Sinu eest valvel!

Meie töötajad

Allan Magnus: Turvatöötaja on üha rohkem klienditeenindaja

  • Kuupäev: 31.08.2018
    Autor: Esme Kassak

Järve Keskuse objektivanem Allan Magnus töötab G4Sis juba 14 aastat ning ka enne keskusesse tööletulekut üle kuue aasta tagasi oli ta ametis kaubanduses. Juuli alguses tänati Allanit kvartali parimate turvatöötajate tänuüritusel hea töö eest. Tema turvajuht toob muuhulgas välja oskuse oma tiimi hästi koos hoida.

 

Külastan Allanit tema tööpostil ühel augustikuu hommikupoolikul. Klientide mõttes on tööpäeva algus rahulik – kõik, mis toimub keskuse pinnal, on mitmest ekraanist näha kui peopesal. Küll aga külastab turvaruumi üks töötaja keskuse kontori poolelt, et plaanida suvepäevade ajal parkimist, veel arutab Allaniga tööasju haldusjuht, seejärel vaadatakse kaamera abil üle ühe konteineri asukoht. Objektivanemana on tema roll olla lüli keskuse kui kliendi ja G4Si kui turvateenuse pakkuja vahel. Lisaks on ta parem käsi keskuse haldusjuhile, ajades jooksvalt korda erinevad väiksemad teemad. „Keskuses on võrdlemisi rahulik ja ma heameelega abistan jooksvate küsimustega, kui midagi on katki ja vaja tellida tehnik või remondimees,“ räägib Allan.

Nõmme külje all
Varasematel aastatel nii Tondi kui Järve Selveris turvatöötaja ja vahetusevanemana töötanud Allan oskab võrrelda erinevaid töid kaubanduses – keskuses on tema sõnul märksa rahulikum. Eriti kaubanduskeskuses, mis ei asu linna tuiksoonel, kus kipuvad noored hängima ja tuleb lahendada situatsioone kõiksugu probleemsete tegelastega. „Siia tulevad inimesed kindlal eesmärgil: kes käibki igapäevaselt Selveris, kes tuleb sööma, kes sisustuskaubamajja või muul kindlal põhjusel. Niisama hängijaid siin naljalt ei leidu ja ega meelelahutuskohti ka pole. Eelkõige hoiamegi silma peal avalikul korral,“ räägib Allan.

Just selline töö, nagu Allan eelnevalt kirjeldab, talle meeldib ja tundub, et ka tema tiimile. Järve Keskuse turvatiimi moodustavad kuus töötajat – neist neli on omaette tuumik, kellest üks on isegi Allanist kauem samal kohal olnud. Püsiv meeskond annab Allani sõnul mitmeid eeliseid. „Tunned inimesi ja tead, mis nad endast kujutavad: keda saab rohkem usaldada, kes hakkab teatud olukorras pabistama, millised on kellegi plussid-miinused. Kui seltskond kogu aeg vaheldub, siis ei tea, kuidas ta reaalselt mingis olukorras käitub. Esmamulje võib ju hea olla, aga sisse ei näe.“  Lisaks oma meeskonnale kiidab Allan klienti, kellega saab kõik asjad aetud, ja muidugi meeldib talle nõmmekana keskuse asukoht. „Hea ilmaga kõnnin alati see 20-30 minutit tööle ja tagasi jala,“ ütleb ta.

Suhtlusoskus kõige olulisem tööriist
Objektivanemana on Allan ka oma turvajuhi Indrek Puki jaoks justkui käe pikendus, kes jagab töötajatega vajalikku informatsiooni, koostab graafikuid ja aitab jooksvate tööküsimustega. Nii suhtluses kliendi kui oma meeskonnaga on Allan alati põhjalik, selgitades nii jah- kui ka ei-vastuseid. Ta leiab, et nii, nagu sina suhtled teistega, suhtlevad teised lõpuks sinuga. „Kliente on muidugi ka erinevaid, aga olen seda meelt, et inimene ise loob seda meelestatust, kuidas klient temasse suhtub. See, kuidas töötajad suhtuvad klienti, peegeldub ju tagasi. Kõik sõltub inimestest endist. Ja kui inimesed on rahul, klient on rahul, ettevõte on rahul, siis polegi põhjust tahta kuhugi mujale minna,“ tõdeb ta keskuse staažika töötajana.

Nõnda tajubki Allan end keskuse objektivanema tööd tehes üha rohkem klienditeenindajana. Aga kui asjad on majas korras, vormis mees majas, silm ekraanil ja abi telefonikõne kaugusel, siis ongi suur osa turvalisusest juba tagatud. „Meid kutsutakse välja, kui rentnik ise helistab või teeb häire. Sellistel juhtumitel turvakontrolli tehes olen üsna tihti keerukas olukorras, kui pole ise kogu situatsiooni pealt näinud. Siis tuleb kahtlusalusele viisakalt selgitada, miks ma turvakontrolli teen, ja veenda teda sõbralikult koostööd tegema. Inimlik faktor on suhtluses oluline,“ räägib Allan.

