Sinu eest valvel!

Meie töötajad

Andres Kull: kulli pilguga mees

  • Kuupäev: 25.06.2014
    Autor: Maarika Haavistu
Andres Kull on kirjutanud oma nime Eesti ajalukku, olles laskespordi suurmeistrina neljakordne Eesti meister kaevikrajal ja kahel viimasel aastal Eesti parim meeslaskur. Need on saavutused, mida enamikul meist pole lauale panna. Kuid Andres on tagasihoidlik, olles väiksest poisist saadik vanema venna eeskujul alaga alustanud ja saavutuste nimelt tööd. „Kui oled teinud 31 aastat trenni ja osalenud võistlustel, tulevad ka tulemused," lausub ta.
Nimelt treenib Andres 3-4 korda nädalas, lubades endale pisut puhkust vaid enne võistlusi. Treeninglaagrites on koormus veelgi tihedam Et võtta maksimum, tehakse trenni iga päev. „Kuna Eesti kliima pole kiita, tuleb talveperioodil soojas laagrites käia, et treenida koos tippudega üle maailma – see annab aimu ka hetkevõistlusvormist," lisab ta. Kui pärin hooaja eelarve kohta, siis saan vastuseks, et 2/3 eelarvest tuleb toetajatelt, ülejäänu alaliidult, hooaja eelarve ca 30 tuhat, võistluspüss ca 10 tuhat eurot.

Ka G4S on Andrest sihini jõudmisel toetamas ning hoiame kogu kollektiiviga pöidlad pihus. Lennukat „taldrikut"!

Lendav taldrik
Pühendunult jutustab Andres oma eesmärgist jõuda 2016. aastal Rio de Janeiro olümpiamängudele. 2011. aastal jäi Londoni olümpiast puudu vaid üks „taldrik" (tabamus - toim). „Võtan rahulikult. Kui õnnestub, siis olen õnnelik, kui mitte, siis on veel võimalusi. Erinevalt  teistest spordialadest ei mängi siin vanus rolli, pigem tulevadki tulemused aastatepikkuse kogemusega," lisab ta. Mõtlen endamisi, et viimasest tal ometi puudust ei tule.

Nõukogude Liidu meistersportlane Andres töötab G4Sis alates 2001. aastast autohooldusspetsialistina ehk siis tema käest võib küsida nõu autoostul, sest igapäevaselt haldab ta kogu autopargi hooldus- ja remonditöid ning teab unepealt kasvõi seda, mis marki sõidukitel kiiremini piduriklotsid vahetusse lähevad.

Valdkonnaga on ta siiski olnud seotud kogu töise elu. 1993. aastal sai tema karjäär alguse Hansapangas rahavedajana ja sealt edasi 1997. aastal endise Sularahakeskuse rahaveo vahetuse ülemana. Aastatel 1989-1991 teenis ta aega Vilniuses Vene sõjaväes, millest viibis küll enamiku aja jahilaskmise võistlustel ja treeninglaagrites üle Nõukogude Liidu. 

„Kuna olen pärit Lõuna-Eesti väikelinnast Tõrva, oli sel ajal tervelt kaks aastat Tallinnas minu elukohaks hotell „Sport" Pirital," konstateerib Andres fakti. „Tead, siinsamas kontorist Rocca al Mare suunas paarsada meetrit eemal mere ääres tegutses lasketiir (tulistati otse mere suunas - toim), kus ma 1984. aastal täitsin esimesena  noorima sportlasena Nõukogude Liidus meistersportlasenormatiivi. Tegin seda lausa kaks korda enne, kui saavutus ametlikult kinnitati, sest alla 16-aastastel ei läinud need arvesse," meenutab Andres.

Kulli linnujaht
Kui viin jutu Andrese hobile jahil käimisele, heidab ta pilgu kontori kõrgeimas koosolekuruumis aknast välja taamal laiuvale udusele merele, lausudes justkui unistades: „Tänane ilm on ideaalne linnujahiks." Kirgliku jahilkäijana naudib ta enim just linnujahti,kus saab rakendada teadmisi ja kogemusi. On mängulisust, liikuvust, põnevust. „Lähed varavalges koeraga, naudid loodust ja vaikust, jääd maskeeritult ootele – see ongi tõeline jaht," võtab Andres mõtte kokku.

Jahil käimine on olnud Kullide peretraditsioon, isaga ja koos vanema vennaga sai väiksest saati jahil kaasas käidud. Kui pärin jahitrofeede kohta, siis lausub ta ilmselt aimates, kuhu ma oma küsimusega tüürin: „Trofeesid on erinevaid, aga karu pole lasknud. Nimetaksin jahilkäiku elustiiliks, kus kogu ilu on mängu võlu – saak ei ole oluline." Andres lisab: „Olen istunud tornis ka 10 tundi järjest 28 kraadi pakasega kord Soomes valgesaba hirve jahil olles, kuid pigem jälgin loomade käitumist ja nende tegevust – see pakub mulle huvi."

„Jaht tähendab minu jaoks enamat, kui pelgalt laskmine - vastutustundlik jaht. Lõuna-Eestis on meil vennaga kahe peale kolm metssigade söödakohta, kuhu viisime mullu talvel 3 tonni vilja, vaat et rohkemgi." Jahimeeste elustiiliga kokkupuutununa küsin nn unistuste jahilkäigu kohta, kui saan vastuseks: „Jahiturismi mõistes ei tõtta ma Aafrikasse pühvleid või kaelkirjakuid laskma, mul on puhtalt rahast kahju (pühvli laskmise eest tuleb välja käia suurusjärgus 10 tuhat eurot  - toim), leiaksin sellele kasulikuma rakenduse. Küll aga olen sõprade kutsel tutvunud mitmete riikide jahipidamise traditsioonidega näiteks Poolas ja Soomes," jagab Andres oma kogemusi. „Kaaluksin ka jahti Hispaanias, Venemaal ja miks mitte katsetada mõnd huvitavat jahipidamisviisi? Näiteks jaht vibuga tundub igati põnev mõte, seal loebki sinu enda jahimeisterlikkus," täiendab ta.

Andrese hobiks on jahi kõrval ka kalastamine, kuid selle jaoks jääb kõige muu kõrval üha vähem aega. Küsimusele, kuidas õnnestub tal aega veel ka perele leida, jääb ta hetkeks vaikseks lausudes. Eks ma ikka jõuan, kuidas muidu."  Andresel on 3 last: tütred Lisett-Kristlyn ja Anett ning poeg Ander. Koos käiakse jalgratastega sõitmas ja Eestimaad avastamas. Suviti veedavad pisemad sageli aega vanavanemate juures Andrese lapsepõlvekodus Tõrvas.

Jahimehe mõtteterad:
  • „Lähed varavalges, naudid loodust ja vaikust, jääd maskeeritult peidikusse ootele – see ongi tõeline jaht."
  • „Jaht tähendab minu jaoks enamat, kui pelgalt laskmine. Vastutustundlik jaht eeldab, et kes võtab, see ka annab. Mullu talvel viisime vennaga metsigade söödakohtadesse üle 3 tonni vilja."

Kategooriad: Meie töötajad  

Kommentaarid

Lisa kommentaar