiskast peab olema varustatud
     kampaaniat tutvustava infokleebisega
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kogumiskast võiks olla valmistatud
     toekast läbipaistvast materjalist, mis peab vastu ka transportimisele
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kogumiskast peab olema kergesti
     tühjendatav transportimiseks sobivasse pakendisse. Münte täis kogumiskast
     võib olla väga raske: näiteks, 10-liitriline nõu müntidega kaalub üle 50
     kilo
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Võimalusel vältige kogumiskasti
     paigutamist õue. Kui õue paigutamine on ainus võimalus, peaks kogumiskast
     olema ilmastikukindel ning asuma varikatuse all































Paigutades
kogumiskasti avalikku kohta, mõelge läbi võimalikud turvariskid.














	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Vältimaks võimalikku vargust peab
     kogumiskast olema turvaliselt kinnitatud
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kogumiskast peaks asuma nähtavas, hästi
     valgustatud kohas
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kogumiskast võiks paista vastutavate
     isikute vaatevälja
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Kogumiskast ei tohi takistada
     ligipääsu avariiväljapääsule või muudele olulistele objektidele































Paralleelselt
Toidupanga mündikampaaniaga toimub ka Eesti Pangaliidu poolt juhitav kampaania
"Mündid panka", mille raames saavad inimesed oktoobris ja novembris
viia kogunenud mündid teenustasuta pangakontole või vahetada sularaha vastu. 


]]></description> 
		<pubDate>Tue, 02 Nov 2010 16:12:46 +0200</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2439</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Muuda varga elu raskeks! </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=824&amp;amp;article_id=2436</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



Sügise viimastel kuudel jääb enamik suvilarajoone inimestest tühjaks, mistõttu tõuseb ka sissemurdmise oht tühjalt seisma jäetud eramutesse. AS G4S Eesti soovitab kõigil suvekodude omanikel vaadata oma talvituma jäävad varad üle turvaspetsialisti pilguga. 












	
	
	
	Talvele vastu minnes kindlusta oma suvekodu korraliku luku ja suitsuanduriga
	
	
	
	Hoia postkast ja prügikonteiner tühjana - need annavad vargale lisateavet Sinu suvilas käimise sageduse kohta
	
	
	
	Hoia sidet suvilarajoonis aastaringselt elavate naabritega - kodu turvasüsteem võib olla, kuid heanaaberlikud suhted peavad olema
	
	
	
	Ära jäta nähtavale väärtuslikke esemeid, mis aknast sisse piilujale näha oleks
	
	
	
	Ära jäta hoovi vedelema kirveid, kange või muid tööriistu – need on head abivahendid vargale Sinu koju sissemurdmiseks
	
	
	
	Veendu, et suvekodu elektrisüsteem ja valveseadmed toimivad tõrgeteta - valvesüsteemi olemasolul saad voolukatkestusest teada ka oma turvafirmalt 
	
	
	
	Paigalda suvilasse liikumisanduriga välisvalgustus - sel moel on vargal keerukam jääda nähtamatuks







Turvalised aknad ja uksed, valgustatud hoov, varaste eest peidetud ahvatlused ja valvesüsteem annavad vargale kõneka sõnumi, et Sinu vara ei ole kerge saak.







Tänavu aasta on 9 kuu jooksul registreeritud 71 sissemurdmist AS G4S Eesti valvatavatesse eramutesse. Eelmisel aastal sama perioodi jooksul oli see 73.



Praktika näitab, et turvafirma poolt valvatavatesse kodudesse murtakse harva sisse. Pikanäpumehed eelistavad valveta elamuid, kus oht vahele jääda on tunduvalt väiksem. Hõredalt asustatud piirkondades võib patrullide reageerimisaeg olla pisut pikem kui linnades. Maal asuvaid kodusid aitavad enim kindlustada tehnilised- ja videovalvelahendused. Sissemurdmise vastu on ka tõhusad võimsat helisignaali andvad turvasüsteemid, mille heli kostab naabriteni.
]]></description> 
		<pubDate>Tue, 26 Oct 2010 15:10:21 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=824&amp;amp;article_id=2436</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Tulevased pensionärid veavad oma tööga Eesti riigi välja</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2431</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[












		Eesti
tööturgu ja ettevõtteid ootab väljakutse, millega tuleb hakata tegelema kohe -
rahvastik vananeb ning enamik meist peab pensionile siirdumiseks kauem töötama
kui praegusel ajal ja võimalusel raha teenima ka pensionärina. Selleks aga
peavad muutuma nii töökohad kui ka üldine mõtteviis. Noortekultus tööturul on
läbi saamas, üha enam loevad vanemaealised.




Sellele
viitab otseselt ka hiljutine tööandjate manifest, mis küll palju kriitikat
pälvis. Lugejaid on ehmatanud soov tõsta pensioniiga 67. eluaastani. Manifesti
puhul on tegemist eelkõige ettepanekutega, mis peavad tekitama avalikku
diskussiooni. Ebaõiglasena tunduvate sätete taga peitub nii mõnigi tõetera.
Vastase auklikuks tulistamine on palju meeldivam tegevus kui ühiskonna aukude
ja lõhede lappimine, tundub manifestile osaks saanud reaktsioone vaadates. 




Samas
puudub Eestis laiapõhjaline sisuline arutelu, mis siin riigis kümne, kahekümne
või saja aasta pärast toimuma hakkab.




Pensioniea
tõus on paratamatus, kuna Eesti elanikkond vananeb ning tööealisi eestlasi jääb
järjest vähemaks. Inimvara raporti kohaselt oli 2009. aastal Eestis 229 000 üle
65aastast inimest ehk 17,1% kogu rahvastikust. Eestis hakkab eakate osakaal
kiiresti kasvama 2020. aasta paiku, kui pensioniikka jõuab praegu 45-59 aasta
vanune arvukas põlvkond. Praegune eakate ja tööealiste suhtarv 1/4 (25%) kasvab
2030. aastaks 1/3-le ja 2050. aastaks peaaegu 1/2-le (47%). See kõik tähendab
ühelt poolt riigi kulutuste suurenemist ja teisalt (häda)vajadust kaasata
vanemaealisi tööturule.




Demograafilise
muutuse tulemusel peab muutuma ka tööelu ja suhtumine sellesse. Muidu lihtsalt
halveneb tulevikus rahva elatustase ja elukvaliteet - nii lihtne see ongi.
Eesti pole siin mingi erand, sama kehtib ka teiste Euroopa riikide kohta. Kõik
püüavad konkurentsis püsimiseks kaasata üha rohkem eakamat tööjõudu
rahvamajandusse. Kuidas see tegelikkuses välja näha võiks? Kas rabamist sama
kirjutuslaua või tööpingi ääres kuni kokkukukkumiseni?




Kaugeltki
mitte. Lahendus peitub pigem põhimõtteliselt uues arusaamas tööalase arengu
kohta. Ajale on jalgu jäänud traditsiooniline elu kulgemise kolmikjaotus: kool,
töötamise aeg ja pensionipõlv. Üha tähtsamaks muutub täiendõpe ja tööalane
edasiliikumine. Valmis peab olema vajadusel ametit vahetama või veelgi parem -
seda vahetust ise soovima. 




Loomulikult
on suhteliselt ebatõenäoline, et 67aastane inimene töötab 7 päeva nädalas ja 8
tundi päevas. Igaühele ikka tema võimete ja miks mitte ka soovide kohaselt.
Kõigile huvilistele on võimalik rakendus leida. Tööandjate manifest pakub, et
tööhõive suurendamiseks tuleks soodustada mitmesuguseid paindlikke töövorme -
osaajaga töö, kaugtöö, renditöö. Valikuid on rohkem. Oleme oma ettevõttes
kogenud, et vanus pole inimeste palkamisel või töösuhte lõpetamisel määrav. Me
ei eelista ega välista kedagi vanuse tõttu, vaid kohtleme kõiki kandidaate
võrdselt, st hindame nende sobivust riigi poolt turvafirmas töötamiseks
kehtestatud kindlate tervise- jm nõudmistele. Kui pensionär neile vastab, ei
tee me takistusi. G4S töötajate seas on 65-80aastaseid üle saja. Enamik neist
töötab mehitatud valves, kontrollides näiteks ettevõtete pääslates läbipääsu.




Selge
on see, et sellised muutused pole enamusele elanikkonnast meeltmööda.
67aastaselt või veelgi hiljem pensionile minna pole tavainimesele sugugi
rõõmustav mõte, ei Eestis ega mujal. Praegu kestvad rahutused Prantsusmaal,
suured meeleavaldused olid selle aasta algul Hispaanias. Ajakirjandusest loen,
et pensioniea tõusu kaaluvad või on kaalunud Holland, Taani, Soome, Venemaa…




Selle
koha pealt peabki algama ettevõtete ja poliitikute töö. Tööandjad on oma sammu
teinud. Manifest on eelkõige mõeldud järgmisele riigikogule, kuid avatud
diskussiooniks ka ametiühingutele, kodanikuühendustele, teistele huvigruppidele
ja ühiskonnale laiemalt. See, et manifesti klauslid on intrigeerivad, tuleb
mõtlevale inimesele ainult kasuks ning soodustab huvigruppide omavahelist
suhtlust - kokkuleppeni jõutakse alati.




Ettevõtted
ise peaks edaspidi teadlikumalt ära kasutama vanemaealiste ja kogenud töötajate
oskusi. Praeguse mõttemalli järgi tundub alati kuidagi lihtsam kitsikusse
sattudes koondada vanemaealisem või lausa pensionil töötaja, kuid kas see on
alati ka õigustatud samm? Teisalt aitaks pensionärid tööturule tagasi tuua
personali- ja palgapoliitika, mis teeb tööandjatele atraktiivseks vanemate
inimeste töölevõtmise. See võiks olla midagi sarnast, nagu sellest suvest
tööandjatele kehtiv maksusoodustus töötute palkamisel, mis võimaldab maksta
osalise tööaja eest sotsiaalmaksu mitte miinimumpalgalt, vaid tegelikult töötasult.
Kaotama peab vanusepiirangud, mis takistavad pensionäride töötamist mõnes
ametis. 




Pensioniea
tõus tööandjate manifestis on leidnud meedias liiga must-valget kajastust.
Tundub, nagu ei tahetaks tõele näkku vaadata, kuid ilustamisel pole siin mingit
mõtet - manifest püüab olla aus. On hea, kui sellised teemad avalikku arutellu
tuuakse. Võib-olla aitab see nii mõnelgi majanduse toimumist ja riigi
eksistentsi laiemas plaanis näha. Alati ei saa kõike taandada indiviidist
lähtuvalt. Tegemist on tulevikku suunatud teemaga, kuid mida varem leitakse
kompromissid, seda parem.




Kust
alustada? Esimene asi on võitlus eelarvamuste kaotamiseks. Vanemaealisi
peetakse väheproduktiivseteks, õppimisvõimetuteks, ammendunuteks - seda nii osa
tööandjate kui tegelikult ka töövõtjate endi seas. Ja ega riigivõim ja
poliitikud pole asjale teisiti vaadanud. 

Loomulikult on säärased eelarvamused valed. Kuid nad kehtivad seni, kuni
noori töötajaid on hulgaliselt valida. Paarikümne aasta pärast see nii paraku
enam pole.
]]></description> 
		<pubDate>Mon, 25 Oct 2010 11:56:17 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2431</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Äike lööb valusamalt kui elektri hind</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2430</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[





















		
		
		Hinnatõusudest rääkimine on ebapopulaarne
teema, sest raha pole kunagi liiga palju ja tarbida on vaja. Osadest asjadest,
mis tunduvad kallid, saame lihtsalt loobuda. Kuid kõigest mitte. Elekter on üks
selline. Me vajame teda samapalju kui õhku. Olgu või hinge hinnaga, aga ta peab
olema olemas: kogu aeg ja stabiilselt.







Elektrivõrk kui infrastruktuur on hea
ettevõtluskeskkonna, kõrgema elukvaliteedi ja turvalisuse eeltingimus.
Elukeskkonna loomisel tuleb lähtuda sellest, et valikud sobiksid omavahel.
Eestis kipub tihti juhtuma nii, et lahendus toob endaga kaasa uue probleemi –
ühest küljest on meil küll (elektri)turumajandus, kuid teisest küljest on see
liiga ebastabiilne selleks, et parandada meie sotsiaalset elukeskkonda. 







Viimase 150 aasta kõige soojem suvi oli
muljetavaldav järg erakordsele talvele: soe meile meeldib, kuid äikse ja
tormituulte tõttu eriti maapiirkondades toimunud päevadepikkused
elektrikatkestused olid nagu korraliku talvega kaasnenud lumevallid: talve
ootasime, aga lumeuputust mitte – segasid elu. 







Näiteks esimesel
poolaastal registreeris G4Si juhtimiskeskus keskmiselt 73 000 tehnilise valve
häiret kuus. Juulis ja augustis, kui üle Eesti möllasid võimsad äikesetormid,
registreeriti keskmiselt 87 000 häiret kuus ehk viiendiku võrra rohkem.







Palju
elektrikatkestustest põhjustatud tööd said juurde ka teised tugiteenuseid
pakkuvaid institutsioonid. Eestist üle käinud tormituul pani kinni sedavõrd
palju teid, et päästeameti telefon oli tõenäoliselt sinine. Samas arutasime
kulukärbete kõrghetkel pikalt, kas ja kui palju päästjaid meil ikka on vaja.
Selgub, et turvalisus on näiline, kui ta ei ole tagatud. 







Akutoide annab turvalisuse esmaabi







Kuigi
valvesüsteemid lülituvad elektrikatkestuse järel akutoitele ja marodööride
võimalused kodusid ja kontoreid rüüstata on olematud, võrreldes näiteks
maavärina-järgse ajaga Haitil, häirib igasugune infrastruktuuri teenuse tõrge
elutegevust oluliselt. Ja kui elektrit (või mõistliku hinnaga elektrit) ei ole,
on õhk elektrit täis.







Eesti Energia lubas
igal järgneval aastal paigutada maa alla 2323 kilomeetrit seni õhus olevaid
elektriliine. Kui 2007. aastal oli maakaablit 17%, siis 2010. aastal 21%
kõigist liinidest. Liigume õiges suunas, kuigi tahaks kiiremini. Tarnekindlus
on sageli olulisemgi kui elektri hind. Lamp, mis ei põle, ei anna valgust.







Investeeringud,
mis tagavad kvaliteetsema elektrivarustuse, väldivad otseselt lõpptarbija
põhjendamatuid kulutusi tulevikus. Meie kogemuse järgi tõuseb
elektrikatkestuste puhul oluliselt juhtimiskeskusesse pöördumiste arv – iga
katkestus toob kaasa häiresignaali. Telefon heliseb kordades tihedamalt kui
tavaolukorras, tõuseb patrullide koormus jne. Kõik need asjad suurendavad
põhjendamatult kulusid, mille nii teenusepakkuja kui klient võiks säästa. 







Elektri hind on
tähtis mitte ainult elektribörsilt elektrit ostvate ettevõtete jaoks, vaid see
mõjutab kogu tarbimisahelat väga tugevalt. Iga elektri hinnatõus tähendab
järgnevat hinnatõusude ahelreaktsiooni. Sest nii leib kui särk tehakse suures
osas elektrist (ja naftast).







Kui on kallis, kasutame optimaalsemalt







Läänes on
kasutusele võetud termin: negavatt, mille mõte on vähendada tipptunnil
elektrikasutuse koorumust. Tootmisest lõpptarbijani jõudva elektri kaod on
suured: 3st megavatist jõuab jaotuskanalitesse 2 megavatti ning lõpptarbijani
vaid 1 megavatt. Iga (võimalusel) kasutamata jäänud megavatt annab ühe
negavati. Mida rohkem negavatte kogume, seda suuremad keskkonnasõbrad oleme. 







Tarbijatena saame
elektrikasutust vähendada, kuid me ei saa (normaalset elutegevust säilitades)
seda täiesti ära lõpetada. Meile meeldib tarbida ja tegelikult on hea, et meie
võimalused on piiratud – raha on alati vähem, kui tahaks seda kulutada. 







Eesti
ajakirjanduses on korduvalt ilmunud uudislugusid sellest, kuidas mõni pere
ootab aastaid kuskil “pärapõrgus” võimalust saada koju elekter. Samas näiteks
Sangaste lossis oli uuendusmeelsel krahv Bergil elekter juba 1907. aastal.
Elekter on meie elukvaliteeti (ja tootmisvõimsusi) suurendanud enam, kui elektri
kasuteguri ära tabanud USA ärimees Thomas Alva Edison tõenäoliselt ette
kujutas.







Energiaturu täielik
avanemine 2013. aastal aga tõenäoliselt alles lööb Eesti ettevõtete ja inimeste
rahakottidesse sisse nagu sellesuvine augustiäike. Elektribörsi ebastabiilsed
hinnad on ettevõtlusele osutunud pigem koormaks. Kuid see on paratamatus,
millega leppimine on mõistlikum kui mitteleppimine.







Andrus Ossip





G4S Eesti juhatuse
esimees

]]></description> 
		<pubDate>Mon, 25 Oct 2010 11:20:47 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2430</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Suvel parem tantsi, mitte uju</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2429</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

















Kumb on parem,
labajalavalss või krool? See küsimus polegi nii kohatu, kui vaadata koolide
kehalise kasvatuse tunni riiklikku ainekava, kus kohustusliku kursuse raames
õpetatakse gümnaasiumis rahvatantse, kuid
ujumine justkui vaene sugulane võib-olla leiab kavavälise alana armu.
Enamasti küll mitte. 





Ujumisõpetuse osakaal on
koolides kahetsusväärselt väike. Põhikooli õppekava näeb ette kehalise
kasvatuse tunni osana küll ujumist, kus ujumistunnid toimuvad ühe õppeveerandi
jooksul ning seejärel peab õpilane suutma ujuda valitud stiilis 25 meetrit.
Ujumistundide toimumise peavad tagama omavalitsused – seda jõudumööda
tehaksegi. Kohtades, kus pole basseine, viiakse õpilased bussiga lähematesse
ujulatesse. See oleks ideaalis sobiv sissejuhatus veega sinasõbraks saamisel.
Paraku on lapsed aeg-ajalt haiged ja ei saa tundides osaleda, koolijuhid
erinevalt motiveeritud ujumisõpetust korraldama, omavalitsustel pole raha
ujumislõbu kinni maksta nagu ka paljudel lapsevanematel. Tulemuseks on olukord,
kus paljud lapsed on kehva ujumisoskusega või ei oska sootuks ujuda. 





Võimalus või lootus, et
riiklikus koolisüsteemis vanemate klasside õpilane rohkem ujumisõpet saaks kui
eelpool viidatud paarkümmend tundi, on kaduvväike. Uuest kooliaastast kehtima
hakkava gümnaasiumi ainekava kohaselt õpetatakse kehalise kasvatuse kohustuslike kursuste
raames võimlemist, kergejõustikku, sportmänge nagu korv-, võrk- või jalgpall ,
tantsulist liikumist, orienteerumist ja talialasid nagu suusatamine või
uisutamine. Kohustuslike kursustega tuleb sisustada 70-80% kehalise kasvatuse
tundidest, ülejäänud ulatuses on koolil võimalus tegeleda ainekavva
mittekuuluvate spordi- ja liikumisalade, nende hulgas ka ujumisega. 





Uppuja
päästmine olevat uppuja enese asi, seega võivad ebapiisava ujumisoskuse
tagajärjed olla saatuslikud. Küll ei sure ükski inimene ära, kui ta ei suuda
täita kehalises kasvatuse kohustuslikus ainekavas leitava tantsulise liikumise
kursuse punkte . On muidugi hea, kui noor inimene tantsib ja analüüsib Eesti
pärimus- või autoritantse, standard- ja ladinatantse ning teiste rahvaste
seltskonnatantse, kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja
–stiile, kui ta eristab temposid ja rütme. Samas oleks normaalne kui ta lisaks
polkale, reinlenderile või labajalavalsile saaks oma kehatunnetuse ja
koordinatsiooni kätte korralikult kroolides või selili ujudes.





Korralikkust
ujumisõppest unistamise põhjuseks pole ainult veeõnnetused, vaid ka näited,
kuidas asju teistmoodi saaks teha. Vaadakem võrdlusena Saksamaa
haridussüsteemi. Saksamaa Ujumisliidu DSV mõne aasta taguse ülevaate kohaselt
on ujumisõpetusega seonduv eri
liidumaade õppeplaanides rohkem või vähem lahti kirjutatud. Kuid üldiselt
vaadates jaguneb sealne ujumisõpe klassikaliselt kolme õppeastmesse ehk siis Eesti mõistes algkooli, põhikool ja
gümnaasiumi astmesse. Kõigis õppeplaanides peetakse ujumise tähtsust õpilase
arengule väga oluliseks, kohati isegi „hädavajalikuks“. 





Püstitatud
eesmärkide kohaselt peab neljanda klassi lõpuks laps oskama muuhulgas ühes
stiilis kindlalt ujuda, oskama ujumisprillidega sukelduda ja teha erineval
viisil vettehüppeid. Põhikooli lõpuks peab õpilane suutma ujuda 15-20 minutit
järjest, oskama vähemalt kaht ujumisstiili, sukelduma 3 m sügavusele, olema
kursis päästevõtetega. Gümnaasiumis antav ujumisõpe läheb küll väga
spetsiifiliseks ning siin arvestatakse koolide võimaluste ja eripäradega. Samas
seal, kus ujumisõpe toimub peab gümnasist selgeks saama neli ujumisstiili,
stardid ja pöörded jne.





Õpetades
lastele ujumist õpetame me neile lisaks kogu sellele veelõbule ja
meelelahutusele tegelikult turvalisust , enesega toimetulekut ja tervislikke
eluviise. Paraku on just turvalisuse teema sagenenud uppumisjuhtumeid
arvestades kõige olulisemaks tõusnud. Paljud omavalitsused on panustanud
rannavalve teenust ostes oma inimeste turvalisusse, kuid selge on see, et iga
veekogu äärde valvet panna ei saa ja sel pole ka tegelikult mõtet – Eestis on 1200 järve ja veehoidlat, lisaks veel
kruusaaugud ja tiigid koduõuedes. Seetõttu peavad inimesed iseennast ja
üksteist vajadusel aidata suutma. 





Parem ujumisõpetus on
reaalne vajadus. Kuid praegu kehalise kasvatuse ainekava vaadates saan
poistele-tüdrukutele öelda, et suvel parem tantsige. Nii on kindlam.





Uppumissurmade statistika:
2010. aastal ei olnud G4Si poolt valvatavates randades ühtegi uppumissurma ja
uppumisohust päästeti 5 inimest. Päästeameti andmetel on see aasta uppunud
kokku 92 inimest, eelmine aasta oli see arv 61 inimest.





Andrus Ossip





AS G4S Eesti juhatuse
esimees, Eesti Ujumisliidu juhatuse liige


]]></description> 
		<pubDate>Mon, 25 Oct 2010 11:09:42 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Andrus Ossip</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=822&amp;amp;article_id=2429</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Turvalist teed!</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=818&amp;amp;article_id=2428</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



































Liiklusmenetlustalituse
sinivalgetes ruumides Tallinnas Vikerlase tänaval on vaikne ja rahulik – kuulda
on vaid hiireklõpse. Peale vaadates ei vihja miski, et nendes kabinettides
päästetakse elusid ning infosüsteem, millega need inimesed töötavad, on omasuguste
seas maailmas üks uudsemaid ja mugavamaid. Ometi on see just nii.AS Alarmtec paigaldas esimesed 16 liikluskaamerat Tallinn-Tartu maantee
ohtlikumatesse kohtadesse 2009. aastal. Selle aasta 10. maist töötab
menetluskeskus päriselt, st saadab trahviteateid. Veebruaris alanud
katseperioodil, kui kiiruseületaja sai trahvi asemel hoiatusteate, ei olnud
tööd siiski vähem. Küll andsid need kuud hea võrdlusmaterjali praeguse
olukorraga, samuti said liiklejad harjuda mõttega, et Tallinna-Tartu maantee
ohtlikel lõikudel järgneb nüüdsest alati rahatrahv. Praegu võib öelda, et
süsteem on ennast liikluse rahustajana õigustanud. Motiveerigu juhte siis
võimalik trahv või tahtmine ohutumalt sõita, kuid üle poole neist on ohtlikel
lõikudel oma käitumist muutunud. Võib kahtluseta öelda, et see üsna väike
kollektiiv Vikerlase tänaval ja inimesed, kes süsteemi kasutusele võttu ette
valmistasid, on Eesti liikluses muutnud asju paremaks. Eestis on kavas
automaatset liiklusjärelevalvet veelgi laiendada ning järgmised 14 lisanduvat
kaamera mõõtekabiini tulevad praeguste kavade kohaselt juba selle aasta lõpuks
Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maanteele. Kohtade valik täpsustub lähikuudel.
2011. aasta lõpuks võiks kiiruskaameratega kaetud teelõike olla kokku 160 km
ulatuses ning kaameraid kokku umbes 40.
	
	
	
	
	
	
	












Mis
on kiiruskaamera ja kuidas ta toimib? 










Kiiruskaamera
on sõidukite kiiruse mõõtmiseks ja lubatud sõidukiiruse ületajate
fikseerimiseks mõeldud süsteem, mis paigaldatakse statsionaarselt paremale
poole sõidutee äärde (mõõdetava sõidusuuna poolt vaadatuna). Kiiruskaamera
koosneb teatud kindlatest komponentidest, mis tagavad automaatselt
kiiruseületaja fikseerimise. Kui sõiduki kiirus on lubatust suurem, pildistab
kaamera sõidukit nii, et tuvastatav oleks sõidukinumber ja juhi nägu. Samuti
fikseerib kaamera kiirust ületanud sõiduki kiiruse, rikkumise kellaaja ja
kuupäeva. Kaamera saadab iga rikkumise andmed politseisse, kus tuvastatakse
fotole jäänud sõiduki omanik või volitatud kasutaja. Mõne päeva jooksul
saadetakse omanikule või liisinguautode puhul volitatud kasutajale
hoiatusmenetluse raames liht- või e-kiri. Kui rikkumiselt tabatud sõiduki
omanik või volitatud kasutaja võtab teo omaks, tuleb tal maksta rahatrahv ja
sellega on kiiruseületamine riigi silmis klaaritud. Kui sõiduki omanik või
volitatud kasutaja polnud kiiruseületamise hetkel roolis, tuleb tal
hoiatusmenetlus vaidlustada ning teatada politseisse, kes roolis oli. Kiiruskaamerate
paigaldamise eesmärk on suurendada liiklusohutust, rahustada liiklust ning
registreerida automaatselt lubatud sõidukiiruse ületajad. Esimesed 16 kaamerat
on üles pandud Tallinna-Tartu maantee ohtlikemasse kohtadesse. 










Radari asemel laser. 










Alarmteci
tarnitavate kiirusmõõtekaamerate PoliScan speed tootjaks on Saksa firma
Vitronic. Edukalt on sama tootesarja kasutatud nii Saksamaal, Šveitsis, Leedus
kui ka muudes Euroopa riikides. Firma Vitronic tehnoloogia toetab suuremat
liikuvust ning aitab parandada maanteede turvalisust kogu maailmas. Vitronic
seadmete eeliseks konkurentide ees on nendes kasutatav uusim tehnoloogia –
laserskanneri baasil loodud mõõteseade, mis võimaldab teostada kiirusmõõtmist
mitmel sõidurajal samaaegselt ning samuti teha vahet sõiduautode ning suurte
sõidukite vahel. Uusim tehnoloogia tagab täpse mõõtetulemuse ning võimaluse
registreerida ka möödasõidul olevad sõidukid ja tihedalt üksteise taga sõitvad
sõidukid, mille registreerimist tavapärane Doppler radar ei võimalda.










Lugu valmis koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ajakirjaga
“Radar”.










Priit Orasson








Turvatehnikadivisjon
		
		
		
		
		
		
		
		
		



]]></description> 
		<pubDate>Thu, 21 Oct 2010 12:29:36 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Priit Orasson</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=818&amp;amp;article_id=2428</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kõige laste- ja noortesõbralikum ettevõte</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2427</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











G4S Eesti järjepidev töö laste ja noortega sai ettevõtluspäeval tunnustatud Tallinna linnaisade poolt. Laste- ja noortesõbralikuma ettevõtte auhinna sai G4S Eesti. Auhinda vastu võttes tänas G4S esindaja Andres Lember kogu üldust: ”Kui me aastaid oleme oma tunnustust saanud laste säravatest silmadest, siis täna on meil väga hea meel näha, et seda tööd ja rõõmu on tähele pannud ka laiem avalikkus.”






Tallinna linn tunnustab sügiseti ettevõtluspäeva raames ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid, kes oma tegevusega on elavdanud pealinna majanduskeskkonda. Seitsmendat korda toimuval ettevõtluspäeval jagati auhindu kuues kategoorias. Lisaks anti välja ka kolm eriauhinda. Peaauhinna, kõige vastutustundlikum ettevõte, nominentideks olid lisaks auhinnavõitjale Coca-Cola HBC Eesti AS veel G4S Eesti AS, RMP Eesti OÜ ja Green IT OÜ. 







		
		
		
		
		
		
		G4S Eesti kutsus 8 aastat tagasi ellu G4S Noorteklubi, kuhu on oodatud kõik 7-15 aastased lapsed, kes soovivad oma vaba aega sisustada aktiivselt ja kasulikult. G4S Noorteklubi märksõnadeks on turvalisus, isetegemine, uued teadmised, põnevus, sõprus, seikluskasvatus, kuritegevuse ennetamine, hea tahe, terve ja sportlik eluviis. Kui alguses alustati oma tegevust ainult Tallinnas, siis tänaseks on klubi jalga kinnitanud juba 8 piirkonnas - Tallinn, Keila, Tabasalu, Haapsalu, Jõhvi Rakvere, Tartu ja Pärnu. Järgmise aasta eesmärgiks on laieneda veelgi.






Kolm aastat tagasi oli G4S Noorteklubi liikmeskond juba nii suur, et tekkis mõte korraldada aasta suurüritus, kuhu noored saaksid kokku tulla ja midagi huvitavat teha. Pandi alus Suur Semu Seiklusele, mis sel aastal päädis kuni 1600 lapse osavõtuga.






G4S Noorteklubil on suur panus ka laste suvede organiseerimisel. Iga aasta korraldatakse töömalevaid, kus klubiliikmed saavad osaleda. Töömalevad on olnud eriti olulised just sel ja eelmisel aastal, mil majanduslik olukord on olnud keeruline. Lastele on töömalev andnud võimaluse teenida oma taskuraha.






Neljandat aastat järjest tunnustab G4S Eesti ka lapselupäästjaid. Teenetemärgi “Vapruse eest” on pälvinud 14 last ja noort, kelle vapper tegevus on päästnud inimelusid.  ]]></description> 
		<pubDate>Fri, 08 Oct 2010 13:56:08 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2427</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Saaremaa Ralli 2010</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2556</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[


		
		
		
		8. ja 9. oktoobril toimub 43.
Saaremaa Ralli 2010, kus kokku on registreerunud 152 ekipaazi. G4S võtab rallist osa kui ürituse heakorra
tagaja – võistlustel hoitakse silma peal ralli avamisel, 6 kiiruskatsel ja ka
service-pargis toimuval.

















Tegu on Eesti autoralli
meistrivõistluste, FIA NEZ ralli karikasarja ja Balti autoralli
meistrivõistluste viimase etapiga. Üks kiiruskatsetest, mida sõidetakse teisel
päeval, kannab G4S nime. Tegemist on Kaljuküla kiiruskatsega, mida läbitakse kahel
korral. 



















Pealtvaatajate hulk on läbi
aastate olnud sellel üritusel suur. Kui eelnevatel aastatel on tulnud rallit
jälgima ligi 5000 inimest, siis see aasta on oodata veelgi suuremat huvi.
Tulles vastu pealtvaatajate soovile, on korraldajad toonud tagasi 8. oktoobril
toimuva Kuressaare linnakatse, mis on kõigile huvilistele tasuta. Ühe
muudatusena on suurendatud ka service-pargi ala ning sellest tulenevalt on see
Kogulast üle viidud Orukülla.



















Kokku on kahe päeva võistlusraja
pikkuseks 525 kilomeetrit, millest kiiruskatseid on 115 kilomeetril. Stardirivi
eesotsas on kolm WRC autot: esimene on Norra-Rootsi paar, teine eelmise aasta
rallivõtjad eestlased Gross-Mõlder ja kolmandad Soome ekipaaz.



















Lisaks rallile on Kuressaare
kultuurikeskusesse välja pandud näitus “Eesti mootorsport läbi aegade”.



















Lisainfo http://www.saaremaarally.eu/



















Ootame ka Teie pilte huvitavatest
situatsioonidest aadressil: kysimused@ee.g4s.com



















Kohtume Kuressaares!


	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 07 Oct 2010 23:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2556</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Algas G4S Korvpalli Meistriliiga</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=816&amp;amp;article_id=2425</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[






















		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		







28. septembril avati G4S Korvpalli Meistriliiga järjekordne hooaeg, mille
jooksul üheksa korvpalliklubi selgitavad kevadeks välja Eesti meistri.












		
		
		
		
		
		
		
		
		
		
Coca-Cola Plazas toimunud korvpallihooaja avamisel tutvustati G4S Meistriliigas
mängivate klubide plaane algavaks hooajaks. Klubide peatreenerite üksmeelne
sõnum oli, et hooaeg tuleb kindlasti sama põnev kui eelmine, kuna liigasse on
lisandunud uusi klubisid ja mänge peetakse oluliselt rohkem kui mullu – kui
eelmise hooaja põhiturniiril oli 100 mängu, siis seekord on kavas pidada 144
kohtumist.























EKL peasekretär Karel Loide sõnul on üheks
hooaja uuenduseks veel see, et kõikidel liigas osalevatel meeskondadel ette
näidata ka koostöö noortevõistkondadega. See on andnud noortele mängijatele
kindlama sihi, mis suunas edasi liikuda.























Korvpallihooaja avamisel kirjutas G4S Eesti
juhatuse esimees Andrus Ossip alla ka koostöölepingu lisa Korvpalliliiduga, mis
täpsustab koostööd alanud hooajal. 























G4S on Eesti korvpalli suurim toetaja, lisaks
Eesti Korvpalliliidule toetab G4S ka BC Kalev/Cramot ja Tartu Ülikool/Rocki. 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		

		
		
		
		
		
		
		
		
		
		












G4S Korvpalli Meistriliiga esimene mäng on 6.
oktoobril.

]]></description> 
		<pubDate>Thu, 30 Sep 2010 11:11:29 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=816&amp;amp;article_id=2425</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Narkojoobe tunnustega naisterahvas hammustas G4Si turvatöötajat jalast </title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2424</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
















22. septembrilkella kahe ajal ründas narkojoobe tunnustega naisterahvas ühes Tallinna kaubanduskeskuses G4S turvatöötajat. 













Turvatöötaja asus kinni pidama naisterahvast, kes möödus kassast kauba eest maksmata. Kinnipidamisel osutas naine vastupanu ning hammustas turvatöötaja jala veriseks. Koos paarimehele appi tõttanud teise turvamehega peeti agressiivselt käitunud naisterahvas kinni. Juhtimiskeskusest sündmuskohale appi saadetud patrullekipaaž andis korrarikkuja politseile üle. Kannatada saanud turvatöötaja toimetati traumapunkti arstliku kontrolli. Peale esmaabi saamist andis ta politseile selgitusi juhtunu kohta.













2010. aasta jooksul on G4S turvatöötajad politseile üle andnud ligi 5000 korrarikkujat.&nbsp;














	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Sarnaselt kirjeldatud juhtumile on tänavu turvatöötajaid rünnatud 25 korral. Tüüpiline ründaja on reeglina joobes.]]></description> 
		<pubDate>Thu, 23 Sep 2010 11:16:10 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2424</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S autasustas nelja noort elupäästjat teenetemärgiga</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2423</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[











































16.septembril toimunud Suurel Semu Seiklusel Pärnus andis G4S Eesti juhatuse
liige Margus Kolumbus üle teenetemärgid “Vapruse eest” neljale Pärnu noorele,
kes selle aasta kevadel päästsid uppumissurmast kolm inimest.











Teenetemärgi saajad olid Aleksei Rožkov Pärnu
Ühisgümnaasiumist ja Mehis Kont Hansagümnaasiumist ning Kertu Rannak ja Georg Alemaa
Kuninga tänava põhikoolist.











Pärnu
		
		 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		abituriendid Aleksei Rožkov ja Mehis Kont
päästsid tänavu 9. aprillis 8- ja 7-aastase poisi elu. Kuuldes eemalt appihüüdu,
tõttasid noormehed koheselt päästma. Nad püüdsid tiiki kukkunud lapsi alguses
välja sikutada puuoksaga, kuid nad ei ulatunud sellega lasteni. Seejärel läksid
noormehed ise tiigivette ja seades ohtu oma elu, tõid nad läbi jää vajunud
lapsed kaldale.&nbsp;










		
		
		
		
		
		
		
		











Kuninga kooli 9. klassi tüdruk Kertu
Rannak ja kaheksandik Georg Alemaa tõid 10. mai õhtul kaldale Sauga jõkke
suplema läinud ja vees teadvuse kaotanud mehe. Kertu nägi napsitanud meest
uljalt ujuma tõttavat ning sai aru olukorra tõsidusest. Ta ujus igaks juhuks
temaga kaasa ning kui mees kaotas vees teadvuse, oli Kertu piisavalt lähedal,
et uppujat abistada. Kutsudes appi kaldal olnud koolivenna Georgi, tõid nad
kahekesi teadvuse kaotanud mehe kaldale.
		
		
		











AS G4S Eesti juhatuse
esimehe Andrus Ossipi sõnul eristab seekordseid teenetemärgi saajaid nende
erakordne oskus märgata abivajajat. “Oskus hoolida vajab tänapäeva ühiskonnas
paraku julgust, just seetõttu imetlen nende noorte inimeste meelekindlust ja
tahet usaldada oma sisetunnet ning aidata abivajajat tingimusteta,” ütles
Andrus Ossip. 











G4S tunnustas noori elupäästjaid ligi 400 lapse ees, kes Pärnus 16.
septembril Rannapargis Suurel Semu Seiklusel osalesid. MTÜ G4S Noorteklubi
poolt 3.-6. klassi õpilastele korraldatav õpetlik ja meelelahutuslik Suur Semu Seiklus
toimus üheaegselt Tallinnas, Tartus ja Pärnus, ning sellest võttis osa ligi
1600 last. 











Eesti suurim turvafirma G4S algatas lapselupäästjate tunnustamise
traditsiooni 2006. aastal. Elupäästmise eest on G4Si teenetemärgi pälvinud
kokku 14 last ja noort. 

]]></description> 
		<pubDate>Fri, 17 Sep 2010 15:44:44 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Julia Garanža</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2423</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Kuus klassi võitsid Suurel Semu Seiklusel tasuta klassiekskursiooni</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2422</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



















		
		
		Neljapäeva pärastlõunal Tallinnas, Tartus ja
Pärnus III-VI klasside seiklusmängul Suur Semu Seiklus võitsid igas linnas kaks
parimat klassi kahepäevase klassiekskursiooni. 






MTÜ G4S Noorteklubi
korraldatud mastaapse seiklusmängu võitjad olid linnade
lõikes järgmised: 






Tallinn, III-IV klasside arvestuses -
Merivälja Kooli 3b klass; 






Tallinn, V-VI klasside arvestuses - Tabasalu
Ühisgümnaasiumi 6b klass;






Tartu, III-IV klasside arvestuses - Tartu Kunstigümnaasiumi 4b klass;






Tartu, V-VI klasside arvestuses – Tartu Raatuse Gümnaasiumi 6b klass;






Pärnu, III-IV klasside arvestuses - Pärnu Vanalinna Põhikooli 4b klass;






Pärnu, V-VI klasside arvestuses – Pärnu Raeküla Gümnaasiumi 6a klass.






Võitjate klassiekskursioon
toimub 1.- 2. juunil 2011. aastal. 






G4S Noorteklubi juhi Triin Maripuu sõnul on tal
hea meel, et koolid ja klassid näitasid üles suurt huvi ja osavõtjate arv
küündis rekordilise 1600ni – Tallinnas võttis osa 700, Tartus ligi 500 ja
Pärnus ligi 400 last. “Lapsed jäid
rahule ja ilm soosis meid. Kindlasti jätkame Suure Semu Seiklust ka järgmisel
aastal,” lisas ta.






Seekordse võistluse
sisuks oli igas kontrollpunktis leida õige puzzletükk, see ära värvida ja lõpus
kõigist tükkidest kokku panna pilt,
milleks oli liiklusmärk - jalgratta sõidu keeld.






Pärast võistlusi
näitasid Eesti jõustruktuurid oma varustust ja etendasid huvitavaid
situatsiooniolukordi. Laste huvi oli väga suur ning kõik tahtsid
proovida-katsuda püsse, käeraudu, pommimasinat ja muud varustust.






Kogu üritus oli lastele
tasuta, pakkudes huvitava pärastlõuna
värskes õhus. Lisaks said lapsed
praktilisi teadmisi ning meelelahutust. ETV-le antud intervjuus ütles üks Pärnu
piiga, et selliseid üritusi peaks rohkem olema – nii kevadel, sügisel, talvel
ja suvel.






Suur Semu Seiklus toimus
juba kolmandat aastat. Seiklusmängu koostööpartneriteks on Haridus- ja
Teadusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit,
Päästeamet ning Maksu- ja Tolliamet. 






Suurt
Semu Seiklust korraldav MTÜ G4S Noorteklubi on kõigile Eestimaa noortele avatud
laste- ja noorteühendus, mis loodi 2002 aastal. MTÜ G4S Noorteklubi
märksõnadeks on turvalisus, isetegemine, uued teadmised, põnevus, sõprus,
seikluskasvatus, kuritegevuse ennetamine, hea tahe, terve ja sportlik eluviis.
Noorteklubi nimisponsor on turvafirma G4S.

]]></description> 
		<pubDate>Fri, 17 Sep 2010 15:06:39 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=817&amp;amp;article_id=2422</guid>
		</item>
		<item>
		<title>Aasta 2010 parim teenindusettevõte - G4S Eesti</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2486</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[
























G4S Eesti juhatuse esimees Andrus Ossip
võttis eile Estonia Kontserdisaalis vastu 2010. aasta konkurentsivõimelisima
teenindusettevõtte auhinna. 






Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate
Keskliidu koostatavas konkurentsivõime edetabelis osales vabatahtlikkuse alusel
342 Eesti ettevõtet. G4S edestas oma konkurentidest GSM Valvet (tabelis 17.
koht) ja K-Gruppi (tabelis 37. koht).













Andrus Ossipi sõnul on
see auhind tunnustuseks kõigile G4S Eesti 3100 töötajale. “Teenidussfääri
põhialuseks on kõikide üksuste hea koostöö, eesmärgiga tagada teenuse ühtne ja
hea kvaliteet kõikidel tasanditel,” ütles Ossip.













“Meeskonna hoidmine on tähtis. Iga meeskonna liige peab uskuma ühisesse
ettevõtmisesse ja oma oskustega seda täiendama ja toetama. Oluline on tiimitöö
ja ühtse suuna hoidmine. Tänan kõiki oma kolleege hea meeskonnatöö eest,” lisas
Ossip













AS G4S Eesti edule tuli suuresti kasuks kogu
ettevõtte üleminek divisjonaalsele struktuurile, mis tagab parema ja ühtsema
teeninduskvaliteedi. 













Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse
esimehe Ülari Alametsa sõnul on kõigi Ettevõtluse Auhinna nominentide tegevus
tõenduseks, et ka praeguse ajal on võimalik edukas olla. "Igaüks teist,
kes majandussurutisest terve ja tugevana välja on tulnud, võib end õnnitleda.
On põhjust rõõmustada nagu Juhan Liivi tegelane: "Jaak, kurat, jalad
põhjas!",“ ütles Alamets auhindade üleandmisel.








EASi
poolt välja antav ettevõtluse auhind 2010 läks Ericsson Eesti AS-le ning Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu koostatavas
konkurentsivõime edetabelis 2010 tuli esimeseks Tallink Grupp AS.
	
	
	
	
	
	
]]></description> 
		<pubDate>Mon, 13 Sep 2010 10:00:00 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2486</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4Si rannahooaja kokkuvõte: valvatavates randades ennetati uppumissurmi</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=814&amp;amp;article_id=2415</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[




















	
	



























		
		
		
		
		
		
Veesurmaderohkel suvel suutis G4S
rannavalve ennetada traagilisi õnnetusi oma valvatavates randades, päästes
uppumisohust viis ja andes esmaabi 911 inimesele.






G4S rannavalve juhi Henry Seemeli sõnul
näitas tavatult soe suvi kui eluliselt vajalik võib olla ujumisoskus. "Ka
sel aastal pole rannavalvega kaetud aladel uppunud ühtegi inimest, kuid üle
Eesti on uppumissurmasid olnud liiga palju. Mõeldes järgmisele suvele, soovitan
kõigil kaaluda võimalust ja vajadust lihvida oma ujumisoskust,” ütles Seemel.
Päästeameti andmetel uppus kolme suvekuu jooksul 63 inimest.






Suve jooksul registreeriti G4Si
valvatavates randades ligi 6000 avaliku ja heakorra rikkumist. Sarnaselt
varasemate aastatega, tegid rannavalvajatele enim muret joobes ja klaastaaraga
rannasviibijad. 













“Valdav osa esmaabi andmise juhtumitest
olidki seotud lõike- või torkehaavadega, mille põhjustas kokkupuude hooletuse
tõttu purunenud klaastaaraga,” täpsustas Henry Seemel. Jätkuvalt oli sage laste
kadumine rannas, suve jooksul viisid G4S rannavalvurid oma vanematega kokku 85
eksinud last. “Juulikuus suutis üks lapsevanem Stroomi rannas sama päeva
jooksul kolmel korral oma lapse ära kaotada - ikka ja jälle olid rannavalvurid
emale abiks,” lisas rannavalve juht. Mitmel korral aitasid rannavalvurid
toimetada kaldale merehätta sattunud ekstreemspordiharrastajaid. Tuuliste
ilmadega olid rannavalvurite tähelepanu keskpunktis ka surfarid, keda tugev
maatuul kandis avamerele ja laevateele ohtlikult lähedale. 



























Erakordselt sooja suve tõttu tuli
rannavalvajatele hulgaliselt teateid siseveekogude juures olevatest
roomajatest. Kõige rohkem nähti neid Harku järve ääres.





























	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
Tänavu suve külastatavuserekord kuulub
Pirita rannale, kus juulikuus nautis korraga rannamõnusid kuni 15000 inimest.
Tänavu suvel oli G4S 15 rannas.





























]]></description> 
		<pubDate>Fri, 10 Sep 2010 09:22:55 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=814&amp;amp;article_id=2415</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S: € hinda ei tõsta</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2414</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



Eesti üks suuremaid tööandjaid, turvakontsern AS G4S Eesti liitub Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel ettevalmistatud ausa hinnastamise kokkuleppega, kinnitades, et ei tõsta seoses eurole üleminekuga hindu.







„G4S on äritegevuses alati järginud kõrgeid eetilisi norme. Oleme Eesti riigi üks suuremaid partnereid rahavahetusprotsessis. G4S töötleb ja transpordib regulaarselt kogu Eestis ringlevat sularaha ning meie ülesandeks on tagada ka eurode õigeaegne jõudmine igasse Eestimaa nurka,“ ütles ASi G4S Eesti juhatuse esimees Andrus Ossip. „Seetõttu on loomulik, et G4S liitub ausa hinnastamise kokkuleppega kohe esimesel päeval.“







Ausa hinnastamise leppega liitunud ettevõtjad annavad nõusoleku, et seoses eurole üleminekuga järgivad nad head tava ega tõsta põhjendamatult hindu. See on signaal tarbijale ausast ja vastutustundlikust käitumisest oma klientide suhtes. G4S on suurim Eesti turvaettevõte, kelle hoolde on oma vara valvamise usaldanud ligi 45000 era- ja äriklienti. Ettevõte annab tööd enam kui 3000 inimesele.







Ausa hinnastamise kokkuleppega liitumise märgiks paigaldab G4S ligi 200 kontserni kaubamärke kandvale sõidukile kleebised kirjaga „&euro; hinda ei tõsta“.



		




]]></description> 
		<pubDate>Mon, 06 Sep 2010 08:38:33 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=808&amp;amp;article_id=2414</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S annetab Punasele Ristile õppematerjale</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2413</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[



















Üle saja tuhande plaastri, üle kaheksa tuhande haavakompressi ja tuhat plakatit antakse üle 26. augustil Eesti Punase Risti peakontoris.
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	
	Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi sõnul sobivad G4S eelkäija Falcki pakendiga, kuid täiesti kasutamiskõlblikud plaastrid ja kompressid suurepäraselt noorematele õpilastele praktilisteks õppevahenditeks. „ Eesti Punane Rist alustab esmaabi elementaarse õpetusega juba lasteaia lõpurühmas. Väga oluline on alustada esmaabi kursustega juba lapsepõlves, sest nii jäävad teadmised neile kogu eluks. Annetatud õppevahendid kuluvad ära koolitustel, mida korraldame Punase Risti võrgustiku kaudu 5.-8. klasside õpilastele üle Eesti .“ lisas peasekretär. 
		
		
		
		
		
		
		
		
		
		










Üle saja tuhande plaastri, üle kaheksa tuhande haavakompressi ja tuhat plakatit antakse üle 26. augustil Eesti Punase Risti peakontoris. 
		

	
	
		]]></description> 
		<pubDate>Fri, 03 Sep 2010 14:40:59 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Kadi Sumberg</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2413</guid>
		</item>
		<item>
		<title>G4S avas blogi</title> 
		<link>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2409</link> 
		<keywords></keywords> 
		<description><![CDATA[

 


Loodame, et meie blogi aitab lugejatel leida palju häid võimalusi, kuidas enda maailma turvalisemaks muuta. Kavatseme blogisse uut ja huvitavat infot lisada pidevalt. Soovitame kindlasti lugeda ka meie kodulehe alajaotust "turva abc", kus on kirjas mitmeid kasulikke nõuandeid erinevate turvateemade kohta. Alustades sellest, mida tuleks silmas pidada kodu turvalisuse seisukohast ja lõpetades sellega, kuidas käituda randades. 
	
	
	


Vaata ka G4Si tutvustavad video!

	
	
	
	
	
	
	
	



	
	
	]]></description> 
		<pubDate>Thu, 19 Aug 2010 16:00:42 +0300</pubDate>
		<dc:creator>Tarmo Pärjala</dc:creator>
		<category></category>
		<guid>http://www.g4s.ee/?content=811&amp;amp;article_id=2409</guid>
		</item>
	</channel>
</rss>