Kõigil on õigus…
Turvatöö teeb Allani sõnul keerukaks see, et seaduse järgi napib turvatöötajal õiguseid. „Vanasti polnud kellelgi küsimust, kui teda kinni peeti. Nüüd teatakse oma õiguseid väga hästi. Nii ongi tänapäeval hea suhtlusoskus turvatöös kohati isegi olulisem kui füüsiline vorm,“ arutleb Allan. Samuti peab ta oskust suhelda oluliseks turvatöö üldise maine pärast, kuna igaüks võib tekkinud olukorda oma pihku mahtuvast seadmest filmida ja seda oma vaatenurgast näidata. „Negatiivset tähelepanu ei ole vaja ei kliendile ega meile. Seega tuleb osata igasuguseid olukordi lahendada. Pead iga konkreetse sündmuse puhul vaatama, mismoodi selle inimesega suhelda,“ räägib ta.

Joobes inimest ei saa minna tema hinnangul ohjeldama järsult, vaid pigem sõbralikult, sest vastasel juhul võivad tekkida lisaprobleemid. Eks see üks osav balansseerimine ole, kuidas korraga taltsutada ja oma sõna maksma panna, ent purjus inimese jõuga on Allan samuti tuttav. „Reaktsioonid võivad väga erinevad olla. Mõni varastab suure summa eest ja tuleb täiesti rahulikult turvakontrolli kaasa, teine väikese asja ja hakkab vastu. Oleneb ka taustast: kellel on kriminaalasi või tingimisi karistus, sel puudub motivatsioon sinuga kaasa tulla.“ Veel märgib Allan, et viimaste aastatega on kahtlased isikud hakanud järjest enam sulanduma massi ja peab olema silma, et neid ära tunda. „Paljud inimesed ei paista üldse välja nagu vargad. Isegi narkomaanid näevad väga viisakad välja, samas kui vanasti olid kõik nagu kloonid: seljakott, dressid, nokamüts. Kui ei oska märgata teatud detaile, siis ei panegi kohe tähele.“

Tehnikast ei saa üle ega ümber
Inimeste tundmise oskuse kõrval on turvatöös üha enam vaja osata ringi käia ka tehnikaga. See hõlmab nii igapäevaseid töövahendeid kui ka hoonete üldisemat turvalisust, mille osas on nõuded aastatega hüppeliselt kasvanud. Ikka selleks, et inimestel oleks turvaline keskusi külastada. Mistahes probleemide korral on turvatöötaja ka enam-vähem esimene ja vahel ka ainus inimene, kelle poole pöördutakse.  Keskuse turvatöötajal on olukorrast hoones hea ülevaade ning silma hoitakse kogu kompleksil peal ka öösel.

 „Ühtki häiret ei tohi kergelt võtta, mis siis, et üheksal juhul kümnest on tegemist valehäirega. Näiteks kaableid on katki sõidetud. Samas kaks aastat tagasi oli tulekahju kohas, kust olin veel pool tundi tagasi mööda kõndinud ja kus kõik oli korras. Tegemist oli papihoidlaga, kuhu teiselt korruselt oli koni visatud, ilm oli soe ja tuult ka parasjagu. See on olnud selline äratus, mis paneb igasse alarmi täie tõsidusega suhtuma,“ avaldab Allan.

Lapsest saati ajaloohuviline
Aga kelleks Allan lapsena tahtis saada? „Kosmonaudiks ja militsionääriks,“ naerab Allan. Elu viis teda õppima hoopis trükitehnoloogiat ning enne turvaettevõttesse tööle tulekut oli Allan kunagi mõnda aega trükikojas ametis. Teine valdkond, mis Allanile poisikesepõlvest saati suurt huvi pakub, on ajalugu. Paljude muude raamatute seas on hetkel tema öökapil lugemisel raamat „Kalev ja Lembit. Eesti allveelaevade lugu“ (Arto Oll, kirjastus Argo 2017). „Mulle meeldib lugeda ajaloost, poliitikast ja ka loodusest. Huvi pakub II maailmasõja aeg, I ja II maailmasõja vaheline aeg. Eesti teemad on mulle samuti südamelähedased. Elame ju ikkagi Eestis ja võiks oma riigist ja rahvast ja inimestest üht-teist teada.“

Ajaloohuviga haakub hästi ka Allani teine suur huvi – numismaatika. Millised mündid siis kõige olulisemad koguja jaoks on? „Minu jaoks on kõige väärtuslikumad tsaariaegsed ja esimese Eesti Vabariigi omad. Ent ka Eesti 90. aastate mündid on juba kõrges hinnas ja mitte kõiki ei saa endale lubada,“ räägib ta. Veebruaris, kui tulid välja EV 100 juubelimündid, läks Allangi külma trotsides Eesti Panga ukse ette järjekorda ning oma mündid ta kätte ka sai.

Indrek Pukk, turvajuht:
„Allani tööks on hoida korda ja olla kliendile igapäevastes tegemistes käepikenduseks Järve Keskuses, kus ta töötab objektivanema ametikohal.  Allan on oma eeskujuliku töösse suhtumisega võitnud kliendi sümpaatia, mis paistab välja igas kliendi kohtumises, kus Allanit ülistatakse. Allani pühendumust näitab see, kuidas ta ikka ja jälle oma tööpäevi ümber korraldab, kui mõni ustav kolleeg on haigestunud või puhkust võtnud. Allani head tööd näitab kindlasti seegi, et Järve Keskuses on tal tekkinud meeskond, kus kaadri voolavus on olnud aastaid minimaalne.“

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar